Dárejan Ómirbaev
Kınorejısser, fotograf
Qudaıdyń súıgen men de bir qulymyn,
Qaıteıin, jetken shyǵar qurǵyr únim.
Óń kirgen ómiriniń órneginiń órnegine
Bul kúnde "Qulagerdiń" turǵynymyn.
Úı de keń, dúnıe keń, kóńil de keń,
Shirkin-aı, osy eken ǵoı ómir degen.
Zil batpan aýyr muńnan dúr tazaryp,
Aspanǵa ushardaıyn jeńil denem.
Sekirem baladaıyn, jasqanam ba,
Qutyldym qojaıynnan, basqadan da.
Kúdikshil kóńil baıǵus qobaljıdy:
"Shynymen mynaý meniń baspanam ba?!"
Táńirdiń ras shyǵar kúsh bergeni,
Anamnyń osy boldy-aý tús kórgeni.
Olar da taryqqan-aý tar qapastan,
Úsh ulym kezip ketti úsh bólmeni.
Zańdylyq shyǵar bálkim án kerneýi,
Umyt bop qıyndyqty san kórgeni.
Sezingen alǵash ret óz úıim dep
Tazalap áıelim júr ár bólmeni.
Bolǵanda kúnim jelek, túnim barqyt,
Aı shyqty qarańǵylyq túbin qalqyp.
A, qudaı, bar ekensiń, barsyń ǵoı - dep,
Balkonda uzaq turdym shylym tartyp. (50-bet)
Adam júregin aıalap terber armandy eshkim tartyp ala almaıdy. Arman adammen birge týady, adammen birge óledi. Meıli, saǵynyshty arman eshqashan oryndalmaı aq qoısyn, biraq sol armannyń bolǵany, tiri bolǵany qandaı keremet! Arman ólgen jerde adamǵa ómir súrip te keregi joq... (155-bet)
Taǵy bir qyzyǵy - degelek naǵyz úndemestiń ózi. Qaýip tónse de, balapanyn ushyryp (balapandary, ádette bir jarym, eki aıdan soń usha bastaıdy), qýansa da úndemeıdi. Tipti, tóbelesip jatqan degelektiń ózi daýys shyǵarmaıdy, únsiz julqysady, dybys shyǵarmaı óledi. Bar dybysy - qanatyn qaqqany, sosyn tańdaıyn taqyldatady. Boldy. Degelektiń áni de, kúıi de, kúıingeni de, kúlgeni de sol. (91-bet)
Joǵaryda aıtylǵan Qazaqstan Respýblıkasy Joǵarǵy Keńesi Tóralqasynyń osy máselelerdi zerttegen komıssııasy óziniń qorytyndysynda tarıhshy demograftardyń júrgizgen aldyn ala taldaýlary "Qazaq eli ashtyqtan jáne soǵan baılanysty indetterden, sondaı-aq tabıǵı ólim dengeıiniń únemi joǵary bolýynan 2 mln 200 myń adamynan, ıaǵnı barlyq qazaq halqynyń 49 proentinen aırylǵanyn" dáleldegenin atap kórsete otyryp, sonymen qatar "qasiret qurbandarynyń sany týraly másele ázirge ashyq qalyp" otyrǵanyn da eskertti. ("Egemen Qazaqstan", 1992 j. 22-jeltoqsan. (303-bet)
Akvarel - sýda erıtin móldir boıaý... Gýash - sýda erıtin qoımaljyń boıaý. Qylqalam - keskindemeshi-sýretshiniń qolyndaǵy eń basty qural. (32-bet)
