Áýbákir Ysmaıylov – kemel sýretker. Qylqalam sheberiniń shyǵarmashylyq jolynyń bastaýy Qazaqstandaǵy beıneleý óneriniń qalyptasý kezeńimen sáıkes keldi. Ol elimizdegi kásibı kórkemsýret mektebiniń negizin salýshylar Ábilhan Qasteev pen aǵaıyndy Qojyqovtar qatarynda eńbek etken sýretshi. Jan-jaqty óner ıesiniń boıyna daryǵan akterlik, rejısserlik, bıshilik qasıeti de, ózge salalarda kóp eńbekter atqarǵanyn aıǵaqtaıdy. Búginde onyń qaı salada bolmasyn, keler urpaqqa qaldyrǵan shyǵarmashylyq eńbegi respýblıkamyzdyń maqtanyshy.

Á. Ysmaıylov 1913 jyly Qaraǵandy oblysynda dúnıege kelgen. Ol 1928 jyly Semeı qalasynan ońtústikke bastaý alǵan, qazaq jerindegi alǵashqy jyljymaly kórmege qatysady. M.A. Vrýbel atyndaǵy Omby kórkemsýret-óndiristik ýchılıesiniń kórkemsýret stýdııasynda oqıdy. Keıinnen qazaq jastarynyń arasynan óziniń qabilettiligin kórsetken bozbala Máskeý qalasyna arnaıy bilim alýǵa jiberiledi. 1930 jyly Máskeý Polıgrafııa ınstıtýtynyń grafıka fakýltetiniń V.A. Favorskıı men S.V. Gerasımovtyń sheberhanasynda bilim alady. 1933 jyly Qazaqstanǵa oralǵannan keıin, sýretshi óz shyǵarmashylyǵynyń alǵashqy keıipkerleri Qaraǵandy kenshilerimen qatar, plakat jáne karıkatýra salasynda kóp eńbekter atqarady.

Jıyrmasynshy ǵasyrdyń 30-shy jyldary Á. Ysmaılov óz halqymyzdyń epostyq jyrlary men tarıhyna tuńǵysh qalam tartqandardyń biri boldy. Onyń «Qambar batyr men Nazym qyz», «Qambar batyrdyń ańǵa shyǵýy», «Qambar batyr ańshylyqtan keıin aýylda», «Qambar batyrdyń qalmaq hanymen jekpe­jegi» (1930-1940-jyldar), «Jońǵarlarmen shaıqas. Qazaq halqynyń epostyq jyrlaryna ıllıýstraııalar» (1940-jyldar), «Qobylandy batyr basqynshylardy talqandaýda» (1941), «Qyzyl salt atty» (1930-1940-jyldar), «Edige batyr» (1942-1943), «Alpamys batyr» (1943) jáne taǵy da basqa kóptegen jumystary osyǵan dálel. Atalmysh týyndylarynda qylqalam sheberi qyzý-qandy shaıqasty, joryqqa shyǵý nemese ań aýlaý kórinisterin, qazaq halqynyń turmysyn jáne batyrlar erligin shynaıy beıneleýge tyrysty. Sonymen qatar epos taqyrybyn, onyń ulttyq minezin ótken tarıhpen baılanystyra, shyndyq turǵysynan dál de naqty aıqyndaı bildi.

Bul taqyrypqa qalaı kelgendigi jóninde sýretshi 1943 jyly «Qazaqstan sýretshisi» («Hýdojnık Kazahstana» №2) jýrnalyna bergen suhbatynda bylaı deıdi: «Qazaq halqynyń eposyna men bala kezimnen qyzyqtym. Bizdiń rý Qaraǵandy oblysy, Nura dalasynda kóship-qonyp ómir súrdi. Biz qys mezgilin bir jerde, jazdy ózge jerde ótkizdik, biraq qaı jerde bolsaq ta ertegi men án bizdiń turmysqa enip, únemi qushaǵyna bóledi. Meniń esimde qalǵany uzaq qystyń keshteri, dalada qarly boran turǵan kezde, anam Qobylandy men Alpamys batyrdyń erlikteri jáne sulý Qyz Jibek jaıly ánder shyrqaıtyn. Jol boıyndaǵy ot jaryǵymen qaharman batyrlar jaıly ańyzdar tyńdadym. Olardy aqsaqaldy qarttar asyqpaı, bappen áńgimelep aıtyp beretin. Jastar qyzyǵa jáne úlken qurmetpen qulaq salyp tyńdaıtyn. Keıde akyndar bizdiń aýylǵa kelip turatyn. Olardyń kelýi toı-mereke bolatyn. Jan-jaqtan halyq jınalyp, ánder ertegi jáne oıyndarmen almasatyn. Sol ýaqyttar kóńildi de shýly kezder edi...

Meniń bizdiń ótken tarıhymyzben, epospen tanystyǵym osylaı paıda boldy. Halyq batyrlarynyń jarqyn beıneleri shynaıy kórindi. Olar eń myqtysy, eń tapqyry jáne aqyldysy boldy. Olar qarsy turǵan baılar qorqaq, mardymsyz jáne meırimsiz bolyp sýretteldi jáne biz olardyń sátsizdikterine qýandyq. Men aıtylǵannyń barlyǵyna sendim. Múmkin emes esh nárse bolmady, ańyzǵa aınalǵan otty jylqylar jáne temir qustar barlyǵy men úshin aınaladan kórgen tirshilik ıesi sekildi sondaı shynaıy boldy.

Men sýret salýdy óte erte bastadym. Ózimdi tolǵandyrǵan obrazdardy beıneleýge tyrystym. Solardyń arasyndaǵy eń súıiktisi salt atty kisi (vsadnık na kone) nemese jylqylar – meniń erekshe qumartqan taqyrybym edi. Men olardyń sýretin barlyq jerde qumda, jartastarda jáne qaǵaz qıyndylaryna da saldym. Meniń jumystarymnyń tóreshileri qurdastarym jáne úlken aǵam Omar boldy. Ol ózi de sýretti jaqsy salatyn. Onyń ómirden erte ozýy men sekildi sýretshi bolýǵa kedergi boldy. Ol óte qabiletti jáne daryndy edi.

Sóıtse de beıneleý ónerine degen qumarlyq arta tústi. Jergilikti jumysshylardyń kómegimen qalaǵa oqýǵa barýǵa múmkindik týdy. Sodan keıin men Máskeýge attanyp, joǵarǵy kórkemsýret mektebinde oqyǵan birinshi qazaq sýretshisi boldym. Osy tusta orys keskindemesiniń uly sheberleriniń shyǵarmashylyǵymen, ásirese tarıhı janrdaǵy – V.I. Sýrıkovpen, V.I. Vasneovpen, V.E. Makovskıımen jáne Shyǵys beıneleý ónerimen, Iran mınıatıýrasymen tanystyǵym maǵan úlken yqpal jasady. Osy alǵan ásermen men ózimniń súıikti qazaq halqynyń ótken ómirindegi batyrlyq taqyrybyndaǵy alǵashqy týyndylarymdy jazýǵa kiristim. Bárinen de meni qazaq halqynyń batyrlyq jáne lırıkalyq epostary qyzyqtyrdy. Osy taqyrypta men 15 jyl jumys istedim jáne ary qaraı jumys isteýdi jalǵastyra bergim keledi...»¹ - dep Áýbákir Ysmaıylov qazaq eposy taqyrybymen jumys jasaýdy qalaı bastaǵanyn áńgimeleıdi.

Sýretshi 1938 jyly qazaq eposy jaıly materıaldar jınaqtaýǵa kirisedi, al 1940 jyldyń birinshi jartysynda qazaq halqynyń qaharmandyq «Qambar batyr» men «Qobylandy batyr» jyrlaryna arnalǵan ıllıýstraııalar toptamasyn salady. 1946 jyly bizdiń mýzeıge avtordyń ózinen túsken «Qambar batyr men Nazym qyz» grafıkalyq jumysy solardyń biri. Kóldeneń kompozıııaǵa qurylǵan shaǵyn jumys kórermen nazaryn ózine birden aýdarady. Aýyl ishinen saparǵa attanǵan Qambardy Nazymnyń qımaı shyǵaryp salǵan kezi. Jeńil boıaýlardyń úılesimdi sheshimimen qurylǵan kompozıııada negizgi basymdylyq (akent) Qambar beınesine berilgen. Sýretshi bul keıipkerdi erekshe qozǵalyspen kórsetip batyrlyǵyna kóńil bóledi. Kompozıııanyń ár bóliginiń ózara qarym-qatynasy bir-birine sáıkes emes. Sondyqtan da týyndy shynaıylyqtan kóri ańyz ertegige jaqyn. Alty qanatty aqshańqan qazaq úıler men alystan kóringen kól jáne tóbeshikterdi aqshyl-kógildir tústermen berip, jyly reńdi týyndyǵa aýany sezdire jazady. Jalpy tarıhqa úńiletin bolsaq bul Qambar oqıǵasyn Syr boıyndaǵy Altyasar tarıhymen baılanystyratyn ańyz úlgisi. Jyr oqıǵasy 18 jasqa tolǵan Nazymnyń jar izdegen nazynan bastalady. Bul kezde Qambar da er jetip, elin asyrap otyrǵan batyr tulǵasynda kórinedi. Jyrda Nazym qyzdyń aǵalary – Ázimbaıdyń bes tentegi «jalań aıaq jarly» dep qorlap, namysyna tıse de elin qalmaq hany shappaq bolyp kelgen «Ázimbaıdyń aqymaq» uldaryna ókpelep jamannyń isin qylmaıyn» dep, qolyna qarý alyp, atqa otyryp jaýǵa attanady. Mine, osy sátti qolynda qyrany bar Qambar batyrdyń Qaraqasqa atymen quıyndaı júıitkı jónelgen kórinisin sýretshi Ysmaıylov beınelegen.

Áýbákir Ysmaıylovtyń esimderi ańyzǵa aınalǵan qazaq batyrlarynyń erlikterine qaıta jan bitirgen jumystarynyń qatarynda Qobylandy batyrǵa arnalǵan ıllıýstraııalary bar. «Jońǵarlarmen shaıqas. Qazaq halqynyń epostyq jyrlaryna ıllıýstraııalar» (1940-jyldar) atty kúrdeli kompozıııaǵa qurylǵan akvareldik týyndysy osy toptamadan. Paraqta jasyl tóbe basyndaǵy qarýlanǵan eki batyrdyń qyzý-qandy shaıqasy beınelengen. Birinshi bóliktiń sol jaǵynda jebe toly saýyt, oń bólikte bas kıim. Artqy planda atty áskerlerdiń sulbalary jáne aýyl kórinisi. Basyn qar basqan taýlar tolqyndy bultty aspanmen jalǵasyp ketedi. Kompozıııanyń negizgi núktesi eki batyrdyń jekpe-jek ústindegi kórinisi. Olardyń qımyl-qozǵalysy nanymdy da, asa dáldikpen jazylǵan.

Al 1941 jyly jazylǵan «Qobylandy batyr basqynshylardy talqandaýda» atty tik formatty kompozıııa dınamıkaly qozǵalysqa toly. Basty keıipkerlerdiń qan shaıqas kezindegi sátin tik formatta kórsetýi tegin emes. Jyldam da qyzý-qandy qozǵalysty keltirý úshin, ıirile túsken syzyqty kompozıııalyq sheshimdi qoldanady. Shyǵarmada Shyǵys mınıatıýrasyna tán dekoratıvtik bólshekter oryn alǵan batyrdyń saýyty, attardyń jabýlary tipti qol shoqparlar men qalqan, sadaqtaryn olardyń órnekterine deıin uqypty jazǵan. Ásirese, týyndydaǵy úreı attardyń shoshyna kisinegeninen baıqalady. Býyrqanǵan bultty aspannan beıne bir naızaǵaı uryp, kúrkiregen kún estiletindeı. Alystaǵy taýlar da Qobylandynyń qas jaýymen shaıqasyna sústana qaraıdy. Jartylaı-jaryq kóleńkelerdiń kómegimen qyzǵylt reńderge qarama-qarsy kógildir tústi paıdalanyp, negizgi qarama-qaıshylyqty (konflıktti) utymdy ashady.

1942-1943 jyldar aralyǵynyda Á. Ysmaıylov taǵy bir qazaq eposyna ıllıýstraııalar jasaıdy. Ol tarıhta bolǵan ataqty batyr, el bıleýshi Edigeniń erlik isterin sýretteıtin «Edige batyrǵa» arnalǵan akvareldik týyndylary. Sýretshiniń atalmysh jáne ózge de qazaq eposy nemese tarıhy qamtylǵan jıyrmaǵa jýyq akvareldik shyǵarmalary 1943 jyly Almaty qalasynda «Uly Otan soǵysyna» arnalyp uıymdastyrylǵan kórmede kórermen nazaryna usynylady. Olardyń qatarynda «Toqtamys elshileriniń Edige batyrǵa kelýi», «Isataı men Mahambet Narynqumda», «Qobylandy batyr shaıqasta», «Alpamys batyr jáne ǵajaıyp Baıshubar», «Sarbazdar basyndaǵy Qarasaı batyr», «Qazaq halqynyń qolbasshysy Kenesary Kasymov», «Qambar batyr jáne Nazym qyz», «Aqan Seri jáne Syrymbet» jáne taǵy basqalary. Búginde bul shyǵarmalardyń biri saqtalyp kelse, ókinishke oraı ekinshisi saqtalmaǵan.

Óz eliniń amandyǵyn oılaıtyn, sonyń namysyn qorǵaıtyn Alpamys batyr beınesin sýretshi 1943 jyly keremet etip somdaıdy. Paraqta Alpamys óziniń serigi Baıshubardy ustaǵan sáti beınelengen. Jyrda Qultaı Alpamysqa: «Seniń qaıratty, er jigit ekenińdi bileıin, ózińe arnaǵan atty ustap al, eger enshińdi tanyp ustasań, qolymmen erttep bereıin», - deıdi. Birinshi, ózine serik atty taný, ekinshi, ony quryqsyz toqtatý, ekeýi de úlken syn. Alpamys sol synnyń ekeýinen de ótedi. Ol kóp jylqynyń ishinen «jaly qulaǵynan asqan, tórt tuıaǵyn tik basqan, quıryǵy bir qoltyq sekseýildiń shoǵyndaı «shubardy» tańdaıdy. Alpamys «attyń quıryǵyna jolbarystaı qol saldy... janýar Baıshubar nar sııaqty tizesin búkti, úsh mártebe zor saldy. Alpamys jibermedi. Alpamys zorlyǵyn bildirdi». Mine, osy kórinisti sýretshi óz turǵysynan taldap Alpamys batyrdyń obrazyn saralaıdy. Sonymen qatar bud kompozıııada sýretshi tek Alpamys batyrdyń kúshtiligin, erligin kórsetip qana qoımaıdy, sonymen qatar sáıgúligi Shubar attyń da jazylýyna erekshe kóńil bólgenin baıqaımyz.

Kompozıııasy utymdy, asa qyzǵylyqty dınamıkalyq is-árekette beınelengen «Qyzyl salt atty» (1930-1940-jyldar) akvareldik jumys sýretshiniń qazaq eposy taqyrybyna salǵan týyndylar qataryna jatatyny sózsiz. Qyzyl reńderdiń qurylymynan týyndaǵan salt atty kompozıııa eýropalyq sýretshilerdiń salt atty portretterin eske túsiredi. Tómennen joǵaryǵa órlegen rakýrs onyń monýmentaldy beınesin odan ary ulǵaıtyp kórsetedi. Tómendegi taýlar, jalań aǵashtar en dalanyń keńistigine sińip jatyr. Osy dalany mekendegen salt atty óziniń bostandyqtyń, erkindiktiń ıegeri ekenin yshqyna aıqaılap aıtqandaı. Osy oraıda Qobylandy batyrdyń Taıbýyryly, Alpamys batyrdyń Baıshubary, Qambar batyrdyń Qaraqasqasy qazaq halqynyń sáıgúlikke degen súıispenshiligin tanytady. Mine atalmysh paraqta da Ysmaıylov kúreń-qyzyl tulparǵa mingen qazaq batyrynyń obrazyn monýmentaldy etip, boıaý tústeriniń araqatynasyn úılesimdi sheship óziniń asa súıikti taqyryby ekenin taǵy bir dáleldeıdi.

Joǵaryda aıtylǵan oıdy tujyrymdaı kele, qylqalam sheberi Áýbákir Ysmaılov bala kezinen asa qyzyǵýshylyq tanytqan qazaq halqynyń eposyn, tarıhty qyzǵylyqty zertteý nátıjesinde artyna qaldyrǵan ózindik týyndylary búgingi kúni baǵa jetpes qundy mura ekeni sózsiz. Ol baqyt pen ádildik úshin kúresken, óz jeri men elin jaýdan qorǵaǵan Qambar, Qobylandy, Edige, Alpamys batyrlardyń erlikterin qaǵaz betine túsire otyryp, biregeı obrazdaryn jasady. Sonymen qatar elimizdiń tarıhynyń tereńdigin álemge taǵy bir ret dáleldedi. El aýzyndaǵy epostyq jyrlar men halyq aýyz ádebıetiniń sheksiz baılyǵyn maqtanyshpen jetkizdi. Sóz sońynda kemel sýretker Áýbákir Ysmaıylov halyqtyń tarıhyn qurastyratyn mádenıetti qalyptastyrdy dep aıta alamyz.

N.S. Mýhın arhıvi
Áýbákir Ysmaıylov: Albom/ Qurast. A. Sınenkıı. – Almaty: Óner, 1986. – 144 bet, 100 ıl.