Qazaqtyń ǵulama aqyny Abaı Qunanbaıulynyń týǵanyna 175 jyl tolýyna arnalǵan mereıtoılyq mádenı is‑sharalardyń uıymdastyrý jumystary bastalyp ketkeni barshamyzǵa aıan. Elbasy N. Nazarbaev «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty joldaýynda mádenı qundylyqtarymyzdy álem elderine tanytý úshin jańashyldyqqa qurylǵan tásilderdi oılastyrý qajettigin atap ótken bolatyn. Osy oraıda, ulttyq teatrlar sahnasyna oıshyl danamyzdyń beınesin shyǵarýǵa bet alyp, aqynnyń baı murasyn qaıta jańǵyrtý men damytý baǵytyndaǵy aýqymdy jumystardy bastady.
S.Seıfýllın atyndaǵy Qaraǵandy oblystyq akademııalyq qazaq drama teatry karantınge jabylar aldynda «Jas Abaı» spektakliniń premerasyn shyǵaryp úlgerdi. T.Ibragımovtyń pesasynyń biraz tusyn qysqartyp, óńdegen teatrtanýshy Mıras Ábil. Shyǵarmanyń aty aıtyp turǵandaı qoıylym Abaıdyń jastyq shaǵyn, bozbala kezin sýretteıdi. Qoıýshy rejısser Nurlan Jumanııazov dramatýrgtiń osy kórkemdik-ıdeıalyq baǵytyn ustanyp, jas Abaıdy qalyptastyrǵan ortany kórsetýge tyrysqan. Osydan óziniń jastyq albyrttyǵymen, qalyptasa bastaǵan kózqarasymen jas aqyn búgingi urpaqty tazartyp, rýhanı kóterilýine áserin tıgizetin mol dúnıe kútkenimiz ras.
Qunanbaı rólindegi B.Kıekbaev keıipkeriniń syrtqy tulǵasyna da, minezine de jańasha kelýge tyrysypty. Jyldar boıy sahna tórinen kórip júrgen zor tulǵaly, jaǵaly shapandy, soqyr kózi jabylǵan Qunanbaıdyń ornyna Qaraǵandy teatrynyń sahnasynan dene bitimi jınaqy, shıraq qımyldy orta jastaǵy shapshań saıasatkerdi kórdik. Sonymen qatar, akter kózin jappaı, soqyrlyǵyn aq lınza kııýi arqyly berýiniń ózi Qunanbaı beınesine jańa lep bergenin aıta ketý kerek. Árıne, Qunanbaıdyń el bıleıtin salmaqty kelbetinen góri, kúıgelektenip ketetin, bir kóńil‑kúıden ekinshige tez aýsatyn adamdy kórdik. Osy tusta, Qunanbaı – B.Kıekbaevtyń balasy Abaıǵa degen kózqarasyn, onyń elge, bılikke aralassyn degen nıeti kóp jerden baıqalmady. Tek, Abaı tósek tartyp jatyp qalǵanda kelip, ústine shapanyn jabatyn bir ǵana sahna ákelik meıirimin baıqatty. Basqa sahnalardan ákesiniń balasyna degen qarym‑qatynasy da, ustanyp otyrǵan saıasaty da tolyqqandy ashylmaǵany ókinishti. Qodar men Qamqany sottaıtyn sahnada Qunanbaı – Kıekbaevtyń bastapqyda ázer sóılep, birneshe ret qulaı jazdap (júrek talyqsymasy ma, qan qysymy ma, túsiniksiz), kenet munyń barlyǵy halyq aldyndaǵy spektakl ekenin kórsetkendeı daýysyn shyǵaryp, boıyn túzep shyǵa kelýiniń astarly oıy kórermenge tolyq jetpedi. Azýly da ákki Qunanbaıdyń ózine tán psıhologııalyq kóńil-kúıi sezilmeıdi, minezindegi irilik, sózi qatty shyqqanymen óktemdik, zil jetispeıdi. B.Kıekbaev kesek tulǵaly keıipkerlerdiń tabıǵatyn ashýda áli de izdene tússe degen nıettemiz.
Jas Abaıdy eki quramda A.Jumamuratov pen A.Amantaı oryndady. A.Jumamuratovtyń daýys yrǵaǵynyń keń ári ashyq shyqpaýynan jas aqynnyń batyl sózderi kórermenge estilmeı jatty. Akter sahnadaǵy sóz áreketin oınata almady. Sonymen qatar, Qodardyń ólimin qatty júregine alǵan Abaı – A.Jumamuratov qoıylymnyń aıaǵyna deıin jylap sóıleýi túsiniksiz boldy. Bul tusta akterge Abaıdyń el bıleýshi ókilderiniń saıası kózqarastarynyń qatygezdigin túsiný sátterdegi ishki jan dúnıesiniń kúızelisin jetkizýge áli de mol izdenis qajet dep oılaımyz.
Ekinshi quramdaǵy Abaı rólindegi – A.Amantaı jalyndy jastyqtyń romantıkalyq sezim tolǵanystaryn, Toǵjanǵa degen ǵashyqtyq sezimderi men asqaq armanshyldyq qasıetterin barynsha shynaıy keskindeýge tyrysqan. Oryndaýshynyń ótkir janary, bet-álpetindegi ózgerister Abaıdyń tolǵanystarynan týyndap jatty. Daýysy da anyq jetýi qýantty. Degenmen de, akterge sóz ben áreketti baılanystyrýda áli de bolsa izdenis kerektigin aıtqanymyz jón. Ákesiniń ustanǵan saıasatyn qabyldap, onyń is‑áreketiniń durystyǵyn moıyndaǵan tustaǵy keıipkerdiń osy oıǵa jetý evolıýııasyn akterge de, rejısserge de áli qarastyrý qajet. A.Amantaı jas Abaıdyń oqıǵaǵa laıyqty minez qubyltý, kóńil-kúı aýystyrý sekildi qubylystaryna aldaǵy ýaqytta jaýapkershilikpen qaraı túser degen senimdemiz.
Jalpy, Abaıdy oınaǵan akterdiń ekeýi de taýly-tasty keń dalada án aıtqan boıjetken Toǵjannyń daýsyn estigende eleń ete qalatyn bozbala jigitti shyǵara almady. Uljan balasyna Dildaǵa quda túsetinin aıtqan kezde Abaıdan esh ózgeris baıqamaımyz. Ǵashyq jigit mundaı sózderge qarsylyq, ne bolmasa ókinish sekildi sezimderdi kórsetý kerek emes pe edi degen oı mazalaıdy.
Jalpy, qoıylymǵa lırıkalyq saryn beretin sahnada Abaı men Toǵjan arasyndaǵy mahabbat jalyny, bir-birine yntyq jandardyń kóńil-kúı tolǵanystary, osyndaıda eriksiz úıirip áketetin ystyq sezim ıirimderi de sezilmeıdi. Eki jas ǵashyqtyń sońǵy kezdesý sahnasy tolyqqandy rejısserlik turǵydan da, akterlerdiń oıynynan da ashylmaǵany ókinishti. Akterlerdiń sózderin múldem bir‑birine qaramaı aıtýy, ishtegi tolǵanystaryn sahnada árli berli júgirýimen jetkizýiniń ózi kórermendi qynjyltty.
Toǵjan rolindegi S.Tashımbekovanyń da, N.Tezekbaevanyń da oıynynan Abaıdyń alǵashqy mahabbat sezimderiniń týýyna sebepshi bolǵan boıjetkenniń beınesin kóre almadyq. Aktrısalardyń sahnadaǵy birkelki júris-turysy, sezimderdi qur júgirýimen, taptaýyryn bolǵan «klassııstik» ym‑ısharamen jetkizýi búgingi teatr úshin azdyq etetinin eskergen jón. Sondaı‑aq, Uljandy somdaǵan D.Aıgazınovanyń oıyny da múldem kórinbedi. Onyń qasynda, ekinshi quramdaǵy G.Bazarbaevanyń oıynynda shynaıylyq, jarqyn minezdi kelinshektiń, ulttyq dástúrdi biletin el anasynyń minezderi baıqalyp turdy.
Bul rette Zere roli N.Jansúgirova men Z.Abdyqalyqovanyń oryndaýynda shynaıy beıneleý tapqan. Abaıdy erkeletýi, aýyrǵandaǵy ýaıymy, namazyn oqyp otyryp nemeresiniń saýlyǵyn tileýi syndy sahnalarda eki aktrısanyń da qımyldaryndaǵy erkindik, jarasymdylyqoryndaýshylyq ónerdegi ishki úılesimniń tabıǵılyǵyn kórsetti. Osy arqyly aktrısalar bizdiń aǵa býyn akterlerimizdiń ónerindegi zerektigin tanytty.
Spektakldegi B.Súleımenov somdaǵan Súıindik óziniń bar bolmysymen shynaıy shyqqan keıipkerdiń biri boldy. Akter ony sabyrly, aqylǵa boı aldyrǵan salmaqty jan etip keskindep, oıynyn oıly áreketke qurǵan. Ásirese B.Súleımenovtyń daýys ekpinine úlken mán berýi, ár sóz, sózdegi ár áriptiń naqty jetýin qadaǵalaýy kózge birden túsip turdy.
Spektakldegi M.Sadyqanovtyń Bójeıi, B.Ahmetov pen E.Júnisbekovtiń Jetpisi, B.Bákijanovtyń Jekseni dramadaǵy oqıǵalardy óristetip damytýshy, basty tartysty týdyrýshy keıipkerler. Akterler sahnada bir‑birin tolyqtyryp, ishteı úndestik tabýǵa bar kúshterin salǵanymen de ózderine júktelgen rolderin oıdaǵydaı shyǵara almaǵan. Ásirese, Súıindik, Jetpis, Jeksenniń bir birin qamshymen urǵylaý sahnasy turpaıylyǵymen qatar, rejısserlik jaǵynan aqtalmaǵan mızansenalardyń biri bolyp qaldy.
N.Jumanııazov shyǵarmany sahnalaýda dástúrli joldy ustanǵandyǵynan qoıylymda asa jańa rejısserlik izdenister baıqalmady. Tragedııanyń eń tartysty kórinisi – Qodar men Qamqanyń taǵdyry sheshiletin sahna múlde ashylmaǵandaı áser qaldyrdy. Bul qoıylymnyń sharyqtaý shegine aparar mańyzdy baspaldaq bolǵandyqtan osy oqıǵa árketine basty mán bergen durys edi. Oryndaýshylardyń sahnany aınala otyryp, bılik aıtatyn tustarda jattandy sózderdi aıtyp shyǵýmen ǵana shekteldi. Shyǵarmanyń bir sarynda ótýi, akterlerdiń sahnaǵa shyǵyp, óz kezegi kelgende ǵana sóılep, qalǵan ýaqytta oqıǵa áreketine múldem aralaspaýynan rejısserdiń olarǵa rol somdaýdaǵy naqty maqsattaryn túsindirmegendeı áser qaldyrdy.
Qoıylymdaǵy oryn alǵan kópshilik kórinisterine shynaıylyq, kórkemdik logıka jetpeıdi. Sahnadaǵy ótip jatqan oqıǵaǵa aralaspaı‑aq qoısyn, biraq sol oqıǵaǵa áreketimen, qarym‑qatynasymen óz kózqarasyn bildiretin sátter qajet‑aq. Oqýdan kelgen Abaıdy kútip alǵan jurtta qýanysh sezimi, Qodar men Qamqany narǵa baılap asqandaǵy qaıǵy, muń, ne bolmasa «ózderine sol kerek», ıa «obal‑aı» degen bir tobyrlyq qarym‑qatynasty da kórsetpeıdi. Osydan bul sahnalardyń barlyǵy plakattyq, ıllıýstraııalyq dárejeden asa almaı qalǵan. Dál sondaı, Qodar men Qamqanyń ólimi týraly sheshim shyqqanda kópshilikten sýyrylyp úsh‑úsh adamnan shyǵyp, aldyǵa kelip tizerlep «Jaza! Jaza! Jaza!» dep aqyryn ǵana aıtýymen rejıserdiń ne aıtqysy kelgeni túsiniksiz. Tarıhı oqıǵada halyq sahnalary epıkalyq aýqym, kórkemdik tutastyq, sheksiz keńistik bergendi qalaıtynyn umytpaǵanymyz jón.
Spektakldiń beınelik sheshimin túıindeýge at salysqan sýretshi – Almatydan arnaıy shaqyrtylǵan Esengeldi Tuıaqovtyń dekoraııasy da dástúrli boıaýlarmen kómkerilipti. Tarıhı taqyryptyń aıasyn, epıkalyq aýqymyn berý maqsatymen qazaqtyń keń dalasyn perspektıvalyq sheshimmen usynyp, sahnadaǵy aınalmaly sheńberge Shyńǵys taýynyń bir jotasyn beınelepti. Al onyń tóbesine ornalasqan qaqpany sýretshi úlken oımen jasaǵanyn baıqadyq. Ol qaqpa – Qunanbaıdaı qajy men Abaıdyń túrli belesterden ótip, órge, qııaǵa jetken nurly joly. Osylaı sýretshi E.Tuıaqov sahnadaǵy dekoraııany tek ótip jatqan oqıǵanyń fony retinde qaramaı, kórkemdik mazmunyn da ashýǵa den qoıǵan.
N.Jumanııazovtyń «Jas Abaı» spektakliniń rejısserlik sheshimi «dástúrli» arnadan shyqpaǵandyqtan tyń oı, jańalyq pen izdenis te bolǵan joq. Rejıssýraǵa shyǵarmanynyń ereksheliginen týyndaıtyn túrli sımvoldyq, kórkemdik qııal jetispeıdi, ıaǵnı sahnalyq beıneleý tásilderiniń zamanaýı túrleri qarastyrylmaǵan. Bári de pesanyń sheńberinde qalǵan. Árıne, shyǵarmada keıipkerler sanynyń kóptigi de biraz beınelerdiń aıaqtalmaǵanyna ákeldi. Osynyń bári spektakldiń damý yrǵaǵyna kedergi keltirdi.
Teatrlar tórine ultymyzdyń uly tulǵasy Abaıdyń beınesi qaıta jańǵyryp jatqany bárimizdi qýantady. Biraq qoıylymdar sol burynǵy dástúrli jolmen shektelmeı, taptaýyryn bolǵan baǵytta qalmaı, jańasha, teatrdyń ózine tán izdenisterine saı daralyǵymen kórinse eken degen nıettemiz. Bul jerde biz syrtqy formany aıtyp turǵan joqpyz (zamanaýı degende kóbi tek formany qabyldap jatady ǵoı), eń bastysy rejısserdiń oı‑tujyrymynyń naqtylyǵyn, akterdiń beıneni shyǵarýdaǵy izdenis nátıjelerin, jalpy qoıylymnyń kórkemdik tutastyǵyna salǵyrt qaramaýlaryńyzdy alǵa tartamyz. Zaman ózgerdi, ýaqyt ózgerdi. Jáne ár zaman men ýaqyttyń talǵamy men talaby da ózgerip jatqanyna kózimiz ábden jetip otyr. Sondyqtan, elimizdiń kóne qarashańyraqtardyń biri – Qaraǵandy teatrynyń ujymy «Jas Abaı» qoıylymyn ótkinshi spektaklderdiń qatarynda qaldyrmaı, qazirgi ýaqytsha ornyqqan jaǵdaıdy paıdalanyp, qoılymdy pysyqtaı tússe jańa maýsymda ádemi dúnıe kóretinimizge senimdimiz.
