Maqala / #stýdentSózi
Búgingi qazaq mýltıplıkaııasy jaıly oılar...
Atalmysh maqalada QazUÓA "Kınotaný" bóliminiń I kýrs stýdenti qazaq mýltıplıkaııasynyń ótkeni men búginin saralaı otyryp, bolashaǵy qandaı bolý kerek ekendigi jaıynda oılarymen bólisedi.
Bólim: Kıno
Datasy: 02.12.2016
Avtory: Аружан Өмірбаева
Maqala
Búgingi qazaq mýltıplıkaııasy jaıly oılar...
Atalmysh maqalada QazUÓA "Kınotaný" bóliminiń I kýrs stýdenti qazaq mýltıplıkaııasynyń ótkeni men búginin saralaı otyryp, bolashaǵy qandaı bolý kerek ekendigi jaıynda oılarymen bólisedi.
Bólim: Kıno
Datasy: 02.12.2016
Avtory: Аружан Өмірбаева
Búgingi qazaq mýltıplıkaııasy jaıly oılar...

Mýltıplıkaııa – ósip kele jatqan balanyń sana-sezimine áser etý arqyly onyń adam retinde qalyptasýynda máni men orny erekshe óner túri. Sebebi, jańa jetilip kele jatqan XXI ǵasyrdyń balalary úshin basty ınformator – mýltıplıkaııalyq fılm bolyp tabylady. Endeshe, keleshek urpaqtyń neni kórip, qandaı keıipkerlerge eliktep ósýine mán berýimizdiń mańyzdylyǵy zor.

Janymyzdy jylýǵa bólep, ezýimizge kúlki syılaǵan «Toqta, bálem!» («Ný pogodı!», 1969), «Prostokvashınolyq úsheý» («Troe ız Prostokvashıno», 1978), «Bremen mýzykanttary» («Bremenskıe mýzykanty», 1969) ispettes Sovettik mýltfılmdermen qosa búginge deıin súıip kóretin «Aqsaq qulan» (1968), «Quıyrshyq» (1969) ispettes meıirimnen quralǵan tárbıelik mánge toly mýltfılmderdi jiberip almas úshin ekran aldyna júgirgenimiz jadymyzda máńgi saqtalmaq. Táýelsizdik alǵan alǵashqy jyldarda mýltıplıkaııamen aınalysatyn otandyq stýdııalar qurylyp úlgermegen edi. Kadrlar sany úshin arnaıy qurylǵylardyń joqtyǵy bul salaǵa úlken qyzyǵýshylyq tanytyp, entýzıazmmen qaraǵan otandyq mýltıplıkatorlarymyzdyń qulshynysyna qaramastan, sapaly mýltfılmder shyǵarýǵa múmkindik bermedi.

Qııal-ǵajaıypqa toly otandyq mýltıplıkaııa jaıynda oılanǵanda oıymyzǵa eń birinshi bolyp Ámen Ábjanuly Haıdarovtyń Lenıngradta ótken Úshinshi Búkilodaqtyq kınofestıvaliniń laýreaty atanǵan «Qarlyǵashtyń quıryǵy nege aıyr?» atty mýltıplıkaııalyq fılmi keledi. Álemniń 48 memleketinde kórsetilgen atalmysh týyndy 1975 jyly Nıý-Iork qalasynda ótkizilgen «Qola Proksınaskop» atty halyqaralyq mýltfılmder kınofestıvaliniń júldegeri atandy. Osydan keıin kórermenniń yqylasyna bólenip, halyqtyń kózaıymyna aınalǵan «Aqsaq qulan» (1968), «Quıyrshyq» (1969), «Qoja Nasyr – qurylysshy» (1971), «Kún sáýlesinen paıda bolǵan kójek» (1975), «Qyryq ótirik» ispettes t.b. anımaııalyq týyndylar mádenıetimizdi damytýda úlken ról atqardy.

Joǵaryda aıtylyp ótken mýltıplıkaııalar máńgilik ruhanı mura. Sebebi, atalǵan ár mýltfılm jelisinde qyzyqty taqyrypqa quralǵan sıýjet, asa kirpııazdyqpen beınelengen halqymyzdyń salt-dástúri, tálim-tárbıe jatyr.  Desek te, búgingi tehnologııanyń kúnnen-kúnge qarqyndy damyp kele jatqan zamanynda otandyq mýltıplıkaııalyq týyndylardyń ótken ǵasyr deńgeıinde qalyp, shetel týyndylaryna básekelestik jasaýǵa qaýqarsyz bolǵany ókinishti. Bir qaraǵanda búldirshinderimizdiń sheteldik mýltfılmderdi kórip óskeninde esh zııan joq. Alaıda, bundaı jaǵdaıdyń jaqsy jaǵy da shamaly. Biz balalyq shaǵymyzda teledıdardan ózimizdiń ańyz-ertegilerimizdegi batyrlarymyzdy, óz qaharmandarymyzdyń beınesin kórip óstik. Qazaq halqynyń tamasha aspaptyq mýzykalarymen, salt-dástúrimen tanysa otyryp mádenıetimizdi boıymyzǵa sińirdik. Al, búgingi «Spanch Bob» («SpongeBob SquarePants», 1999), «Dasha Zertteýshi» («Dora the Explorer», 2000), «Shrek» («Shrek», 2001) jáne t.b. mýltfılmderdi kórip ósken búldirshinderimiz qaı ulttyń salt-dástúri men mádenıetin boıyna sińirip óspek?..

Búgingi tańda elimizde «Qazaqfılm» stýdııasynan bólek, otandyq anımaııa óneriniń damýyna «Anımator PRO», «SAQ», «Asia animation», «Astana Film», «Epic» jáne t.b. stýdııalary óz úlesterin qosýda. «Asia animation» stýdııasynda «Er-Tóstik jáne aıdahar» (2014) men «Qozy-Kórpesh Baıan-sulý» (2014) tolyqmetrli anımaııalyq týyndylarynyń shyǵarylǵany belgili. Desek te, alǵashqy mınýttardan-aq týyndylardan kútken úmitiń aqtalmaı, ary qaraı kórýge degen qulshynysyń báseńsıdi. Kompozıııalyq qurylym men rıtm joq týyndylardaǵy keıipkerler kórermendi  baýrap alýdyń ornyna qorqynysh sezimin týdyrady.

Biraq, aıtyp ótkenimdeı, otandyq anımaııa salasy endi ǵana qalyptasyp kele jatqan jas býyn. Osy turǵyda Shymkent qalasynda ornalasqan «SAQ» kınostýdııasynyń qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyna arnalǵan tuńǵysh tarıhı taqyryptaǵy «Qazaq eli» erekshe atap ótýge turarlyq mýltıplıkaııalyq shyǵarma. Kann kınofestıvalinde kórermenniń ystyq yqylasyna bólengen qyzyqty sıýjetke baı 3D anımaııalyq týyndy álemniń kóptegen elderinde kórsetilýge usynys alyp, orys, aǵylshyn, nemis tilderine aýdaryldy. Keń baıtaq qazaq dalasynyń ásem tabıǵaty men Syǵanaq, Otyrar, Taraz, Ispıdjab ispettes tarıhı qalalary jaqsy beınelengen «Qazaq elinde» uly handarymyz Kereı men Jánibektiń balalyq shaǵynan bastap qazaq handyǵyn qurý jolyndaǵy kúresteri jaıly baıandalady. «Qalaýyn tapsań – qar janar» demekshi, atalmysh týyndy Qazaqstandyq anımaııanyń múmkindikteriniń zor ekendiginiń birden-bir dáleli bolyp tabylady.

Otandyq mýltıplıkatorlarymyz alǵan betterinen taımaı, dál osylaı qarqyndy jumys isteýin jalǵastyrsa bir-eki jylda úlken jetistikterge jetip, qazaq mýltıplıkaııasynyń qaıta jandanatyny kúmán týdyrmaıdy.


Orys tilinen aýdarǵan: Maqpal Baqyt
Kınotaný, I kýrs