Maqala / #stýdentSózi
"Qarash-qarash" oqıǵasyna jańa kózqaras
Bólim: Teatr
Datasy: 11.10.2018
Avtory: Бейбіт Әлкеева
Maqala
"Qarash-qarash" oqıǵasyna jańa kózqaras
Bólim: Teatr
Datasy: 11.10.2018
Avtory: Бейбіт Әлкеева
"Qarash-qarash" oqıǵasyna jańa kózqaras

...Aıtar oıy, keıipkerlerine berilgen minezdeme, qazaq qoǵamynyń háli ózgeshe ınterpretaııamen órilgen qoıylym. Munda ádebı nusqadaǵy Jarasbaıdyń qatigez, jaǵymsyz beınesi emes, el úshin qam jegen adamdyq bolmysy aldyǵa shyǵady. Ózine pana izdep kelgen Baqtyǵuldy qutqara almaǵanynda kináli sezinýi ar aldyndaǵy adaldyǵyn aıǵaqtaıdy.  Bastysy, qoıylymda árbir is-áreket aqtalǵan. Rejısser biz biletin oqıǵalardyń bir tarmaǵyn ǵana basty nazarǵa alǵan. Ol – «jer» máselesi. Osy bir taqyrypty ózek etip ala otyryp, biri istiń, biri oıdyń adamy sanalatyn Jarasbaı men Baqtyǵuldyń jaı kúıin uǵyndyrýǵa tyrysady. Qoıylymnyń sońy bárimizge aıan ólimmen aıaqtalady. Biraq, jas toqalyn uzatyp alyp kele jatqan Jarasbaıdy Qarash asýynda júıriginen qulatyp túsiretin Baqtyǵuldyń «qarǵys oǵy» emes.  Qoıylymnyń kúretamyry da, rejısserdiń sheshimi de osy sahnada aıqyndalady...

Astana qalasynyń Almatydaǵy mádenı kúnderi aıasynda Elordalyq Q.Qýanyshbaev atyndaǵy memlekettik akademııalyq qazaq mýzykalyq drama teatry gastroldik saparmen kelip, teatr repertýaryndaǵy «Otello» rej. T.Temenov,  «Shıe» rej. S.Potapov qoıylymdarymen qatar, qazaq ádebıetiniń ozyq úlgisi sanalatyn M.Áýezovtiń «Qarash qarash oqıǵasy» povesiniń jelisinde áleýmettik drama janryndaǵy spektakl sahnalady. Shyǵarmanyń ınsenırovkasyn jazǵan – Q.Ysqaq. Qoıýshy rejısseri – QR Eńbek sińirgen qaıratkeri Álimbek Orazbekov. Teatr sahnasynda san túrli janrdaǵy  «Súringen Súrboıdaq», «Sáken – Suńqar», «Abaı», «7+1» qoıylymdaryn qoıǵan rejısser bul spektaklde ádebı nusqadaǵy has dushpandardy, el men jer úshin jan aýyrtqan jaqyn joldas etip shyǵarady.  Rejısser basty másele etip kedeılerdiń qasiretti taǵdyry, barymta men joqshylyq taqsiretin de almaıdy. Munda el taǵdyry, halyq tarıhy arqaý etilgen shyndyqtyń shylbyry jatyr. Asa qıyn zamanda, tarıhı dúnıeni aýzyńa alsań moıynyńa quryq salar kezeńde Áýezovtiń qalamynan týǵan tamyry tereń «Qarash qarash» týyndysy  táýelsiz elimizdiń teatrlarynyń tórinen oryn alýǵa tıisti. Sebebi, shyǵarma – shyndyq jyry. Povesttegi Baqtyǵul prototıpi – Kishi Qazan saıasatyna qarsy shyqqan, qazaqtyń kórnekti tulǵasy Turar Rysqulovtyń ákesi Rysqul bolsa, Jarasbaı – Shyǵys Talǵar oblysynyń bolysy Saımasaı Úshkempirov. Áýezov shyǵarmashylyǵyna den qoısaq, qaısybir týyndysynda da halyqtyń háli, qorǵansyzdyń kúni, dala ómiri, shyndyq, adamdyq úshin kúres joly beınelenedi. Endeshe, sýretkerdiń sahnaǵa shyqqan qaı týyndysy bolmasyn shynaıylyqqa negizdelýi shart.

Qoıylymnyń qoıýshy sýretshisi – Qyrǵyzstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Iýldash Nýrmatov. Kıim úlgisiniń sýretshisi – Shynar Elembeva. Baqtyǵuldyń qıyndyǵy arqyly dál osyndaı kúıde júrgen kedeılerdiń jaıyn uǵyndyrý maqsatynda kóp sahnalardy qarańǵy, ymyrt ýaqyt túrinde beıneleıdi .

Baqtyǵul – jańa dáýirdiń habarshysy, bastaýshysy, oılaryn is-áreketpen  dáleldeıtin keıipker. Baqtyǵul rolinde – Erjan Nurymbet. Bul beıneniń syrtqy kelbeti osy shyǵarma jelisinde túsirilgen «Vystrel na perevale Karash» kórkemfılmindegi Baqtyǵuldyń kórkem beınesin eske salady. Ábden aýyr jumys istep dene turqy shynyqqanymen, joqshylyqtyń taby, qara jumystyń qattylyǵy bet-júzi qatparlanyp, azyp-tozǵan kedeı kúıin beıneleıdi. Degenmen, rejısser qaradan shyqqan jumysshy men bilimdi, el bolysy Jarasbaıdyń oılaý dárejesin teńestiredi. Bul turǵyda Baqtyǵul beınesi nanymdy somdalǵan.

Shyǵarmadaǵy jýan moıyn Jarasbaıǵa kerisinshe túsinikteme berilgen. Ústine jamylǵan baı-baǵlandarǵa laıyqty shapany, oıýly beldigi (Baqtyǵulǵa sheship beretin) ón boıyna jarasqan bolys Jarasbaı. Bul beıneniń kostıýmderi de eriksiz fılmdi eske salady. Jarasbaı rolinde – Syrym Qashqabaev. Jaqsylyqtyń jarshysy bolýǵa tyrysqanymen, sońynda óz uıatynyń otyna ózi kúıgen bolystyń beınesin berýde S.Qashqabaev birsaryndylyqqa basymdyq berip alǵany ańǵarylady. Roldiń ósý proessi baıaý. Jarasbaı sahnasyna deıin oryn alatyn oqıǵalardyń temportıtmi tómen bolǵany sondaı, artyq sahnalar kórermenderdi negizgi oıdan keri ıterip tastap otyrdy. Sodan da bolar Jarasbaıdyń aýzymen aıtylatyn ótkir oılar men utymdy oramdar kórermenderge durys jetpedi. Degenmen, S.Qashqabaevtyń búl kezge deıingi Sáken, Abaı syndy tarıhı tulǵalardy qaıtalanbas harakterlermen somdap júrgenin eskersek, aqyly tolysqan, dana Jarasbaı beınesine asa izdeniske túspegen degen oıǵa jeteledi. Sebebi,  Jarasbaı jaǵymdy keıipker degen sóz ol Abaı nemese Sáken degen sóz emes. Onyń boıynan danalyq izdegenimen ózge sarynda, basqasha formada jetkize bilýi qajet.

Pesanyń fabýlasyn túsinip, keıipkerine óz jadynan úles qosa bilgen akterge rol sheńberi de aıqyn bolýy tıis. Teatr synshysy  Á.Syǵaısha aıtqanda «Danyshpan dananyń da, qý-sumnyń da, bilikti suńǵylanyń da keskin-kelbetterin jan-dúnıesin akterlik «dıirmeninen» jiptikteı bop ótkizip, este qalarlyq kórkem beıne dárejesine kóteretin» artıster sanaýly. Al, sheberlik shyńyndaǵy mundaı akterlerdi taba bilý, tanı bilý rejısser úshin úlken jaýapkershilik. Atalmysh qoıylymda eki akterlik quram óner kórsetedi. Rejısser qatelikke boı aldyrǵan deýge kelmeıdi. Basty keıipkerlerden bólek Júnis – Janat Ospanov, Sarysaqal – Boranbaı Moldabaev, Nıkolaı Dobrodeevıch – Aqysh Omar, Qatsha – Botagóz Maqsutovalar sátti tańdalǵan. Biraq, rejıser akterdiń ishki jan-dúnıesindegi qabiletin kóre, kórip qana qoımaı onyń ashylýyna yqpal etý kerek. Ártisti taptaýryndylyqtan  (shtamp)  qutqaratyn da rejısser bolýy tıis. Qosalqy roldegi bul akterlerdiń kóbinde sony iz baıqalmaǵany, este qalarlyqtaı qaıtalanbas beıneler jasalmaǵany ańǵarylady. Munda rejısserdiń akterlerge berilgen kókeıkesti maqsaty  aıqyndalmaǵan nemese akterlerde usynylǵan tosyn jaǵdaıdy jete qarastyrmaýy dep baǵa berýge bolady.

«Qazirgi rejısserler tarıhı faktilerdi qaıta kóterip, ótken ǵasyrdaǵy jazýshylardyń aıta almaǵan naqtyly ómirlik máselelerin tolyǵymen jańasha oqı bastady. Olar búginge deıin jaǵymsyz dep tanylǵan keıipkerlerdi aqtaý sheshimine saı túrli konepııalardy usyndy». Á.Orazbekov bul qoıylymda Jarasbaı beınesin aqtaý sheshimin qoldanǵan. Odan ózge ulttyq shyǵarma bolǵandyqtan qoldanylǵan rıtýaldar, jer máselesimen astastyryp kórsetý, ólim sahnasynda Qurandaǵy bir súreniń oqylýy rejısser óz jadynan qosqysy kelgen erekshelik dep qarastyrýǵa bolady.

A.Chehovtyń tulǵasyna aıtylǵan myna bir teńeý M.Áýezov shyǵarmashylyǵyna da dóp keletindeı: «Onyń shyǵarmashylyǵyna bir mysqal jalǵan aıtý bylaı tursyn, tıtimdeı áshekeıdi, ásirese qyzyldy kótermeıdi». Ony sahnalaýda da dál solaı. Aınalasy jup-jumyr dúnıe jasaı bilý kerek. Bul turǵydan Á.Orazbekov sahnalaǵan «Qarash Qarash» áleýmettik dramasynda akterlik ansambl erekshe atmosfera túze almady. Degenmen, shyǵarma - ómirsheń, qoıylymdaǵy negizgi oı – taǵylymdy. Sebebi, qazirgi qoǵamda da el úshin jan aıamaı eńbek etkenimen, baǵalamaý men baǵalanbaýdyń shegine jetken Jarasbaılar men qarapaıym adamdardyń túısigi jete bermeıtin ar saıasatynyń kesirinen tirshilikten túsiniksiz kúıde jaza alyp júrgen Baqtyǵuldar jeterlik. Endeshe, rejısser azamattyq oıyn qosa otyryp, jańa kózqarasta sahnalaǵan spektakl qaı kezeńde de ózektiligin joǵaltpaýy tıis.

Sizge qyzyq bolýy múmkin: