1995 jylǵy naýryzdyń 13-i kúni álem kınoarenasynda beleń alǵan «Dogma-95» manıfesi [1] óziniń damý jolynda birneshe satylardan ótken kıno ónerine jańa lep ákeldi. Búgingi tehnologııanyń damyǵan zamanynda kınony kez-kelgen adamnyń túsirýge múmkindik alýy kınonyń ekstremaldyq demokratııalanýyna alyp keledi dep túsingen Dat eliniń búginde álemge áıgili rejısserleri Lars Fon Trıer («Breaking the Waves», «Idioterne», «Dancer in the Dark» jáne t.b.), Tomas Vıntenberg («Festen»), Seren Krag-Iakobsen («Mifunes sidste sang»), Krıstııan Levrıng («The King Is Alive»), Jan-Mark Barr («Lovers»), Harmonı Korın («Julien Donkey-Boy»), Lone Sherfıg («Italiensk for begyndere»), Sıýzanna Bıer («Elsker dig for evigt»), Anetta Olesen («Forbrydelser») kınodaǵy jeke-daralyqty joıý úshin óz fılmderin túsirý barysynda júginetin belgili bir júıe qurastyryp, tómende nazarlaryńyzǵa usynylǵan qaǵıdalarǵa baǵynatyn qalypqa salýdy uıǵarady.

«Dogma-95» manıfesiniń qaǵıdalary:

1. Túsirilimder shynaıy tabıǵı ortada júrgizilýi tıis. Dekoraııa men rekvızıtterdi qoldanýǵa bolmaıdy (fılm úshin arnaıy rekvızıt kerek bolǵan jaǵdaıda, túsirilim sol rekvızıttiń ornalasqan ornynda ótýi qajet).
2. Dybystyq qatar eshqashan beınelik qatardan bólek jazylmaýy tıis (sahnany túsirý barysynda mýzyka shynymen estilmegen bolsa, fılmde de mýzyka estile almaıdy).
3. Túsirilim barysynda tek qol kameranyń qoldanylýy shart. Kameranyń kez kelgen qozǵalysy nemese statıkalyq turaqtylyǵy adam qolynyń múmkinshiligine baǵynyshty (fılm kamera arnaıy ornatylǵan jerde túsirile almaıdy; kerisinshe, fılm óris alyp jatqan jerde túsirilim júrgizilýi tıis).
4. Fılm túrli-tústi bolýy tıis. Arnaıy jaryqtyń qoldanylýyna tyıym salynady (túsirilim úshin jaryq jetkiliksiz bolǵan jaǵdaıda, kameraǵa bir shamnyń bekitilýine bolady. Bul shart oryndalmaǵan jaǵdaıda, túsirilgen sahna fılmnen qıylyp tastalýy qajet).
5. Optıkalyq effektiler men arnaıy fıltirlerdiń qoldanylýyna tyıym salynady.
6. Fılmniń mazmuny syrtqy áreketterden qurylmaýy tıis (qasaqana ólim, atys-shabys jáne basqa da osy tektes áreketter fılmniń bólshegi bola almaıdy).
7. Basqa dáýirde nemese ózge memlekette oryn alatyn oqıǵa jelisine tyıym salynady (fılmdegi áreket dál qazir jáne naq osynda oryn alýy tıis).
8. Janrlyq kınoǵa tyıym salynady.
9. Fılmniń formaty 35 mm bolýy tıis.
10. Rejısserdiń aty-jóni tıtrde kórsetilmeıdi. [2]

Kopengagende qurylǵan bul baǵyttyń negizgi maqsaty – zamanaýı kınematograftyń betalysyna qarsy turý. Sonymen qatar, «Dogma-95» kıno ónerin qutqarý jolyndaǵy akııa retinde qarastyrylady. Kıno tiline ózgeris alyp kelgen atalmysh baǵyt búkil álem kınematografııasyna, sonymen qatar qazaq kınosyna da óz áserin tıgizdi.

Joǵaryda atalyp ótken qaǵıdalarǵa tolyqqandy súıenip túsirilmegenine qaramastan, qazaq kınorejısseri Ámir Qaraqulovtyń 2002 jyly jaryqqa shyqqan «Jylama» kınotýyndysy «Dogma-95» fılminiń estetıkasyna óte jaqyn. «Jylama» – Qazaqstandaǵy sandy beınekameraǵa túsirilgen (keıinnen 35 mm kınoúldirge aýystyrylǵan) eń alǵashqy eksperımentaldy fılm. Qurylymy jaǵynan klassıkalyq áńgimeleý formasyna kelse, beınelik sheshimi men kamera qozǵalysy jaǵynan atalmysh fılmge deıin qazaq kınosynda qoldanylmaǵan «Dogma-95» baǵytynyń stıline óte jaqyn. Osy arqyly fılm negizgi áserine jetti – ol «fotosýrettegi qozǵalys» áseri, ıaǵnı árekettiń shynaıylyǵy men úzdiksizdigi. Keıbir kadrdalardyń (Bıbinurǵa shetel tilderinde sanap úıretýi, aýrýhanadaǵy dárigermen bolǵan áńgimesi, qan tapsyrý epızody t.b. sııaqty) uzaqtyǵy, ómirdegi shynaıy qozǵalystyń uzaqtyǵymen para-par keledi. Biraq, fılmdi tolyqqandy «Dogma-95» baǵytynda túsirilgen dep aıtýǵa kelmeıdi. Sebebi, Lars Fon Trıer shynaıylyqqa kásibı akterlerdiń óte nanymdy oıyndary arqyly jetýge tyryssa, Ámir Qaraqulov kerisinshe «jańa tolqyn» rejısserlerine tán mánerde akter oıynynan bas tartqan. Sondaı-aq, fılmde shynaıy ıntererler men shynaıy dybys qoldanylǵan. Osy joǵaryda atalǵan erekshelikterine baılanysty derekti fılm ispettes «Jylama» Jan Lıýk Godardyń debıýti bolyp sanalatyn «Aqyrǵy dem» («À bout de souffle», 1959) fılmi tárizdi esh senarıısiz, toqsan paıyz ımprovızaııadan quralǵan.

Kamera panorama arqyly aq qar basqan aýyl beınesiniń baıaý kórinisin kórsetip, tozyǵy jetken sý qubyrynyń tóńiregine jınalǵan turǵyndardyń arasyndaǵy muńdy qart áıeldiń bet beınesine úńiledi. Sý alyp turǵan ájemiz qandaı kári bolsa, qulaıyn dep turǵan eski úılerge toly, jetimsiregen aýyldyń da ábden tozyǵy jetken ekeni 1980 jyldardyń sońy men 1990 jyldary túsirilgen «Qııan», «Aqsýat», «Aınalaıyn» fılmderindegi aýyl beınelerindegideı, birinshi kadrlardan-aq kórinis tabady. Qubyrdan alǵan sýyn shanamen súırep bara jatqan Maıranyń kórinisindegi fony arqyly  óz tirshilikterimen aınalysyp júrgen shynaıy aýyl turǵyndary kúreń sur ispettes kóńilsiz túster arqyly kórsetilse, kórermenge onyń Qytaıda bilim alǵan soń óz týǵan jeri Qazaqstanǵa oralǵan, biraq daýsyn joǵaltyp alǵandyqtan bir jyl em alýǵa májbúr bolǵan opera ánshisi ekeni dybystyq qatar arqyly beriledi. Óziniń áli-aq jaqsy ómir súretinine sengisi keletin Maıra kóńilin kótere alatyn jalǵyz adam, jeti jasar sińlisi – Bıbinurdyń janynda ǵana bir sát baqytqa keneletindeı...

Fılmdegi kóp oqıǵalar Maıranyń áli álem moıyndaǵan dara daýys ıesi, dańqty opera ánshisi Maıra Muhametqyzy bolmaı turǵan kezeńindegi ómirine óte uqsas bolǵandyqtan bolar, keıipkerdiń ishki jan dúnıesin tereń túsine bilgeni kórermenge birden seziledi. Basynda jáı qarapaıym, kóp áıeldiń bireýi sııaqty bolyp kóringen ol, jan dúnıesiniń sulýlyǵy arqyly erekshelenedi, sebebi Maıra sııaqty shynaıy sulý áıelder ómirde óte az. Fılmniń eń áserli bolyp tabylatyn sońǵy epızodyndaǵy Maıranyń «Chıo-Chıo-san» [3] operasynan (jylaý) arııasyn oryndaý barysyndaǵy orta planmen bastalǵan kórinisten kamera birden ómirindegi alǵashqy jáne sońǵy ret arııa tyńdap jatqan jeti jasar Bıbinurdyń bet-júzin iri plan arqyly kórsetedi. Bala kózin jumǵan saıyn kórermen onyń bul dúnıeden shynymen ketetinine sengisi kelmeı úreılenip otyrady. Operator Murat Nuǵmanovtyń kamerasy japondardyń geıshalary ispettes, betin aq bormen boıap, jelpýish ustap, muńaıa qaraǵan ájesiniń betindegi tereń ájimderine úńilip, jas balanyń qarttan buryn dúnıeden ketýiniń ómir zańdylyǵyna qarsy ekenin aıtqysy keletindeı búldirshin men qart ájeniń bet júzderin iri plan arqyly kezek-kezek kórsetedi. Mine, uly ónerdiń kúshi. Maıranyń daýsynyń sulýlyǵyna tamsanǵan bala bar muńyn umytyp, ózin bir ýaqyt bolsa da baqytty sezinip rahattana kameraǵa, demek, kórermenge qarap shynaıy bir ózine ǵana tán tartymdylyqpen jymııa ezýin tartty. Osy kezde kamera da Maıranyń aldynda tize búgip, onyń beınesin tómennen joǵary qaraı alynǵan rakýrs arqyly kórsetkendegi paıda bolǵan kórermendi bas ıgizdirgen uly beıne, ǵaıypqa aınalyp, birtindep ekran betinen múlde joq bolyp ketedi...

«Dogma-95» stıliniń jarqyn kórinisi bolyp tabylatyn Lars Fon Trıerdiń «Túnektegi bıshi» («Dancer in the Dark», 2000) kınotýyndysy men qazaq «jańa tolqynynyń» rejısseri Ámir Qaraqulovtyń «Jylama» fılmi tek túsirý mánerimen ǵana emes, sonymen qatar taqyryptyq, qurylymdyq jaǵynan da bir-birine óte uqsas óner týyndylary. Salystyrylyp otyrǵan kınofılmderdegi negizgi keıipkerler ózgeniń ómirin qutqarý jolynda óz ómirlerin qurbandyqqa shalýǵa daıyn orta jas shamasyndaǵy áıelder. Selmanyń (Bork) maqsaty, kózi kórý múmkindigi kúnnen kúnge tómendep bara jatqan týǵan uly Djınniń máńgi qarańǵy túnekke tap bolýynyń aldyn alý maqsatynda operaııa jasatý úshin, óz densaýlyǵyna asa qaýipti jumysty atqaryp, aqsha jınaý bolsa, Maıranyń (Maıra Muhamedqyzy) da kózdegen maqsaty ókpesi qabynǵan sińlisi Bıbinurdyń ómirin saqtap qalý úshin, qandaı jolmen bolsa da aqsha tabý. Biri jergilikti teatrda aktrısa bolyp, ekinshisi opera ánshisi bolyp jandaryna jaqyn isterinen kishkentaı bolsa da baqyt sezimine kenelip, nár alatyn keıipkerlerdiń ishki dramalary – Selma kóziniń jaryq dúnıeni kórý deńgeıi kúnnen kúnge nasharlaı túskenine baılanysty endigi sahnada óner kórsete almaıtyn bolyp, al Maıranyń tamaǵyna sýyq tıgizip alǵaly beri jýyrda án shyrqaý múmkindiginen aırylǵany arqyly tereńdeı túsken. Eki fılmniń de damý barysynda ómir men ólim qatar júrgenine qaramastan, Lars Fon Trıerdiń keıipkeriniń beınesi kúrdelirek. Fılmniń basynan aıaǵyna deıin ómirdiń eki keńistiginde ómir súretin Selmanyń ómiri shynaıy qıyndyqtar men ómir arpalysynan quralsa, onyń qııalyndaǵy ánge bólengen ekinshi ómiri qýanysh pen baqyt sezimine toly. Al, «Jylama» fılmindegi qýanyshqa toly qııalǵa jeteleıtin ekinshi álem fılmniń sońyndaǵy Maıranyń «Chıo-Chıo-San» operasynan arııa oryndaǵan kezinde biraq kórsetiledi. Túsirý máneri óte uqsas bolǵanyna qaramastan, derekti fılm áserin qaldyratyn «Jylama» fılmine qaraǵanda, «Túnektegi bıshi» fılmi belgili sıýjet júıesine baǵynǵan kórkem shyǵarma.

Lars Fon Trıerdiń fılmindegi montaj tásili kóbinese retsiz nemese belgili bir júıesiz jasalynsa, Qaraqulovtyń uzaq plandardan turatyn epızodtary hronologııalyq tártip boıynsha jalǵasyn tapqan. Lars Fon Trıer fılmindegi basymdylyqty kamera diriline berip, sol arqyly keıipkerdiń ishki jan arpalysyn berýge tyryssa, Qaraqulov basymdylyqty uzaq plandaryna jasaǵan. Onyń uzaq plandardan quralǵan fılmindegi kamera sonymen qatar keıipkerdiń árbir bet qımylynyń ózgerisin ańdyp, keıipkerdi rentgen apparaty ispettes zertteıtindeı áser qaldyrady. Gýmanızm men altrýızmnen quralǵan eki fılmniń de negizgi aıtar oıy – ózgeniń ıgiligi úshin óz ómirin qurbandyqqa shalý bolyp tabylady. Maıra sińlisine dári alý maqsatynda az aqshaǵa qan tapsyryp, burynǵy qýanysh pen baqytqa toly ómirinen estelik bolyp qalǵan kóılekterin bazarda saýdalasa, Selma ulyna operaııa jasaýǵa jınaǵan aqshasyn urynyń qolynan qaıtarý úshin adam óltirýge barady.

Kınosýretker Ámir Qaraqulovtyń fılmindegi qart apa – qazaq kınosynda buryn-sońdy bolmaǵan jańa keıipker. Ana beınesi dese, birden Sháken Aımanovtyń «Taqııaly perishte» fılmindegi Taılaqtyń anasy (Ámına Ómirzaqova) nemese Májıt Begalınniń «Tulpardyń izi» fılmindegi Turardyń anasy (Hadısha Bókeeva) kóz aldymyzǵa keledi. Jatar aldynda Allaǵa táýbe jasaǵan apalar árıne úırenshikti jaǵdaı, biraq ol tek Allany aýzyna alyp qana qoımaı, artynan bir jartysyn iship, onyń artynan shylym shegýmen aıaqtaıdy. Buǵan deıin qazaq úshin álemdegi eń súıikti, meıirimge toly jáne árdaıym jaqsy men jamannyń ne ekenin aıyrýǵa úıretetin aqylshy, úlgi tutatyn jan retinde beınelenetin ana beınesi múldem kereǵar jaǵynan kórsetilip, qazirgi zamannyń, sonymen qatar adamnyń ózgergenin túskenin kórsetedi.

Shynaıylyqtan qurylǵan fılmniń sońǵy epızodyndaǵy Maıranyń arııa oryndaǵan sátine mýzykanyń qosylǵany bolmasa, eshbir áýendik árleýsiz túsirilgen «Jylama» tek kamera jumysy arqyly ǵana emes, sonymen qatar búkil epızodtardaǵy kórinisterdiń (qan tapsyrǵanda, ıne salǵanda, sý tasyǵanda, t.b) túsirilý barysynda shynymen oryn alǵanymen de nanymdy. Kórermen árqashan ekrannan ózin kórgisi keledi, óziniń basyna túsken qaıǵy tek onyki ǵana emes, bárine ortaq ekenine sezingisi keledi. Osy turǵydan qarastyrǵanda «Jylama» fılmi kórermenge óziniń shynaıylyǵymen jaqyn. Rasynda da, 1990 jyldary jumyssyzdyq kesirinen qarapaıym halyq otbasynyń qamyn oılap bazarǵa shyqty, sońǵy qalǵan dúnıe-múlkin satty, fılmdegi Maıra tárizdi donor bolyp, qanyn tapsyrdy...

Ámir Qaraqulovtyń «Jylamasy» qaıǵy-muńǵa toly bolǵanyna qaramastan, óte altrýıstik sezimge toly, adamgershilik pen izgilikten quralǵan. Qalaı bolǵanda da, «qazaq jańa tolqyny» men «Dogma-95» manıfesiniń basyn qosqan bul fılm qazaq kınosyndaǵy erekshe qubylys ekendigi kúmán týdyrmaıdy.