Almaty Memlekettik Qýyrshaq teatry Elorda kúniniń qarsańynda «Er Tóstik» qoıylymyn usynady

Almaty Memlekettik Qýyrshaq teatry Elorda kúniniń qarsańynda «Er Tóstik» qoıylymyn usynady

Qazirgi tańda mádenıet oshaqtarynda halqymyzdyń tamyrly tarıhy, salt-dástúri, ádet-ǵuryptary men ulttyq qundylyqtaryn nasıhattaıtyn tatymdy týyndylar qataryn kóbeıtý, sol arqyly jas býyndy ultjandylyqqa, otansúıgishtik pen batyrlyqqa, qaısarlyqqa úndeý, ulttyq sana-sezimdi damytý, otandyq shyǵarmalardy dáripteý maqsaty keńinen qolǵa alynýda. Atalǵan maqsatty júzege asyrý barysynda teatr ujymy batyrlyq, batyldyq, dostyq, adamgershilik, baýyrmaldyq pen ádilettilik syndy izgi qasıetterdi qalyptastyratyn halqymyzdyń asa kóne, maǵynasy men astary tereń «Er Tóstik» qoıylymymen repertýar qorjynyn tolyqtyrýda.

Qoıylymnyń rejısseri Erkebulan Qabdyldyń traktovkasyndaǵy atalmysh týyndynyń basty ereksheligi – túrli obrazdy qýyrshaqtardyń ózindik harakterleri men is-áreketteriniń jan-jaqtylyǵynda. Iaǵnı, kórermen árbir keıipkerden ózgeshe kúsh pen tańǵalarlyq qabiletti baıqaı kele, olardyń bir maqsattaǵy jaqsylyq pen ádildikke úndeıtin arman-tilegin sezinýge múmkindik alady.

Qoıylymda ulttyq nanym-senimder, salt-dástúrlerden kórinis beretin sahna dekoraııalary men rekvızıtter, qýyrshaqtardyń jasalý tehnıkasy men qımyl-qozǵalys erekshelikteri shyǵarmashylyq quramnyń árbir detaldy basty nazarda ustaı otyryp, jas kórermenderge asa baı mádenıetimiz ben asyl muramyzdy dáripteýdi maqsat etkenin ańǵarýǵa bolady.

Túrli syndardan súrinbeı ótip, ádildik pen jaqsylyqty tý etken «Er Tóstik» syndy keıipkerlerimizdiń árbir sózi men is-áreketi búldirshindi qaıtpas qaısarlyq pen maqsatshyldyqqa jeteleıtini sózsiz.


Madına Tóle