Bıyl Qazaqstannyń halyq jazýshysy, memlekettik syılyqtyń ıegeri, qazaq ádebıetiniń kórnekti ókili Juban Moldaǵalıevtiń týǵanyna 100 jyl tolýyna oraı aqynnyń týǵan jeri Batys Qazaqstanda keshendi sharalar ótkizildi. Mereıtoılyq sharalar aıasynda Aq Jaıyqta Alash jurtynyń aıbynyna aınalǵan aqynǵa Hadısha Bókeeva atyndaǵy Batys Qazaqstan oblystyq qazaq drama teatr ujymy qazaqtyń rýhty aqynynyń ǵasyrlyq toıy qurmetine «Juban» poetıkalyq dramasyn kórermenderge usyndy.

Qoıylymnyń avtorlary – Halyqaralyq «Alash» ádebı syılyǵynyń ıegeri, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, QR Memlekettik syılyǵynyń ıegeri, aqyn Aqushtap Baqtygereeva jáne jazýshy, dramatýrg Mádına Omarova. Qoıylymnyń qoıýshy ári kıim sýretshisi – Eýrazııalyq Dızaınerler odaǵynyń, Eýrazııa Shyǵarmashylyq Gıldııasynyń múshesi, QR sýretshiler odaǵynyń múshesi jáne Kıpr zamanaýı óner murajaıynyń «Kúmis kilt» ıegeri Gúldana Jurqabaeva. Al qoıýshy-rejısseri jáne spektakldiń sahnalyq qozǵalysyn qoıǵan – teatrymyzdyń bas rejısseri Gaýhar Adaı.

Sanaly ǵumyryn qazaq halqynyń joǵyn joqtap, ultynyń ulylyǵyn ulyqtaýǵa arnalǵan Juban aqynnyń 100 jyldyq mereıtoıyna oraı spektaklden eskertkish qoıý týraly oblys ákimdiginiń usynysyn, teatr ujymy bir aýyzdan qoldap, daıyndyq jumystaryn karantın sharalary sál báseńdegen tusta bastap ketken bolatyn. Tań bozara atyp, boztorǵaı shyryldaǵan sátten teatr basshysy Saltanat Maqsotqyzy, rejısser Gaýhar Adaı jáne Juban qoıylymyndaǵy basty keıipkerlerdi somdaýshy akterlar quramy Jubannyń týǵan jeri Aqjaıyq aýdany Saıqudyq, Quraılysaı aýyldaryna sapar shekti. Onda juban júrgen joldarmen júrip, murajaılardan Juban qoldanǵan zattardy kózben kórip, mol málimetke qanyǵyp, syryna úńildi. Juban aqynmen onyń jan jary Sofııa Moldaǵalıevanyń kózin kórgen jandarmen júzdesip, eldiń batasyn alyp qaıtqan bolatyn. Odan keıinde teatr ishinde Jubantanýshylarmen talaı júzdesýler ótti.

Qoıylym Jubannyń Kolbın aldynda shyńǵyrtyp turyp shyndyq aıtatyn, týǵan halqy úshin ulttyq derjavaǵa qasqaıyp qarsy shyǵatyn jınalys sátinen bastalady. Ashtyqta týyp, qýǵyn-súrgin kezeńin, 1941 jyldyń soǵysy men tyń ıgerý jyldaryn, 1986 jyldyń yzǵaryn kórgen tulǵa Juban ǵumyryn rejısser sahnalyq kórkemdikpen sheber beınelep usynǵan. Kóp jaǵdaıda rejısserler tarıhı tulǵalardyń beınesin realıstik turǵyda sahnalaıdy, al Gaýhar Adaı jańa – perfomans baǵytta usynǵan. Perfomans – kópshilik aldynda óner men ónerden tys nárseden sıntezdeý prınıpi arqyly artefakt (adamnyń jasaǵan mádenıet ónimin) jasaý. Ol arnaıy kásibı daǵdyny qajet etpeıdi jáne uzaq ýaqytqa arnalyp jasalmaǵan. Bul jerde ısharat (dene qımyly) mańyzdy. 1970 jyldary paıda bolǵan post-modernızm ónerine jatatyn óner túri.

Oqıǵalar jelisi tarıhı kezeńdermen tikeleı baılanysty bolǵandyqtan rejısserdiń árkezeńniń jıyntyq beınelerin baılanystyra alǵanyn kóremiz. Aldymen, asharshylyq kezinde kópshilik sahnadaǵy akterlerdiń aıaqtaryndaǵy másterdiń tabanynyń qyzyl bolýy, halyq jigeriniń aıaq asty bolýyn bildirse, balanyń dúnıege kelgenine qýana almaı, sanalaryndaǵy nárse tek tamaq, tipti jyrtqyshqa aınalǵan adamdardyń kıimderine kóńilge úreı men qorqynysh, úmitsizdik uıalatatyn salqyn kók tús qoldanylǵan. El ishinde indettiń taralyp, halyqtyń qyrylǵan kezeńderin rejısser akterlerdiń kómegimen bastardan mola jasap, olardyń ústine tórt ulymen jarynan aıyrylǵan jesir Zeriptiń qum quıýy bir jaǵy ýaqytty kórsetse, bir jaǵy ólgenge topyraq salý degendi bildiretin sımvoldyq sheshimder arqyly kórsetken.

Rejısser soǵys sahnasynda bala Juban men jigit Jubandy qatar alyp shyǵý arqyly akterlerdiń ózimen jumys isteýine úlken múmkindik bergenin kóremiz. Jigit Jubannyń soǵysqa attanar shaǵyn tragedııaǵa aınaldyrmaı, ázilmen, saǵynyshpen, ananyń qımastyǵyn bir-birimen ushtastyra jetkizgenin baıqaımyz. Sýretshimen birlese otyryp soǵys kezindegi sahnalarda qannyń, kóterilis pen qarsylyqtyń atmosferasyn beretin qanyq qyzyl tústerdi qoldaný arqyly kórermenderge astarly oı aıtýǵa umtylǵan.

Rejısserdiń shyǵarmaǵa bergen búgingilik astarly oıtujyrymyna, sahnalyq sheshimine, akterler oıynynyń saı shyqqan tustaryn; jeltoqsan sahnasynda basshy rólindegi Erbol Esendosovtyń sol kezde bılikke satqyn bolǵandardyń halyqtyń únin estýge qulyqsyz ekendigin, halyqty muqatýy, daýys yrǵaǵyn ózgertip kekesin tanyta sóıleýimen qatar bet-júzindegi ym-ısharalarynan baıqasaq, aqynnyń balalyq beınesin somdaǵan akter J.Valıýllıev pen Zerip rólindegi B.Isalıevanyń oıynynan bala men ana arasyndaǵy shynaıy sezimderdi, syrtqy úılesimdi is-qımyl áreketteri arqyly sheber kórsetýinen baıqaımyz.

Rejısser jeltoqsan oqıǵasynnyń basynda kópshilik sahnasyndaǵy akterlardyń aıaqtary kisendeýli bolyp, syldyr-syldyr etip júrýi elimizdiń qanshama jyl sol bir sarynda ómir súrip kelgenin kórsetse, shynjyrlardy sheshý arqyly bir mezette halyqtyń kóterilgenin, «Men qazaqpyn» óleńi oqylǵan sátte shynjyrdy úzip, joǵary kóterýi arqyly halyqtyń oıanǵanyn, bodandyqtan bosap, táýelsizdikke qol jetkizgendigin kórsetetin naqty sheshimder boldy. Budan halyqtyń rýhtanýy, Jubannyń 1987 jyly jazýshylar Odaǵyna baryp sóıleýiniń ar jaǵynda ózegi bar ekenin kórýge boldy.

Sýretshi men rejısserdiń estetıkalyq talǵamynyń joǵary deńgeıin kórýge, qoltańbasyn túsinýge bolatyn tus qoıylymdaǵy basty dekoraııa – uzyndyǵy 4 metr, bıiktigi 3 metr bolatyn – Er toqym. Er toqym qoıylym barysynda birde sol kezdegi úıdiń, birde temir jol, taý, endi birde poıezd retinde qoldanylady. Bul arqyly da rejısser sahna artyq zattyń oryny emestigin, árbir zattyń kóterer júgi, ózindik mindeti bolýy kerek ekendigin kórsetken. Qoıylym barysynda Jubannyń dúnıege kelgen sáttinde súıinshi suraı kelgen áıelge, Moldaǵalıdiń óz qolymen aǵashtan qashap jasalǵan er toqymdy berýi arqyly, qazaq halqy er balanyń dúnıege kelýin – bolashaq shańyraq ıesi, atqaminerimiz keldi dep qýanyp, bolashaǵyna úmitpen qaraıtynnyń kórinisi ekenin baıqaımyz. Qoıylym sońynda Juban aqyndy sol er toqymnyń ústine shyǵarýy, maqsattyń oryndalǵanynyń aıqyn dáleli bolmaq. Er toqym – qazaq ulttynyń jádigeri. Bul, jalǵyz Jubannyń emes, jalpy qazaqtyń rýhynnyń máńgi ólmeıtinin ashý úshin utymdy oılap tabylǵan nárse. Attan túspegen qazaq eliniń, urpaq jalǵastyǵyn kóre alsaq degen oı salady kórermenge.

Bir saǵattyń ishinde bala Jubannan bastap onyń ómiri men shyǵarmashylyǵyn, rýhty Juban beınesine deıingi oqıǵalardy keremet túzip, spektakldiń ólshem-yrǵaǵyn joǵaltpaı, kompozıtor N.Tilendıevtiń «Aqjaıyǵym» ánin keıipker bolmysyn ashýmen birge rejısserdiń kórkemdik oıyn, dúnıe-tanymyn kórsetý maqsatynda qoıylym sońynda qoldanýy kórermenge erekshe áser syılady. Kópshilik sahnalary arqyly kórermenge qatty áser etetin tustary kóp, este qalarlyq mızansenalarymen, óz maqsatyna jetken qoıylym bolǵany anyq. Sonymen qatar rejısser teatr trýppasynyń aǵa, orta, jas býynyn atalmysh qoıylym arqyly qamtı aldyǵynda aıta ketkenimiz jón. Rejısser «Juban» qoıylymy arqyly qazaqtyń ólmegen rýhyn kórsetip, teatr sahnasynda tuǵysh ret, Juban aqynǵa qoıylymnan eskertkish qoıdy.