Maqala / #stýdentSózi
Pandemııa tusyndaǵy Sáken teatry
Bólim: Teatr
Datasy: 30.01.2021
Avtory: Таңірберген Ембергенов
Maqala
Pandemııa tusyndaǵy Sáken teatry
Bólim: Teatr
Datasy: 30.01.2021
Avtory: Таңірберген Ембергенов
Pandemııa tusyndaǵy Sáken teatry

Urpaq kórer jaqutty, jetkizer adam baqytty dep bastalatyn bul jumystyń negizgi ıdeıasy men aıtatyn oıy teatr óneri men mádenıeti jaıly bolmaq.  Qazirgi tańdaǵy hal-ahýalǵa baılanystyryp, búgingi kúnniń kózimen, bes mınýtsyz kásibı mamannyń sózimen bildiretin ushy tereń bolmasa da, mysy basym túıindi túımelep, qadalǵan qazyqtaı oıyp turyp oryn alar máseleniń shemenin shertip, sherin tarqatsam degen oı. Teatr – kúlli adamzattyń betperde arqyly beınesin kórsetetin aýmaqty orda. Búgingi álemge tóngen alpaýyt qasiret teatr ónerine óz kesirin tıgizdi me? Teatr akterlerinen bólek, rejıssýraǵa zardaby keldi me? Memlekettik mańyzy bar óner oshaqtarynyń jumysy belgili, tysta qalǵan oblystyq óner shańyraqtarynyń jaı-kúıi ne bolyp jatyr? Osy suraqtar aıasynda oı órbitetin bolamyz!

Karantın. Sanıtarlyq talap. Shekteýli oryn. Betperde. Bul elimizdegi qazirgi bolyp jatqan jaǵdaı. Betperdesiz júrý túgili, dalaǵa shyǵýǵa bolmaıdy. Osy betperde arqyly adamdardyń alasyn da, qarasyn da ajyratý qıynǵa soqty. Beıneli betperdiler beleń alǵan zamanda, belýardan baz keshken jandardyń aıqaıyn eshkim estı alar emes degen oı taǵy keledi. Jarty jyldan asa halyqtyń yǵyryn shyǵarǵan karantındik talaptardyń kúshi báseńdegenimen, tolyqtaı toqtatylmady. Áleýmettik jeli men ǵalamtor júıesi damyǵan zamanda «onlaın format» degen uǵym paıda boldy. Túrli platformalar iske qosylyp, ǵylym men bilim, ádebıet pen mádenıet, óner jáne taǵy da basqa kóptegen salalar qashyqtyqtan jumys jasaýǵa daǵdylanypta úlgergen bolatyn. Jumysymyzdyń álqıssasy «Has sulýdyń kóz jasyndaı móldir óner» dep Ǵabıt Músirepov atamyz teńeý jasaǵan «teatr» jaıynda bolatyny joǵaryda atap ótilgen. Segiz aıǵa sozylǵan karantınnen keıingi qazaq teatr óneriniń hal-aqýaly qalaı bolyp jatyr degen suraqtyń tóńireginde jaýap izdeıtin bolamyz.

Saraly sahnanyń súıikti kórermenderi men janashyrlary tótenshe jaǵdaı kezinde móldir ónerge kógildir ekran arqyly qaraýǵa májbúr bolǵany barlyǵyna aıan. Árıne, áser parterden nemese balkonnan qaraǵandaı erekshe bolmaıdy. Tek bir rakýrstan túsirgen kameranyń sapasy da kóńilge onsha qatty qona qoımaıdy. Amal neshik, teatr súıer qaýym oǵan moıynsunýǵa májbúr boldy. Kópten kútken teatrlardyń jańa maýsymdaǵy shymyldyqtary túrilgeli úsh aıdan astam ýaqyt ótti. Qazan aıynyń basynan bastap jarysa kórermenderimen qaýyshqan óner ordalary birneshe pesalardy sahnalady. Ásirese, Abaı  Qunanbaıulynyń 175 jyldyǵy men Ábý-Nasyr ál-Farabıdiń 1150 jyldyǵyna oraı qoıylǵan spektaklder legi árbir teatrlardyń kórkemdik qorjynyn kóbeıtti desek artyq aıtpaımyz. Bir rejısserdiń ózi birneshe teatrǵa bir taqyrypty qoıý syndy jaıttarda kezdesip jatty. Otyz eki aptalyq úzilisten keıingi keıbir rejısserlerdiń ózdiginen izdengenin baıqaımyz. Al, akterler qaýymy sahnadan jatyrqap qalǵanyn teatrlyq maýsymnyń ashylǵanynan ańǵarǵanymyz ótirik emes.

Qoıylymnyń sapasy qoıýshyǵa baılanysty ekenin bárimizde bilemiz. Dramatýrg ómirge alyp kelgen shyǵarmamen aýyryp, sonyń ara-jigin anyqtap, taldap, talqylap jáne óziniń jan-dúnıesimen baılanystyrsa rejısserdiń eńbegi esh ketpeıtini belgili. Al egerde, týyndyǵa selsoq qarap, tekke qoıamynda ketemin ǵoı deıtin qoıýshylar kórermen túgili akterlardyń obalyna qalady desem artyq aıtpaǵanym. Onymen qoımaı dál sondaı rejısserler uly adamdarǵa arnalǵan portrettik tarıhı-dramalardy sahnalaýǵa kirisetinin aıtpaı ketý múmkin emes. Is-áreketinen góri sóz áreketine nazaryn salady. Sózdi kórermen oqypta ala alady. Teatrǵa adamdar qoıylym kóremiz dep keletinin esten shyǵarmaý kerek. Teatr – tiri óner, tiri aǵza. Sol salada tyrashtanatyn talantty taǵylym ıeleriniń keshken kúıi, etken eńbegi bári kórermen úshin tańsyq. Rejısser degen uǵym áreketti usynýshy adam degendi bildiretinin biri bilse, biri bilmeı jatady. Al, sol áreketke árli nár bere alatyn akterler az. Saýsaqpen sanarlyq bolmasa da, kózben sholyp shyǵatyndaı ǵana. 

Qaraǵandy qalasyndaǵy Sáken Seıfýllın atyndaǵy oblystyq akademııalyq qazaq drama teatry 89-maýsymyn T. Ibragımov pen M. Ábildiń «Jas Abaı» spektaklimen ashty. QR Eńbek sińirgen qaıratkeri N. Jumanııazovtyń jetekshiligimen sahnalanǵan qoıylymnyń premerasy tótenshe jaǵdaı jarııalanbaı turyp ótken bolatyn. Dana hákimniń jasóspirim kezinen syr shertetin týyndynyń týy bıik bolǵanymen, kórermendi baýrap alar býy jetińkiremedi. Teatr synshysy Anar Erkebaıdyń: «N.Jumanııazov shyǵarmany sahnalaýda dástúrli joldy ustanǵandyǵynan qoıylymda asa jańa rejısserlik izdenister baıqalmady. Tragedııanyń eń tartysty kórinisi – Qodar men Qamqanyń taǵdyry sheshiletin sahna múlde ashylmaǵandaı áser qaldyrdy. Bul qoıylymnyń sharyqtaý shegine aparar mańyzdy baspaldaq bolǵandyqtan osy oqıǵa árketine basty mán bergen durys edi. Oryndaýshylardyń sahnany aınala otyryp, bılik aıtatyn tustarda  jattandy sózderdi aıtyp shyǵýmen ǵana shekteldi. Shyǵarmanyń  bir sarynda ótýi, akterlerdiń sahnaǵa shyǵyp, óz kezegi kelgende ǵana sóılep, qalǵan ýaqytta oqıǵa áreketine múldem aralaspaýynan rejısserdiń olarǵa rol somdaýdaǵy naqty maqsattaryn túsindirmegendeı áser qaldyrdy» [1] degen sózderinen nátıjeniń tómendigi ańǵarylady. Ras, kózben kórgen árbir akterlik ónerge sýsyndamasa da, tek Abaıdyń jas kezinde ne is atqarǵanyn baıqaıdy. Álimsaqtan ábiger kórgen óredeı óskeleń jastyń ómirin tek taptaýryndy sheshimmen usynǵan rejısserdiń ujymǵa utymdy, ushqyr qııalymen sińbegeni taǵy kórinedi. 

«Ǵulama Ǵumyr» spektakli bul teatrdaǵy osy maýsymdaǵy alǵashqy premeralardyń biri. Qoıýshy-rejısseri Qýandyq Qasymov. Sýretshisi - Qaltóre Jumaqulov. Ál-Farabıdiń 1150 jyldyǵyna oraı qoıylǵan tarıhı-dramanyń avtory - Joltaı Álmashuly. Ilim men bilimdi ǵylymmen ushtastyrǵan uly ǵulama jaıly qoıylymnyń negizgi aıtar oıy - din men fılosofııa. Ábýnasyrdyń jas kezinen bastap, ómiriniń sońǵy jyldaryna deıin sýretteletin qoıylymnyń dekoraııasyn sýretshi shyǵystyq arhıtektýra arqyly sheshken. Shymyldyq ashylmaıdy. Kórermen kirgen boıda kýlısalarǵa salynǵan kúmbezdi ǵımarattar men avansenadaǵy kitaptardy kóredi. Ortada  jerdi beıneleıtin shar ilinip tur. Sahnaǵa Ábý shyǵyp avansenanyń oń jaq buryshyndaǵy shamdy jaǵady. Shamdy qarap otyryp, ishinen qazir jyn shyǵyp "láppaı, taqsyr" dep aıtatyn shyǵar degen oıǵa kelesin. Nege deseńiz, sol zamandaǵy shynydan jasalǵan maı shammen emes, «Alladın» ertegisindegi altyn sham nemese mahabattyń sıqyrly shamy arqyly ejelgi Baǵdad qalasyn kórsetkisi keldima eken, kim bilsin?! Sol shamnyń janǵanyn bildiretin jaryq spektakl bastalǵannan sońyna deıin óshpeıdi. Rejısser, bálkim, ál-Farabıdiń ǵumyry men ómiri sol sham sekildi jaryq boldy degen oıdy alǵa tartqan shyǵar. Ilinip turǵan shar ǵulama babamyzdyń álemge aty áıgili ekenin ańǵartady. Spektakl negizinen Ábý Nasyr ál-Farabı men Seıf-Manaptyń arasyndaǵy psıhologııalyq tartysqa qurylǵan.  

Akter Naýryzbaı Eseıdiń somdaýyndaǵy Ábý beınesi óte qarapaıym, jýas jáne bııazy minezdi adam. Oqýǵa qumartyp, bilimmen sýsyndaýǵa mashyqtanǵan tulǵany kórsetýge tyrysqan jas akter, uly ǵulamany zertteýge kóp kúsh túsirmegenin kópshilik birden baıqady. Rejısserdiń qoıǵan mızasenasyn shatastyryp almaıyn degen oımen jattandy sózderin halyqqa pash etkeni bolmasa, keremet bir akterlik oıyndy kóre almaǵanymyz jandy qynjyltady. Tek daýys rezonatorlarynyń arqasynda bir sarynda sóılep, óte sabyrly kemeńgerdi klassıkalyq turǵyda usyndy. Bálkim aty álemge tanymal ekinshi ustazdyń eti tiri, pysyq bolýy múmkin shyǵar. Sol sebeptende aty men haty ólmeı bizge jetken shyǵar degen oı týady. Ne desekte, eńbek bar. Ony joqqa shyǵara almaımyz. 

Aýyz toltyryp aıtarlyq rejısserlik óneri joq spektakl tarıhı sanany jańǵyrtatyn mátinderden quralǵany kórinip-aq tur. Dramatýrgııalyq qurylymnan tysta qalǵan pesany sahnalaý óte qate dep oılaımyz.  

Karantınnen keıingi jańa maýsymda B. Kıekbaevtyń rejıssýrasymen jańa bir spektakl teatrdyń qorjynyn eselete tústi. D. Isabekovtyń «Altyn tordaǵy toty» pesasynyń negizinde qoıylǵan «Aktrısa» dramasy kórermenge usynylǵan bolatyn. Sahna ónerine ǵumyryn sarp etken óner ıesiniń taǵdyryn beıneleıtin qoıylymnyń astary tereńde jatyr. Júregi tek teatr dep soqqan halyq artıstiniń san qıly jaǵdaılary kópshiliktiń janyn kúrsindirip, tánin túrshiktirdi. Aktrısanyń beınesin Áıgerim Qaldybekova men Saıagúl Tashımbekova syndy jas býyn ókilderi somdady. 

Áıgerimniń aktrısasy boıyndaǵy qýatyn ońaılyqpen jumsaı bermeıtin tik tulǵa. Sóılegen sózi nyq ári senimdi. Pesa barysynda beriletin álemdik jaýhar klassıka shyǵarmalarynyń áıel beınelerinen úzindi jasalatynyn bárimiz bilemiz. Ár beıneni ártúrli qylyp somdaý kerektigin aıtylǵan pesa mátininen birden ańǵarýǵa bolatynyn túsingen kózqaraqty kórermen qaýym sahnadaǵy aktrısaǵa telmire qaraıdy. Tyrysyp-baǵyp jatqan eńbegi aqtala ma eken degen tesile qaraǵan kózderden úrikken óner ıesiniń sasqalaqtap qalǵan sátterinde ańǵaryp qaldyq. Ásirese bul jaǵdaı ekinshi quramdaǵy S. Tashımbekovanyń oıynynan qatty baıqalady. Qoıylymnyń basynan aıaǵyna deıin birneshe ret ólim aýzynan qalyp, depressııaǵa túsip, qýanyp ári shattanatyn ym-ısharat pen rıtmıkalyq atmosferaǵa toly qoıylymynyń «áp, bárekeldisinen», «átteń-aıy» kóp ekeni ras. Teatrdyń ashanasynda júrgen árbir qyzmetker sahna syrtyndaǵy ári daıyndyq kezindegi áriptesteriniń ozbyrlyqtarynan sharshaıtyny anyq. Sondaı sátti rejısser utymdy ádispen kórsetkisi kelgen. Joǵaryda atap ótilgen taıaqshalarmen aktrısanyń jotasyn túrtkileýi arqyly ártis qaýymynyń aragidik qatynastarynyń qandaı ekenin ańǵartady. Kúndelikti ómirdegi talantty ári adal jandardyń kóp teperish kóretinin janymen seziný úshin aktrısaǵa kóptep ter tógip, jumys isteýi kerek edi. Túrli aıaqtan shalýlar men ósek-aıań jáne taǵy basqa jaǵdaılardy rejısserlik taraptan kóremiz degen oı bolyp edi. Amal neshik...

Rejısser jumysynda «dástúrli» sheshimderdi kóp baıqaı bermeımiz. Erlenderdiń qolyna shpaga syndy uzyn taıaqsha ustatýy arqyly aktrısanyń ómirine qosyp jatqan úlesi bar ekenderin ańǵartty. Sol taıaqshalar arqyly birde qanat bitirip, birde ońdyrmaı tóbeden qulatyp óner adamynyń taǵdyry ońaı bolmaıtynyn eskertkendeı boldy. Sonymen qatar ırk elementterinde qosqan. Aktrısany qorapqa salyp, ony ekige bólýi álemdik teatr tarıhynda asa bir jaıtarlyqtaı jańalyq emes. Sheteldik qýyrshaq teatrlarynyń kúndelikti fıshkasyna aınalǵan oınaqy elementter bizdiń elge tańsyq bolyp kórinetini ras. 

Ómirdegi baqtalastyq pen qyzǵanyshtyń kez kelgen salada bolatyny anyq. Tasy órge domalaǵan adamnyń dushpany kóbeıe túsedi, túrli kedergige tap bolady. Osy sheshimdi rejısser ártisterdiń boıyna sheber shaqtap bergen.

Taǵy bir eskeretin dúnıe, erkekterdiń usaqtalyp bara jatqandyǵy. Bylaı qarasań tórteýi de batyr, al shynaıy bet beınesi Aktrısanyń janyn jaralaý ústinde ashyla túsedi. Ómirde osyndaı adamdardyń bar ekenin sezesiz, olarǵa qarsy jek kórý sezimińiz oıanady.

Sahna jaryǵy men ártisterdiń kıim kıisi, júris-turysy arqyly avtor men rejısserdiń aıtqysy kelgenin uqqandaı boldyq. Olaı deıtinimiz, týyndy mıǵa salmaq salyp, túrli boljamǵa jeteledi. Rejısser osyndaı tańsyq tásildi paıdalanǵan jáne ol sátti shyqty.

Sahna – qudiretti oryn. Ony men de, siz de, basqa da jaqsy biledi. Sol kıeli mekendi tek sheberler ǵana baǵyndyrý kerek. Boıynda talanty bolmaı jáne ter tógip eńbek etpegen óner ıesi nemese ıeleri qansha jerden «dańdaısynyp» ketse, ol tek namystyń joqtyǵyn ańǵartady. Ánshi bol, akter bol, bıshi ıa bolmasa kúıshi bol, óz salańnyń barlyq qyrlaryn jetik meńgerýge tıistisiń. 

«Men myqtymyn» dep jahanǵa jańǵyrtyp jetkizetin «sahna sańlaqtarynyń» daýysy, kórermen zalynyń sońǵy qataryna jetpeı jatady. Úlken zal bolsa jón eken, teatrdyń kishi zalynyń ózinde áýpirimdep otyryp áreń estısiń. Daýys rezonatorlaryn durys qoldanbaǵandyqtan jáne úsh regıstrdiń basyn qosa almaǵandyqtan kóp akterlerde sondaı jaǵdaılar oryn alatyny da ras. Ol jerde rejısserlerdińde kinási bar. Rol somdaýshylarmen jumys jasaý olardyń tikeleı jumysy. Qazirgi tańda kóptegen rejısserler (ásirese syrttan shaqyratyn) beıne jasaýda akterlerge kómektespeıtin kórinedi. Keledi! Qoıady! Ketedi! Ary ketse 25-30 kún. Bastysy kishkene bolsyn eńbek bar. Biraq, pispegen, shıki eńbek. Qarap otyryp qarnyń ashady.

Bir jas akter: «biz synshylar úshin emes, kórermen úshin oınaımyz», – dep aıtqanyn qulaq estip qaldy. Bile bilseńiz, kórermen artıstten basy bútin tolyq dúnıe kútedi. Akterlik sheberligi erekshe, rejıssýrasy ózgeshe spektakl bolsa, synshylar oń kózben qaraıtyny sózsiz. Sol sebepten óner degen óresi bıik salada tek jaqsy dúnıeler bolsa deımiz. Kókirekti umytyp, kórikti dúnıeni ómirge alyp kelgen óner adamy ǵana esimin jandandyrady. Qysqasha aıtqanda, oblystyq teatrdyń hali osyndaı. Zaldyń sońynda otyryp alyp sahnaǵa kóz tastaısyń, oı túıesiń jáne ne jetispeıdi dep kishigirim mıyńdy iske qosasyn. Ujym bar, ujymdyq óner joq. Oıyn bar, oınatý joq. Eńbek bar, nátıje joq. Rejıssýra týraly múlde aıtpaıa qoıaıyn. Ansambldik jumystyń áńgimesi bir bólek. 

Bul másele tek pandemııa kezinde oryn alǵan joq. Jyldar boıy aıtylyp kele jatyr, jazylyp kele jatyr. Jańa ǵasyrda jańasha kózqaraspen rejısserlik jáne akterlik ónerge, óz jumystaryna jaı nan taýyp otyrǵan jumys retinde ǵana qaramaı, úlken «Ónerdiń» júgin arqalap júrgenderin seziný kerek degen oı taǵy týady. Oı qurǵyr eń júırik qubylys qoı. Sol oılaǵandy oınaýshylar túsinse eken...

Ádebıet tizimi:

  1. Erkebaı Anar. Qaraǵandy sahnasynda jańǵyrǵan "Jas Abaı". 2020