1993 jyldan bastap Qazaqstanda kásibı kınotanýshylar daıyndaý isi qolǵa alyndy. Bul bastamany sanaly ǵumyryn ulttyq kıno zertteýler isine arnaǵan kórnekti ǵalym, ustaz Baýyrjan Nógerbek kótergen edi. Búginde elimizdegi jetekshi eki joǵary óner oqý ordasynda jyl saıyn birneshe kınotanýshy maman daıyndalady. Olar qazaqstandaǵy qarqyndy damyp jatqan kıno salasy men kınematograftyń ózekti máselelerin zertteýge atsalysýda.

Kınotanýshy B.Nógerbek toqsanynshy jyldardyń basynda ulttyq kınonyń ómirsheńdigi men taıaý aradaǵy damý bolashaǵy jáıli óz oıyn bylaı bildiredi: «Qazaq kınematografynyń saqtalyp qalýynyń jalǵyz joly, paradoks sekildi qabyldanǵanymen, taza ulttyq emes, keń aýqymdy avtorlyq, janrlyq, kópshilik, kommerııalyq jáne elıtaly kıno jasaý. Kórkemdik ónerpazdyq emes, avtorlyq, kásipqoı, sheber, janyńdy selt etkizer fılmder. Olar mádenı, kınematografııalyq bilimi bar kórermenderge arnalýy tıis. ...avtorlyq bastama, sóz joq, jeke dúnıetanymnan syr shertedi. Odan jalpyulttyq rýhanı dúnıe quralady. Bálkim, sol kezde biz sheteldik mass-mádenıettiń nópirine tótep berip, aıaǵymyzǵa nyq turyp, saıası termınmen aıtqanda, egemen Qazaqstannyńtáýelsiz kınosyn jasaı alarmyz...» Arada 30 jyldan astam ýaqyt ótkende, kınotanýshy boljaǵandaı, otandyq kıno san túrli baǵytta damý kezeńine ótti. Esesine bul úrdis qazaq kınotaný ǵylymynyń aldyna da kóptegen mindetter qoıdy.  

Sońǵy jyldardaǵy Qazaqstandyq jańa medıanyń qarqyndy damýyna oraı ulttyq kıno zertteýler isi, ásirese syn salasy birneshe tyń máselelermen betpe-bet kelip otyr. Kıno syny ınternet keńistiktiń tyń múmkindikterimen qosa, nazar aýdarýǵa tıis kedergilerine de jıi kez bolýda. Osy máselelerdiń ózinen-aq medıa keńistikke jańa kózqaras qajet ekenin túısiný qıyn emes. Bul maqalamyzda keń maǵynadaǵy medıa anyqtamasy jáne áleýmettik medıa uǵymy, kıno syny máselelerine toqtalamyz. Sonymen qatar medıa keńistikte sapaly kıno taldaý alańyn qalyptastyrýǵa qajetti birneshe usynystar aıtatyn bolamyz.

Medıa belgili bir túrdegi aqparatty berý tásilderi, kommýnıkaııa quraldary sonymen qatar medıa úderisiniń ózin de qamtıtyn óte keń uǵym. Latyn tilindegi medum sózi dáneker nemese orta degen túsinik beredi. Iaǵnı aqparatty jasaý, óńdeý jáne taratý. Medıa termıni buqaralyq aqparat quraldary, fotosýret, kıno, baspa isi, radıo jáne televızııa, ınternet, jarnama, tipti arhıtektýra ónerin de qamtıtyn kommýnıkaııa óndirisiniń jıyntyǵy. Zamanaýı kontekste medıa aqparatty tutynýshyǵa berý úshin qoldanylatyn tehnologııalyq quraldar men kommýnıkaııalyq tásilderdi de qamtıtynyn aıta ketýimiz kerek. Osy arada erekshe kóńil bóletin dúnıe medıany buqaralyq aqparat quraldary, telekommýnıkaııa nemese basqa aralas uǵymdardyń ózimen shatastyrýdyń qajeti joq. Kerisinshe, medıa osy aıtylǵandardyń báriniń jıyntyǵy.

Otandyq medıa óziniń bes túrli damý kezeńin bastan keshti:

1. Alǵashqy aqparat quraly (tek mátin túrinde)

2. Baspa quraldary (mátin men fotosýretter, jýrnaldar)

3. Elektrondy tasymaldaýshylar (telegraf, telefon, radıo isi)

4. BAQ (telearnalar isi)

5. Sandyq medıa (ınternet, áleýmettik jeliler, mobıldi qosymshalar t.b.)

Maqsatty aýdıtorııasyna qaraı medıa túrleri mass medıa, dırekt medıa jáne jańa medıa bolyp bólinedi. Búgingi tańda áleýmettik jeli alańynyń qarqyndy damýy nátıjesinde «áleýmettik medıa» uǵymy paıda boldy. Qazir biz áleýmettik medıa kezeńinde ómir súrip jatyrmyz. Áleýmettik medıaǵa aqparat tutyný men almasý jaǵynan yńǵaıly jáne jyldam veb baılanys quraldary da jatady. Búginde kıno syny áleýmettik medıa aýdıtorııasynda jıi talqylanatyn salaǵa aınalyp otyr. Naqtyraq aıtqanda akademııalyq jáne jýrnalıstıkalyq kıno syny men kınonyń soıologııalyq zertteýleri ıfrly-áleýmettik medıa keńistikke kóship jatyr.

Kıno týyndyny taldaý, túsindirý jáne baǵa berý kıno synynyń dástúrli maqsaty ekeni túsinikti. Kıno jyl ótken saıyn halyq kóp qajetsinetin jáne tutynatyn óner túrine aınalýda. Sebebi kıno derbes óner bolýdan tys kreatıvti ındýstrııaldy ónim retinde qarastyrylady. Kórermender kınony tek kınoteatrdan ǵana emes teledıdar, noýtbýk, planshet pen smartfondar arqyly da kórýdi ádetke aınaldyrdy. Kınony keńsede, jolda, demalysta tipti ushaqtarda otyryp ta tamashalaı alamyz. Kórermen kınodan ónerge tán bıik estetıka ǵana emes, aqparat, til, sán jáne trendter men basqa da ıdeıalardy qabyldaý úshin kórýde. Endeshe zamanaýı kıno syny da elimizde qolǵa alynyp jatqan kreatıv ındýstrııanyń damýyna ilese alýy kerek. Qazirgi tańda aýdıtorııanyń kommýnıkaııaǵa qatysý klassıfıkaııasyna oraı medıa «ystyq» jáne «salqyn» medıa dep te bólinip  júr. Al biz sóz etip otyrǵan taqyryp, ıaǵnı kıno syny (teledıdar jáne kıno taqyryby) «ystyq» medıaǵa tán qubylys [1, 15 b.]. Demek bul turǵyda da taqyryp ózekti.

Áleýmettik medıa kınoreenzent úshin oń múmkindikter bergeni bir jaǵynan qýantady. Sebebi kıno saıttary men ınstagram, feısbýk, ıýtýb syndy áleýmettik jelilerde fılm týraly kásibı, táýelsiz synı maqalalar anaǵurlym keń aýdıtorııaǵa jyldam jete alady. Kásibı kıno synshy jazylǵan reenzııasyn nemese sholýyn túrli ádistermen belgilep, qalaǵan oqyrmany men aýdıtorııaǵa bólise alady. Alaıda áleýmettik medıa osy artyqshylyqtarmen qosa birqatar máselelerdi de týyndatyp otyr. Qazir shoý jasaý maqsatynda jazylatyn jeńil nemese haıp sarynyndaǵy jazbalar kórermenniń sapaly reenzııany oqýǵa degen yntasyna kedergi keltirýde. Gazet pen jýrnaldar jańalyqtardyń negizgi kózi bolyp turǵan kezeńde kórermen kıno týraly tek mamandardyń pikirimen ǵana betpe-bet keletin edi. Al, búgin mazmundy dúnıeni oqýǵa beıim tutynýshynyń aldynan arzanqol jazbalar jıi boı kórsetetin boldy. Kınonyń tóreshisi synı maqalalar emes, kerisinshe afısha astyndaǵy reıtıngtik juldyzshalar bolǵan. Al biz sol juldyzshalar kimderdiń qolymen basylyp jatqanyna nazar aýdarýymyz kerek.  

Jańa medıa kezeńinde kásibı kıno syny qandaı bolýy kerek jáne ol álsirep ketpeı me degen zańdy  suraq týyndaıdy. Qazaq kıno syny úshin sońǵy tehnologııalyq damýdy tolyqqandy sezinetin ýaqyt keldi. Shyny kerek, kórermen qazir kınoteatrǵa barmas buryn nemese smartfonymen qandaı da bir fılm kórer aldynda burynǵydaı kásibı sholýlar men reenzııalarǵa az júginetin bolǵan. Búgingi tańda bir ǵana ıýtýb jelisinde  «qaz kino», «kıno sholý», «kıno aıtýshy», «qysqa sholý», «sen izdegen» syndy, t.b. birneshe qazaq tildi arnalar belsendi jumys istep jatyr. Alaıda sapasy syn kótermeıtin osy arnalardyń bárine ortaq kemshilikterin atap ótken jón:

Birinshi: arna júrgizýshileriniń kópshiligi mızansena, montaj, kamera ornalastyrý, jaryq qoıý sekildi bazalyq dúnıelerdi bile bermeıdi.

Ekinshi: kıno tarıhyn jete bilmeıdi. Tipti qazaq kınosyn ótken ǵasyrdyń 90-shy jyldarynan bastaıtyn arna jetekshileri de kezdesip jatady.

Úshinshi: «bári synshy» kategorııasyndaǵylar fılmniń ózi týraly emes, odan alǵan jeńil sezimderin syn retinde usynyp, kınoshyǵarmanyń bastan-aıaq oqıǵasyn baıandaýmen shektelip jatady. Bul taldaý emes, kerisinshi kıno synyn óltirý, t.b.

Degenmen, otandyq medıa keńistikte ónimdi jumys istep turǵan birneshe kınosaıttar bar. kinostan.kz, brod.kz, vosmerka.kz, oner.kz sekildi taǵy basqa portaldarda synı maqalalar men suhbattar, kınohabarlar, basqa da jańalyqtar jaryq kórýde. Atalǵan saıttardyń ishinde vosmerka.kz saıty ǵana birden-bir kásibı kınotanýshylyq portal sanalady. Biraq saıttyń tek orys tilinde ekendigin eskersek, qazaq tildi paıdalanýshylar úshin Qazaqstanda birde-bir kıno portal joq ekeni qynjyltady. Oner.kz saıty qazaq tilinde bolǵanymen, ol tek kınoǵa emes, ónerdiń barlyq salalaryna arnalǵan.  

Elimizde kınosynshylardyń qalamaqysy týraly máseleler de jıi aıtylyp jatady. Bizde «Sońǵy mýza», «Ashyq kórsetilim», «Gaýhartas» sekildi telebaǵdarlamalar, «Filmfan» atty radıo baǵdarlamada nemese «Egemen Qazaqstan», «Qazaq ádebıeti» sekildi respýblıkalyq bedeldi BAQ-tarda kınosynshylardyń kózqarastary men eńbekteri kórermenniń talǵamy men óresin shyńdaýǵa yqpal etip jatyr. Alaıda qanshama qundy suhbattar men jazylǵan dúnıeler úshin eń tómengi qalamaqy da berilmeıtini shyndyq. Qarapaıym ǵana bir mysal. Tok shoýlarda stýdııadaǵy kópshilik kórermenge qarajat tólenedi de, al kıno baǵdarlamalardyń stýdııa kórermeni túgili, sarapshylarynyń ózine eshteńe tólenbeıdi.  Iaǵnı kıno synyna qajetti memlekettik qoldaý atymen joq.

Áleýmettik medıanyń taǵy bir máselesi retinde kınotanýshylar pikiri jarnama tasqynynyń astyna qalyp jatqanyn ashyq aıtýymyz kerek. Qazir keıbir kınorejısserlar men senarısterdiń, kıno jýrnalısterdiń sapaly jazbalary da jeli qoldanýshylaryna qoljetimdi bolǵany qýantady. Biraq, bul kıno synymen barlyq adam aınalysqany durys degen sóz emes. Bizdiń nazarymyzda eń bastysy sapaly reenzııany qaıtkende kóp oqyrmanǵa usynýǵa bolady degen suraq bolýy kerek. Medıany paıdalanatyn adamnyń kóptigi sonshalyq, búginde kez-kelgen taqyrypqa kez-kelgen adam syn jaza alatyn kúıge jettik. Bul kıno synyna da qatysty. Tipti sońǵy kezderi «barlyǵy synshy» degen jańa tirkes te paıda boldy.

Búgingi áleýmettik medıa kezeńinde durys pikirlerdiń sapasy joǵary, sany da kóp bolǵany lazym. Bul turǵyda kınotanýshylar úshin tek kınonyń ǵana emes, kıno synynyń da máselelerin kóterý qajettigi seziledi. Osy oraıda taǵy bir tilge tıek ete ketetin dúnıe «Kınoman» jýrnaly týraly bolmaq. 2000 jyldardyń ortasynda bıik kásibı sapanyń úlgisin kórsetken merzimdi basylym, kóp uzamaı jabylyp qalǵan bolatyn. Búginde elimizde birde-bir kıno týraly kásibı jýrnal joq. Ótken jyldary birinshi sany shyqqan «Jas tolqyn» jáne qaıta jandanýdy kózdegen keńestik dáýirde shyqqan, keıinnen toqtap qalǵan «Jańa fılm» jýrnaldarynyń da taǵdyry bulyńǵyr.

Júıeli kıno syny aldyndaǵy kedergiler medıa etıkadaǵy keleńsizdikterge de jol berip otyr. Áleýmettik medıanyń múmkindikteri týdyrǵan eń jaman tendenııanyń biri – adamdar ózi túsine almaǵan jaqsy fılmderge shekten tys qatal bolýda. Tipti jaqsy týyndylarǵa da shúıligý úrdisi beleń aldy. Keıbir kórermen fılmde óner tili bar ekenin jaza bastasa, basqalary onyń sol kózqarasy úshin jeke basyna deıin shabýyl jasaýǵa baryp jatady. Bul rette medıa keńistikke jańa dıjıtal mádenıet kerek ekenin de aıta ketýimiz kerek.

Biz medıadaǵy kásibı kıno synynyń yqpalyn saqtap qalý úshin birneshe mańyzdy usynystardy ortaǵa tastaǵymyz keledi. Ol úshin jelide sapaly kıno sholý arnalary men paraqshalar ashý isin qolǵa alý kerek. Ekinshiden «Kınoman» sekildi jýrnaldardy qaıta jańǵyrtý qajet. Sonda ǵana jańa medıa dáýirinde kıno syny tek fılmdi qabyldaý emes, kerisinshe kóptegen oqyrmany bar derbes qyzyqty ádebı janrǵa aınalady. Úshinshiden, kıno syny jańa Qazaqstandyq sanaǵa áser etý úshin synshy «pikir kóshbasshysyna» aınalýy kerek. Ol úshin synshynyń eńbegi laıyqty baǵalanyp, sheteldik tájirıbedegideı qalamaqy júıesi qoıylýy kerek. Tórtinshiden, sapaly synnyń salystyrmaly úlesin arttyrý úshin áleýmettik medıaǵa  kınotaný salasynda bilim alyp jatqan joǵary kýrs stýdentteri óz paraqshalary arqyly derbes jumystaryn jarııalap otyrǵany jón. Besinshiden, jyldamdyq ta mańyzdy. Iá, keıbir júıeli taldaýlar keshigip jaryq kóretini de bar. Alaıda bastapqy pikirlerdiń beıtarap jáne sapaly bolýy óte mańyzdy. Sebebi medıa ol tiri aýdıtorııa, reakııalar sol sátte-aq berilip jatady.

Biz aıtyp otyrǵan osy máselelerdiń sońǵy núktesin medıa keńistikke beıimdelgen, kreatıvti kásibı syn ǵana qoıa alady.