Maqala
Bob Dılan. Mýzyka álemdi qutqara almaıdy
Bob Dılan – rok-mýzyka álemindegi alyp tulǵalardyń biri. Amerıkalyq avtor-oryndaýshy, aqyn, sýretshi, kınoakter. Nobel syılyǵynyń ádebıet atalymy boıynsha ıegeri [2016].
Bólim: Mýzyka
Datasy: 03.12.2017
Avtory: Тілек Ырысбек
Maqala
Bob Dılan. Mýzyka álemdi qutqara almaıdy
Bob Dılan – rok-mýzyka álemindegi alyp tulǵalardyń biri. Amerıkalyq avtor-oryndaýshy, aqyn, sýretshi, kınoakter. Nobel syılyǵynyń ádebıet atalymy boıynsha ıegeri [2016].
Bólim: Mýzyka
Datasy: 03.12.2017
Avtory: Тілек Ырысбек
Bob Dılan. Mýzyka álemdi qutqara almaıdy
foto google sýretter jınaǵynan alyndy

Men ózimdi aqyn dep sanaǵan emespin, maǵan aqyn degen sózdiń
ózi unamaıdy. Meni trapeııanyń gımnasty dep esepteńizder.

Barlyǵy Dılan eshkimmen sóılespeıdi dep júr. Bul ne sandyraq.
Ol, meniń qoǵam aldyndaǵy mindetim emes.

Tanymal bolýdyń júgi óte aýyr. Isa paıǵambar tym tanymal
bolǵany úshin, ony dar aǵashyna kerip tastady emes pe!? Men sondyqtan da saıaq
júrgendi jón dep bilemin. Men eshqashan qutqarýshy nemese paıǵambar bolýdy qalǵan
emespin. Bálkim, Elvıs bolýdy armandaǵan shyǵarmyn. Sondyqtan, men ózimdi onyń
ornyna op-ońaı qoıa alatynmyn. Al paıǵambarǵa ózimdi eshqashan uqsatqan emespin.

Men Elvısti alǵash tyńdaǵanymda, bireýge jumys isteýdiń
jáne eshkimniń meni basqarýdyń qajetsizdigin uǵyndym da, tar-qapastan bosap
shyqqandaı áserde boldym.

Men jas bala bolmasam da, tań ata uıqymnan oıana salysymen,
bar kúshimdi sezimge jeńidirip «Tamasha, men áli-aq, kóp ótpeı Elvısti kóretin
bolamyn» deımin ózime ózim.

Bir kezderi menen Gıtlerdiń qashan ózin-ózi óltirgeni
týraly suraq qoıdy. Men tipti ózimniń balalyǵymdy da umytyp qalǵan adammyn.

Meniń ósken ortam Hıbbıngte (Mınneston shtatyna qarasty
qala) evreı dindarlary bolǵan emes. Olar, 13 jasqa tolǵanymda evreı dástúrine
saı rásimdi oryndaýǵa, Hıbbıngke jylǵa jýyq ýaqytqa qystyń orta kezinde aq
saqaldy, qar kıimdi, Býrklın shal áıeli ekeýi avtobýyspen kelip túsken bolatyn. Olardyń
ornalasqan orny, qalanyń basty oıyn saýyq ortalyǵy bolǵan. Naqty aıtsam, meniń
úzdiksiz bar ýaqytymdy sonda bolýǵa jumsaǵan Rok-n-rolldyq kafe bolatyn.
Sondyqtan da, ár kezgi dástúli sabaqty oryndaýǵa belgilengen ýaqytta, astyǵa
túsip bara jatyp basym essizdikke súńgip bara jatqandaı sezimde bolatyn.

Men Mınesstondaǵy tynysh ortada ómir súrdim. Ózim jalǵan
sóılemeıtin adammyn, shyndyǵyn aıtar bolsam meniń ol jerdi tastap ketip
qalýymnyń basty sebebi álemdi aralap kórý nemese ony jaýlap alý emes.
Tyńdańyzdar, men jaı ǵana ol jerden tabanymdy jaltyratyp, eshqashan oralmaýdyń
ǵana qamyn jasadym.

Ákem artyna az ǵana dúnıe qaldyrdy, tipti, eshteńe deýge de
bolady. Bilseńizder ol óte qarapaıym adam bolatyn. Maǵan odan tek mıras bop, onyń
sózderi ǵana qaldy. Bir kezder ol maǵan «Balam, sen bilesiń be? Myna ómirde
bári de, tipti, ata-anańnyń ózi senen teris aınalatyndaı ózińdi ońaı bylǵap
alýǵa bolady. Sondyqtan da, esińde bolsyn: eger qapııada basyńa sondaı is
túsetin bolsa, bastysy senimińe selkeý túsirme, sonda qudaıdyń ózi saǵan kómektesetin
bolady» degen bolatyn.

Men senimnen tym alystap kettim. Óıtkeni senimniń ózi,
ózińdi árqashan kináli sezinýge májbúr etedi.

Adamdar ózderiniń senimderin sırek qoldanady. Olar
jasaıtynyn qajet kezde jasap alady da, keıin sol isine jata kep ókinedi. 

Egerde, sen kimge sený kerek ekenin bilgiń kelse, onda
ózińdi-óziń aldaı berýdi doǵarǵanyń durys. 

Kóp
adam bile bermeıtin myndaı bir másele bar, aıtalyq, qysqa qoıylyǵan shashtan,
uzaryp ósken shash álde qaıda jyly bolady. Shashy qysqalar aldymen tońady. Olar
ózderiniń sýyqtan tońyp qaltyraǵanyn jasyrýǵa májbúr bolǵanymen, jaýramaǵan
adamdarǵa degen óziniń máńgilik qyzǵanyshyn oıatady. Mundaıdan keıin, osy syqyldy
adamadar ne shashtaraz, ne kongresmenge aınalady. Aıtpaqshy, túrme bastyqtarynyń
basym kópshiliginiń de shashtary qysqa bolady. Tipten, Djon Ýlıkstyń (teatr
akteri, Lınkolndi óltirgen adam — Esquire) shashy, Avram Lınkolnnan álde
qaıda qysqa bolǵanyn biletin shyǵarsyńdar.

Barak
Obama maǵan unaıdy. Ol, shynaıy ómirde bar kitap keıipkerine uqsaıdy.

Saıasat
kóptegen máselerdi sheshýge qaraǵanda, olardy dúnıege ákelýge qabiletti.

Men
jańalyqtarǵa qarap otyryp, álemdi mýzyka tyńdamaıtyndar basqara ma dep oılaımyn.

Moral
men saıasat bir-birine óte jat dúnıe.

Búginde
soǵys órti barlyq jerdi sharpýda. Keıde, soǵys tipten artqy qaqpadan da júrip
jatyr ma degen oıda qalamyn. 

Teńsizdik
degen myjymany jek kóremin. Adamdardy bir-birimen teńestiretin jalǵyz nárse ol –
ólim.

Tipten,
meniń Djord Býsh týraly da án jazýym ábden múmkin. Saıyp kelgende, onyń atymen
rıfmdi ustap turý túk te qıyn emes.

Eger
meniń ánderimdi suryptaıtyn bolsaq, birde-bir saıası ánderdi taba almaısyz.
Sebebi, mýzyka álemdi qutqara almaıdy.

Men
búkil ǵumyrymda nebári tórt án jazsam, sol tórt ándi men mıllıon ret jazdym.

Men
týraly bilý úshin, jaı ǵana meniń ánderimdi tyńdaý jetkilikti. Bastysy – durysyn
tańdaı bilý. Men dramatýrg bolmaǵandyqtan, meniń ánderimdegi keıipkerlerdiń
barlyǵy derlik – meniń ózim.  

Meniń
mýzykam saǵan unasa, onda men saǵan áldenege qaryzbyn degen sóz emes.

Jankúıerdiń
nesi jaqsy?  Sen marapattarymen marqaıyp,
tamaqtanyp, tipten olarmen bir tósekte jata almaısyń.

Báz
bireýler maǵan kelip «Siz qandaı keremetsiz»,- dep jatady. Biraq bundaı
qolpashtaýlardy sırek qabyldaımyn. Óıtkeni, shyndyǵynda «siz qanaı keremetsiz»
dep aıtatyndardyń bári bitken esýastar.

Kezinde
kókemniń áıeli: «Bobı, meniń radıodan shyqqym keledi, sen osy qashan men týraly
án jazasyń?» dep, estir qulaqqa ersi, kezekti suraǵyn qoıǵan bolatyn. Sonda,
«Men siz týraly áldeqashan jazyp qoıǵanmyn. Tek sizdiń radıoqabyldaǵyshyńyz basqa
arnaǵa teńshelip qalǵan»,-dep jaýap bergen bolatynmyn.

Men
óz jankúıerlerime degen jaýapkershilikti eshqashan sezingen emespin. Tek ózimniń
jaratqan dúnıelerime ǵana jaýap beremin, al jankúeırlermen sharýam joq.

Óz
ónerimdi usynar adamdarǵa, ózimdi uly kúresýshi, uly mahabbat jarshysy nemese asqan
genı retinde kórsetý emes, olardan, bólektenip ózimmen-ózim bolý ǵana. Qolymnan
keletini osy. Men basqalar sekildi, ózgelerdi oıatýshy maqsatyndaǵy adam emespin.
Onymen, óz mamandary, ıaǵnı, Medıson-avenıý aınalyssyn (nıý-ıork kóshesinde
ornalasqan, jarnamamen aınalysýshy kompanııa — Esquire). Bul solardyń
jumysy.

Maǵan
aqsha tapqan unaıdy.

Aqyn
bolý degen árqashan mindetti túrde áldeneni jaza berý degen sóz emes. Búkil ómiri
janarmaı beketinde ótken adamdar bar. Jáne olar aqyndar bolatyn.

Óner
álemi sulý áıelderge toly degen sóz bar. Biraq, eger kimde-kim búkil ǵumyryn sulýlarmen
ótkizgisi kelse, ne advakat ne dáriger bolǵany durys dep oılaımyn. Nemese jeke
detektıv bolǵany, tipten jaqsy.

Kimde
kim mýzykaǵa shyndap kiriskisi kelse, akkordeon tájirbıe júzinde barlyq
aspaptardyń ornyn basa alatynyn esinde ustaǵany jón.

«Bıtlz»
– uly mýzyka. Biraq, men ony rok-n-roll dep atamas edim. Rok-n-roll búl
eresekterdiń ımıtaııalyq seksi. Odan basqa eshteńe emes.

Meni
búginde jastardyń kóshe boıynda ózderiniń uıaly telefondary men aıpodtarynan bas
kótermeı beıneoıyndar men jazbalarǵa shuqshıǵany tańqaldyrmen tynbaı
kóńilimdi ábden qaldyrady. Bunyń bári ózderiniń jeke ómirin urlap qana qoımaı
olardyń shynaıy ómirin qalypqa keltirýine kedergi keltiredi. Árıne, olar
erkin, jáne ózderi qalaǵannyń bárin jasaýǵa bolady. Degenmen erkindik
týraly aıtar bolsaq, ol sondaı arzan dúnıe emes, biraq, olar túbinde ózderiniń
ómirlerin elektrondy oıyndarǵa tekke ketirip jatqandaryn túsinetin bolady.

Men
teledıdarǵa kóp qaraıtyn sekildimin.

Men,
osy zaman aǵymyna ilese almaı qalǵandaımyn. Basqasha aıtqanda, árıne.

Men
ózimniń júz mıllıonǵa jýyq kúıtabaǵymdy sattyppyn. Biraq, onyń qalaı bolǵanyn
túsindirip bere almaımyn.

Sáttilik
– tańerteń oıanyp, keshke uıyqtaý. Jáne osy eki aralyqta shyn máninde ózińe
unaıtyn ispen aınalysý.

Shabyt
jıi qonaq bola bermeıdi. Sondyqtan, ony qaıdan kezdestirseń, sol jerden tap.

Úmit
pen qorqynysh árqshan qoldan qolǵa ótetin, sheber komedııalyq dýet.

Eger
biz óz túsimizdi este saqtap qala alatyn qabiletke ıe bola alsaq, onda
beısanamyz týraly kóp dúnıe bile alatyn edik. Máselen, qarańǵylyqtaǵy túkpirge
jaqyndamaı-aq onda ne baryn anyq biletin edik.

Men
haosty qurmetteımin. Biraq, haosty meni qurmetteıdi dep úmittenbeımin.

Eger
sıyr saýǵyń kelse, sútin tolyqtaı saýyp alatynyńa senimdi bol.

Bir
sátte, ǵashyq hám parasatty bolý múmkin emes.

Men
sekseninshi jyldarda qalyp qoıǵan sekildimin.

jazyp alǵan: Bıll Flanagan
orys tilinen aýdarǵan: Tilek Yrysbek
derekkóz: Esquire