Eń alǵash M.Áýezov pen L.Sobolevtiń birigip jazǵan «Abaı» tragedııasyn 1940 jyly A.Toqpanovtyń rejısserligimen tuńǵysh ret teatr sahnasyna shyǵarǵan edi. Kórkemdik qurylymy, «Abaı» obrazy arqyly ujymnyń kóterip otyrǵan qoǵamdyq máselesi jóninen - spektakl qazaq teatr óneriniń órkendeýine úlken úles bolyp qosylǵan edi. Sol alǵashqy sátti qadamnan keıin «Abaı» tragedııasy kóptegen qazaq teatrlarynyń úzdik týyndylary qataryna endi.
2015 jyly Shyǵys Qazaqstan oblystyq «Abaı atyndaǵy qazaq mýzykaly drama teatrynda» Abaı Qunanbaıulynyń 170 jyldyǵyna arnalǵan M.Áýezovtiń «Abaı» tragedııasy qoıylǵan edi. Ótken ǵasyrdyń 40-shy jyldary teatr korıfeıi Q.Qýanyshbaev somdaǵan beıneni keıinnen Y.Noǵaıbaev, sosyn B.Ábdilmanov, E.Bilál syndy teatr maıtalmandary sahnalaǵan bolatyn. Al, óziniń akterlik mansap jolynda «tólqujat» róline aınaldyra alǵan Nurken Óteýil. Degenmen, kórermenniń kókeıinde saqtalǵan bul beıneni ár akter ózinshe keskindeıdi.
«Abaı» spektakliniń sahnalyq sheshimin sýretshi Dáýlet Dospaev qysqa da nusqa beıneleý ádisterimen sheshken. Negizgi oqıǵa ótetin orynda sahna aınalasyn tereń de tuńǵıyq etip kórseter qara matamen kómkerip, shaǵyn dóńgelek alańqaı ornatylǵan. Ortadaǵy aq dóńgelek shar men sahnanyń eki jaǵynan kóterilip-túsiriletin uzyn quryqtar Abaı men Jırensheniń ustanǵan ómirlik kózqarastaryn, jańa men kóneniń taıtalasyn oıǵa oraltady. Rejısser osy shaǵyn keńistikke salmaqty tragedııanyń tartys pen kúreske toly oqıǵalar jelisin yqshamdap qoıa bilgen. Árıne, bul týyndyny búgingi tańda sol jazylǵan qalpynda tutastaı sahnadan kórsetý shart emes. Rejısser tarapynan pesa mátininde redakııalyq qaıta qaraýlar men qysqartýlar, keıbir keıipkerlerdiń túsip qalýy sekildi ózgerister baıqalady. Soǵan qaramastan, rejısser negizgi aıtpaq oı-ıdeıasyn ornymen, baıypty kórsete alǵan.
Rejısser sahnaǵa bir mezgilde Abaıdyń eki birdeı obrazyn engizedi. Sahnada negizgi áreket etýshi Abaı bolǵanymen, spektakldiń kórermenge túıdek-túıdek oı aıtar túıindi tustarynda dramalyq oqıǵa aqynnyń «tól sózimen» engizilgen aǵa Abaı beınesi arqyly irilenedi. Aǵa Abaı sahnada áreket etý múmkindigi mol keıipker bolyp shyqqan. Oǵan óz kózqarasyn búgingi – HHI ǵasyrdaǵy qandastaryna batyryp aıtatyndaı etip berse de artyqtyq etpes edi. Qoıylym bastalǵanda sahna ortasyndaǵy úlken dóńgelek shardyń tasasynan shyǵatyn Abaıdyń jastardyń qara matamen baılanǵan kózderin sheship, bolashaqqa, bilimge jol silteýi uly danyshpannyń ulttyń rýhanı ustazy retindegi kelbetin tanytady. Qoıýshy rejısseri Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri – Álimbek Orazbekovtyń basty keıipker Abaıdyń tolǵanysyn, jan kúızelisin kúsheıtýge aǵa Abaıdy engizýi – óte oryndy tabylǵan sheshim. Qoıylymnyń negizgi salmaq júgi N.Óteýildiń Abaıyna artylǵan. Árıne, uly oıshyldyń róli akterge ońaı tımeıtini ras. Qoıylymda «Soqtyqpaly soqpaqsyz jerde ósip, myńmen jalǵyz alysqan jannyń» tereńdegi jumbaǵy, Abaı azabynyń aıtylmaı qalǵan tylsym beınesi kórsetiledi. Syrt kelbeti kelisti, aıtar sózi salmaqty Abaıdy akter rejısser usynǵan oıyn erejesin qabyldaı otyryp, ózindik shyǵarmashylyq izdenisten týyndaǵan oı órnegimen beıneleıdi. Biz bul oryndaýda qorǵansyz eki jastyń taǵdyryna óziniń jaýaptylyǵyn ótkir sezingen, ádildik úshin kúresken áreket ústindegi kúrdeli obrazdy kóremiz.
Kerimdi nusqalaǵan talantty akter Jasulan Erbolat keıipkeriniń ishki jan-dúnıesindegi tragedııa oqıǵasyn qozǵalysqa keltiretin negizgi sebepter men saldarlardyń sońynan júrýge tyrysqan. Bul oryndaýda Kerim óz ustazy Abaıǵa jan-tánimen berilgen, tabynǵan jan. Sóıte tura, onyń óner báıgesinde talantymen oza shaýyp, shyǵarmashylyǵymen ózin kóleńkelep ketken Aıdarǵa ishtarlyq jasap, kek almaqqa baratyn keıpin kóremiz. Spektakldiń ekinshi bóliminde Kerim-J.Erbolat boıynda dinshildigi, moınyna Aıdardyń qanyn júktegen «taqýalyq» keıpi búgingi qoǵamda da kórinis berip qalatyn «qos standartty», ekijúzdi adamdardyń jınaqtalǵan obrazyn tanytady. Oryndaýshynyń Kerim beınesin sıpattaýda ustanǵan zulymdyq tabıǵatynyń astarynan osyndaı astar oqylady.
Spektakl «Abaı tragedııasy» dep atalǵandyqtan, tragedııaǵa tán barlyq elementteri bar. Qaqtyǵys, qaıǵy, satqyndyq, ólim sııaqty adam ómiriniń aýyr kezeńderi sýretteledi. Alaıda eki jarym saǵat boıy kórermenniń tek qaıǵyny kórýi ol adamnyń bul spektaklge ekinshi ret kelýine kedergi bolatyn sııaqty. Biraq Abaı tragedııasy arqyly halyqtyń muńyn, bıliktiń nadandyǵyn kórsetip otyǵan spektaklge kórermen ishek-silesi qata kúletin sahna qosý tym ábestik bolar edi. Iaǵnı, tragedııany komedııa deńgeıine túsirý rejısserdiń keshirilmes qateligi bolmasyna kim kepil? Bul jerde rejısserdiń sahnalyq sheshimi ne dramatýrgtiń komedııalyq sahna qospaı-aq spektaklde sál ezý tartqyzar detal jasap jiberý akterdiń enshisine qalatyn jumys.
Q.Qýanyshbaev teatrynyń kóptegen spektaklderinde massovkada oınap júrip-aq kórermen nazaryn ózine aýdara alatyn akter dep – Dastan Álimovti aıtar edim. «Abaı» spektaklindegi bir-eki qylyqty sátterimen erekshe este qaldy. Ábish pen Maǵashty ońasha qaldyrǵan top arasynan sýyrylyp shyǵyp, ekeýine jas balasha máz bolyp qaraıtyn sahnasy zaldaǵy kórermenge kúlki týdyryp sál de bolsyn qaıǵy bultyn seıiltip eki ǵashyq arasyna dáneker bolatyn hat tasýshy, jastardyń kezdesýine jaǵdaı jasaıtyn qarapaıym aýyl balasyn eske túsiredi. Mine, osyndaı shaǵyn ǵana rólderde asqa qosylatyn dámdeýish sekildi sahnada ımprovızaııa jasap, kópshilik sahnadan úlken ról jasaı alatyn talantty akter. Teatr týraly sóz qozǵalǵanda, róldiń úlken-kishisi joq, akterdiń úlken-kishisi bar dep aıtyp jatamyz. Dastan Álimov osy oıǵa jumys isteıtin akter ekeni kórinip turady. Ol oınaıǵan kópshilik sahnadaǵy róldiń ózi basty keıipkerlermen qatar kórermen jadynda saqtalyp qalady. Akter úshin bul úlken jetistik.
Abaı atasy men Áıgerim enesine sálem bere kelgen Ajardyń janyna tura qalyp «Qalaı jigitter, jarasa ma?», - dep jeńgemen qaıny arasyndaǵy qaljyńdy kórsetken sáti de jaqsy shyqty deı alamyz. Qazaqta jańa túsken kelinniń qaınysymen, baldyzdyń jezdesimen, bajalardyń bir-birine degen jeńil qaǵytpa qaljyńdary «qoıyndarynda» júredi ǵoı. Sol qazaqylyqty Dastan Álimovtiń oıynynan kóre aldyq. Tek, kórermenge osy unaıdy eken dep barlyq rólderine ıýmor tyqpalaı berýden aýlaq bolsa. Sebebi, kórermen akter oıyny birsaryndy bolyp ketse tez jalyǵatynyn esten shyǵarmaǵan jón.
Spektakldiń mýzykalyq sahnasy jekelegen ártister men kóp daýysta hormen qosyla atqarǵan Abaıdyń tól ánderin oryndaýdan turady. «Jelsiz túnde jaryq aı», «Men kórdim uzyn qaıyń qulaǵanyn» ánderin akterlerdiń birneshe daýystarǵa bólip saýatty aıtýy ujymnyń mýzykalyq oryndaýshylyq deńgeıi men múmkindikteriniń joǵary ekendigin kórsetti. Teatr klassıkalyq repertýardy búgingi kózqaraspen oqýda bas-aıaǵy bútin, bir demmen ótetin qyzyqty spektakl jasaǵan. Rejısserlik utymdy sheshimder men qyzyqty tabylǵan mızansenalar óziniń oralymdy oılary men tuspaldap berer tujyrymdarynan aırylmaǵan. Ajar rólin sátti alyp shyqqan – Saıa Toqmanǵalıeva jańa túsken kelinge tán ıbalyq, ata-ene aldyndaǵy ımený, qurmettep sálem salýy kórer kózge jylýlyq uıalatyp, jaryn qulaı súıgen sezimin de kórermenge jaqsy jetkizi bildi. Aıdar men Ajar juby, tobyr arasyndaǵy qarapaıym ǵashyqtar emes. M.Áýezov osy jupty pesaǵa qosý arqyly birinshiden, Abaıdyń ákesi Qunanbaıdyń kezinde jasaǵan Qodar men Qamqa qastandyǵyn jańa zamanda kórsetip, onyń Tobyqty rýy úshin qarǵys jazasy bolǵanyn kórsetkisi keldi dep oılaımyn. Ekinshiden, Keńgirbaı bıdiń zamanyndaǵy «Eńlik pen Kebek» tragedııasyn kórermen oıyna qaıta salý arqyly dástúrdiń ozyǵy men tozyǵyn kórsetkisi kelgen. Iaǵnı, Ajar, Aıdar ekeýiniń aldaǵy kúnderiniń ne bolar oılap árbir qalt etkennen seskenýi zańdy. Bir sózben aıtqanda, sholpy taqqan sulýdyń ishinde qan jutqan dert jatqanyn uǵyna aldyq. Iaǵnı, aktrısanyń Ajar obrazynda kóp izdengeni, barynsha shynaıy oınaǵany sezildi. Ony Aıdardyń aqtyq sózin tolyq aıta almaı qınalyp jan tásilim etkende Saıa Toqmanǵalıevanyń erekshe kúıinishpen jaryn joqtaǵan sátinde zaldaǵy basym kópshilik jas kórermenniń ish tarta siltideı tynyp, qosyla egilip otyrǵanynan ańǵarýǵa bolady. Kez-kelgen jaqsynyń da jaman jaǵy bolatyny belgili ǵoı, bylaı alyp qarasańyz Ajar – Saıa Toqmanǵalıeva óz rólin jaqsy oınaı aldy degenmen de, Aıdar rólindegi Oljas Jaqypbekten jas aıyrmasy kóp ekeni, jas qyz ben jigit róline sáıkestigi az ekeni kórinip tur.
Abaıdyń úmit artqan úlken uly Ábish rólin sahnalaǵan – Janat Ospanovtyń óz róline degen izdenýi bar. Peterbýrgta uzaq ýaqyt oqyp, týǵan jerin, et jaqyn týys-týǵandaryn saǵynǵan kózi ashyq dala balasynyń jarq etken janaryn ol sahnaǵa shyqqanda baıqamaý múmkin emes. Jerine, eline degen maýqyn basyp anasynyń ótinishimen atastyrylyp qoıǵan qalyńdyǵy Maǵyshty kórgen de akter kenet ózgerip ketedi. Kózinde bir muńnyń, qorqynysh pen qımastyqtyń bar ekenin Ábishteı asyl perzenttiń tarıhyn bilmetin jan seze almaıdy dep oılaımyn. Ábishtiń ishki tragedııasyn seziný úshin ákesi Abaıdyń oǵan artqan aýyl el júgin, elden jyraqta júrgende jabysqan aýyr dertin, alqymynan alǵan bıliktiń salqynyn sezý kerek, al sezý úshin oqý kerek. Ol Maǵyshtan ony súımegeni úshin emes, alda-jalda aýrýy jeńip ómirimen qosh aıtysqanda jastyń janyn jaralaımyn ba dep qorqady. Jastaı jesir atandyryp úlken qaıǵyra dýshar etken she, tirisinde ózinen barynsha alys ustaǵysy keledi. Ábish – Janat Ospanovtyń sahnaǵa ekinshi márte shyqqanynda aldyńǵy sahnadaǵydaı tegeýrin, keýdesin kergen qýanysh joq. Kózi muńly, ákesinen aýrýyn jasyrǵysy kelse de, áke júregi perzentiniń ózegin qurt jep jatqanyn biledi. Tragedııa! Sózben aıtyp, sherin tarqatpasa da kózben bárin aıtyp tur. Akter úshin de kózben ishki tragedııasyn kórsetip, júris-turysymen tektiniń urpaǵy oqyǵan azamat ekenin kórsetý eń qıyny.
Qoıylymda sátti akterlik izdenister, kórermenge oı salarlyq obrazdar bar. Klassıkalyq repertýardy oınaý birinshi kezekte teatrdyń akterlik quramynyń kórkemdik deńgeıine syn bolar aýyr júk. M.Áýezovtiń shuraıly kórkem tiliniń qunarly nárin joǵaltpaı bere bilý, obrazdyń bas – aıaǵyn tarazy basynda teń ustaý akterlik sheberlikke baılanysty desek, oryndaýshylyq quram tragedııanyń tabıǵatyn kórermenge barynsha ashýǵa talpynǵan. Bir sózben aıtqanda, «Abaı» tragedııasy Q.Qýanyshbaev atyndaǵy Memlekettik akademııalyq qazaq mýzykalyq drama teatrynyń shoqtyǵy bıik týyndysy!
