Maqala
E.Ábdirahmanovtyń mýltıplıkaııalyq fılmderiniń taqyryptyq ereksheligi
Ersaıyn Ábdirahmanov jaqsylyqtyń qashan da saltanat quratynyn ómirdiń zańy dep tanysa, mahabbatpen adýyndy alyptyń da aldyn orap ketýge bolatyndyǵyn alǵa tartady.
Bólim: Kıno
Datasy: 16.02.2017
Avtory: Нұргүл Сәрсенбайқызы
Maqala
E.Ábdirahmanovtyń mýltıplıkaııalyq fılmderiniń taqyryptyq ereksheligi
Ersaıyn Ábdirahmanov jaqsylyqtyń qashan da saltanat quratynyn ómirdiń zańy dep tanysa, mahabbatpen adýyndy alyptyń da aldyn orap ketýge bolatyndyǵyn alǵa tartady.
Bólim: Kıno
Datasy: 16.02.2017
Avtory: Нұргүл Сәрсенбайқызы
E.Ábdirahmanovtyń mýltıplıkaııalyq fılmderiniń taqyryptyq ereksheligi
Ersaıyn Ábdirahmanov

Árbir óner týyndysynyń qozǵaıtyn taqyryby bolady. Sonyń aıasynda shyǵarmanyń ıdeıalyq negizi anyqtalatyny barlyǵymyzǵa belgili dúnıe. Ideıa bir ǵana ózekti másele bolsa, taqyryp birneshe qyrynan qarastyrylýy múmkin. Bundaı tásil alǵa qoıylyp otyrǵan shyǵarmanyń ishki qurylymyn baıyta túsedi.

Ámen Qaıdarov óz shyǵarmashylyǵynda kóbinese jaqsylyqtyń zulymdyqpen kúresin beıneleıdi. Sonymen qatar, ádildiktiń saltanat qurǵanyn utymdy kórsetedi. Bul taqyryp «Qyryq ótirik» mýltıplıkaııalyq fılminde aıqyn baıqalady. Sońǵy kadrdy eske túsireıikshi. Tazsha bala han qyzy usynǵan qazynaǵa qaramastan, en dalaǵa kete barady. Keterinde: «Beıkúná jandardyń qany tógilgen jerde baqyt bolmaıdy» deıdi. Al, ertegide she? Ertegi boıynsha, sońy basqasha sheshim tabady. Han qyzyna úılengen tazsha bala baqytty ǵumyr keshipti dep aıaqtalady. Jáne de «Sıqyrly kilem» fılminde de álsiz názik qustarǵa zalalyn tıgizgen qubyjyq ózi laıyqty jazaǵa ushyraıdy. Dál osy sekildi rejısserdiń ózge de fılmderinen ádildik máselesi basty nysanǵa alynyp, kórkemdik sheshim jıi kezdesip jatady.

Al, Ersaıyn Ábdirahmanovtyń shyǵarmashylyǵynda she? Bul úshin bizge rejısserdiń árbir mýltıplıkaııalyq fılmine jeke toqtalyp ótkenimiz jón bolar.

Ersaıyn Ábirahmanovtyń bastan-aıaq eseptegende, toǵyz mýltıplıkaııalyq fılmi bar. Ókinshke oraı, onyń beseýi osy kúnge deıin saqtalmady. Kitaptar men maqalalarda jazbasha málimetter bolǵanymen, kórinisi joq bolǵandyqtan, zertteý jumysymyzdyń negizine, taldaý barysyna qosyp qarastyra almaımyz. Alaıda, olardyń sıýjetterine qysqasha sholý jasap ótsek.

«Qyzyl-kúrek tekeler mekeni», 1976 jyl. Operatory: Serik Aralbaev, kompozıtory: M. Mańǵytaev. «Kishkentaı laq kóp dostarynyń bolǵanyn qalaıdy. Alaıda, anasy balasynyń syrtqa shyǵyp, ózgelermen sóılesýine qarsylyq bildiredi. Bunysy analyq qamqorlyq bolatyn. Sońynda balanyń ózdiginen er jetýine múmkindik bergen soń, laqtyń dostary kóbeıe túsedi» [17]. Atalmysh fılm Ersaıyn Ábdirahmanulynyń alǵashqy shyǵarmasy bolyp tabylady. Ol óziniń alǵashqy qadamyn kólemdi mýltıplıkaııadan bastaıdy. 1979 jyly Qazaq KSR Memlekettik kıno arnaıy dıplomymen jáne qýyrshaq eskızi boıynsha NH KSRO qola medalimen marapattalǵan.

«Sıqyrly qarbyz» fılmi (senarıı avtory: K. Tanaev, operatory: S. Aralbaev, sýretshisi: Q. Seıdanov, kompozıtory: J. Tursynbaev) – 1978 jyly jaryq kórdi. «Ózgeniń eńbegin baǵalamaıtyn jalqaý bala qarbyz egip, ony amalsyzdan ósirýge kirisedi. Osy ispen aınalysyp júrip, bundaı jumystyń qanshalyqty qıyn ári mańyzdy ekenin moıyndaıdy. Sonymen qatar, izgi istiń sondaı jaǵymdy ekenin de túsinedi» [19, 5 b].

«Ǵajaıyp dostyq» (senarıı avtory: Sh. Mýsına, sýretshisi: R. Mámetov, operatory: M. Aranyshev) – rejısser Ersaıyn Ábdirahmanovtyń 1980 jyly ekranǵa shyqqan mýltfılmi. «Túlki men balapannyń dostyǵyna ata-analary tańdanys bildiredi. Soǵan qaramastan, balaqaılar dostyq qarym-qatynasty saqtap qana qoımaı, odan ári kúsheıte bildi» [18, 251 b].

«Kim qarańǵylyqtan qorqady?» (senarıı avtory: M. Soloveva, operatory: S. Aralbaev, sýretshisi: A. Toqshabaev, kompozıtory: K. Dúısekeev) – «Qazaqfılm» kınostýdııasynyń 1984 jyly shyqqan mýltıplıkaııalyq týyndysy. Rejısseri – Ersaıyn Ábdirahmanov. Bul shyǵarma 1981 jyly jaryq kórgen «Qozy men qosaıaqtyń jaqsylyq izdeýi» mýltfılminiń jalǵasy bolyp tabylady. «Qozy men qosaıaq qorqynyshty qalaısha jeńip shyqqandyǵy jaıynda bandaıtyn lırıkalyq fılm. Olar tún ortasynda qorqynyshty joıatyn sıqyrly gúldi izdeýge kirisedi. Qozy batyl ári qaıratty bola bastaıdy» [18, 256 b].

Ersaıyn Ábdirahmanov jumys barysynda

«Ómirdiń máni» – 1987 jyly jaryqqa shyqqan. «Qazaqfılm» kınostýdııasynda jasalyp, óńdelgen Ersaıyn Ábdirahmanovtyń kezekti grafıkalyq fılmi. «Basty keıipker qupııaly esikterden «ómir mánin» izdestiredi» [18, 262 b].

Rejısser Ersaıyn Ábdirahmanov óziniń fılmderinde jaqsylyq pen jamandyqtyń ózara qaqtyǵysyn kórsetedi. Jaqsylyqtyń náziktigin, jamandyqtyń kirpııazdyǵyn kórsetý barysynda, názik gúldiń qara tasty jaryp óte alatyn qasıeti bar ekenin alǵa tartady. Bul onyń, ásirese, «Kúnim jaıly ertegi» fılminde qanyq beınelengen.

«Kúnim jaıly ertegi» mýltfılmi 1982 jyly kógildir ekrannan kórsetilip, óz kórermenin tapty. Mýltfılmniń ón-boıynan meırimdilik pen súıispenshilik, kishipeıildilik baıqalady. Fılmniń basty taqyryby – ójettilik, al ıdeıasy – mahabbat kúshiniń eń sumdyq qaýiptiń betin qaıtarýǵa qaýqarly ekenin jetkizedi. Basty keıipkerdiń «Kúnim» atalýynyń ózi beker emes. «Atyna zaty saı» ójet qyzdyń beınesin senarıst A. Saharıeva tamasha sýrettegen. Rejısser Ersaıyn Ábdirahmanov osy beınelengen adamı qasıetti kóriniske qosyp, boıaýyn qanyq etken. Nátıjesinde, kóz súısinetin kúlimdegen Kúnim-qyz jaryqqa shyqty. Ol esh qoryqpastan úńgirge bet alyp, aq laǵyn qaýipten qutqaryp qalady. Mystannyń úı-oshaǵyn jıystyryp, meırimdi de ádemi aq jaýlyqty apaǵa aınaldyryp, jyly lebizder bildiredi. Boıyndaǵy ójettiligi men meırimdiliginiń arqasynda dóreki alyp dáýdiń de sanasyna sypaıylyq, kóńiline keshipeıildilik uıalatady. Kúnimniń jalǵyz «aǵataı» degen syılastyq sózi muz bop qatqan júrekti eritip, jamandyq ataýlyny joq etedi.

Bunymen rejısser jaqsylyqtyń qashan da saltanat quratynyn ómirdiń zańy dep tanysa, mahabbatpen adýyndy alyptyń da aldyn orap ketýge bolatyndyǵyn alǵa tartady. Dál osy taqyrypta 1981 jyly rejısser Ámen Qaıdarovtyń «Sıqyrly kilem» («Volshebnyı kover») fılmi kórermen aldyna usynyldy. Atalmysh mýltfılmniń fabýlasy tómendegideı órbıdi.

Úńgirde ómir súretin tas bop qatqan qubyjyq, ásem qustyń qanatyn qoldy etedi. Ol aspanda ushqandy qatty qalaıdy. Saıran salyp, ushyp-qonyp júrgen qos qustyń bireýi qubyjyqtan qashyp júrip, kishkentaı qyzdyń toqyp qoıǵan kilemine kelip órnek bola qalady. Endigi qubyjyqtyń maqsaty – kilemniń ózin urlaý. Kilemin qaıtaryp alýǵa nıettengen qyz kúshigi men aq laǵyn qasyna alyp, jolǵa attanady. Osydan onyń alyp qubyjyqpen kúresi bastalady. Bul fılmde kishkentaı qyzdyń kúresi Kúnim qyzdikindeı ashyq túrde kórsetilmeıdi. Atalmysh fılmniń basty ıdeıasy – ónerdiń qudirettiligi. Adamnyń jan tazalyǵymen jasalǵan dúnıe keremet sıqyrǵa ıe bolýy múmkin degen oıdy alǵa tartady. Bul fılmde de «Kúnim jaıly ertegidegideı» negizgi taqyryby jaqsylyq pen jamandyqtyń kúresi. Alaıda, eki rejısser eki túrli jetkizgen bul shyǵarmalar sheshim jaǵynan basqasha qarqyn alǵan. Ersaıyn Ábdirahmanov meıirimdiliktiń qudiretin kórsetse, Ámen Qaıdarov ónerdiń qasıetine asa den qoıǵan.

Jeńil sıýjetti «Kúnim jaıly ertegi» kınoshyǵarmanyń sýretti kórinisi názik ári jyly boıaýǵa tunǵan. Fılmniń bezendirilýi jaǵy erekshe kózge túsedi. Atasy, ájesi men nemeresi úsheýiniń arasyndaǵy qarym-qatynas qanshalyqty kórkem bolsa, keıipkerler ornalasqan mızansena da sondaı jarqyn reńkke boıalǵan. Al, Mystan men Dáýdi kórseterde qarańǵylyq pen lastyqty kórsetedi. Sonymen qatar, úńgirdiń kireberis jaǵynda shyrmaýyqqa ilingen bassúıekter birden qorqynyshty qubyjyqtyń baspanasy ekeninen habardar etedi.

Endigi kezekte, shyǵarmanyń óńin keltirgen áýenniń avtory – kompozıtor Keńes Dúısekeevtiń jumysyna erekshe toqtala ótsek. Sóz joq, baıyppen oınalatyn áýen adam janyn tynyshtandyrady. Mýzyka – tamasha týyndy. Al, rejısserdiń osy baǵaly gaýhar tasty (mýzyka) kórinispen tyǵyz baılanystyra asa áste damytyp, tereń boılatyp kórermenderine senimdi jetkizýin avtorlyq sheberligi degeninmiz jón bolar. Shańqobyzdyń syrly daýysy mýltıplıkaııalyq shyǵarmanyń shymyldyǵyn ashady. Sıqyrly únniń ózi taqyrypqa etene enýge múmkindik jasaıdy.

Shańqobyz qaýip-qaterdiń jaqyndaǵanyn eskertse, sybyzǵy men sazsyrnaıdyń qońyr úni jaqsylyqtyń saltanat qurǵanyn baıandaıdy.

Qos shyǵarmany taldaı otyryp, bir qyzyqty oı keledi. Eger de, «Sıqyrly kilem» fılmi Ersaıyn Ábdirahmanovtyń rejısserligimen túsirilgen bolsa, basqa sheshim tabar edi. Óner – keremet sıqyrdyń ózin týdyratyn syrly qubylys. Jamandyq beınesi alyp qubyjyq aspanda qalqyp ushqandy arman etti. Ony kórgen kishkentaı qyz «bulaı qustardy renjitýge bolmaıdy» dep, kilem sııaqty úlken qylyp qanat toqyp berer me edi?! Bunymen biz myna fılm utymdy shyǵyp, ekinshisi sheshim jaǵynan durys baǵytpen kelmedi dep aıtýdan aýlaqpyz. Tek, talantty eki rejısserdiń árqaısysy alǵa qoıyp otyrǵan taqyrypqa (jaqsylyq pen jamandyq máselesi) ózindik tásilmen kelýin baıqaǵandyqtan, negizgi aıyrmashylyqty kórsetýge tyrysyp otyrmyz.

Ersaıyn Ábdirahmanovtyń kezekti týyndysy – aqyn Qastek Baıanbaevtiń «Kózildirik kıgen kójek» atty óleńiniń jelisimen túsirilgen «Kózildirikti kójek» («Zaıchık v ochkah», 1980) fılmi.

Aǵaıyndy sur kójek –

Biri qorqaq,

Biri ójet... – dep bastalatyn aqyn óleńiniń negizgi taqyryby qoǵamynan ólsheýsiz opyq jegen álsizderdi áńgimege arqaý etedi. Sıýjeti jeńil, oıy balalar tilimen jáne qabyldaýymen jetkizilgen atalmysh shyǵarmanyń fabýlasy tómendegideı órbıdi:

Eki kójek sábiz egilgen alqapqa barmaq bolyp, ormandy jaǵalap kele jatady. Qorqaq kójek:

Túspeı qasqyr kózine

Otyraıyq buǵynyp – qorqaqtyqqa salynyp, qıyla aıtady.

Buǵan yzaly bolǵan Ójet kójek:

Kileń úreı udaıy,

Bizdi qamap turady.

Aqynnyń Ójet qoıannyń aýzyna salǵan sózine, oqyrman retinde asa kóńil aýdarǵanymyz jón. Bul jerde avtor senimsizdik, boıdaǵy batyldyqty joǵaltý – azýlyǵa  jem bolý degen oıdy alǵa tartady. Ishteı qamalý adamnyń ómirin qıyndatyp jiberetin de oı eleginen súzip ótkizedi. Ábden kóńili kekke tunǵan kójek sózin tómendegideı jalǵaıdy:

Beker qorqyp-buǵýǵa,

Bolmaıdy ǵoı, shynynda,

Túbinde men jararmyn

Qasqyrdy bir qýýǵa.

Bul óleń shýmaqtarynan biz, árıne, qoıannyń tabıǵatyna jat qylyqtardy baıqaımyz. Bul adamnyń ǵana qolynan keletin ózgeriske umtylys dep baǵa bergenimiz durysyraq. Aqyn allegorııany qoldanady.

Ójet,

Óıtip asqynba,

Qyr kórsetip Qasqyrǵa!

Toryp júrse qaıtesiń

Myna qyrdyń astynda? – Óleń shýmaqtary Qorqaq kójektiń sózi. Alaıda, bul dıalogterge fılosofııalyq turǵydan qarar bolsaq, adamnyń ishki arpalysy, qorqaqtyq pen batyldyqtyń ózara soǵysy ekenine kózimiz jetedi.

«Áńgime jol qysqartady» demekshi, eki joldas alqapqa da jetedi. Jol jónekeı shynyly kózildirikti taýyp alady. Dámi erekshe, jeýge jaramdy astyq dep oılaǵan kójekter, tistep te, jalap ta kóredi. Aqyrynda oınap, ermek qylý úshin ormanǵa alyp ketedi. Ári qaraı aqyn bylaı dep sýretteıdi:

Tańyp kórip jonyna,

Aldy qaıta qolyna

Ilip kórip moınyna

Unatpady ony da.

Kıip edi sıraqqa,

Sýsı berdi biraq ta.

Aqyry qos ilgegin

Asty aparyp qulaqqa...

Mine, qandaı tamasha!

Ketti ózi jarasa.

Kórinedi bári aıqyn

Shynysynan qarasa.

Kózildirik kıgen kójek óziniń úırenshiksiz túrimen ormandaǵy ańdardyń záresin alady.

Kózildirikti kójekpin.

Elden erek ójetpin.

Eshteńeden,

Eshkimnen

Qoryqpaǵanǵa ne jetsin! – dep, baýyryn qasyna ertip alyp, elde ketken esesin alý úshin jolǵa shyǵady. Qasqyrǵa kezikken kójek:

Áı, qanisher!

Nemene,

Ańshy qýyp kele me?

Sálem berseń qaıtedi

Aldyńdaǵy tóreńe – dep keıdi. Namysqa býlyqqanymen, kójektiń kózindegi shytynap, kúnmen shaǵylysa jyltyraǵan kózáınekten shoshynǵan qasqyr keri burylyp, jónine ketedi. Túlkini de, tazdy da dál solaı óz joldarynan alastatady.

Aqyn:

Jaýyn jasqap qaptaǵan,

Eshkim bizshe jortpaǵan.

Qandaı qyzyq qorqytqan,

Qandaı qyzyq qoryqpaǵan, – dep, sózin aıaqtaıdy. Atalmysh týyndyda aqyn oqyrmandaryna kózildirikti álsiz jandardyń qorǵany retinde jetkizip otyrǵanyn baıqaý qıynǵa soqpaıdy. Alaıda, eń qyzyǵy – rejısser Ersaıyn Ábdirahmanovtyń mýltıplıkaııalyq shyǵarmasyndaǵy basty oıdyń kórermen aldyna ózgeshe usynylýynda bolyp otyr. Rejısser qarapaıym kózildirikti aqyn Qastek Baıanbaev sekildi, qorǵansyz beıbaqtardy azýly ańdardyń qara kúshinen saqtaıtyn qalqan retinde emes, kerisinshe, qazirgi alyp qoǵamda kórinis taýyp jatqan áleýmettik máseleniń kórinisi ári sheshimi retinde qoldana bilgen.

Eki kójek bolady. Biri – Qaraqulaq – jalqaý, qııalshyl, qorqaq. Ekinshisi – Aqqulaq – eńbekqor, batyl ári baısaldy. Oqyrman retinde, óleńdegi qos qójektiń ishki minezdemesi tolyq ashylmaǵanyn ańǵaramyz. Óıtkeni, ádebı týyndydaǵy bar akent kózildiriktiń úlken ról oınaýyna túsip otyr. Al, Ersaıyn Ábdirahmanov kózildirik arqyly kójekterdiń ishki talas-tartystaryn baıqatqan bolsa, kójekterdi allegorııa retinde qoldana otyryp, adamzat ataýlynyń boıyndaǵy jaqsy-jaman qasıetterdi kórkem jetkizgen. Buny biz, fılmniń sıýjettik damýy barysynan tolyqqandy ańǵara alamyz. Qaraqulaq óz qııalyna qanat bitirip, armandaryna samǵaı jóneledi. Aqsha bulttardyń ústinde qalǵı ushqan ózin elestetip te qoıady. Kenet, quıyndy jańbyr bastalady da, keremet tústiń shyrqyn buzady. Qatty shoshynǵan Qaraqulaq kójek serigi Aqqulaqqa jarmasady. «Áı, qorqaǵym-aı, kóringennen qorqýǵa bola ma eken?» - dep, úreılengen joldasyn úıge kirgizgeni kórsetilgende, Aqqulaqtyń qamqorlyq qasıeti birden kórermen kóńiliniń tórinen oryn alady. Kún shyǵysymen Qaraqulaq dala qyzyǵyna toımaǵan kóbelekshe, bulǵaq kúıine qaıta túsedi. Jolda kele jatyp, top bola ósken qońyraý gúlderdiń mazaǵyna qalady. Baıqaýsyzda kózinen túsip ketken kózildirikten keıin, bári derlik ózgerip sala beredi. Kójektiń kózine aınalasyn qorshaǵan tirshilik ıeleriniń barlyǵy tym usaq jaratylystaı kórinetin boldy. Ol ústinen kúlgen qońyraý gúlderge dórekilik tanytyp, ári qaraı óziniń bıligin jarııa etpekke júrip ketedi. «Jolymnan bylaı tur! Qane! Kimge aıtyp turmyn?» - dep, Qaraqulaqtyń aqyra sóıleýi, qolyna sál bılik túse qalǵanda qyr kórsetetin qoǵamymyzda jıi kezdesetin pasyq pysyqtardyń beınesine uqsaıdy eken. Jolynda kezikken qasqyrdy, tennıs oınaýǵa jalyna shaqyrǵan qarǵa-qurbysyn, aqyrynda, jan serigi, janashyr dosy Aqqulaqty da boıyndaǵy menmendigimen qatty renishke qaldyrady. «Maǵan endi, sen emes, alyp arystan ne bolmasa pil ǵana dos bolýǵa teń keler» - degen dańǵoılyǵy dostarynyń janyna aýyr jara salady. Kórermen qaýymǵa dál osy kórinis úlken kelemejben kórsetilgen. Ári qaraı jol tartqan keıipkerimiz pilge jolyǵady. Sebetine shyryndy jemis tergen pil kójektiń kózine qurttaı kórinedi. «Tıme dedim saǵan, bul meniki, ne dep turmyn saǵan?! Tıme, deımin!» - dańǵoı kójegimiz aqyryp, baıaǵy ádetine salady. Ony alyp pil estimeıdi de. Pil taǵy da allegorııaǵa túsken dana, boıyna tek pisken aqyl-parasattylyqty jıǵan bıik tulǵanyń beınesi ispettes. Ondaı adamǵa aqymaqtyqqa salynyp, kókirek qaǵa shańqyldaıtyndardyń bos áńgimeleri áser etpeıdi. Mýltıplıkaııalyq týyndydaǵy pil de baıbalam salyp, aqyryp-shaqyrǵan kójektiń daýysyn estimeı qaldy. Aqyrynda, barlyǵynyń mazasyn ketirgen kózildiriktiń byt-shytyn shyǵarady. «Men bir nárseni basyp ketken sekildimin, keshirim ótinem!» - dep, kójekke ananas jemisin beredi. Usynylǵan ananasty sımvol retinde qarastyrar bolsaq, pildiń kójekke adamı parasattylyqty usynǵany dep túıgen bolar edik.

Qoryta kele, atalmysh kınoshyǵarmanyń rejısseri Ersaıyn Ábdirahmanov aqyn Qastek Baıanbaevtyń tilge tıek etken kózge qosymsha nur syılaıtyn kózildirikti oqıǵanyń sebepshisi retinde alyp, adamı qundylyqtardy alǵa tartady. Ádebı týyndy men mýltıplıkaııalyq shyǵarmanyń taqyryby bir bolǵanymen, eki avtor eki túrli kózqaras bildirip, bir-birine múldem uqsamaıtyn jańa, tyń dúnıesimen tańdandyrady. Qos shyǵarmanyń da túbinde tereń fılosofııalyq oı jatyr. Sonymen qatar, jaqsylyq pen jamandyqtyqtyń kúresi bar. Jáne de erekshe aıta ketý kerek, aqyn Qastek Baıanbaev ta, rejısser Ersaıyn Ábdirahmanov ta aýyr júk arqalaǵan shyǵarmalaryn balanyń tilimen jetkizgen.

«Jaqsylyq óz boıyńda». Shynymen de, jaqsylyq degen ne? Ǵylymı turǵyda, bul – tildegi leksıkalyq tarmaqtyń dereksiz zat esimi dep túsindirilse, fılosofııalyq jaǵynan baǵa bererde, taramdary sanalýan erekshe qubylys ekendigine kóz jetkizemiz. Osyny oı eleginen ótkizgen sátte, bir ǵana «jaqsylyq» sóziniń tereńinde sulýlyqtyń jatqandyǵyn ańǵaramyz. Al endi, oǵan qalaı qol jetkizýge bolady? Bul suraqtyń mańyzdylyǵy sonshalyqty, jaýaby da búldirshin túgili, sanaly eresek adamnyń ózin tolǵandyrady.

1981 jyly «Qazaqfılm» kınostýdııasynda rejısser-anımator Ersaıyn Ábdirahmanovtyń «Qozy men qosaıaqtyń jaqsylyq izdeýi» («Kak barashek ı týshkanchık dobro ıskalı») mýltıplıkaııalyq shyǵarmasy jaryqqa shyǵady. Bul týyndynyń ereksheligi – rejısserdiń ózindik tásilin utymdy paıdalana alýynda. Avtor keıipkerler men kishkentaı kórermender arasyna altyn kópir ornatyp, joǵaryda keltirilgen máseleniń sheshimin izdestiredi. Bul sátte, kórermen-búldirshinder de oqıǵanyń keıipkerine aınalady.

E.Ábdirahmanovtyń «Qozy men qosaıaqtyń jaqsylyq izdeýi» mýltfılminen

Shyǵarmanyń negizgi oıy – dúnıedegi bar keremet ataýlynyń ıesi bolý – ózińe baılanysty degendi alǵa tartady.

Mýltfılmniń sıýjeti asa kúrdeli de emes, jas bala-kórermenderdiń qabyldaýyna aýyrlyq týdyrmaıdy. Týyndynyń ekspozıııasynda qozy-keıipkermen tanysamyz, ol shóp arasynan birnárse izdep, dal bolady. Onyń sonsha asyǵa izdegeni ne boldy eken? Osy tusta, qosaıaq ta qozynyń áreketine qyzyǵýshylyq tanytady. Ári qaraı keıipkerler arasynda tartysty baılanys ornaıdy. Qozy izdep júrgen nársesiniń beınesin naqty bilmese de, izdeýin jalǵastyra beredi. Jol boıy aldyna kezikkenniń barlyǵyn jalmap-jaıpap, tas-talqan etip, kóptiń kóńiline renish uıalatyp, kete barady. Artynan bir eli qalmaı, qozynyń istep ketken dórekiliginiń ornyn toltyrýmen álektengen qosaıaq óziniń kóp ǵıbadat is jasaǵanynan tipten habarsyz. «Jaqsylyq – úlken, ádemi ári jaltyldaǵan zat» dep qozynyń sýrettegen jalǵan beınesine senip, artynan ere túsedi. Qosaıaqtyń jaqsylyq izdep júrgenin rejısser jaqsy jetkizgen. Ol ár nársege jeke toqtalyp, asa muqııattyqpen baqylaýǵa alady. Aldynan úlken baqbaq gúlin, ádemi aralardy (pchely), bıik ári ásem terekti keziktiredi. Bunyń barlyǵy tabıǵattyń qaıtalanbas kórkem kórinisteri ekenin sezesiz.

Sóıtip kesh batady. Qozy jolynda kezikkenniń bárin alaı-bulaı shashyp, julmalap ketýi arqyly izdegen jaqsylyǵynan qalaısha alystap bara jatqanynan habary da joq. Al, Qosaıaq ańǵaldyǵymen kópke kómek beredi, onyń meıirimge toly júregi men appaq qaǵazdaı pák kóńili óziniń qanshalyqty jaqsylyq ataýlynyń ıesi atanǵanynan sezinbeıdi de.

Kórermendi erekshe sezimge bóleıtin atalmysh shyǵarmanyń adamnyń ishki sezim ıirimderin tolqytyp, jandy terbeıtin kórinisteri barshylyq. Qozynyń bıik qamystar arasynan júgirip ótken kezdegi kórinisi kórermenmen tikeleı baılanysta ekenin kórsetedi. Bul, árıne, rejısserdiń tapqyrlyǵy jáne operatordyń sheberigi ekeni daýsyz Al, kóńil tolqytatyn áýenniń kórinispen qatar estilýi óte áserli shyǵady. Bir qyzyǵy, oqıǵa jelisi órbigen saıyn mýzyka da óristeı beredi. Birtústi kenepke qatparlastyrylyp jaǵylǵan jyly boıaýlar sekildi, áýen de týyndynyń bir qalypta qarqyndy jyljyp kele jatqan kórinisine qaıtalanbastaı óń bere túsedi. Qosaıaqtyń aınalasyna jaqsylyq nuryn syılap júrgeni kórsetilgende, úrmeli aspap pen ishekti, onyń ishinde vıoloncheldiń qońyr úni qoldanylady. Mýzykanyń bulaı erkin oınalýy Qosaıaqtyń is-áreketiniń qanshalyqty áserli ekenin jetkizedi. Mýzykanyń santúrli qubylýy kóz aldymyzǵa kelgen kórinisterdiń ózindik sıpatyn ashady.

«Qozy men qosaıaqtyń jaqsylyq izdeýi» fılmi týraly kınotanýshy Baýyrjan Nógerbek bylaı deıdi: «Kameranyń keıipkermen erkin qozǵalýy, qazaq anımaııasyndaǵy jańalyq bolyp tabylady» [1, 107 b]. Árıne, kınotanýshynyń bul pikiri atalmysh fılmge berilgen ádil baǵa ekeni daýsyz.

Keıipkerlerdiń súıkimdiligi sonshalyqty, birden shyraıly júzimen kórermendi ózine tartyp alady. Olardyń ańǵaldyqpen badyraıa qaraǵan kózderi, jarqyn ári jaǵymdy shyqqan daýystary kishkentaı qorǵansyz sábılerdi kóz aldymyzǵa keltiredi. Osydan-aq rejısser Ábdirahmanov óz keıipkerlerin sábıge allegorııa retinde paıdalanatynyn ańǵaramyz. Avtordyń shyǵarmasynan onyń qanshalyqty tereń sezim ıesi ekenin de baıqamaı qalý múmkin emes.

Dál osy jyly (1981) Jáken Dánenov pen Ǵanı Qystaýovtyń rejısserligimen «Borsyq pen Aı» atty mýltıplıkaııalyq týyndysy kógildir ekranǵa jol tartady.

Balaqaı-borsyq anasynyń týǵan kúni ekenin estisimen, qolyna shelegin alyp, «búgin mamamnyń týǵan kúni, al men sý alyp kelemin» dep ormanǵa qaraı betteıdi. Jol jónekeı kezikken baqanyń artynan qaıtalap sekirip kele jetqan borsyq-balaqaı bıik tikenge jabysyp qalady. Kenet, qasqyrdy kezdestiredi, ol: «týǵan kúnge syılyq tartady» dep, balaqaı-borsyqty oıǵa salady. «Ne syılasam bolady?» degen oımen kele jatqan borsyqqa jalǵyz órkeshti nar kezdesedi. Ol syılyqqa ózi súıip jeıtin jantaqty usynady, alaıda kishkentaı borsyq ony qosh kórmeı, alǵa júre beredi. Tyrnaǵa jolyqqan balaqaı syılyq izdep júrgenin aıtady, tyrna oǵan ádemi oralǵan qorapty tartý etedi. Essiz qýanǵan borsyq áýestik tanytyp, qorapta jasyrynǵan syılyqqa úńiledi. Ishinen baqany kórgende, kóńili qatty qulazıdy. Baqa sýdan asqan tartýdyń joq ekenin eskertedi de, kólshikke shap berip joq bolady. Sonymen kesh batady, tolǵan aı da aspannyń tórine qonystanyp úlgeredi. Borsyq anasyna laıyqty syılyqtyń tabylmaǵanyna qatty renjip otyrǵanda, qasqyr qasyna keledi. Ol aspandaǵy appaq aıdyń kólshikke túsken keskinin kórsetip, aıdyń taptyrmas syılyq ekenin aıtyp, shelegine sý toltyryp beredi. Aıdy syıǵa tartamyn dep qýanyp kele jatqan borsyq úıge kirgende kóńili qaıta túsip qalady. Aıdyń beınesi endi joq bolyp ketti, biraq ana-borsyq sýdyń tamasha týǵan kúndik tartý ekenin qýanyshpen jetkizedi.

Joǵaryda baıandalyp ótken bir ýaqytta ekranǵa joldama alǵan eki shyǵarma taqyryptyq ózgesheligi jaǵynan bir-birine etene jaqyn. Negizgi taqyryp – izdeý. Birinde – jaqsylyq izdese, endi birinde – syılyq izdeıdi. Qos fılmde de izdeý barysy kóptegen ónegeli isterge alyp keledi. «Qozy men Qosaıaqtyń jaqsylyq izdeýi» fılminde bala kórermen jaqsylyqtyń qaıda jatqandyǵyn uǵynsa, «Borsyq pen aıda» es bilip, eseıgen shaqta eń qymbatty jan – anaǵa qolqanat bola bilýdi úırenedi. Jeńil sıýjetti eki fılmniń oqıǵa jelisi kishkentaı búldirshin túgili úlken, esi kirgen eresek adamdy da tárbıelep jatatyny jasyryn emes.

Izdeý taqyryby boıynsha 1988 jyly taǵy bir mýltıplıkaııalyq fılm jaryqqa shyǵady. Bul S. Aralbaevtyń «Mektepke qalaı jetemin?...» («Kak myshonok poshel v shkolý?») fılmi bolatyn. Bul fılmniń de sıýjeti jeńil bolǵanymen, tabıǵat aıasyn taný turǵysynan tanymdyǵy mol qyzyqty shyǵarma. Asyǵa júgirip kele jatqan kishkentaı tyshqan aǵash butaǵyndaǵy juldyz qurtqa kezigedi. Odan saǵattyń neshe bolǵanyn suraǵan tyshqan gúlder arqyly ýaqytty bilýge bolatyndyǵyn úırenedi. Kúnniń túsýine baılanysty gúlderdiń ýaqytymen ashylatynyn túsindire aıtqan juldyz qurt tyshqanǵa mektepke barar jolda biraz bilim bulaǵymen sýsyndandyrady. Ári qaraı tyshqan jol-jónekeı qarǵany keziktiredi. Odan mektepke qaraı barar joldy suraıdy. Sodan batys pen shyǵys jáne ońtústik pen soltústik baǵyttarynyń durystyǵyn aǵashtar arqyly qalaı ajyratýǵa bolatyndyǵyn bilip alady. Bul fılm kishkene balaqaılar úshin taptyrmas oqýlyq bolar edi. Bul jerde keıipkerimiz mektepke barar joldy izdeıdi.

Úsh fılmniń basty taqyryby birdeı bolǵanymen, negizgi maqsaty úsh túrli. Jaqsylyq – syılyq – bilim. Úsh fılm de balaǵa túsinikti tilmen jetkizilgen, alaıda rejısser Ersaıyn Ábdirahmanovtyń «Qozy men qosaıaqtyń jaqsylyq izdeýi» fılmi fılosofııalyq máseleni basymyraq qozǵaıdy. Shynaıy adamı qasıetti alǵa shyǵarady. Qozy men qosaıaqtyń is-áreketin salystyra kelip, ómirde de sondaı jandar kezdesip jatady degen oı tastaıdy. Izdep júrgenińiz óz boıyńyzda bolýy múmkin degen aqyl qosady.

Qazaq mýltıplıkaııasyna ortaq taqyryp – jaqsylyq pen zulymdyqtyń ózara kúresi. Ersaıyn Ábdirahmanov fılmderinen shyǵarmalarynyń arqaýy bolǵan taqyryp jaqsylyq pen jamandyq arasyndaǵy baqtalastyqty kórsetýge umtylady. Alaıda, ol jamandyqty jeńý áreketin basqasha jolmen sheshýge tyrysady. Mysaly, Ámen Qaıdarov óz shyǵarmalarynda jamandyqtyń mysy jaqsylyqtyń qudirettiligimen basylyp, jamandyqqa ergen árbir pendeni aýyr jaza kútip turǵanyn eskertse, Ersaıyn Ábdirahmanov jaqsylyqtyń sheksiz mahabbaty arqyly jamandyq ataýlyny joıyp jiberýge bolatyndyǵyn aıtady. Qazaq anımaııasynda osyndaı fılosofııalyq oılar qozǵalady.

Qoldanylǵan materıaldar:

  1. Kazakhfilmstudios.kz / movies
  2. Енисеева Л. «Кто придумал волшебный арбуз?» // «Сегодня», 1977
  3. «Кино Казахстана. Киносправочник». – Алматы: «Жібек жолы», 2000
  4. Ногербек Б. «На экране «Казахфильм». – Алматы: «RUAN», 2007