Maqala
Qazaqtyń latyndyq álipbıi jóninde
Serikbol Qondybaıdyń bul maqalasy jazylyp, jarııalanǵanyna 16 jyldan assa da ózektiligi esh kemigen emes. Kerisinshe, búgin de kún tártibinde turǵan "Latyn álipbıine kóshý máselesi" aınalasynda eskermese bolmaıtyn mańyzdy túıtkilderdi ótkir túıindeıdi. Tipti, latyn álipbıine kóshýdiń túpki mánin de tap basyp kórsetedi. Sonydqtan, bul ıgi iske belsendi pikir bildirip, oń sheshilýine atsalysyp júrgen kózqaraqty ár azamat uly ǵalymnyń pikirin eskeredi degen nıetpen maqalany nazarlaryńyzǵa usynýdy jón kórdik.
Bólim: Mádenıet
Datasy: 23.04.2017
Avtory: Серікбол ҚОНДЫБАЙ
Maqala
Qazaqtyń latyndyq álipbıi jóninde
Serikbol Qondybaıdyń bul maqalasy jazylyp, jarııalanǵanyna 16 jyldan assa da ózektiligi esh kemigen emes. Kerisinshe, búgin de kún tártibinde turǵan "Latyn álipbıine kóshý máselesi" aınalasynda eskermese bolmaıtyn mańyzdy túıtkilderdi ótkir túıindeıdi. Tipti, latyn álipbıine kóshýdiń túpki mánin de tap basyp kórsetedi. Sonydqtan, bul ıgi iske belsendi pikir bildirip, oń sheshilýine atsalysyp júrgen kózqaraqty ár azamat uly ǵalymnyń pikirin eskeredi degen nıetpen maqalany nazarlaryńyzǵa usynýdy jón kórdik.
Bólim: Mádenıet
Datasy: 23.04.2017
Avtory: Серікбол ҚОНДЫБАЙ
Qazaqtyń latyndyq álipbıi jóninde

Serikbol QONDYBAI


Byltyrǵy jyldyń basynda
Elbasynyń teledıdar arqyly bergen suhbatynda aıtylǵan qazaq jazýyn latyn
grafıkasyna kóshirý máselesine qatysty aıtqan sózi 90-jyldardyń basynda
kóterilip, artynan báseńsip ketken úlken sharýany qaıtadan kún tártibiniń
aldyńǵy qataryna shyǵarǵany aıqyn. Osy latyn áripterin qazaq tiline úılestirý
máselesinde áldeneshe túrli usynys aıtylyp jatyr. Olardyń birin baspasóz betinde
kórsek, biraz bóligi sol jarııalanbaǵan kúıinde qalyp jatqanyn joramaldaýǵa
bolady. Usynys kóp, biraq olardy qarastyryp, saralaıtyn bir jaýapty ortalyqtyń
bolýy, ıaǵnı, jańa qazaq álipbıin jasaýdy júzege asyratyn “bir mekemeniń” bolýy
áli eshkimdi oılandyryp kórmegen sııaqty. Al ondaı ortalyq kerek, áıtpese
aıtylǵan sóz, usynys dalaǵa ketedi.

Jańa qazaq álipbıin jasaýda
qoldanylar negizgi prınıpter men “nege jazý aýystyrmaqpyz?” degen bastapqy
saýalǵa jaýap berý jaǵy áli kúnge deıin sheshilmegen. Kórip júrgenimizdeı, osyndaı
saýal qoıylǵanda jaýap bergen ǵulamalarymyz ben zııaly qaýym ókilderi osy
saýaldyń negizgi mánine úńile almaı, tek úırenshikti, janama máselesine ǵana
toqtalady. Bular negizgi emes, qosalqy sharttar ǵana.

Jazýdyń jańa jobasyn
usynatyndar eń basty tildik bolmys, aqıqat retinde búgingi orys jazýy
engizilýimen qalyptasqan tildik erejeler bazasyn almaqshy boldy. Al bul – basty
kemshilik, óıtkeni qazaq sózderin durys aıtýda (orfoepııa), durys jazýda
(orfografııa) qalyptasqan olqylyqtar eń aldymen osy orys tiline beıimdelýden
ekendigin kórip júrmiz. Tabıǵaty bólek bir tildi ekinshisiniń erejesine
yńǵaılastyrý qazaq tilinde qosymsha, is júzinde kereksiz jańa erejelerdi
qaptatýǵa alyp keldi.

Búgingi tilimizdiń jazýy
kezinde tek orys grafıkasyna ǵana emes, eń aldymen, orys tiliniń tabıǵatyna
beıimdelgeni jasyryn emes, onyń saldary – búgingi qazaqtyń ádebı tilinde óz
tilimizdiń erejeleri kóp jaǵdaıda oryndala bermeıdi. Máselen, absolıýt dybys
úndestigine saı jazylyp júrgen “qazir”, “kitap”, “áfsana”, “bıologııa” jýan
dybysty nusqada – “qazyr”, “kytap”, “afsana”, “bıologııa”, al jińishke nusqada –  “qázir”, “kitáp”, “áfsene”, “bıólógıá” bolyp
jazylýy tıis, al biz ony eki nusqasynyń birine sózdi beıimdeýdiń ornyna
qoıyrtpaq sózderdi jasadyq. Sol sııaqty dástúrli tilimizge saı jatyq “ysmaıyl”, “ysqabyl”,
“yramazan”, “ilegen” degen sózderdi “smaıl”, “sqabyl”, “ramazan”, “legen”
sııaqty jarymjan sózderge aınaldyrdyq, mundaı shala sózder tildik qorymyzdyń
eleýli bóligin qurap otyr.

Qazaq jazýynyń negizgi
prınıpteri qandaı jáne olar eń aldymen nege úırenýi tıis?

Birinshiden, eń basty tirek –
qazaq tiliniń paıda bolǵannan bergi zańdylyqtary men erejeleri. Qazaq tiliniń
tabıǵı zańdylyqtary tolyqtaı jáne daýlaspaıtyn zań retinde qabyldanýy tıis. Máselen,
qazaq tiline tán bastapqy, absolıýtti úndestik (sıngarmonızm) zańynyń buljymaýy.
Kez kelgen, meıli ózimizdiki, meıli sheteldiki bolsyn, sózdi jazǵanda qazaq
tiliniń tabıǵı zańdylyǵy qoldanylýy tıis.

Eń bastysy – tilimizdiń bastapqy
ereksheligi men ereje-zańy absolıýt bolýy tıis, al barlyq basqa úlkendi-kishili
máseleler eń aldymen jáne mindetti túrde osyǵan saı bolýy kerek. Oǵan saı
kelmese sáıkestendirilip, beıimdelýi tıis. Bizde áý bastan (arab jazýyn
qoldanǵan kezde de, orys jazýyn qoldanǵan kezde de) osy erejeler eskerilmeı,
bári kerisinshe bolyp ketedi. Osyny túsine almaǵan úlken til mamandaryna
tańǵalatynymyz jasyryn emes.

Qazaq tilin latyn jazýyna
kóshirýdiń basty leıtmotıvi – aıtylyp júrgen kompıýter men ınternet, ortaq túrki
jazýy máselesi emes, basty leıtmotıv – eki tildik (orys pen qazaq) qatar ómir
súrý jáne tildik teńsizdik aqıqaty (realdyǵy) jaıyndaǵy psıhologııalyq faktor.
Ony qarapaıym sózben túsindirer bolsaq, tilimizde qalyptasyp, jazýǵa
úırenshikti, kóztanys bolyp ketken sóz jazý qatelikterin qazaq tiliniń tabıǵı
zańdylyǵyna saı ózgertý – sanamyzda “jańasha jazýdy ersi kórý” psıhologııasyn
týǵyzdy. Máselen, búgingi tildegi “dırektor”, “zavod”, “traktor” sózderin til
tabıǵatyna saı “derektir”, “zabot” (zaýyt emes), “traqtyr” dep aıtyp
júrgenimizben, sol sózderdi dál osylaısha jazýǵa kelgende irkilip qalamyz.
Óıtkeni bul birtúrli ersileý, ári saýatsyzdaý, ıaǵnı “qalhozbaılaý” sııaqty,
bulaı etýge, qazaq tilin shala biletinderdi aıtpaǵanda, jaqsy biletinderdiń
basym bóligi daıyn emes. Mine, osy tusta orys grafıkasy osy “ersilik
psıhologııany” órshite túsetin eń basty faktor bolyp otyr. Orys tilimen qatar,
aralas ómir súrgen zamanda bir sózdi bir árippen eki túrli nusqada (biri –
búgingi orys tiline saı qalyptasqan sózder, ekinshisi – qazaq tili tabıǵatyna
saı bolýy tıis sózder) jazý osyndaı psıhologııalyq turǵydan múmkin emes. Jańa
orys jazýynan basqa jazýǵa kóshý – osy máseleni sheshýge arnalǵan sharýa. Álgi “ersi”
bolyp kórinetin “zabot”, “traqtyr”, “stansy”, “poshty”, “derektir” sózin jańa
jazýmen berip kórelikshi – zabot, traktir, stansi, posti, derektir bolyp shyǵady,
munda jazý jańa bolǵan soń, eshqandaı ersilik joq, tek qana jańalyq bar. Iaǵnı
jazý da jańa, til zańdylyǵy men erejesi de jańa (dálirek aıtsaq, tildiń
tabıǵatyn eskeretin ejelgi jón-josyq).

Ekinshiden, tildiń absolıýt (sıngarmonızm)
zańyn qalpyna
keltirý, ony qatań
saqtaý, bárin soǵan beıimdeý ala-qula
bolyp otyrǵan tilimizde sózderdiń kóp varıanttylyǵyn (raqmet, yraqmet,
raqymet sııaqty) joıyp,
barynsha raıonaldy
(únemdi, yqsham) sózdik qordy qalyptastyrady.
Bul, óz kezeginde, tildi de tabıǵı
raıonalızmge alyp keledi jáne aqyrynda óte yqsham ári raıonal jańa jazý jasaýǵa múmkindik beredi.

Tildiń tabıǵı erejelerin qatań saqtaıtyn jazý (bundaı jazý
jalpy túrkilerde
tek “orhon-enıseı” álipbıinde
ǵana bolǵan, odan keıingi myń jarym jyl ishinde birde bir álipbı osy
erejelerdi eskerip kórgen
joq, bul orys
jazýyna
da, arab jazýyna da qatysty
aıtylyp otyr) óziniń qasıetin joımaıtyn konservatıvtik qurylymǵa
aınalady da, qansha ýaqyt ótip, tilderdiń sózdik quramy men qurylysynda,
sózderdiń aıtylýynda úlken ózgeshelikter paıda bolsa
da,
álipbı óziniń bastapqy ózgermeıtin qasıetin saqtap
qalady. Máselen, búgingi aǵylshyn,
franýz tilderiniń álipbıi XIV-XVI ǵasyrlarda qalyptasqan, ıaǵnı jazý sıpaty sol zamanǵy
til erejesin saqtasa, sóıleý tili adam tanymastaı ózgeristerge ushyrap otyr. Dál
osyndaı bastapqy erejege súıengen jańa qazaq álipbıiniń jasalýy durys bolsa,
endi birneshe ǵasyr ótken kezde de búgingi qasıetterin saqtaıtyn bolady.

Endi ınternet-kompıýter
men
ortaq túrki jazýy týraly birer sóz aıtsaq: birinshisi – kóńil bólerlik másele,
ıaǵnı
qazaq tiliniń kompıýter júıesine beıimdelýi
ómir talaby, oǵan daý joq, al ekinshisi – túrki halyqtarynyń ortaq jazýy – jeke
tildiń taǵdyryn aıaqqa basatyn, tildi ishten buzatyn
“bom­ba”.
Ortaq jazý máselesinde basty nysan bolyp otyrǵan
búgingi anadoly túrikteri qoldanyp otyrǵan latyn
jazýy
bastapqy
túrik tiliniń tabıǵatyn
eskermeı jasalǵan jazý, osynyń saldarynan túrikter “q”, “ń”
sııaqty túrki tiliniń tabıǵı dybystarynan aıyrylyp qaldy. Osyndaı dybystardan
aıyrylyp qalý ázirbaıjan
tiline (“ń” dybysy “n” bolyp ketti), qyrǵyz tiline (olarda “q” dybysy joǵaldy)
de tán. Joqtyń aty joq. Bir kezde jiberilgen óreskel qatelikter búginde sol
tilderdiń realdy zańdylyǵyna aınalyp ketti. Sondyqtan olardyń jazýlaryndaǵy
qatelikterdiń bir-eki urpaq aýysý kezinde qandaı qaıta jóndelmes ózgerister
ákelgenin kóre otyryp,
arab jazýynda
da, orys jazýynda da shalaǵaılyqtan qutyla
almaǵan qazaq tilin endi latyn jazýynan týyndar taǵy bir shalaǵaılyqqa sanaly
túrde qurbandyqqa shalyp jibermekpiz be? Onyń ústine, “jazýy ortaq bolsa,
biriniń jazýyn ekinshisi oqıdy” deý bos qııal ǵana, german tilderinde sóıleıtin
jáne bir jazýdy paıdalanyp otyrǵan nemis,
shved,
norveg,
ısland, dat, aǵylshyn tildi jurttar bir tilde sóılep otyr ma?
Nemiske de qazaq sııaqty aǵylshyn,
ne shved tilinde sóıleý, oqý úshin sol tildi basqa jurttardaı
oqýǵa
týra keledi. Sondyqtan
jazýy birdeı bolǵan kúnniń ózinde qazaqtyń ózbek, túrik, ázirbaıjan tilinde
oqý, jazý úshin sol tilderdi durystap úırenýge
týra
keledi, al sol tilderde tek
qana túsinisip, sóılesý úshin jazý ortaqtyǵynyń tikeleı
qajettigi shamaly. Túrik álipbıine
de syn kózben qarap, ony sózsiz úlgi retinde qarastyrǵandy
toqtatý qajet.

Mine, osylardy eskere otyryp,
qazaqqa
tek óz tiliniń o basta qalyptasqan
jón-josyǵyna saı jańa jazýyn qalyptastyryp, óz tiliniń
problemalaryn
sol jańa jazý men bastapqy tabıǵı erejege saı sheship
alýy kerek. Sonda ǵana qazaq tili úırenýge de, jazýǵa
da jeńil, turaqty ádebı negizi bar tilge aınala alady. Tek eń bastysy – bul sharany
júzege asyrý qolynda aıqyn bıligi
bolmasa da yqpal etý tetikterine ıe, ıaǵnı óz bilgenin ǵana
qabyldattyrý joldaryn biletin bir akademıktiń nemese bir múddeli zııaly toptyń
sybaǵasyna aınalmaǵany jaqsy, bul máseleni kelise otyryp sheshý kerek.

Jas
Alash

gazeti, 2001 jyl, 25 qańtar

 Tolyq
shyǵarmalar jınaǵy 15-tom 183-187 b.b.