Astana qalasynyń 20 jyldyǵyna oraı elordalyq teatrlar gastroldik saparmen Almatyǵa alystan at arqalap kelgeni bárimizge aıan. Q. Qýanyshbaev atyndaǵy memlekettik akademııalyq Qazaq mýzykalyq drama teatry, Astana Jastar teatry men qalalyq qýyrshaq teatrynyń ónerpazdary ońtústik astananyń turǵyndaryna óz qoıylymdaryn pash etti. Kórermen barlyq spektaklderdi erekshe yqylaspen qabyldap, alǵan áserlerin sózben jetkize almaǵanynda jasyrmaý kerek. Bar yntasyn salyp oınaǵan akterlerge kózqaraqty kórermenniń beretin baǵasy tómen bolmaq emes.
Qallekı teatrynyń merekelik is-sharasy M. Áýezov atyndaǵy memlekettik akademııalyq drama teatry sahnasynda T. Temenovtyń rejıssýrasymen qoıylǵan Shekspırdiń áıgili «Otello» spektaklimen shymyldyǵyn túrdi. Sondaı-aq bul ujymnyń A.P. Chehovtyń «Shıesi» men M. Áýezov pen Q. Ysqaqtyń «Qarash – qarash» qoıylymdary halyq nazaryna usynyldy. Parter, balkon lyq toly, zalda ıne shanshyr oryn joq. Bári dán rıza.
Gastroldik sapardyń tórtinshi kúninde Qazaqstannyń halyq ártisi, kórnekti teatr jáne kıno akteri, professor Tilektes Meıramovtyń 70 jyldyq mereıtoıyna baılanysty «Qardaǵy kógershinniń izi» atty spektakl bolady dep habarlady teatr qyzmetkerleri. Tyńnan qosylǵan qandaı dúnıe ekendigi bárimizdi qyzyqtyrǵany da jasyryn emes. Bul akterdiń benefısine belgili rejısser Tilegen Ahmetov ıtalıan dramatýrgi Fýrıo Bordonnyń «Poslednıe lýny» pesasyn arnaıy sahnalaǵan qoıylym eken. Taǵy bir aıta ketetini pesany qazaq tiline tájimalaǵan Tilektes Meıramovtyń ózi eken.
Shańyraqtyń shaıqalmaı, otbasynyń irgetasy bıik bolýy – adaldyqqa baılanysty. Adaldyq ataýly asyl uǵym bireýde bolsa, al keıbireýlerde múldem atymen joq. Bolǵan kúnniń ózinde paıdaǵa aspaıtyn jyltyr qasıet. Qazirgi tańda barlyq álem boıynsha óreskel problemaǵa aınalǵan ata-anany qarttar úıine ótkizý taqyryby kóterilgen osy qoıylymda T. Meıramovtyń ózi basty roldi somdady. Adal áke men aqymaq bala arasyndaǵy qarym-qatynas, jasy ulǵaıǵan qarttyń óz úıinde artyq adam bolýy bizdiń elimizge tańsyq emes. Osyndaı jaǵdaı qıt etse julqynyp shyǵa keletin kelin ataýly pendelerdiń órkókirektiginen jáne kúıeý degen ynjyq bálelerdiń kesirinen týatynyda sózsiz. Qarııa astary tereńge boılaıtyn sózderi arqyly balasyn shymshyp otyrady. Biraq aqymaqqa aıla joq, aıtqanyńmen paıda joq ekeni tórtkil dúnıege de aıan sóz. Jan dúnıesi sýyq sezimge aınalǵan balasynyń baǵy ózine sor bolyp bitken qarııa beınesi – tektilik pen eptiliktiń astyrtyn joǵalyp bara jatqandyǵyn anyq kórsetedi. Adamdy qaı tustan aǵattyq pen olqylyq jiberip alsa, sol tustan «jaý» alady. Munyń tárbıe máselesine tikeleı qatysy bar. Balańdy qalaı asyraısyń, sondaılyq qana áke bola alasyń degen uǵymdy túsingen qart aqyrynda qarttar úıine jol tartty...
Jastyq – ne oraýǵa, ne qushýǵa kelmeıtin, ári qushaǵyń jetpeıtin ýaqyt. Jas shaǵynda aıyrylǵan áıelimen tildesýi arqyly janyna jaı tabatyn qarttyń kórgen kúni osy. Balasy men kelininen kórmegen yjdahatty allegorııalyq turǵyda dáriptelgen jáne sol jastyq qalpynda beınelengen áıelinen kóredi. Birge án tyńdap, bı bıleıdi. Eski kúnderin eske túsirýi arqyly, syrtqa bildirmeı ishteı qatty kúrsinetini de haq. Bul dramatýrgtiń qııalynan shyqqan.
Psıhologııalyq jaǵynan qaraǵanda óte aýyr drama oılaı biletin pendeni tuńǵıyqqa batyrady. Qazaq jerinde tuńǵysh ret qoıylǵan spektakldiń kórer kúni men kórermeni kóp bolsyn deımiz. Tárbıe men tálimdi alǵa tartatyn qoıylymdar bizdiń el úshin óte qajet. Óıtkeni, bárimizde «Tárbıe» degen táńiriniń qulymyz!
