Jazýshy, kınodramatýrg, kınorejısser Satybaldy Narymbetov ulttyq rýhanı mádenıetimizge 70 jyldardyń orta sheńinde kelgen esim. Onyń «Taǵy mysyq», «Assalaýmaǵaleýkým, Atlandıda» povesteri, Kann festıvalinde (Franııa) kúmis júlde alǵan «Shoq pen Sher» fılmine jazǵan senarııi, sondaı-aq «Qurmanǵazy» derekti fılmi, «Kúzgi buralań jol», «Zaýal», «Sozaqtan shyqqan Gamlet» kórkem fılmderi rýhanı damý proessimizdi, bul joldaǵy kórkemdik izdenisterdi baǵamdap otyrar kózqaraqty qaýymǵa jaqsy tanys. Árbir óner adamynyń shyǵarmasynda óz bolmysynyń qasıet erekshelikteri bóle-jara kórinedi desek, Narymbetovtyń shyǵarmalary oqyrman-kórermeninen eń aldymen, parasatty, mádenı daıyndyqty qajet etedi. Ómirdegi ózi sııaqty ónerinde de sonsha mádenıetti, taza da názik, kúrdeli jazýshy, rejsserdiń jańa týyndysy – «Kózimniń qarasy» kórkem fılmi. Senarııin avtor tól povesiniń negizinde zaıyby, kınosenarshy, tereń bilim men mádenıet ıesi bolǵan Iztóle Izmaǵambetovamen birigip jazǵan. Fılmniń sýretshisi Rýstem Ábdirashev, operatory Hasan Qydyralıev. Basty roldi mektep oqýshysy Dáýlet Tanıev, basqa rolderdi Qyrǵyzstannyń el artısi S. Jumadylov, akterler R. Aıthojanova, B. Álpeıisov, N. Tleýbergenov, E. Óteýlınov, B. Nurlybaeva, G. Haıtovıch taǵy basqalar oryndaıtyn bul fılmde rejısser Uly Otan soǵysynan keıingi jyldardaǵy túkpirdegi qazaq aýylynyń ómirin beıneleı otyryp, adamdyq bastaýy – balalyqta ekenin zerdeleýde dástúrli baıandaýdan ádeıi bas tartady. Assoıatıvti-fragmentarlyq stılge (ádiske) den qoıady. Bala Eskenniń kózimen beriletin ómirtanymnyń dúnıe-tanymǵa ulasýy barysynda rejısser kórermenniń «mádenı jadysyna» salmaq salady. «Kózimniń qarasy» dep búgingi kúnderi dúnıejúzilik festıvaldarda nebir júldeler alǵan fılmderden, sondaı-aq qalyń kórermenge arnalyp túsirile bastaǵan melodramalardan da kórkemdik qalyby bólek turǵan týyndy ekenine oqyrman nazaryn basa aýdarǵymyz keledi. Endi nazarlaryńyzǵa B. Nógerbektiń reenzııasyn usynamyz.
Kınotanýshy, PhD Baýbek Nógerbek
Fılmniń atyna zer salǵan jan týyndynyń ulttyq jáne evropalyq mádenıet qıylysynda dúnıege kelgenin baıqar edi. Qazaqsha ataýy uly Abaıdyń halyqtyq ánge aınalǵan «Kózimniń qarasyn» kóńilge oraltsa, oryssha ataýynan – «Jas akkordeonıstiń ómirbaıany» - evropalyq sentımentaldy romandarmen, máselen, Geteniń «Jas Verterdiń janazaby» parallelder týdyrady. Fılm avtory S. Narymbetov prozashy, kınodramatýrg, rejısser kórermenin á degennen-aq assoıatıvti kınotilmen sóılesip, uǵynysýǵa shaqyrady. Kınotýyndynyń rýhanı keńistigi 60-70 jyldardaǵy dúnıejúzilik, sondaı-aq keńestik kınematografııanyń oı qýaty, sezimdik serpinderinen bastaý alady. Uly Otan soǵysynan keıingi jyldardaǵy túkpirdegi qazaq aýylynyń – avtordyń beınelep-zerdeleýinde shaǵyn Vavılonnyń turmys-tirshiligin alǵa tarta, Esken esimdi jas balanyń kózimen tanı otyryp rejısser óziniń balalyq shaǵyn «tanys ta beıtanys», múmkin qııal eleginen ótkizgen modelin jasaıdy. Kıno úıindegi tusaýkeser rásiminde Satybaldy týyndy óziniń balalyq shaǵy, týys-týǵan, dos, tanystarynyń ómiri ekenin qadap aıtqan edi. Óz týyndysy týraly avtor qandaı da bolsyn ańyz aıtýǵa haqyly. Al, kórermen úshin rejısserdiń neni maqsattaǵany emes, sol maqsatynyń nátıjesi jáne týyndynyń nendeı oılarǵa jetelep, nendeı sezimdi bastan keshirteri qymbat.
Óz basym fılmdi kórip otyryp óz balalyǵymdy eske alyp qana qoıǵan joqpyn, qazaq kınosyna 70-jyldary kelgen bizdiń býyn týraly oıladym. Bizder «Qazaqfılm» kınostýdııasyna kelgende ulttyq kınotarıhy ózimizden bastalǵandaı senimde boldyq. Moskvadaǵy kıno óneri ınstıtýtynda joǵarǵy bilim alǵan bizder úshin kıno alyptary Fellını, Bergman, Antonıonı, Kýrosava, Eızenshteın, Tarkovskıı edi. Basqa kınorejısserlerdiń týyndylaryn moıyndamaı, kórkemdigi tómen, aıtary kem dúnıeler dep bildik. Óıtkeni, bizder ulttyq kınoǵa, aıtalyq Sháken Aımanov, Májıt Begalın, Sultan Qojyqov týyndylaryna, sondaı-aq qyrǵyzdyń sol kezdegi jas rejısserlary Tolomýsh Okeev, Bolot Shamshıev, Gennadıı Bazarovtardyń fılmderine batys evropalyq kıno ólshemimen qaradyq. Sol ólshemge týra kelmegendikten de «bul – professıonaldy kıno emes» degen teris uǵymda boldyq.
Bizdiń býyn jastyq qyzý qandylyǵynan arylyp, dúnıe-ǵalamdy, óner álemin parasatty kózben taný kezeńine jetkende ıtalıandyq, japondyq, shvedtik kınodan da basqa aǵymdar bar ekenin, sonyń ishinde ulttyq qazaq kınosynyń orny bólek ekenin sezindik. Sezindik te shyǵarmashylyq joly sheteldik áriptesteriniki sııaqty dramalyq, tragedııalyq buralań burylystarǵa toly bolǵan Aleksandr Dovjenko, Vasılıı Shýkshın, sondaı-aq Sh. Aımanov bastaǵan qazaq kınosynyń has sheberleriniń fılmderine, ulttyq kıno tarıhyna erekshe qurmetpen qaraýdy úırendik. Mundaı rýhanı ósý-túleý jolynda bizdiń býyn birtalaı ýaqyt tynymsyz jan eńbegin bastan ótkerdik.
Menińshe, S. Narymbetovtyń jańa týyndysynda tap osyndaı rýhanı jańǵyrý jáne jan kemeldigi bar. Satybaldy – óz kórermenine neni jáne qalaı aıtqysy kelerin aıqyn biletin professıonaldy kınorejısser. Men óz kórermenine degendi beker aıtyp otyrǵan joqpyn. Óıtkeni «Kózimniń qarasy» kınomádenıet áleminiń tálim-tárbıesin kórgen kórermendi qajet etedi.
Kınokartınada ulttyq kınoda buryn bolmaǵan dramatýrgııalyq baıandaýdyń jańa formasy – kollajdyq prınıp bar. Fılm qurylymynda «ıtatalyq» ádis paıdalanylǵan. Týyndy Shyǵys pen Batystan da, Ońtústik pen Soltústikten de soqqan jelden qoryqpaı, esik-terezesin shalqalaı ashyp tastaǵan úıdi eske salady. Kókiregińdi samal jel tazartqandaı áserge bólinesiń.
«Kózimniń qarasy» kınematografıster ortasynda 60-shy jyldarda prozalyq kıno, poezııalyq kıno, oqıǵaly kınomen oqıǵasyz kıno, jaǵymdy-jaǵymsyz keıipkerler týraly bolǵan qyzý aıtys, pikirtalastardy oıǵa oraltady. Mundaı assoıaııalar kınosynshysy bolǵandyqtan, múmkin, mende ǵana týǵan shyǵar, al, aıtalyq, akter nemese operator basqasha áserde bolýy ábden múmkin.
Fılm qurylymynda álemdik mádenıettiń – Qudaı ana, Injil sıýjetteri nemese Fellınıdiń alyp jezókshe Saragınasy sııaqty belgili kınopersonajdaryndaı – belgili qubylystary mańyzdy oryn alady. Ár aýyldyń óz baskeseri men qorǵansyzy, Perishtesi men shaıtany, Áýlıesi men zınaqory, Iýdasy men azapkeri bolady. Ár urpaqtyń óz taǵdyr tarıhy bolady. Degenmen de Narymbetov kınopersonajdaryna naqty turmystyq-áleýmettik orta nemese naqty tarıhı-ulttyq sıpattama bermeıdi, esesine búkil adamzatqa ortaq belgi – qasıetterdi aıqyndaýǵa kúsh salady. Sondyqtan da avtorlyq ómirbaıan negizge alynǵanymen fılmnen naqty ómirbaıandyq dáıekterdi, aıtalyq, Esken ákesiniń taǵdyry avtor ákesiniń taǵdyryna qanshalyqty saı kelerin izdep bas qatyrý artyq. Ekranda kórsetilgen balalyq álemi áý bastan kınematograftyq sıpat alady. Avtor balalyq shaǵyn kınemagraftyq assoıaııalar eleginen ótkizip beıneleıdi – fılmnen klassıkalyq kınotirkesterdi de, belgili ánderdiń áýenderin de, kúldirgi jaıttardy da molynan tabasyz. Óıtkeni, týyndydaǵy balalyq álemi ómirdegi shyndyqtyń týra kóshirmesi emes. Bul fılm – «Kıno degenimiz bir sekýndtaǵy 24 kadr shyndyǵy» degen belgili tezısti joqqa shyǵarady.
Balalyq shaqty «retro» stılınde qaıta jasaý, qurý múmkin be? Múmkin ekenin avtor dáleldep berdi. Tek másele mynada – bizder, kórermender, mundaı shyǵarmashylyqty qabyldap, óz sana-zerdemizden ótkizýge daıynbyz ba? Bul – ár kórermenniń óz sharýasy. Fılmdi tanyp-túsinip qabyldaı ma, álde soǵystan sońǵy urpaq balalyq shaǵynyń taǵy bir ańyzdyq beınesi dep qarsy bola ma? – óz quqy.
Óz basym Satybaldy Narymbetovtyń bir-birine ulasqan birneshe sharttylyǵy bar (povest, senarıı, fılm) bul kınokartınasynda kórermenge usynǵan oıyn sharttaryn qabyldadym. Fılmdegi birde bir orysy joq, negizgi personajdary búrkit tumsyqty kavkazdyqtar sııaqty kıinip, orys kınosyndaǵy kóńildester sııaqty súıisip, óz-ózine ótirik samýraılar sııaqty qol salatyn qazaq aýylynyń ózi shartty. Ártúrli, tipti birin-biri joqqa shyǵaratyn kınomektepter, kınoaǵymdar, fılmderinen ádeıi alynǵan metafora-ıtatalardan da turatyn kınotiliniń ózi shartty.
Ekranda poezııa men prozanyń, shym-shytyryq ıntrıga men oqıǵasyzdyqtyń, tabıǵat pen áleýmettik ortanyń shynaıy kartınalarynyń, keıipkerlerdiń adam senbeıtin dıalogtary men qımyl-qaraketteriniń qym-qýyt aralasyp júrgenin kóresiń. Biraq qalaı degende de «Kózimniń qarasy» - naǵyz kıno. Endi bir esepten, avtordyń Ómirde jáne Ónerde janyna jaqyn tutyp, asa kadirleıtin jandaryna degen mahabbatynyń kórinisi. Al, bir sózben aıtqanda Kıno atty Uly Óner álemine ornatqan óz eskertkishi deý oryndy.
Jandarynan kezdeısoq ótip bara jatyp qulaǵy shalǵan adamdarǵa ǵashyqtardyń áńgimesi ańǵal da ásire-qyzyl estilýi múmkin. Satybaldy fılmindegi kóz uıalarlyqtaı bir sahynasyna keshirimmen qaraıyq. Kezdeısoq júrginshi bolmaıyq. Eń bastysy avtordyń Súıispenshilik sózin estýge umtylaıyq. Ol sóz bizge, Kórermenge, kınony túsinip-baǵalaıtyn kórermenge arnalǵan.
"Qazaq ádebıeti", 1994. - №30. - 29 shilde. - 15 b.
