Maqala
«Máńgilik bala beıne» áńgimesiniń ekrandalý deńgeıi
Bólim: Kıno
Datasy: 14.08.2017
Avtory: Нұргүл Сәрсенбайқызы
Maqala
«Máńgilik bala beıne» áńgimesiniń ekrandalý deńgeıi
Bólim: Kıno
Datasy: 14.08.2017
Avtory: Нұргүл Сәрсенбайқызы
«Máńgilik bala beıne» áńgimesiniń ekrandalý deńgeıi

Nurgúl Abdýlla

kınotanýshy


«Qazirgi tańda, Roza Muqanova dese, jýrnalıstter birden «Máńgilik bala beıne» shyǵarmasy jaıly sóz qozǵaı bastaıdy. Al, onyń ekrandalǵan nusqasy, «Qyz jylaǵan» fılmi bolsa, tipten aty shýly shyǵarmaǵa aınaldy. Biz sizdiń bergen birneshe suhbattaryńyz arqyly fılmniń sizdiń kóńilińizden shyqpaǵanyn baıqaımyz. Eger,  osy shyǵarma qaıtadan ekrandalyp jatsa, oǵan qalaı qarar edińiz?» degen stýdentterdiń suraǵyna Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, dramatýrg Roza Muqanova bylaı dep jaýap bergen bolatyn:  «Teatrda da, kınoda da «Máńgilik bala beıne» qaıta qoıylyp, qaıta ekrandalyp jatsa qýanamyn. Shyǵarmanyń máńgilik ómiriniń ózi osyǵan saıady». Shyn máninde, bul tamasha shyǵarmanyń negizgi oıy men basty taqyryby kóptegen kórermenderdiń kóńilinen shyqqan «Qyzjylaǵan» fılminen kórine aldy ma? Álde fılm bólek, áńgime bólek, bir sózben aıtqanda, eki túrli týyndy bolyp otyr ma? Bul árıne, taldaý men tarazylaýdy talap etetin úlken másele.

Baqylaýshy, eń aldymen, osynaý tamyrlas týyndynyń kógildir ekrannan kórsetilgen nusqasyn emes, áńgimeniń aıtar mánine úńilgen bolsa, kópti uǵynyp, keıipker boıyndaǵy bar erekshe qasıetti, jalyndy júrekte laýlap janǵan ǵalamat kúıdi aıryqsha sezinip, ár keıipkermen jeke-dara syrlasqan bolar edi. Nege deısiz be? Óıtkeni, avtor oqyrmandy da óz shyǵarmasynyń keıipkerine aınaldyrǵan. Bul sózsiz – Aı beınesi. Qarańǵy túnekte jalǵyz nur tókken Aıdyń sútteı appaq jaryǵy qaıǵyǵa bólengen Láılá júregine úmit syılaıdy, janyna lázzat beredi. Kishkentaı Lálektiń zar-muńyn Aıdan ózge tiri jan balasy bilmeıdi. Ishki talas-tartysqa túsken mahabbat aralas óshpendilik sezimi tek qana, jalǵyz Aıǵa aıan. Aı nege úndemeıdi? Nege ol únsiz? Bul únsizdik oqyrmannyń úni. Árbir oqyrman Láıláni sondaı qatty jaqsy kóredi, oǵan úmit syılaýǵa umtylady. Shyǵarmanyń bastan-aıaq Láılá men Aıdyń dıalogine kóńil aýdaryp kórelik:

  1. Láılá oqyrmanǵa ózin tanystyrady: «Men kúnásiz qyz bolamyn. Sezimim bútin, aqylym durys. Biraq mynaý tirshilik dúnıesinen bezingen judyryqtaı júregim kek pen qasiretke toly. Men ózime adam sııaqtymyn, basqalarǵa adam emes adam peıilin táýbaǵa túsiretin múgedekpin... Men saǵan ǵana, seniń ózińe ǵana senemin. Tym bolmaǵanda úmitimdi sen aqtarsyń... Men kimmin, osy? Shynymen-aq máńgilik óspeı qalǵan bala keıip pe?» [1, 102 b.] - osy tusta avtor oqyrmannyń qandaı sezimde otyrǵanyn aldyn ala bilip baǵandap alǵandaı, Aıdyń áreketi arqyly sýretteıdi: «Mylqaý Aı dóńgelep alystap barady» [1, 102 b.]. Shyn máninde, oqyrman da áńgimeniń baıybyna barý úshin mylqaý Aıdaı múlgigen tynyshtyqty serik etken. Láılá ári qaraı sózin jalǵap: «Óz jasyma laıyq qyz bolǵym keledi» [1, 103 b.]. avtor osy sátte kútpegen jerden: «Láılá, jańaǵy ózi jasyrynyp otyrǵan qap-qarańǵy tereń saıdan júgirip shyqty...  Aı úrke qashyp bara jatqandaı kórindi. Sol segiz jasar máńgilik bala beınede, óspeı qatyp qalǵan Láılá, tamyry adyraıǵan egde qoldaryn sermep kókke kóterdi» [1, 103 b.] - bul oqyrman úshin aýyr tıgen tusy bolatyn. Jasyrynǵan Láılániń qandaı kúıde ekenin kórgen Aı shoshyna qashyp bara jatqandaı. «E...e...e...eı... Qashpa, menen, qashpa!» [1, 103 b.], - degen muńly qyz úni qaıta toqtatady. «Aı barǵan saıyn alystap, syrǵyp barady... Múgedek qyzdy da jyrym-jyrym bolyp aıyrylǵan jer betin de mensinbeı, qap-qarańǵy tún serigin qoltyqtap, tolyqsyp, kergip barady, uzap barady» [1, 103 b.], - dep beınelengen Aıdyń áreketi týra oqyrmannyń ishki seziminen syr shertetindeı. «Erteń de qaıta oralshy. Erteń de tereń saıda kezdeseıik» [1,103 bet] - perishte júrekti qyz ótinishi Aıdy (oqyrmandy) ózine jipsiz baılap qoıady.
  2. Kelesi kezdesýde avtor Aıdy basqasha sýretteıdi: «Tereń saıǵa túsken Aı sáýlesi burynǵysynan da jap-jaryq. Jer betin kezip, jyljyǵan qalpy Láılá-qyzdy izdep júr... «Qaıda kettiń? Neǵyp búgin tereń saıda joqsyń?» [1, 105 b.], - dep ana-daýys jyp-jyly alaqanymen qolyn jaıyp, saı ishinde qalyqtap júrgendeı» [1, 105 bet]. Oqyrman da: «Aıtaryń bar ǵoı. Kóńilińe qaıaý túsirgen qaıǵyny seıilteıin. Jyly alaqanyma salyp taza-móldir janyńdy aıalaıyn, Lálek-jan. Janyńa medeý bolaıyn» dep, únsiz Aıdaı Láılániń kelýin kútedi.
  3. «Jan tapsyrǵan tósektegi qyz sýretin uzaq aımalaǵan Aı bıiktep, jyljyp ketti. Máńgilik qoshtasyp ketti» [1, 111 b.], - dep avtor Aı men Láılániń sońǵy dıalogyna núkte qoıady. Oqyrmanmen de onyń baılanysy osy sóılemmen aıaqtalady.

Dramatýrg Roza Muqanova qupııaǵa toly, tabıǵaty syrshyl, muńshyl qubylysty metafora retinde qoldaný arqyly oqyrman men óz týyndysynyń gaýhar tasy bolǵan keıipkeri – Láılániń arasyndaǵy baılanys jibi qylyp utymdy paıdalanǵan. Jáne de ony kórkem sýretteýmen qatar, tereń mán-maǵynamen oınata da bilgen.

Ókinishke qaraı, fılmde kórermen men keıipkerdi jalǵap turatyn bundaı erekshelik baıqalmaıdy. Biz Láıláni tolyq túsine almaımyz. Áńgimedegi Láılániń jany taza, móldir, pák. Bul onyń názik mahabbatty ańsaıtyndyǵynan baıqaımyz. Kóz tartatyn sulý bolǵysy keletindiginen ańǵaramyz. Bir sózben aıtqanda, shyǵarmadaǵy Láılániń arman-tilegi, maqsaty oqyrmanǵa anyq jetkizilgen. Al, fılmde she? Kınotýyndyda Láılániń beınesi tolyq ashylmaǵan. Máselen, ol neni qalaıdy? Maqsaty ne? Ózinen jáne ózgeden neni kóredi? Osy jaǵynan alyp qaraǵanda tolyq ashylmaǵandyǵy baıqalady. Basty keıipkerdiń boıynda dórekilik, asyra silteýshilik basymyraq. Qobyzdyń qylyń kózben qıyp túsirgenin kórsetý arqyly rejısser neni meńzedi? Láılániń naızadaı ótkir kóz ıesi ekenin aıtpaq boldy ma? Bul kórinistiń kórermenge ersi kóringenin jasyrmaǵan jón. Sonymen qosa, fılmdegi meıirban, aqkóńil Qatıranyń aldynda Láılá qyzdyń kózin sebepsizden-sebepsiz asty-ústine alarta tóńkergen kórinisteri kórermendi basty keıipkerden tym alshaqtatyp jiberedi. Alaıda, bul pikir fılmdi tolyqtaı joqqa shyǵarý degendi bildirmeıdi. Fılmniń de ózi arqalaǵan mindetteri bar. Negizgi taqyryby men kórermenge jetkizgisi kelgen ıdeıasy ádebı nusqadaǵy shyǵarmadan tipten alshaq bolǵandyqtan, «Máńgilik bala beıne» áńgimesinen áser alǵan oqyrman úshin ekrandalǵan nusqasy kútken áserge bólemeýi múmkin. Sebebi, oqyrman, joǵaryda aıtylǵandaı, Láılá qyzben syrlas bolady. Onyń ishki jan saraıymen jaqyn tanysady. Sol sebepti, ekrandalǵan nusqadan da, Láılániń ishki sezimderine úńilip, el basyndaǵy tragedııaǵa kýáger bolýdy kútedi. Alaıda, fılmde basty keıipker men kórermen arasynda baılanys jibi baıqalmaıdy.

Natalıa Arynbasarova somdaǵan Qatıranyń beınesi fılmde ózgeshe kórinis tapqan. Onyń kóz-janary qaıǵy men muńǵa toly. Soǵan qaramastan, barsha jaratylysqa, ómirge degen mahabbatyn janynan alastatqan emes. Bunyń boıynan bolashaqqa degen úlken úmit baıqalady. Al, áńgimedegi Qatıra beınesine túnekke oranǵan Qaraýyldyń kelbeti jınaqtalǵan. Qatıra Láıláni jaqsy kórmegendikten dórekilik tanytpaıdy, ómirden kóp taıaq jep, aýyrlyǵynan jany kúıgen, shydamy del-sal bolyp, ábden kúızelgen áıeldiń áreketin isteıdi. Ol Láıláǵa jany ashıdy. Biraq avtor buny kózge baıqalmaıtyn, oıǵa qaıta oralmaıtyn shaǵyn sóılemmen beredi. «Ústine kıgen qyp-qysqa shyt kóıleginen de, Qatıranyń qoıarda-qoımaı muny bala sııaqty etip, dál tóbesine qyp-qyzyl bantık taǵyp bergenine de namystanyp, kúıip barady» [1, 107 b.]. Shyn máninde, bul Qatıranyń Láıláni mazaq qylǵandaǵy áreketi emes, tek ol qyzdyń kemtar, «máńgilik bala beıne» ekenin syrt kózge kórsetpes úshin istegeni.

Júreginiń túbin túırep, názik qyz kókiregine alasapyran sezim syılaǵan arman jigit – Qumardyń da beınesi fılmde basqa qyrynan kórsetilgen. Qumar – qaıǵy-qasiret ákelgen zulymdyqtyń kelbeti. Kınotanýshy – Gúlnar Ábikeeva osyǵan baılanysty tamasha taldaýlar júrgizedi: «Sena nasılııa prochıtyvaetsıa kak metafora nasılııa voennyh nad kazahskoı zemleı». Qumardyń Láıláǵa zorlyq kórsetkeni jóninde áńgimede baıandalmaıdy, biraq rejısser osy kórinisti kınotýyndyda kórsetý arqyly úlken máselelerdiń basyn áshkereleıdi.

Fılmdegi keıipker Dýlyǵa – mańyzdy beıne. Áńgimedegi Láılániń bastan keshken azaptarynyń aýyrlyq salmaǵy kınoshyǵarmadaǵy Dýlyǵaǵa túsken. Onyń keıpi de «Máńgilik bala beıne» qalpynda qalǵan Láıládaı. Ol da Qumarǵa essiz ǵashyq bolǵan Aq Lálekteı fılmdegi Láıláni súıedi. Al Láıláǵa áńgimedegi Qatıranyń beınesi quıylǵan. Buny biz, Dýlyǵaǵa «Ty oshıbka prırody», - dep aıtqan aýyr sózinen baıqaımyz. Bir sózben aıtqanda, áńgimedegi Qatıra men Láılániń qarym-qatynasy, tolyqtaı bolmasa da, fılmdegi Dýlyǵa men Láılániń arasyndaǵy baınalysqa kóshken.

Fılmniń eń ózekti beınesi – aýyl kórinisi. «Degelen» aýyly arqyly rejısser qazaq jeriniń keńdigin (beıneli túrde), turǵyndary arqyly halyqtyń meıirbandylyǵyn ashyp aıtqan. Bul aýylda túrli din ókilderi jınaqtalǵan. Ár túrli ulttar da bas qosqan. Barlyǵy da tonnyń ishki baýyndaı tatý. Ásirese, aýyldaǵy nemis otbasynyń tastandy úıine kirmek bolǵan memleket adamyn Degelen turǵyndary úıdiń mańyna da jolatpaǵan áreketin kórsetken, ý-shýǵa toly kadr janǵa sondaı jylýlyq syılaıdy. «Ket! Bul Geraldtiń úıi, ketińder!», - dep aıǵaıǵa basqan áıelder men soqqyǵa alǵan erlerdiń qylyqtary kórermenge kúlki syılaıdy. Osydan «bárimiz birimiz úshin» degen qanatty sóz oıǵa keledi. Al osy maǵynaly sózdiń jalǵasy «Birimiz – bárimiz úshin», bul – Láılá. Fılmniń oryssha ataýy «Molıtva Leıly». Láılá qyzdyń «denime shıpa bere kórińizshi» dep, jalbarynýy, tereń túsingen janǵa, jeke basyna surap turǵan tilek-duǵa emes ekeni túsinikti. Osyǵan baılanysty kınotanýshy Gúlnar Ábikeeva bylaı baǵa beredi: «Molıtva Leıly – molıtva materı, molıtva naroda, molıtva býdýnostı kazahskoı zemlı, ızýrodovannoı ı ızmýchennoı ıspytanııamı ı lıshenııamı» [2, 211 b.]. Bunymen tolyqtaı kelisýge bolady. Láılá aýylynda bolyp jatqan qaıǵy-qasirettiń qaıdan shyǵyp jatqanynan habary bolmasa da, aırandaı uıyp otyrǵan turǵyndardyń birligin saqtap qalyp, erteńgi kúnge jarqyndyq syılaýdy qalaıdy. (bul fılmde ashyq túrde kórsetilmese de, taldaý barysynda sondaı baǵa berýge bolady) Sol sebepti de, ómirden ótken ata-anasynyń beıitine baryp, erteńgi kún úshin Alladan amandyq tileıdi. Láılániń beınesi jeke keıipker retinde tolyq ashylmaǵanymen, Jer-ana retinde tolyqtaı beınesin aqtap shyqty deýge bolady. Buny biz fılmniń sońǵy kadrynan baıqaımyz. Qolyna sábı ustaǵan aq jaýlyqty ana. «V fınale fılma rejısser predstavlıaet Leılý s mladenem v obraze Bogomaterı, ostavlıaıa nadejdý na to, chto, mojet byt, eı ı ee mladený ýdastsıa vyjıt» [2, 211b.], - deıdi Gúlnar Ábikeeva. Bul jerde, Láılá men onyń bóbegin metafora retinde qarastyrǵanymyz jón bolady. Láılániń o dúnıelik atanǵan ata-anasy – ótken ýaqyt. Láılá – palıgonnan japa shegip jatqan qoǵamnyń beınesi. Bala – bolashaqqa ashylǵan jarqyn jol. Rejısser fılmniń epıgrafy retinde: «Nı odın narod ne ıschesnet ız-za vrajdy lıýdeı, zabyvshıh, chto po svoemý rodý vse onı bratıa ı sestry. Ne dano lıýdıam ýbıt to, chto sozdano Svyshe» - bekerge alynbaǵan sóılem. Sonymen qatar, baıqasańyzdar, fılmniń ón-boıy osy sóılemniń aınalasyna jınaqtalǵan. Eń sońyndaǵy bolashaqqa ashylǵan esik ananyń tilegen duǵasy men úmiti. Uly úmittiń aqtalǵanyn rejısser dúnıege kelgen sábımen kórsetedi. Osy sábıdiń beınesi týraly kınotanýshy Baýbek Nógerbek byla dep jazady: «Rebenok, rojdennyı Leıloı – est nezemnoe, nebesnoe chado... Mladene, ıavıvıısıa na etot svet – eto allegorıcheskıı obraz novoı jıznı, novogo nachalo» Sonymen, qoryta kelgende belgili bir áńgime nemese roman boıynsha ekrandalǵan shyǵarmalardy bir arnaǵa jınaqtap qarastyrý óte kúrdeli másele. Sebebi ádebıet pen kıno óneriniń zańdylyqtary ártúrli. «Máńgilik bala beıne» áńgimesi men «Qyzjylaǵan» fılminiń ózara aıyrmashylyqtary óte kóp ekenin joǵaryda aıtyp óttik. Eki shyǵarmanyń taqyryby bir bolǵanymen, zaty eki bólek. Jazýshy, Roza Muqanovanyń «Máńgilik bala beıne» áńgimesinde jeke keıipkerdiń beınesi arqyly búkil qazaq halqynyń tragedııasy kórinis tapqan. Ár keıipkerdiń beınesin sheber asha bilgen. Al, rejısser Satybaldy Narymbetovtyń «Qyzjylaǵan» fılmi Degelen aýylynyń tirshiligin baqylaı otyryp, turǵyndarǵa belgisiz sumdyq apattyń shyqqan tegin anyqtaýǵa tyrysady. Ótken men búgindi alǵa qoıyp, bolashaqqa jol silteıdi. Buny biz fılmniń bastapqy qadrynan kórsetilgen uzyn da uzaq týneldiń jalǵyz, kóriner-kórinbes jaryǵyna umtylǵan kamera qozǵalysynan túsinemiz.

«Máńgilik bala beıne» men «Qyzjylaǵan» – eki túrli shyǵarma, bir-birine múldem uqsamaıdy. Birinde – rýhanı psıhologııalyq máselelerdi qozǵap, syrty bútin, jany múgedek adamdardyń kemshilikterin áshkerelep, adamgershilikti joǵaltqan qoǵamnan jarqyn bolashaqqa  úmit kútýdiń mánsiz ekenin aıtady. Ekinshisinde – syrt kelbettiń nasharlyǵyna qaramastan (Degelen aýylynyń beınesi), aradaǵy tatýlyq pen aýyzbirshilik, qurmet pen súıispenshilikti saqtaý arqyly kúlli qaıǵy ataýlyny shaıyp jiberýge bolatyndyǵyn alǵa tartady. Eki týyndy sıýjet jaǵynan bolsyn, keıipkerlerdiń qarym-qatynasy bolsyn, tipti fabýla jaǵynan da, ıdeıalyq jáne taqyryptyq tusynan da bir-birimen qıyspaıdy. Alaıda eki avtordyń shyǵarmashylyǵy qazaq kıno óneri men qazaq prozasynyń basty baılyqtarynyń qataryna jatatyny belgili.

 

Qoldanylǵan ádebıet:

  1. Roza Muqanova. «Mýza» áńgimeler men hıkaıattar. – Almaty: Jazýshy, 2004 .
  2. Abıkeeva G. Naıostroıtelstvo v Kazahstane ı drýgıh stranah entralnoı Azıı ı kak etot proess otrajaetsıa v kınematografe. – Almaty: OF entr entralno-azıatskoı kınematografıı, 2006.
  3. Nógerbek B. B. Transformaııa obraza geroev v kazahskom ıgrovom kıno // Dıssertaııa na soıskanıe ýchenoı stepenı doktora fılosofıı Phd. – Almaty: KazNAI ım. Jýrgenova, 2013.