Maqala
Teleserıal jáne kórermen psıhologııasy
Kórermen óziniń qorǵansyzdyǵyn, ólimniń jaqyndyǵyn jáne basqa da ekzıstenııalyq máselelerdi eske túsirgenin qalamaıdy. Serıaldyq ómir osy negizdik úreıdi tutandyrý úshin emes, óshirý úshin arnalǵan.
Bólim: Kıno
Datasy: 27.04.2017
Avtory: Ержан Жұмабеков
Maqala
Teleserıal jáne kórermen psıhologııasy
Kórermen óziniń qorǵansyzdyǵyn, ólimniń jaqyndyǵyn jáne basqa da ekzıstenııalyq máselelerdi eske túsirgenin qalamaıdy. Serıaldyq ómir osy negizdik úreıdi tutandyrý úshin emes, óshirý úshin arnalǵan.
Bólim: Kıno
Datasy: 27.04.2017
Avtory: Ержан Жұмабеков
Teleserıal jáne kórermen psıhologııasy

Qazirgi zaman kórermenderiniń serıaldy qalaı qabyldaıtyny jaıly kóp tásildi aıtýǵa bolady. Biraq eń basty metafora retinde «sabyndy operanyń» turaqty kórermenderi ózge balamaly álemde ózdiginshe ómir súretinin fokýs-grýptyń kópjyldyq tájirıbesinde rastaıdy. Televızııalyq «tolqyn» kúndelikti tirshilikten ajyraýdyń birden-bir mańyzdy bólshegi bolyp tabylady. Qazirgi zaman kórermenderi qorshaǵan ortanyń shyndyǵynan qaıda, qandaı álemge ketkisi keledi? Bul suraqqa kóbinese «jaqsy nárseni, ertegini qalaý, demalý tilegi t.b.» degen sııaqty jaýapty beredi. Osyǵan baılanysty Tolkıen sýrettegen gıpoteza da osy «ketýdiń» baǵytyn anyqtaı túsedi: «K volshebnym ıstorııam, kotorye predlagaıýt nam pomo fantazıı, vosstanovlenııa, pobega, ýteshenııa – podderjký, v kotoroı detı, kak pravılo, nýjdaıýtsıa menshe, chem vzroslye».

«Ertegi» dep kórermender sıqyrly nemese mıstıkalyq mazmundaǵy emes, úlgili, «shynaıy ómirdiń» túzý burylystaryn, «armandardyń iske asýyn», kúndelikti ómirde kóp iske asa bermeıtin romantıkalyq, sezimtal tilekterdiń serıalda oryndalýyn aıtady.

Reseılik «Iskýsstvo kıno» jýrnalynyń jýrnalısteri kórermenderdiń serıaldy álemin jete túsiný maqsatynda arnaıy fokýs-grýpp tásilimen zertteý júrgizdi. Serıaldyń keshki kórsetilimi kezinde kórermender odan mynadaı nárselerdi kórgisi keledi:

  • ıntererdiń, tabıǵattyń, kıimniń sulýlyǵy, olarmen keıipkerlerdiń qatynasy; olardyń zamanǵa saılylyǵy, baılyǵy, tartymdylyǵy;
  • meıirimdilik, pozıtıvti ekpinniń basym bolýy, keıipkerler jaǵymdy sezimderge ıe bolýy;
  • mahabbat jáne lırıkalyq kóńil kúıdiń bolýy. Sıýjette jubaılyq, romantıkalyq, ata-analyq t.b. mahabbat túrlerin kúshti, keń túrde kórsetý;
  • keıipkerler ara qatynasyndaǵy ashyq psıhologızm jáne olardyń minez ashyqtyǵy;
  • sıýjetterdiń shynaıylyǵy, azdaǵan oıdan shyǵarylǵan oqıǵalar, qaqtyǵystar men keıipkerlerdiń túrleri. Onda tabıǵı ómir kezeńderiniń oryn alýy – januıasyndaǵy ómir, jeke ómiriniń qalyptasýy, úılený, otbasylyq qatynas, balalardyń týýylýy, ata-analarmen baılanysy, kárilik;
  • qundylyqtar men qurylymdar, kórermenmen jaqyndastyratyn jáne bóletin dúnıeler. Sıýjet, keıipkerler, olardyń is-áreketteri kórermenderge túsinikti, tanys jáne jaqyn bolý kerek;
  • oqıǵanyń «ertegishe bolýy», ómirlik, romantıkalyq, sezimtal tilekterdiń oryndalýy.

Sonymen qatar, serıal kórermenderi úshin mynadaı jaıttar mindetti túrde bolýy qajet:

  • oqıǵanyń túrlenýi;
  • akterler oıynynyń shynaıylyǵy, keıipkerlerdiń tartymdylyǵy;
  • kúshti jáne móldir qaqtyǵys;
  • serıaldyń salmaqty, jumsaq ekpinde bolýy;
  • serıaldyń ortaq sapasy – «meıirimdilik, oılylyq, kólemdilik, kartınkanyń boıaýlylyǵy.

«Áıelder» serıalyndaǵy mynadaı jaǵdaılar kórermendik qyzyǵýshylyqty báseńdetedi:

  • zańsyzdyqty jáne adamnyń qorǵansyzdyǵyn, keıipkelerdiń arasyndaǵy jaýyzdyqty dáripteıtin;
  • kóńil-kúılik aýyr kadrlardyń kóp bolýy;
  • sıýjettiń tym baılamdylyǵy;
  • serıaldyń mahabbat taqyrybynan krımınaldy, detektıvti qaqtyǵystyrǵa, jekemenshik múlik, aqsha, bıznes taqyrybyna jıi aýysyp otyrýy;
  • sýyqtyq, jalpy keńistik pen serıal keıipkerleriniń kóńil-kúı, sezimderdiń jetispeýshiligi;
  • er adam obrazdarynyń aıqyn bolmaýy;
  • kórinisterdiń aýytqýy;
  • sıýjetterdiń jáne keıipkerlerdiń moldyǵy, olardyń bir-birimen baılanyspaýy.

Serıaldyń maqsaty shart boıynsha kórermenderdi kórsetilimge tartý, onyń nazaryn ekranǵa aýdarý bolyp tabylady. Ony iske asyrýdyń taǵy bir belgileri:

  • keıipkerlerdiń sezimderi, olardyń ashyq, túnek kóńil-kúıleri «iri planmen» berilýi tıis;
  • negizgi kórinister saspens dárejesinde kórsetilýi kerek;
  • qaqtyǵys sıýjetter joǵary shıeleniske deıin barý kerek;
  • minezderdiń qozǵalysy men keıipkerler obrazynyń qarapaıymdylyǵy.

Osy aıtylǵan qasıetterdiń barlyǵy serıaldyń tabysty bolýy úshin qajet-aq, alaıda jetkiliksiz. Ol úshin kórsetiletin serıaldyń ıdealary men qundylyqtary kóptegen kórermender ómir súretin keńistik pen sanaly, kóbinese sanadan tys bólip turatyn «mıftermen» jáne sol ujymdyq beınelerdiń mazmunymen sáıkes bolýy qajet. Osy ujymdyq beıneler álemniń shyn máninde qandaı ekenin emes, olardan bólek qandaı bolý kerek ekenin armandaıdy. Basqa sózben aıtqanda kórermenderdiń jumbaq úmitterin iske asyrý úshin belgili erteginiń qurylymyn quryp qoıady. Osylaı serıaldyń «mıfologııalyq sapasy» qalyptasyp, onyń «televızııalyq sapasynyń» joǵarylyǵyna qaramastan tabysty nemese eleýsiz bolatyny anyqtalady. Eki álem – serıal men kórermenniń álemderi bir-birimen qabysqanda ǵana tabystyń kiltine aınalady.

Kórermendi joǵaltpaý maksatynda bir serııasyn támámdaǵan tusta oqıǵany aıaqsyz, shıelenistirip qaldyrý telehıkaıa rejısserlarynyń ustanǵan basty maqsaty. Ár serııasy shıelenisken túrde kúrt úzilip qalǵan tusta kórermenniń psıhologııasy kúızeliske ushyraıdy. Jeńil jelpi túrde jáne jan dúnıesimen qabyldaıtyn kórermen aýdıtorııasy bolady. Ásirese mundaı qubylys jasóspirimderdiń shydamsyzdyǵyna ákelip soǵyp, psıhologııalyq ózgerý sebepteriniń biri bolyp, kórermenniń qoǵamdaǵy rolin álsiretedi. Serıaldardyń jalǵasyna deıin kúni boıy sol telehıkaıalardyń keıipkerleriniń bolashaq taǵdyryn, ómirin oılap, qorshaǵan ortadan alshaqtana bastaıdy.

Tabysty serıal sonymen qatar sol ýaqyttyń mádenı jáne qoǵamdyq jaıttarymen sáıkes bolyp otyrýy shart. Sáıkes bolǵanda da tikeleı emes, kórsetilim kezinde teledıdar aldynda otyrǵan kórermenniń jeke basynyń qundylyqtaryna, qabyldaý túısigine eshqandaı qaýip tóndirmesteı, olardyń  sımvolıkalyq qaýipsiz keńistiginde qalýyn jalǵastyrardaı atmosfera qajet. Kórermen óziniń qorǵansyzdyǵyn, ólimniń jaqyndyǵyn jáne basqa da ekzıstenııalyq máselelerdi eske túsirgenin qalamaıdy. Serıaldyq ómir osy negizdik úreıdi tutandyrý úshin emes, óshirý úshin arnalǵan.

Eger serıal «armannyń oryndalýy» sheginen shyǵyp ketse, kórermenderdi máselelerimen qosyp shynaıylyqtan alyp ketýdiń ornyna rýhanı tynyshtyǵyn buzyp, qoǵamnyń jáne jeke basynyń sheshilmes máselelerin eske túsirip, suraqtaryna qanaǵattanarlyq jaýap bermese kórermenderde negizdik úreı sezimi alǵa shyǵady. Al negizdik úreı «ǵajaıyp qaýipsizdik» sezimin buzady. Adamdar shynaıylyqtan bas tartý men belgilerdiń jamylǵysynyń astynda ómir súredi. «Ǵajaıyp qaýipsizdik» degenimiz – obraz, belgi, joldama – osynyń bári tutynylyp, rýhanı tynyshtyq syılaıdy, álemmen birkelki qashyqtyqty nyqtaıdy.

Kóptegen serıal sıýjetteriniń arasynda kóbinese myna úsh metasıýjet jıi qoldanylady: «Zolýshka» (qaıǵy, qasiretten keıin óz baqytyn keremet hanzadamen tabatyn keıipker qyz), «Robın Gýd» (áleýmettik ádiletsizdikti zańsyz baılyqty tartyp alý jolymen qalpyna keltiretin keıipker), «Bogatye toje plachýt» (aýqatty ómirdiń ózindik máseleleri bar ekendigin dáleldeıtin). Biraq osy úsh metasıýjet negizinde jaqsy senarıımen jazylǵan eldiń ómiri jáne sondaı qalyptaǵy senarıımen jazylǵan ózindik jeke ómir kórermenderdiń zerigýin basady dep aıtýǵa bolmaıdy. Alaıda dál osylardyń aınalymy jeńil jáne kópshiliktiń suranysyna sáıkes kelip, qoǵamdyq ıllıýzııanyń qurylymyn bir ýaqytta jáne qaıtalap qura alady.

Búkil aqparat quraldarynyń ishinde televedenıe aqparatty búkil elge 100%-ǵa deıin tolyq tarata alatyn bolǵandyqtan, ár eldiń 70%-dan joǵary halqy teledıdar tamashalaıtyny belgili. Sondyqtan keıbir memleketterde áleýmetti qorǵaýshy mamandar serıaldyń adam psıhologııasy men qoǵamǵa ákeletin keıbir zııandaryn alǵa tartyp, ony qazirgi zamannyń basty kúrdeli  máseleleriniń biri retinde qozǵaıdy. Olar kórermenderdiń ózderiniń surǵylt, qarapaıym ómirin túrli-tústi, shytyrman oqıǵaly, qaqtyǵysty, jasandy, oıdan shyǵarylǵan «serıaldar álemine» aýystyrýyn shekten shyqqan passıvtikke jáne alkogol men narkodárilermen shamalas táýeldilikke alyp keledi dep tujyrym jasaıdy.

Sonda da kórermenderdi talǵamsyz dep aıtýǵa bolmaıdy, olar ekranǵa qarap otyryp ertegi kórip otyrǵanyn biledi, naq sol «ertegini» kórgisi keledi jáne «ertegiler» men shynaıy ómirdi sanaly túrde ajyrata alady. Bul qubylystyń bir sebebi - ekonomıkalyq, saıası, rýhanı tolqynystar men kúızelisterdiń ortasyndaǵy qorqynyshtardyń, ólim, aýrý, ashtyq sezimderiniń aldynda qorǵansyzdyǵy adamdardy sheshilmes máselelerden, qorqynyshty sezimderden qutylýdyń birden bir jol zııansyz jalǵan ómirge ketýdi qajet etedi.

Kórermen men serıal shyndyq qylyp qabyldaý, qabyldamaý sekildi túsinikterden turatyn jazylmaǵan shartty kelisim qabyldaıdy. Qazirgi zamanda televızııalyq shyndyq túrli qyrlarynan baıqalady. Ásirese ol «joǵaryda otyratyn» keıipkerlerdiń múliktik dárejesinde kórinedi. Mysaly keıipkerdiń júrgen ortasyna sáıkes turatyn úıi, kıetin kıimi, minetin kóligi shynaıy ómirdegiden góri qymbat, sándi bolýy tıis. Kórermen keıipkerdiń shyn ómirde ondaı bola almaıtynyn túsingenmen de, odan artyq «shyndyqty» qalamaıdy.

Qazirgi zaman serıaldarynda memlekettik qoǵamdaǵy áleýmettik qurylymyna sáıkes keıipkerlerdiń quramynyń ózgeristerin baıqaýǵa bolady. Olar: «joǵarǵylar» - olıgarhtar, bankırler, tabysty kásipkerler, óner adamdary, krımınaldy bedeldiler, «tómendegiler» - qaıyrshylar, jezóksheler, narkomandar, «janyndaǵylar» - tyńshylar, polıeıler, shekarashylar, ushqyshtar. Osy mamandyqtaǵy keıipkerler kórermen úshin serıaldaǵy «naǵyz shyndyq» retinde qabyldanady. Osyndaı oqıǵalar qarapaıym kórermenge aqsha, bılik, baılyq sekildi qazirgi zamandaǵy qoǵamdyq ıdealǵa sımvolıkalyq jaǵynan jaqyndasýǵa jáne oqıǵalarǵa taldaý, baqylaý jasap otyratyń qudiretti sezinýge múmkindik beredi.

Bir jaǵynan teleserıaldyń kásibı kınematografııa salasynda da belgili oryn alyp jatqanyn álemniń alpaýyt kınomamandary bas qosatyn halyqaralyq kınofestıvaldarda aıshyqty elenetinen baıqaýǵa bolady. Máselen, solardyń ishinde televızııalyq jumystyń janr, mını-serıaldyń, mını-serıaldy akterlary men ekinshi plandaǵy akterlardyń úzdigin marapattaıtyn sheteldik pressalarynyń Gollıvýdtyq assosaııasy usynatyn amerıkalyq «Zolotoı globýs» kınosyılyǵy bar. Jáne ǵylymı fantastıka, fentezı jáne ýjas fılmderiniń Akademııasynyń usynatyn amerıkandyq «Satýrn» kınosyılyǵy teleberilimge arnalǵan úzdik teleserıal, kabeldik televedenıege arnalǵan úzdik teleserıaldy, klassıkalyq teleserıaldy basyp shyǵarǵan úzdik DVD  shyǵarylymdaryn jáne «Emmı» sekildi taǵy basqa kóptegen halyqaralyq kınofestıvalder úzdik teleserıaldar men olardyń akterlaryn anyqtaıdy.

Búgingi tańda  qoǵamdaǵy tehnologııalyq jetistikterdiń arqasynda kórermen kóptegen málimetterdi vızýaldy óner túrlerinen alary belgili.  Ásirese kıno, teleserıaldar óndirisinen. Bul óner túrleri vıdeorolıkterdiń jáne arnaıy maqsattaǵy jarnamalardyń prokaty úshin óte tıimdi bolyp otyr.  Jarnama óner keńistiginde, arnaıy tap ókilderine ózge maqsatta áser etýshý  kúsh bolyp enip kettti. Kıno, teleekrandaǵy sahnalyq keńistik jarnamalyq keńistikke aınaldy. Munda kórermenge jańa mobıldi telefon, sýsyn, avtomobıl t.b. ónimderdiń markalalaryn jarnamalaıdy. Iaǵnı, taýardyń ótimdiligi men túpkir shalǵaı eldi mekendegi tutynýshylarynyń sanyn arttyrý úshin, kóremenderdiń psıhologııasyna tikeleı áser etýshi kúsh  serıal óndirisi arqyly ońaı sheshimin taýyp otyr.

Sońǵy ýaqyttary búkil álemmen baılanys ornatyp, aqparat alý zamanaýı adam úshin eshqandaı qıyndyq týdyrmaıdy. Máselen, kórermen qazir súıikti serıalyn kórý úshin mınýt, saǵat, kún sanap teledıdar aldynda kútip otyrmaıdy. Aqparattar legi jan-jaqtan tolassyz kelip jatqan zamanda kórermen qalaǵan serıalyn DVD dıski, sandyq televızııa, ǵalamtor sekildi ońaıtylǵan tehnıkalyq jolmen kórýge múmkindigi mol.