Byltyrǵy jyldyń basynda Elbasynyń teledıdar arqyly bergen suhbatynda aıtylǵan qazaq jazýyn latyn grafıkasyna kóshirý máselesine qatysty aıtqan sózi 90-jyldardyń basynda kóterilip, artynan báseńsip ketken úlken sharýany qaıtadan kún tártibiniń aldyńǵy qataryna shyǵarǵany aıqyn. Osy latyn áripterin qazaq tiline úılestirý máselesinde áldeneshe túrli usynys aıtylyp jatyr. Olardyń birin baspasóz betinde kórsek, biraz bóligi sol jarııalanbaǵan kúıinde qalyp jatqanyn joramaldaýǵa bolady. Usynys kóp, biraq olardy qarastyryp, saralaıtyn bir jaýapty ortalyqtyń bolýy, ıaǵnı, jańa qazaq álipbıin jasaýdy júzege asyratyn «bir mekemeniń» bolýy áli eshkimdi oılandyryp kórmegen sııaqty. Al ondaı ortalyq kerek, áıtpese aıtylǵan sóz, usynys dalaǵa ketedi.
Jańa qazaq álipbıin jasaýda qoldanylar negizgi prınıpter men «nege jazý aýystyrmaqpyz?» degen bastapqy saýalǵa jaýap berý jaǵy áli kúnge deıin sheshilmegen. Kórip júrgenimizdeı, osyndaı saýal qoıylǵanda jaýap bergen ǵulamalarymyz ben zııaly qaýym ókilderi osy saýaldyń negizgi mánine úńile almaı, tek úırenshikti, janama máselesine ǵana toqtalady. Bular negizgi emes, qosalqy sharttar ǵana.
Jazýdyń jańa jobasyn usynatyndar eń basty tildik bolmys, aqıqat retinde búgingi orys jazýy engizilýimen qalyptasqan tildik erejeler bazasyn almaqshy boldy. Al bul – basty kemshilik, óıtkeni qazaq sózderin durys aıtýda (orfoepııa), durys jazýda (orfografııa) qalyptasqan olqylyqtar eń aldymen osy orys tiline beıimdelýden ekendigin kórip júrmiz. Tabıǵaty bólek bir tildi ekinshisiniń erejesine yńǵaılastyrý qazaq tilinde qosymsha, is júzinde kereksiz jańa erejelerdi qaptatýǵa alyp keldi.
Búgingi tilimizdiń jazýy kezinde tek orys grafıkasyna ǵana emes, eń aldymen, orys tiliniń tabıǵatyna beıimdelgeni jasyryn emes, onyń saldary – búgingi qazaqtyń ádebı tilinde óz tilimizdiń erejeleri kóp jaǵdaıda oryndala bermeıdi. Máselen, absolıýt dybys úndestigine saı jazylyp júrgen «qazir», «kitap», «áfsana», «bıologııa» jýan dybysty nusqada – «qazyr», «kytap», «afsana», «bıologııa», al jińishke nusqada – «qázir», «kitáp», «áfsene», «bıólógıá» bolyp jazylýy tıis, al biz ony eki nusqasynyń birine sózdi beıimdeýdiń ornyna qoıyrtpaq sózderdi jasadyq. Sol sııaqty dástúrli tilimizge saı jatyq «ysmaıyl», «ysqabyl», «yramazan», «ilegen» degen sózderdi «smaıl», «sqabyl», «ramazan», «legen» sııaqty jarymjan sózderge aınaldyrdyq, mundaı shala sózder tildik qorymyzdyń eleýli bóligin qurap otyr.
Qazaq jazýynyń negizgi prınıpteri qandaı jáne olar eń aldymen nege úırenýi tıis?
Birinshiden, eń basty tirek – qazaq tiliniń paıda bolǵannan bergi zańdylyqtary men erejeleri. Qazaq tiliniń tabıǵı zańdylyqtary tolyqtaı jáne daýlaspaıtyn zań retinde qabyldanýy tıis. Máselen, qazaq tiline tán bastapqy, absolıýtti úndestik (sıngarmonızm) zańynyń buljymaýy.
Kez kelgen, meıli ózimizdiki, meıli sheteldiki bolsyn, sózdi jazǵanda qazaq tiliniń tabıǵı zańdylyǵy qoldanylýy tıis.
Eń bastysy – tilimizdiń bastapqy ereksheligi men ereje-zańy absolıýt bolýy tıis, al barlyq basqa úlkendi-kishili máseleler eń aldymen jáne mindetti túrde osyǵan saı bolýy kerek. Oǵan saı kelmese sáıkestendirilip, beıimdelýi tıis. Bizde áý bastan (arab jazýyn qoldanǵan kezde de, orys jazýyn qoldanǵan kezde de) osy erejeler eskerilmeı, bári kerisinshe bolyp ketedi. Osyny túsine almaǵan úlken til mamandaryna tańǵalatynymyz jasyryn emes.
Qazaq tilin latyn jazýyna kóshirýdiń basty leıtmotıvi – aıtylyp júrgen kompıýter men ınternet, ortaq túrki jazýy máselesi emes, basty leıtmotıv – eki tildik (orys pen qazaq) qatar ómir súrý jáne tildik teńsizdik aqıqaty (realdyǵy) jaıyndaǵy psıhologııalyq faktor. Ony qarapaıym sózben túsindirer bolsaq, tilimizde qalyptasyp, jazýǵa úırenshikti, kóztanys bolyp ketken sóz jazý qatelikterin qazaq tiliniń tabıǵı zańdylyǵyna saı ózgertý – sanamyzda «jańasha jazýdy ersi kórý» psıhologııasyn týǵyzdy. Máselen, búgingi tildegi «dırektor», «zavod», «traktor» sózderin til tabıǵatyna saı «derektir», «zabot» (zaýyt emes), «traqtyr» dep aıtyp júrgenimizben, sol sózderdi dál osylaısha jazýǵa kelgende irkilip qalamyz. Óıtkeni bul birtúrli ersileý, ári saýatsyzdaý, ıaǵnı «qalhozbaılaý» sııaqty, bulaı etýge, qazaq tilin shala biletinderdi aıtpaǵanda, jaqsy biletinderdiń basym bóligi daıyn emes. Mine, osy tusta orys grafıkasy osy «ersilik psıhologııany» órshite túsetin eń basty faktor bolyp otyr. Orys tilimen qatar, aralas ómir súrgen zamanda bir sózdi bir árippen eki túrli nusqada (biri – búgingi orys tiline saı qalyptasqan sózder, ekinshisi – qazaq tili tabıǵatyna saı bolýy tıis sózder) jazý osyndaı psıhologııalyq turǵydan múmkin emes. Jańa orys jazýynan basqa jazýǵa kóshý – osy máseleni sheshýge arnalǵan sharýa. Álgi «ersi» bolyp kórinetin «zabot», «traqtyr», «stansy», «poshty», «derektir» sózin jańa jazýmen berip kórelikshi – zabot, traktir, stansi, posti, derektir bolyp shyǵady, munda jazý jańa bolǵan soń, eshqandaı ersilik joq, tek qana jańalyq bar. Iaǵnı jazý da jańa, til zańdylyǵy men erejesi de jańa (dálirek aıtsaq, tildiń tabıǵatyn eskeretin ejelgi jón-josyq).
Ekinshiden, tildiń absolıýt (sıngarmonızm) zańyn qalpyna keltirý, ony qatań saqtaý, bárin soǵan beıimdeý ala-qula bolyp otyrǵan tilimizde sózderdiń kóp varıanttylyǵyn (raqmet, yraqmet, raqymet sııaqty) joıyp, barynsha raıonaldy (únemdi, yqsham) sózdik qordy qalyptastyrady. Bul, óz kezeginde, tildi de tabıǵı raıonalızmge alyp keledi jáne aqyrynda óte yqsham ári raıonal jańa jazý jasaýǵa múmkindik beredi.
Tildiń tabıǵı erejelerin qatań saqtaıtyn jazý (bundaı jazý jalpy túrkilerde tek «orhon-enıseı» álipbıinde ǵana bolǵan, odan keıingi myń jarym jyl ishinde birde bir álipbı osy erejelerdi eskerip kórgen joq, bul orys jazýyna da, arab jazýyna da qatysty aıtylyp otyr) óziniń qasıetin joımaıtyn konservatıvtik qurylymǵa aınalady da, qansha ýaqyt ótip, tilderdiń sózdik quramy men qurylysynda, sózderdiń aıtylýynda úlken ózgeshelikter paıda bolsa da, álipbı óziniń bastapqy ózgermeıtin qasıetin saqtap qalady. Máselen, búgingi aǵylshyn, franýz tilderiniń álipbıi XIV-XVI ǵasyrlarda qalyptasqan, ıaǵnı jazý sıpaty sol zamanǵy til erejesin saqtasa, sóıleý tili adam tanymastaı ózgeristerge ushyrap otyr. Dál osyndaı bastapqy erejege súıengen jańa qazaq álipbıiniń jasalýy durys bolsa, endi birneshe ǵasyr ótken kezde de búgingi qasıetterin saqtaıtyn bolady.
Endi ınternet-kompıýter men ortaq túrki jazýy týraly birer sóz aıtsaq: birinshisi – kóńil bólerlik másele, ıaǵnı qazaq tiliniń kompıýter júıesine beıimdelýi ómir talaby, oǵan daý joq, al ekinshisi – túrki halyqtarynyń ortaq jazýy – jeke tildiń taǵdyryn aıaqqa basatyn, tildi ishten buzatyn «bomba». Ortaq jazý máselesinde basty nysan bolyp otyrǵan búgingi anadoly túrikteri qoldanyp otyrǵan latyn jazýy – bastapqy túrik tiliniń tabıǵatyn eskermeı jasalǵan jazý, osynyń saldarynan túrikter «q», «ń» sııaqty túrki tiliniń tabıǵı dybystarynan aıyrylyp qaldy. Osyndaı dybystardan aıyrylyp qalý ázirbaıjan tiline («ń» dybysy «n» bolyp ketti), qyrǵyz tiline (olarda «q» dybysy joǵaldy) de tán. Joqtyń aty joq. Bir kezde jiberilgen óreskel qatelikter búginde sol tilderdiń realdy zańdylyǵyna aınalyp ketti. Sondyqtan olardyń jazýlaryndaǵy qatelikterdiń bir-eki urpaq aýysý kezinde qandaı qaıta jóndelmes ózgerister ákelgenin kóre otyryp, arab jazýynda da, orys jazýynda da shalaǵaılyqtan qutyla almaǵan qazaq tilin endi latyn jazýynan týyndar taǵy bir shalaǵaılyqqa sanaly túrde qurbandyqqa shalyp jibermekpiz be? Onyń ústine, «jazýy ortaq bolsa, biriniń jazýyn ekinshisi oqıdy» deý bos qııal ǵana, german tilderinde sóıleıtin jáne bir jazýdy paıdalanyp otyrǵan nemis, shved, norveg, ısland, dat, aǵylshyn tildi jurttar bir tilde sóılep otyr ma? Nemiske de qazaq sııaqty aǵylshyn, ne shved tilinde sóıleý, oqý úshin sol tildi basqa jurttardaı oqýǵa týra keledi. Sondyqtan jazýy birdeı bolǵan kúnniń ózinde qazaqtyń ózbek, túrik, ázirbaıjan tilinde oqý, jazý úshin sol tilderdi durystap úırenýge týra keledi, al sol tilderde tek qana túsinisip, sóılesý úshin jazý ortaqtyǵynyń tikeleı qajettigi shamaly. Túrik álipbıine de syn kózben qarap, ony sózsiz úlgi retinde qarastyrǵandy toqtatý qajet.
Mine, osylardy eskere otyryp, qazaqqa tek óz tiliniń o basta qalyptasqan jón-josyǵyna saı jańa jazýyn qalyptastyryp, óz tiliniń problemalaryn sol jańa jazý men bastapqy tabıǵı erejege saı sheship alýy kerek. Sonda ǵana qazaq tili úırenýge de, jazýǵa da jeńil, turaqty ádebı negizi bar tilge aınala alady. Tek eń bastysy – bul sharany júzege asyrý qolynda aıqyn bıligi bolmasa da yqpal etý tetikterine ıe, ıaǵnı óz bilgenin ǵana qabyldattyrý joldaryn biletin bir akademıktiń nemese bir múddeli zııaly toptyń sybaǵasyna aınalmaǵany jaqsy, bul máseleni kelise otyryp sheshý kerek.
«Jas Alash» gazeti, 2001 jyl, 25 qańtar
Tolyq shyǵarmalar jınaǵy 15-tom 183-187 b.b.
