Bas keıipkerge aldyna qoıylǵan maqsattarǵa jetý jolynda kedergi bolatyn keıipker ol- antagonıst, ıaǵnı jaǵymsyz keıipker. Antagonıst pen bas keıipker protagonıst qaqtyǵysy eń mańyzdy ortalyq konflıktiń qozǵaýshy kúshi bolyp tabylady. Jaǵymsyz keıipkerdiń áreketi basty keıipkerdi jeńýge kedergi keltirip ǵana qoımaı, keıipkerdiń damýyna, minezin qalyptasýyna sebep bolady. Antagonıst retinde tek keıipker retinde emes, keıipkerlerdiń toby, uıymy, qoǵam nemese syrtqy áser,tylsym kúsh, tabıǵı apattar, kataklızmder, áleýmettik tártip bola alady. Bálkim, bas keıipkerge qatysty syrtqy kúshterdi ǵana emes, sondaı-aq jalpy moraldyq qaǵıdalardy antagonısttiń keń anyqtamasy bolýy yqtımal. Keıbir kezde antagonıs múldem bolmaýy da múmkin.
Qazaq dalasynda alǵashqy fılmderinde-aq jaǵymsyz keıipker paıda boldy. Eń alǵashqy fılmder keńes úkimeti tapsyrysy boıynsha túsirgen. Ol kezde kommýnızmdi, qyzyl armııany, Lenın saıasatyn nasıhattaıtyn fılmder túsirildi. Sol sebepten jaǵymsyz keıipkerler olar- aqtar, ıaǵnı patsha úkimeti boldy. Avangartty qazaq fılmderinde naqty bir jaǵymsyz keıipker bolǵan joq. Ideologııalyq, abstrakty jaý boldy. Mysal retinde Sháken Aımanovtyń «Atamannyń aqyry», Májıt Begalınnyń «Onyń ýaqyty keledi» fılmderinde antagonıs beınesi qarapaıym halyqty qanaıtyn, kún kórsetpeıtin bılik. Jaǵymsyz keıipker bolsa stereotıpti qolynda bıligi bar basshy.
Ýaqyt óte ekranda barlyq nazaryn ózine tartatyn naǵyz «qazaq antagonıster» paıda boldy. Onyń aıqyn bir úlgisi rejısser Sultan Qojyqovtyń, 1970 jyly Ǵabıt Músirepovtyń senarıı jelisimen túsirilgen «Qyz Jibek» kórkem fılmindegi Asanáli Áshimov somdaǵan Bekejan beınesi. Rejısser Qalyqbek Salyqovtyń 1988 jylǵy Shahımerden Qusaıynovtyń senarıi boıynsha túsirilgen «Balkon» fılmindegi, Anvar Chýjıgýlovtyń «Hakı-Bes» beınesi atýǵa bolady.
Qazaq kınosynda biraz ýaqyt boıy jaǵymsyz keıipker er azamat bolatyn. Al kázirgi qazaq kınosyndaǵy antagonıst beınesi: óz jeke basyn oılaıtyn, júregi «aqsha» dep soǵatyn áıel obryzy. Qatygez áıeldiń aldyńǵy planǵa shyǵa bastaldy. Onyń dáleli 2016 jylǵy Nurlan Qoıanbaevtyń prodıýserligimen túsirilgen «Qazaqsha bıznes» fılmdegi Kuralaı Anarbekova somdaǵan Laýra beınesinde kóre alamyz. Bárinende aldyna óziniń áleýmettik dárejesin qoıǵan. Sol maqsatqa jetý úshin kóp qorlyqqa daıyn.
Qazirgi qazaq kınematografynda ártúrli jaǵymsyz keıipkerlerge toly fılm, 2017 jylǵy shyqqan «Almas qylysh» kórkem fılmi. Rejısseri Rústem Ábdrashov. Bul fılmde barlyq jaǵymsyz keıipkerler harızmalyq, kolorıtti. Fılmde minezdi, oıly, ıdealogııalyq jáne sana sezimdi ártúrli antagonıstterdi kórýge bolady. Mysal retinde: Shaıbanı Shah bılik úshin barlyǵyna daıyn, qatygez, jaýyz han. Óziniń paıdasyn oılap, iritki salatyn Shahtyń báıbishesi. Qazaq halqynyń kózin qurtýdy maqsatqa alǵan Qalmaqtar men Oırattar. Osylardyń ishinde eń kúrdeli jaǵymsyz keıipker Muhammed Shaıbanı. Ańsaǵany handyq bılik. Maqsatyna jetýge bárine daıyn. Soǵan qaramastan adamgershilik qasıetter boıynda kezdesedi. Bergen ýádesinde turady. Oǵan eń aldymen mańyzdysy namysy. Namysyn jerge taptatpaıdy. Namysy úshin ólýge daıyn.
Qazaq eli óz táýelsizdigin alý jolyndaǵy Qazaq-Jońǵar arasyndaǵy soǵys týraly úzdik fılm «Jaýjúrek myń bala». Rejısser Aqan Sataev. Bul fılmde antagonıs beınesi ekeý. Bireýi ol: jońǵarlar, al ekinshisi Aıan Ótepbergen somdaǵan Taımas batyr. Eki antagonıs sıýjetke eki túrli yqpal etedi. Jońǵarlar basynan jaǵymsyz beıne. Olardyń maqsaty qazaqtyń shuraıly, keń jerin basyp alyp, qazaq elin jaýlap nemese kózin qurtý. Qazaq qyzdaryn kún, uldaryn qul etpekshi boldy. Al Taımas bolsa ýaqyt óte jaǵymsyz keıipkerge aınaldy. Ony satqyndyqqa ıtermelegen qyzǵanyshtyq. Taǵy bir sebebi jan dosy Sartaıdyń sheshimderinen kóńili qalýy. Onyń oıynsha Sartaı álsiredi, usaqtaldy. Sol úshin durys sheshimder qabyldaı almaıdy. Qazaq jastaryna jańa basshy, kósem kerek ekendigin týraly oılady. Sartaıdy toqtatsa «bári durys bolady» degen oı týdy. Al toqtatý úshin ony óltirý qajet boldy. Mine, sol sebepten osyndaı sheshim qabyldady.
«Qyz Jibek» fılmindegi Bekejan beınesimen parallel júrgizýge bolady. Ekeýiniń uqsastyǵy kóp. Bir-aq Taımas fılm barysynda sabasyna túsedi, táýbesine keledi, qatelik istegenin túsip, dosy úshin jan berip jazasyn óteıdi.
Rejısserdiń shyǵarmashylyǵyndaǵy taǵy bir fılm 2007 jylǵy shyqqan «Reketır». Bul fılmde qoǵamdaǵy jaǵymsyz keıipkerler: urylar, qylmyskerler, alaıaqtar basty rolderde. Antagonıst te, protagonıst te qylmys álemimen baılanysty. Olaı bolý sebebi fılm elimizdiń táýelsizdik alǵan aldyńǵy jyldardaǵy aýyr jaǵdaılar týraly. Sol ýaqytta elimizdiń teń jartysy urlyqpen, ıaǵnı reketpen aınalysty.
2012 jyly Ermek Tursynovtyń «ShAL» fılmdegi antagonıs beınesinde qasqyrlar, ıaǵnı tabıǵı kataklızm nemese stıhııalyq jaý. Qasqyrlardy basty qozǵaýshy kúsh, maqsaty ol- kek. Kek alý jolynda basty keıipkerge bul dúnıeden oryn tabýǵa, ómirge qulshynys oıatýǵa yqpal etti. Jaǵymsyz keıipker protagonıske minezin, ishki jan dúnıesin ashýǵa jáne ómirge basqasha qaraýǵa úlken áserin tigizdi.
Joǵaryda aıtylyp ótilgendeı jaǵymsyz keıipker fılmde bolmaýyda múmkin. Onyń dáleli Dárejan Ómirbaevtyń 2012 jylǵy «Stýdent» fılmi. Bul fılm Fıodor Dostoevskııdyń «Prestýplenıe ı nakazanıe» roman jelisi boıynsha túsirgen. Romandaǵydaı qylmysy úshin jazalandy. Basty keıipker ómirdiń qyıyndyǵyna shydamaı qylmys jasaıdy. Qylmys isteýdiń taǵy bir sebebi ózin tekserý boldy. Álsiz emestigine kóz jetkizý. Fılmde keıipkerdiń ishki tartysy baıqalady. Ol fılmniń basynan aıaǵyna deıin óz-ózimen kúresedi. Bir sózben qarama-qarsy keıipker.
Qoryta kelsem: Qazirgi kezde qazaq kınosy qarqyndy túrde damýda. Fılmderde keıipkerdiń maqsaty men minezi kúrdelene bastaldy. Báribir de, sheńberden shyǵalmaı turmyz. 90% jaǵdaıda jaǵymsyz keıipker qoǵamǵa, adamashylyqqa qarsylyq kórsetiledi. Jaǵymdy keıipker bolsa tek ádilettilikti, dostyqty, shyndyqty nasıhattaıtyn, julymdylyqpen kúresetin qaharman. Al qazirgi tańda álem kınematografynda keıipker aq pen qaraǵa bólinbeıdi. Jaǵymdy keıipkerde kem degende bir kemshiligi bolady, al antagonıst bolsa adamgershilik qasıetter baıqalady. Mindetti túrde ár keıipker, báribir jaǵymdy-jaǵymsyz bolsyn oqıǵaǵa ózindik kózqarasy bolady. Osy tendenııany qazaq kınosy ustansa, kıno salasyndaǵy aldynǵy elderdiń biri bolyp qoımaı, kóshin bastaıdy. Nazarlaryńyzǵa rahmet!
