Qyrkúıektiń on besi jáne on altysy kúnderinde Almatynyń kórikti Kók Tóbesinde «Baıqońyr» atty qysqa-metrli fılmderdiń II Respýblıkalyq festıvali ótti. Festıvalde kórkem sýretti, derekti, jáne anımaııalyq fılmder kórsetildi. Onymen qosa, festıvalde master-klasstar ótkizilip, baıqaýdan tys kınolar kórermen nazaryna usynyldy.

Endi eki kúndik festıvalde kórsetilgen anımaııalyq kartınalarǵa toqtalyp ótsek. Festıval Meıirjan Sandybaıdyń «It» atty anımaııalyq týyndysymen ashyldy, alaıda atalǵan mýltfılm baıqaýǵa qatysqan joq. Al qatysqan segiz mýltfılm festıvaldiń ekinshi kúni, keshki ýaqytta, kórkem sýretti fılmder aıaqtalǵan soń kórsetildi. Olar: «Túlki men Bódene», «Qyrandar qaýymdastyǵy», «Qojanasyr», «Taıtalas», «Kolybelnaıa», «Sıqyrly baqsha», jáne «Kóne qumyranyń syry».

«Túlki men Bódene». Bir attas qazaq halyq ertegisine negizdelip túsirilgen. Rejısseri – Qasıet Saqıolla. «Anımaııalyq kıno» sekııasyn bastaǵan mýltfılm. Mazmuny jeńil, túsinýge ońaı, áp-ádemi jasalǵan jap-jaqsy anımaııalyq kartına. Kórermen kóńilin kóteredi, rahattana kúldiredi, qýanyshqa bóleıdi. Menmendik pen ózimshildikti synaıdy, olardyń arty jaǵymsyz bitetinin kórsetýge tyrysady. Jáne «túlki – eń qý, eń aılaker janýar» degen stereotıptiń uǵymǵa qarsy shyǵady.

«Qyrandar qaýymdastyǵy». Rejısseri – Baǵdat Qojahmetov. Ár adamnyń óz armany bar, jáne árkim oǵan árqalaı umtylady. Biraq adamnyń armany onyń ar-ojdany men júrek tazalyǵyna qaraǵanda mańyzdy ma? Dál osy suraq mýlfılmde qarastyrylady. Jáne qazirgi zamannyń kóptegen adamdarynyń «jónsiz jerde selfıge túsý» degen jaǵymsyz ádeti synǵa alynady. Mýltfılmde taýyqtar pen búrkitter beınesi, jáne qasqyr men úsh balapannyń beınesi kórikti beınelengen, jáne kartınaǵa jarasymdy shyqqan.

«Qojanasyr». Rejısseri – Anastasııa Dýdıkova. Senarısti – Aıgerim Keńes. Sıýjeti qarapaıym. Kórip bitken soń: «qolda bardyń qadirin bilý kerek» degen sózder oıǵa keledi. Mýltfılmniń oqıǵasy plastılınnen jasalǵan álemde bolyp jatqandaı, basty keıipkerdiń ózi plastelınnen jasalǵandaı kórinedi. «Qojanasyrdyń» festıvalde kórsetilgen basqa mýltfılmderge uqsamaıtyn ózgesheligi osy.

«Taıtalas». Rejısseri – Aqtolqyn Bolǵanbek. Mýltfılm oqıǵasy shól dalada oryn alady. Ystyq kún shól dalanyń ózgermeı, burynǵy qalypta qalǵanyn qalaıdy. Al jer astynan shyqqan sýǵa tap bolǵan jetkinshek bala egin egip, aǵash ósirip, óz jaǵdaıyn jaqsartýǵa tyrysady. Ystyq kún oǵan qarsy shyǵyp, balanyń ómirin qıyndata beredi, qıyndata beredi. Bala birese kúledi, birese jylaıdy, biraq berilmeıdi. Tirligin ármen qaraı jasap, kúnge aqylymen toıtarys berip, jeńip shyǵady. Bul mýltfılm naǵyz allegorııa. Ystyq kún ómirdiń aýyrtpalyǵy men qıyndyǵyn beınelese, jetkinshek bala adamzattyń ózin beıneleıdi. Osylaısha mýlfılm kórermendi eńbekqorlyqqa jáne rýhanı myqty bolýǵa ıtermeleıdi.

«Kolybelnaıa». Rejısseri – Balnur Maemerova. Mýltfılm ananyń bala ómirindegi mańyzy jaıynda. Avtor kishken aı qyzdyń qorqynyshty túsi arqyly balanyń anasyz ósse ne bolatynyn kórsetkisi kelgen jáne kórsete alǵan. Bul mýltfılm kishkentaı, mektep jasyna jetpegen búldirshinderge birshama aýyrlaý bolýy múmkin, biraq jetkinshek balalarǵa, onymen qosa, úlkenderge mindetti túrde oı salatyny anyq.

«Sıqyrly baqsha». Rejısseri – Toqjan Baısabaeva. «Úzdik anımaııalyq fılm» nomınaııasyn jeńip alǵan mýltfılm. Basty ıdeıasy: jaqsylyq etseń, jaqsylyq kóresiń. Mýltfılmniń basty keıipkeri – kishkentaı bala bazarǵa baryp, atasy bergen aqshaǵa azyq-túlik satyp alýdyń ornyna, qapasta qamalyp otqan qustardy satyp alady, sóıtip, olardy bostandyqqa jiberedi. Erteńinde atasy ekeýiniń baqshalary sıqyrly jolmen ónimderdi molynan, ári óte tez bere bastaıdy. Osylaısha jaqsylaq etken bala jaqsylyq kóredi.

«The Dream». Rejısseri – Júsip Amangeldi. Bul da ózgeshe jolmen jasalǵan, festıvalde kórsetilgen basqa mýlfılmderge uqsamaıtyn anımaııalyq kartına. Ózgesheligi: mýltfılm basynan aıaǵyna deıin qara tústi karandashpen salynǵandaı. Jáne adam beınesi birtúrli kelgen, qoldary jáı ǵana bir syzyq, al bastary dáý jumyrtqa. Basty ıdeıasy: kim ne dese o desin, óz armanyńnan, óz oıyńnan bas tartýshy bolma! Alaıda mýltfılm túsinýge azdap aýyr. «Kolybelnaıa» ekeýiniń arasynda osyndaı uqsastyq bar. Mýltfılmdi kóbinese kim kóredi? Kishkentaı balalar kóredi. Biraq bul mýltfılm olarǵa emes, jetkinshek balalarǵa, úlkenderge arnalǵan sııaqty. Al anımaııany úlkender men jetkinshekterge ǵana emes, kishkentaı balalarǵa da arnap jasaý kerek. Ásirese kishkentaı balalarǵa arnap jasaý kerek.

«Kóne qumyra syry». Rejısseri – Batyrhan Dáýrenbekov. «Anımaııalyq kıno» sekııasyn aıaqtaǵan mýltfılm. Iaǵnı osy jylǵy «Baıqońyr» festıvalinde eń sońǵy bolyp kórsetilgen mýltfılm. Ádemi jasalǵan, biraq birneshe ret qaıtalanatyn kadrlar sapasyn tómendetedi (monǵoldardyń Otyrardy shabýyldaýy, sadaq atqandary). Mazmuny jaǵynan joǵaryda atalǵan mýltfılmderge uqsamaıdy, sebebi «Kóne qumyranyń syry» batyldyq pen batyrlyq jaıynda, patrıottyq jaıynda, tarıhty bilý jáne qadirleý kerektigi jaıynda kórermenge oı salady. Jáne kishkentaı balalarǵa kórseter bolsaq, olardy Otyrardyń tarıhymen kishkene bolsyn tanystyrady.

Festıvalde kórsetilgen mýltfılmder osylar. Árqaısysy óz ıdeıasymen, óz sıýjetimen, óz keıipkerlerimen erekshelenedi. Kórermendi kúrdeli fılosofııalyq oılarmen qınamaıdy. Tek jaqsy ári rýhanı myqty adam bolýǵa, jáne boıǵa izgi qasıetterdi sińirýge motıvaııa beredi.