Maqala
Qazaqtyń dástúrli oıyn-saýyq mádenıeti
Bul maqalada avtor qazaqtyń dástúrli oıyn-saýyq mádenıetin qarastyrady.
Bólim: Mádenıet
Datasy: 02.02.2018
Avtory: Alimzhanova Aliya
Maqala
Qazaqtyń dástúrli oıyn-saýyq mádenıeti
Bul maqalada avtor qazaqtyń dástúrli oıyn-saýyq mádenıetin qarastyrady.
Bólim: Mádenıet
Datasy: 02.02.2018
Avtory: Alimzhanova Aliya
Qazaqtyń dástúrli oıyn-saýyq mádenıeti
A.Ǵalymbaeva "Aıtys" /"Abaı ánderi" fılmine eskız, 1966-1967/

Qazaq mádenıetindegi oıyn dástúri ǵalymdar arasynda úlken qyzyǵýshylyq týdyrǵan.  Qaı halyqty almańyz, ózinen keıingi urpaqtyń jan-jaqty damýyna qamqorlyq jasaǵan. Osy qamqorlyqtyń basty quraly etip oıyndardy da paıdalanǵan. Olardyń kóbisi adam ómiriniń qajetin óteý úshin týady da. Ár kezdegi jas mólsherine, áreket-tirshiligine oraı laıyqtalyp oınalady.

Balalardyń sábı kezinen bastap bozbala, boıjetken shaqqa deıingi aralyqqa arnalyp qalyptasqan sóz oıyndary qamtylady. Halqymyzdyń tarıhynda qanshama qyrǵyndar bolsa da, erjúrek batyrlarymyz ben aqylgóı danalarymyz qamqorlyǵy arqasynda kóptegen ulttyq salt-dástúrlerimiz urpaqtan-urpaqqa jalǵasýda.

Ata-babalarymyz halyqtyq ertegiler men ańyzdardy, sheshenderdiń alǵyr da aqyldy sózderin balalary men nemereleriniń qulaǵyna quıyp sińirdi. Halyq aqyndary men jyrshylary el aralaı júrip, olardyń arman-tilekterin óz jyrlaryna arqaý etti.

Sóz óneri men oı-sananyń qulashyn keńge jaıdyrdy. El kóńilin sergitý úshin sol júristerin saltanatqa aınaldyrdy. Sóıtip, saldyq pen serilik joralǵysy dalalyq ónerpazdardyń dástúrine, el ómiriniń arnasyna aınaldy. Mundaı káýsar bulaqtan sýsyndaǵan jastar óz arman-tilekterin óleńmen jurtqa jaıdy. Sonyń arqasynda jappaı aıtys, ıaǵnı eki jas óleń aıtyp syrlasý dástúri qalyptasty. Osyndaı saýyqtarda oınalatyn oıyndardyń da túrleri ulttyq sıpatymen qulash jaıdy.

Ádette jastar bir ónermen qanaǵattanbaǵan, birneshe ónerdi qatar ıgergen. Aqyndar ári kúıshi, ánshi, jyrshy bolǵan, keıde tipti, at oıynyn, qol eptiligin, bilek-kúshin kórsetip ırkashtardyń da qyzmetin atqarǵan. Aqan Seri, Balýan Sholaq, Jaıaý Musa, t.b. óner ıeleri sondaı segiz qyrly, bir syrly bolǵan. Sondyqtan ondaı aqyn-jyrshylardyń, sal-serilerdiń aýylǵa kelýi beınebir toı-tamasha, mádenı-ýaqıǵaǵa aınalǵan. Keıbir aqyn, sal-serilerdiń bir ózi kóshpeli teatrdyń, konert ujymynyń qyzmetin atqarǵan. Oıyndardyń bir salasynda negizgi qyzmetti atqaratyn sóz oıyndarynyń negizgi maqsatynda — balalarǵa jalpy jastarǵa durys sóıleýdi, túrli qubylystar men is-qareketterdi túsinikti, jatyq etip sıpattaýdy úıretýmen qosa sóılegende sheshen, tapqyr bolýǵa tárbıeleý qamtylǵan. Mundaı sóz oıyndarynyń qataryna  jyrlar men aıtystardy, jańyltpashtardy, jumbaqtardy jatqyzamyz. Bulardyń úlgileri halyqtyń dúnıetanymy órkendegen saıyn jańa qasıetke ıe bolyp, jańa bóliktermen tolyǵyp kúrdelene túsedi.

Teatr óneriniń dúnıege kelýin halyq ónerinen bólip qaraýǵa bolmaıdy. Bul ekeýi bir-birimen ajyramaıtyn tyǵyz baılanysta, bir-birinsiz damýy da múmkin emes. Bul qubylysty álem teatrynyń tarıhynan da ańǵarýǵa bolady. Uly jazýshy, ári ǵalym Muhtar Áýezov óziniń «Jalpy teatr óneri men qazaq teatry» zertteýinde sahna óneri men dramatýrgııanyń dúnıege kelýin halyq ónerinen bastaý alǵanyn naqty mysaldarmen dáleldep bergen. Kóptegen damyǵan elderdiń sahnalyq óneri halyq ónerinen bastaý alǵan. Ony uıymdastyrýshylar men oryndaýshylar da halyq arasynan shyqqan tabıǵı daryn ıeleri. Joǵaryda atalǵan maqalada: «Eldiń bolymsyz oıynynan, bolymsyz kúldirgi áńgimelerinen, ertegi, jyrlarynan shyqqan kishkene teatrlardy alsaq, olar zaman ozǵan saıyn býyn-býyn bolyp turǵan iri jazýshylardyń tartýyna ilinip, báıgege qosylǵan attaı ilgerilep, aldy ashyla bergen, el tirshiliginiń dál óz topyraǵynan týǵan kishkene teatrlar keıingi zamannyń iri jazýshylaryna bet baǵyt belgilep bergendeı boldy. Qaı eldiń jazýshysy bolsa da dramalaryna aldymen óz eliniń ómirin, óz jurtynyń salt-ádetin, minez jaratylysyn kórsetýdi mindet dep sanady. Barlyǵy da eline salt teatryn jasap berdi. Basynda eldiń óz denesinen, bolymsyz oıyn-saýyqtan shyqqan kishkene teatrlar keıin salt teatryna aınalǵan ýaqytyna bir mezgil eldi tastaǵan emes» [1,479].

Alǵashqy teatr óneriniń oıyn-saýyǵy retinde dúnıege kelý mekeni – halyq arasy, el ishi. Sol topyraqta dúnıege kelgen óner belgili bir shartqa, bolmysqa, ulttyq qubylysqa baǵynady. Óz boıynda týyndaǵan óner sol eldiń ádet-ǵurpyn, dástúrin, uǵym-nanymyn, maqsat-múddesin pash etedi. Halqymyzdyń óz irgesinde týǵan salttyq, dástúrlik oıyndar, toı-dýmandar, el aýzyndaǵy kúldirgi áńgime, ańyzdar,san qıly jıyndarda oryndalatyn teatrlyq án-kúıler, kúlkili jáıtter – bizdiń ónerimizdiń dúnıege ákelgen repertýar men sahnasy. Qazaqtyń erteden dáriptep, qasterlep kelgen ulttyq sahnalyq buıymdardyń halyq ónerindegi tegin tektep, bolmysyn aıqyndaý teatrtanýda asa qajet. Olaı bolsa aldymen ulttyq teatrdyń basty ózegi bolǵan qazaqtyń eskiden kele jatqan kóne aýyz ádebı muralarynan teatr elementterin izdestirýge bolady. Máselen, «Jar-jar» men «Betashar», «Aıtys» óleńderin M.Áýezov eshqandaı qospasyz teatr degen.  «Jar-jarda» eki topqa bólinip, ıaǵnı qyz ben jigit bolyp toptasyp, alma-kezek oryndaǵannyń ózinde sahnalyq áreketti, astarly tartysty, tipti áleýmettik mazmundy ańǵarý qıyn emes.

Qazaq qyzynyń jankúıer jaqyndarymen, el jurtymen qoshtasý sátin sahnalyq úlgige jaqyn sıpattaıtyn salt jyrlarynyń biri – «Syńsý». Munda bizdiń sahnalyq ónerimizge, akterlik oıynymyzǵa jaqyn erekshelikterdi baıqaýǵa bolady. «Jar-jardyń» osyndaı sahnalyq ereksheligin eń aldymen tanyp, óziniń teatr týraly alǵashqy zertteýinde taldap bergen uly sýretker M.Áýezov bolatyn. «Shynynda, erte kúnde as pen toıda, uly jıynda izdenip kelip óleńmen, ánmen aıtysatyn kóp aqyndar, óz zamanynda teatr jasamaı, ne jasady? Solar jasaǵan saýyq eldiń qur qýanyp, qur kóńil kótergennen basqa, kári jastyń saı súıegin bosatyp, árýaǵyn shaqyrtyp, barynsha qyzdyryp, jeliktirgen joq pa edi? Onan soń uzatylatyn qyzdyń toıynda erkek pen áıel qaq jarylyp alyp taıtysatyn «Jar-jar» men «Betashar» búgingi zamannyń sahnasyna qoıý úshin ebir qosymsha kerek qylmaıdy. Solar sııaqty tolyp jatqan aıtys óleńderiniń qaı-qaısysy bolsa da, qalaı bolsa, solaı qoıýǵa bolady»  [1,443]. - degen sózinde mundaǵy sahnaǵa qatysty teatrlyq elementterdiń barlyǵyn, onyń sahna tórinde akter arqyly oryndaýǵa yńǵaılylyǵyn, ondaǵy sahnalyq qurylymdy, mızansenalyq qalyptardy, akterlik oıyndy soqyrǵa taıaq ustatqandaı etip kórsetip otyr.  «Jar-jar» men «Betashardaǵy» teatr men dramatýrgııaǵa jaqyn sıpat qatysýshylardyń harakterleriniń jasalýy keıipkerge tin keıbir erekshelikterdiń ashylýynda. Ján qatysýshylardyń oıyn ústinde óz mindetterin sahnadaǵy akter sııaqty naqty oryndaýynda alǵashqy akterlyq ónerdiń elementterin tolyq baıqaýǵa bolady. Sonymen, ulttyq sahnalyq elementter halyq shyǵarmashylyǵynyń kóptegen túrlerinde damı qalyptasyp, búgingi akterlyq ónerdiń taban tirer negizin qalaǵan.

Teatrlyq sıpatty «Aıtys» ónerinen de kórýge bolady. Sóz óneriniń eń bıik shyńy bolýymen qatar aıtys taban astynda sýyryp salyp aıtýǵa, sahnaǵa jaqyndyq jaǵynan ımprovızaııalyq jáne oryndaýshylyq tásilimen tikeleı baılanysty. Munda sózben qatar qımyl-qozǵalys, bet-álpettegi ózgeris, psıhologııalq tolǵanys beıneleý qural retinde tutastyqta kórinis tabady. Halqymyzdyń ádebıetindegi aqyndar aıtystarynyń sóz erekshelikterine zer salsaq, olardyń kórkem tabıǵatynda akterlyq ónerge etene jaqyn dramalardaǵy dıalogtar men sóz qaqtyǵystarynyń árqıly sıpatyn baıqaýǵa bolady. Eki aqynnyń mazmundy da qyzyq aıtysynyń ózi sahnalyq qoıylymdaı áserli.

Osy atalǵan aýyz ádebıetiniń kóptegen daıyn úlgileri «eshbir qosymshasyz» ózimizdiń ulttyq dramatýrgııamyz ben sahnamyzda ornymen paıdalanyp, kórkemdik úılesim tapqany belgili. Epostyq jyrlar men dastandardy mýzykalyq aspaptardyń súıemeldeýimen aıtatyn aqyn-jazýshylardyń oryndaýshylyq ónerinde teatrǵa jaqyn ajyramas erekshelikterdi kórýge bolady. Bulardy túrli jıyndarda, sharshy toptyń aldynda oryndaý. Qazaq arasynda keńinen taraǵan ónerdiń túri.

El ishinde oıyn-saýyqty kórkem qyzyqtyryp, asqan tapqyrlyqpen, tabıǵı darynymen dúıim jurttyń ishek-silesin qatyryp, kúlki lázzatyna bólep, halyq arasynan jaryp shyqqan óner sheberleri bolǵan. Olar ólmes ónerlerin jurttyń kóp jınalatyn jerlerinde, as pen toılarda, jármeńkelerde, tipti aýyl-aýyldy aralap júrip te kórsete bergen. Olar ájýa-mysqyl, ázil-ospaq sııaqty satıralyq tásildermen el arasynda kórinis beretin keleńsiz qúbylystardy, baılardyń sarańdyǵy men pasyqtyǵyn, áldiniń álsizge zorlyǵyn kúlkiniń naızasyna ilip otyrǵan.

Zertteýshiler qýlar ónerin sıpattaı kelip: «bular kezegi kelgende dombyraǵa qosylyp, aǵyta sóılep ketetin aqyn, jylata da, kúldire de biletin ánshi» bolyp ketetin qabiletterimen birge,  «kútpegen jerden kúlki shaqyratyn qubylystar jasaý, lezde-aq basqa beınelerge aınala qalý qýlar dep atalýshylardyń basty qarýlary» [2,23] - deıdi.

Qýlardyń kúldirgi repertýary negizinen attary  ańyzǵa aınalǵan Aldar Kóse, Jırenshe, Aıdarbek, Torsyqbaı, Qantaı, Tantaı, Maýqaı t.b. tóńireginen órbip, asqan sheberligimen, aqyl-aılakerligimen qoǵam tirligindegi áleýmettik qubylystardy kúlki nysanasyna aınaldyryp,jan-janýar haıýanattardan bastap, san qıly adamdardyń esten ketpes komedııalyq beınelerin jasaǵan. Shabytqa minip, qazaq dalasyn dúr silkindirgen ult óneriniń qaıtalanbas maıtalmandary Qalybek Qýanyshbaev, Serke Qojamqulov, Isa Baızaqov, Elýbaı Ómirzaqov, Qurmanbek Jandarbekovter. Joǵarydaǵy ózderi ónege tutqan ortanyń dástúrin jalǵastyrýshy, ónerdiń muragerleri, búgingi teatrdyń klassıkteri. Qaıtalanbas mysqyl, ájýa, syqaq bulardyń basty beıneleý tásilderi bolyp, satıralyq ótkirlikke, kúldirginiń soıqan groteskisine barǵan. Keıde sóılemeı-aq plastıkalyq ıkemdilik, jandy mımıkalyq tásilmen bet álpetin qubyltýmen de tamasha sahnalyq kúldirgi sýretter salǵan. Máselen, «Aldar Kóse» spektaklindegi  Q.Qýanyshbaev Shoraıaqtyń bir ǵana tamaq jeý sátindegi áreketin kórsete otyryp, meshkeıdiń qaıtalanbas sahnalyq beınesin somdaǵan.

Salt-dástúr, ádet-ǵuryp, halyqtyń rýhanı ózegi, tiliniń tiregi, mádenıetiniń arqaýy, ǵasyrdan-ǵasyrǵa, urpaqtan-urpaqqa aýysyp kele jatqan ata dástúriniń jelisin úzbeı halqymyzdyń asyl murasy retinde baǵalap, olardy kózdiń qarashyǵyndaı saqtap, ilgeri damytyp otyrý órkendi de ónegeli is. Dástúr, salt qashanda adam qııalynan týyndap, zaman aǵymyna qaraı baıyp, mazmuny tereńdep otyrady. Sondyqtan buǵan osy turǵydan qaraǵan durys. Árkim kerektisin, kóńiline unaǵanyn, kókeıine qonǵanyn qabyldap, is júzinde qoldansa, ony ultymyzdyń ozyq salt-dástúrlerimen baılanystyryp, baıyptap, mazmundyra tússe, nur ústine – nur.

Bizdiń qazaq halqy salt-dástúrge óte baı. Álbette sonyń bárinde teatr elementteri qatysyp otyrady. Aıtalyq, qyz uzatý toıy aldynda istelinetin salty boıynsha Y.Altynsarınnyń «Orynbor qazaqtarynyń salt-dástúrleri men ádet-ǵuryptary» atty eńbeginen baıqaǵanymyz «ıt yryldatar» salty boıynsha jańa kelgen kúıeý bala bosaǵadan attar kezde ıt bolyp yryldap ishke engizbeıtin taımas qyzdyń jeńgesine aqy pul tóleý qajet. Óz kezeginde bosaǵany endi attar kúıeý bala yrym-saltyn oryndaý kezeńinde qarjylaı nemese qymbat syı usynýy tıis. Sodan keıin ǵana «qol ustatý», «shash sıpatý» joralǵylary bastalatyn.  Taımas jeńge ózine tıisti jorasyn almaıynsha qaýyp alar qabaǵan ıttiń tabıǵı qasıetin kórsete bereri sózsiz.

Sol sııaqty «kempir óldi» salty da kúıeýdiń kıiz úıden shyǵar sátinde istelinetin bir teatrlyq kórinis. Kúıeý attanar kezinde kári kempir jas shamasyna qaramaı esik aldynda ólgen bolyp, demin tartyp jata qalady. Kúıeý bala attap ketýge ary barmasy haq. Demek, ólgen kempirdi tiriltý kerek. Ol úshin arnaıy jorasyn jasaýy tıis. Mine, kempirdiń ólip qalǵan adamnyń obrazyn somdaýy naǵyz akterlik óner – teatr elementi.

Taǵy da bir  ótkiziletin salt-joranyń biri – «kebis joǵaldy». Úıdiń úlken kelini aıaq astynan kebis joǵaltqanyn jarııa etip aıqaı-shý kóteredi. Álbette bunyń bári oıyn. Jas kúıeýden qaıtarar qarymnyń biri. Jeńgeniń aıaq astynan buldanýy senerlikteı kórinis. Óz kezeginde kúıeý bala syı-tartýsyz qutyla almaıtynyn bilip, tıisti jolyn jasaıdy. Bul kásibı teatrdaǵy beldi aktrısalar oryndaıtyn rólimenen bara-bar ekeni aıqyn  [3, 22-27].

Akterlik óner – ol teatrdyń basty komponentiniń biri. Demek, mysalǵa keltirilgen úsh salttan da keıpker syndylyq akterlik sheberligi arqyly keltirilgen teatr elementin ońaı baıqaımyz. Kúndelikti qarapaıym kıim úlgileri toı barysynda ózgerip, qyz jasaýymen tigilgen úıde barynsha kórkem naqyshqa enedi. Bul dekoraııalyq sheshim. Al qyz ben jigitterdiń aıtysy qalyń kópshilikti jınap, olardyń belsendi kórermen ekenin tanytady. Qyz ben jigittiń aıtysy óz aldyna mýzykamen kórkemdelgen dıalog bolsa, mýzyka kórkem mánerleý tásilderiniń bir komponenti. Dıalog – dramatýrgııanyń eń basty bir qasıeti. Bul jerde sonaý ejelgi antıkalyq dáýirde Dıonıs qurmetine arnalyp aıtylǵan hor jáne áreketshiler tuǵyzǵan saz saıysy aınytpaı teatrlyq kórinis beınesinde óz ornyn taýyp tur.

Zertteýshiler sal-serilerdi qupııa odaqtardan shyǵarady. Olardyń pikirinshe, kóne kezde mıfologııa jańǵyryp, yrymı qupııa odaqtar qurylǵan edi. Buny alǵashqy qaýymdyq qurylystyń ydyraýdaǵy sońǵy kezeńi dep eseptegen jón. Óıtkeni qupııa odaqtar jańa qalyptasa bastaǵan aqsúıekter tobynyń ákimshilikke qol jetkizý fýnkııasyn atqara bastaǵan. Sol qupııa odaq músheleriniń júris-turystarynda ersilikter paıda bolyp, olar tipti daǵdyǵa aınaldy, sonymen qatar akterlik elementterde boı kórsete bastady. Iaǵnı, yrymı rásimderdi qubyjyq seriler kıip atqarý saltqa aınalǵan, ózge adamdardyń kıim kıisine uqsamaıtyn, múldem basqa úlgiler boıynsha tigilgen kıim kııý daǵdyǵa, bizshe modaǵa ulasqan. Jurt aldynda erekshe kózge túsip, erekshe kórinýdi unatqan [4, 13].

Osydan kelip yrymı maqsatta oryndalǵan rásimder men bıshiler toby birte-birte molaıyp, akterlik sahna óneriniń alǵashqy bastama elementteriniń negizi qalanǵan. Sol kezderde basqa etnostardyń eshqaısysynda saqtalmaǵan, tek qazaqta folklorlyq úlgilerdi taratýshy retinde oryn alǵan «sal-serilik» tıp paıda bolý kezeńi sol qupııa odaqtardyń ydyraýymen baılanysty. Mysaly qazaq elinde sal-seriler janyna bir top ónerpaz «nókerlerin» erte júrip, el aralaǵan. Bálkim, bul qupııa odaqtan qalǵan birlese, toptalyp júrý ádeti shyǵar. Sal-seriniń kıgen kıimi ózge jurtqa uqsamaǵan. Kıimderi keń bolǵan, ásirese, keń balaqty shalbar kıgen. Sal-seriler bir orynda turaqtamaı ár jerdi aralap, el kezip óner kórsetken. Ár saldyń qasynda aqyn, balýan, seriler, óleńshiler, dombyrashylar erip júrgen. At basyn burǵan úıge saldar óz aıaǵymen kirmegen. Aýyl qyzdary qoldarymen kóterip ákep saldy úıge kirgizedi eken.

Sal-seri fenomenin óz monografııasynda arnaýly zerttegen Tursynov E. taıpaaralyq soǵystar arqasynda baılyǵy jaǵynan ózge rýlastar arasynan oqshaýlana bastaǵan áskerı kósemder, áskerbasylar, batyrlar qupııa odaqtar arqyly rý, taıpa, tipti taıpalyq odaq ishinde óz bedelin arttyryp, rýlastaryna bıligin júrgizýge tyrysqan deıdi [5].

Qupııa odaqtar osy jańa qalyptasa bastaǵan aqsúıekter tobynyń ákimshilikke qol jetkizý quraly bolyp tabylatyn. Qupııa odaqtardyń álsirep, ydyraýy proesi taptyq qoǵamnyń qalyptasý proesimen ózge adamdarǵa, tipti rý kósemderine jeýge tyıym salynǵan taǵamdardy kúndelikti as etip ishýge jqne jaı adamdarǵa uıat dep esepteletin is-áreketter isteýge ruqsat etilgen. «Ol saldyń óziniń ústine kıgen kıimi – halyq kımegen túrden kıedi eken. Eger ol kıgen kıimdi halyq kıse, ony kımeı, qaraqurym kıizdi kıim qylyp kıedi eken, astaryna qymbat nárseden astar qylyp, jáne de kıgen kıimderi sondaı keń bolady eken: shalbardyń bir balaǵyna bir kisi kirip shyǵady eken» Birjan sal týraly:  «Al ústindegi kıisi sol kezdegi adamdardyń kıgenderine tipti ózgeshe bolatyn. Keń jaǵaly aq kóılek, dóńgelek etekti oqaly kamzol, syrtynda kókala qaptal shapan, bastyna úkili qundyz bórik, úkisi bulǵaq-bulǵaq etedi» (sonda). Toı-dýmandarda saldar jurttan erekshelenip, shyntaqtap, búıirin taıanyp otyratyn.

E.Tursynov qazaq saldaryn polınezııalyq areoılermen salystyrady. Areoılerdiń turaqty qonystary bolmaǵan, búkil ómiri el kezýmen, toı-tamashamen ótetin. Areoılerdi jalǵastyrý úshin arnaýly úıler salǵysatyn, ár aýyl adamdary areoılerdi qarsy alyp, qonaq jaılyqpen kútýdi, kúsh biriktirip toı-dýmannyń kerek-jaraqtaryn qamtamasyz etýdi paryz dep eseptegen. Soǵystan qoly bos ýaqyttyń bárin areoıler oıyn-saýyqpen ótkizetin. Areoıler odaq músheliginde joq rý, taıpa kósemderinen de joǵary turatyn, olardan mansaby bıik «naǵyz aqsúıekter» bolyp eseptelinentin. Sondyqtan areoıdiń barmaǵynyń ushyn jumysqa tıgizýiniń ózi uıat sanalatyn. Bul dástúrdiń jurnaqtary saldary ádet-salttarynan da baıqalady. Areoıler jóninde myna kitapta kóp maǵlumat alýǵa bolady: (Lýomala K. Golos vetra. Polınezııskıe mıfy ı pesnı. M.: Naýka, 1976) [6]. Qazaq salyna kelsek:  «Sal tamam jurttyń bárine maqsum bolady eken. Oǵan barsha halyq jol beredi eken» (Á-IQQ, p.120). Saldardyń kelýin jurt asyǵa kútetin, olardy qýana qarsy alatyn, qurmet kórsetetin. Saldar bir jerde turaqtamaı, el kezip júretin [5, 123].

Qazaq saldary da jalǵyz júrmeıtin. Ár saldyń sońynda aqyndar, balýandar, seriler, óleńshiler, dombyrashylar erip júretin. Areoılerdiń fanaýnaýlary sııaqty, olar da saldarmen birge óner kórsetip, toı-dýmandy qyzdyratyn. Soǵys joq kezde olar búkil ýaqytyn toı dýmandatýǵa jumsaıtyn. Al, qazaq saldarynyń soǵys ónerimen áýestengendigi týraly maǵlumatymyz joq. Bul zańdy da, óıtkeni bertingi saldar baǵzydaǵy qupııa odaqtardan baıaǵyda-aq qol úzip, óner jolyna túsken adamdar edi. Degenmen, burynǵy saldar áskerı tirshilikpen aınalysqan sekildi. Osydan saldardyń bir kezderde areoıler sııaqty, áskerı tirshilik etkendikterin jáne bos ýaqytyn oıyn-saýyqpen, qyz-kelinshektermen ázildesip, qaljyńdasýmen ótkizgen dep shamalaımyz. Shynymen-aq, saldardyń qyz ataýlyǵa ózgelerge qaraǵanda bir taban jaqyndaý turǵandyǵy baıqalady: «Burynǵy …  ýaqytta sal degen bolǵan eken. Onyń isi sol: bir baı jas kúninen jigit-jeleń ertip, seıilshil bolady eken, munyń izdegeni qyz? Odan basqa isi joq… «Sal, oıynyńdy kórset aldyńnan qyz taıandy, artyńnan jaý taıandy,- degende aty moınyn jerge salyp shabady. Jarty shaqyrym jerge barǵanda, qyzdarǵa aıaǵyn búgip, basyn ıip, tájim qylady eken… Ol saldar jigit-jeleńimen bir úıdiń qasyna kelgen ýaqytta atynan qulaıdy; aýyldan qyzdar júgirip shyǵyp, súıep, kóptesip, kótermelesip, úıge alyp kirgizedi. Sol ýaqytta saldyń balaǵynan, qaltasynan, qoınyna taqa dúrııa, sháıi kám aqshalaı tógilip júredi eken; ony qyz-kelinshekter jıyp-terip alady eken… Ol saldar bireý bir nársesin surasa, bermeı qoımaıdy eken, bermese saldyqtyń sertin buzǵan bolady eken. Aýyldaǵy qatyn-qyzdar qorjynyndaǵy ıa bolmasa bókterindegi qundyzdaryn ıa aqshalaryn alyp qalady eken… Erteń júrgende, aýyldyń barlyq qyzdary atqa minip, shyǵaryp salady, aldaǵy aýylǵa sheıin. Ol aýyldyń qyzy da atqa minip birigip júredi eken» (Sonda).

Qazaq saýyq mádenıetinde Naýryz meıramy erekshe oryn alady. Halqymyzdyń mıfologııalyq túsinigi boıynsha, 21 naýryz túni dalany Qyzyr aralaıdy eken. Sol sebepti osy tún - «Qyzyr túni» dep atalady. Qyzyr - adamdarǵa dáýlet darytyp, baq qondyratyn, aqsaqal keıpinde kózge kórinetin qııal-ǵajaıyp personaj. Jaqsylyqtyń jarshysy, jańa túsken Kún nurynyń sımvoly- Qyzyr ata dalany kezip júrip, nazary jerge tússe, onyń toń keýdesin jibitedi, al tasqa tússe, tasty eritip jiberedi eken. Kún sáýlesi jer sharynyń shyǵys bóliginen tańǵy saǵat 6-da sebezdep atqan kezde, bizdiń óńirimizde bul sát túngi saǵat 3-ke tuspa-tus keledi. Sondyqtan da qazaq halqy Jańa jyldy 22 naýryz kúngi  tańǵy 3-te qarsy alady, dál osy sátte dalany Qyzyr baba aralap, Samarqannyń kók tasyn eritse kerek. Sondyqtan osy kúndi asyǵa kútken úlkender:

Samalyq, samalyq, 
Kók qus kózin ashty ma? 
Aıaǵyn jerge basty ma? 
Samalyq, samalyq, 
Samarqannyń kók tasy 
Jibidi me, kórdiń be? 
Samalyq, samalyq, 
Qap taýynyń kók qusy júgirdi me, kórdiń be?, [7, 21]

- dep, qoınynda kójegi, qolynda náýirzegi (báısheshek) bar balalaryna suraý qoıǵan.

Naýryz túni aýyl boıjetkenderi ózderi unatqan jigitterge arnap soǵymnyń sońǵy etin ýyzǵa salyp pisirip, «uıqyashar» atalatyn erekshe dám daıyndaıdy. Al, jigitter men bozbalalar bolsa, qyzdardyń qol aqysynyń qarymtasyna aına, taraq, ıissýdan turatyn «selt etkizer», «dir etkizer» syılyqtaryn usynady. Bul dástúrli syılyqtaǵy aına - páktik pen jastyqtyń, taraq - ádemilik pen sulýlyqtyń, ıissý - búrshigin jańa jarǵan jaýqazyndaı qulpyrýdyń, jaınaı túsýdiń belgisi. Aldymen aýyl jastary bir asaý taıynshaǵa ashamaı erttep, ústine jandyqýyrshaq mingizip, moınyna qońyraý taǵyp, tóbesine qustyń bir shoq qaýyrsynyn (qarqara) taǵyp daıyndaıdy. Olar túngi saǵat úshte qoradaǵy maldy úrkitip, ıtterdi shýlatyp, eldi uıqydan oıatyp, taıynshanyń basyn bos jiberedi. Bul taıynsha mingen jandyqýyrshaq jerimizge kele jatqan Jańa jyldyń beınesi ispettes.

Qazaq halqynyń jańa jyly Naýryz ulttyq oıyndardy oınaýmen bastalǵan. Munda ekige bólingen top óz ónerlerin ortaǵa salǵan. Jáne onyń bir túrinen ǵana emes, jan-jaqty, aqyndar aıtysy, báıge, palýandar kúresi, t.b. oıyn men ónerdiń barlyq salasy boıynsha qyzý tartysqa túsken. Osylaı bastalǵan merekede adamdar bir-birine aqtilek arnap, shynaıy ystyq yqylasyn bildiredi. Bir-birin quttyqtaǵan jas pen kári úı-úıge kirip naýryz kójeden dám tatady. Odan qri aýyldan-aýylǵa qydyryp, úı tastamaı túgel qutty bolsyn aıtady. Osyndaı qydyrysta jastar ózinshe bólek júredi. Óleń-jyr tógiltip, saýyq-saırannyń týyn kóteredi. Kópshiliktiń kóńilin masaıratady. Ándi qosylyp salyp, óleńdi birigip aıtady. Biraz serpilip alǵan soń ári qaraı ózderiniń syrlary men sezimderin bir-birine óleń sózben jetkizedi. Qandaı qupııa sezim bolsa da óleńniń ishine aralastyryp, syıǵyzyp astarlap jiberedi. Sándi kıingen qyz-kelinshek pen jigit-jeleń yńǵaıly úıge oqshaýlanyp, dýmandy ári qaraı jalǵastyrady. Osylaısha saýyq jelisi júıege túsedi de, aqyndar óleń-tolǵaýlaryn aıtsa, jyrshylar qıssa-dastandaryn tyńdatady. Mundaı kezdegi sezimder ómirdiń órligin, sánin, syry men qasıetin jáne adamgershiliktiń parasaty men adamnyń atqarar boryshyn jan-jaqty qamtıdy. Sondaı-aq saýyqtarda ómirdiń ulylyǵyn dáripteý alǵy shart bop esepteledi. Sóıtip úlken saıysqa jol ashylady. Endigi jerde óleń aıtys dástúriniń izimen óristeıdi. Ult ónerine qushtar búgingi jetkinshekterdiń budan úıreneri kóp.

Qoldanylǵan materıaldar:

  1. Әуезов М.О. Жиырма томдық шығармалар жинағы. -  Алматы: Жазушы, 1985. – Т. 3. – 514  б.
  2. Қалиев С., Оразова М., Смаилова М.  Қазақтың салт-дәстүрлері. -  Алматы: Рауан,  1994. -  323 б.
  3. Әлімқұлов Б., Әбдрахманов Е. Күйеу келтір, қыз ұзат. - Алматы: Санат, 1994. -  113 б .
  4. Жүзбасов Қ. Қазақтың сал-серiлерi // Мәдениет. 1985. -  № 5. - 11-19 бб.
  5. Турсунов Е. Возникновение баксы, акынов, сэри и жырау. - Астана: Фолиант, 1999. -  5 тарау.
  6. Луомала К. Голос ветра. Полинезийские мифы и песни. М.: Наука, 1976. – 324 c.
  7. Қазақ халқының дәстүрі мен әдет-ғұрыптары . С.Е. Әжігалиев (жауапты редакторы). – Т. I. -  Алматы: Арыс, 2005. - 321 б.