Maqala
"Teatrsyz da ómir súre alady ekenbiz"...
Qazaq teatrlary. Keshe jáne búgin. "Qulager", "Meniń janrym - kúndelik", "Abaıdyń jumbaǵy" spektaklderiniń negizinde. 
Bólim: Teatr
Datasy: 30.10.2020
Avtory: Бейбіт Әлкеева
Maqala
"Teatrsyz da ómir súre alady ekenbiz"...
Qazaq teatrlary. Keshe jáne búgin. "Qulager", "Meniń janrym - kúndelik", "Abaıdyń jumbaǵy" spektaklderiniń negizinde. 
Bólim: Teatr
Datasy: 30.10.2020
Avtory: Бейбіт Әлкеева
"Teatrsyz da ómir súre alady ekenbiz"...

Keshe degenim, segiz aı buryn ǵana birinen soń biri kórermenge jańa dúnıelerin usynýǵa asyqqan qazaq teatrlarynyń háli. Álemge quryǵyn salǵan indet elimizdi aınalyp ótetinine senimdi edik. Senim aqtalmady. Qoǵam da, óner de, áleýmettik salanyń qaısysy bolmasyn ómirdiń ózgeshe boıaýyn kórdi. Ol – onlaın format. Qazaq teatrlary da jelide jumysyn jalǵastyrǵanymen kóbisi plakattyq deńgeıdegi jobalardan asa almady. Soǵan saı, qoǵamnyń bir toby da «teatrlarsyz da ómir súre alady ekenbiz, eshteńemiz ketken joq» degen pikir qalyptastyrdy. Qoǵamnyń áleýmettik jelide belsendi otyratyn bóligi teatrdyń turaqty kórermenderi emes ekendigin bile tura, óner ordalary baryn kórsetip jatty.

Qosh, tyrs etken jańalyqqa eleńdep, aı, kún, saǵat sanap ótkizgen segiz aıdan soń teatrlardyń jańa maýsymdarynyń ashylýy teatrsyz rýhanı ósý bolmaıtynyn dáleldep berdi. Esiginen tegin kirip úırengen teatrlarǵa bılet tappaı sharq urdyq. Kórermeni saǵynǵan tiri aǵzany. Oǵan tiri kýámiz. Al, biz kútken deńgeı boldy ma, ol bólek áńgime. Sonymen, áýelgi másele – segiz aı áleýmettik jelide baılanysta bolǵan teatrlar kórermendi tek áleýmettik jelimen rýhanı baıytamyz dese qatelesedi. Ol – aqparat pen jarnama quraly ǵana. Eger men teatrlardyń paraqshalaryn kórmeıtin kórermen bolsam, teatrdyń mereıli maýsymdarynyń ashylýynan eshnárse sezinbegenimdi aıtar edim. Teatr salasynda mundaı uzaq merzimdi úzilis bolmaǵanyn eskersek, túrli formattaǵy beınejazba shaqyrýlar túsirilip, jarnamasy jer jarǵanymen dál sondaı atmosferany premera kúni shammen izdesek te tappadyq. Áleýmettik jelilerge dýyldaǵan kórermen qoshemetin salý da – jetistik emes. Ol kez-kelgen konert, shoý, spektaklden keıingi qalypty kóremen iltıpaty ǵana. Sony esten shyǵaryp alyp jatyrmyz.

Kórshiles reseılik teatrlar kórermenderimen tamyz aıynda teatrda kezdesýge múmkindik alsa, qazaq teatrlary qazan aıynda qaýyshty. Elordalyq M.Gorkıı atyndaǵy Memlekettik akademııalyq orys drama teatry 3 qazan kúni 120-teatr maýsymyn ashsa, almatylyq teatrlardan alǵashqy bolyp 8 qazan kúni – Ǵ.Músirepov atyndaǵy Memlekettik akademııalyq balalar men jasóspirimder teatry, dál sol kúni jańa qoıylymmen «ARTıShOK» teatry da shymyldyǵyn túrdi. N.Sa atyndaǵy balalar men jasóspirimder teatry 16 qazan kúni jańa maýsymyn ashyp, E.Nurtazınniń «Prıklıýchenıe snejnogo barsa» (avt.: E.Dýbovık) spektakliniń tusaýkeserin ótkizip úlgerdi. Ile-shala M.Lermontov atyndaǵy orys drama teatry ózderiniń 88-teatr maýsymyn ashyq dep jarııalady. Sońǵylardyń biri bolyp, jańa maýsymyn mýzykalyq qoıylymmen ashqan – Almaty Memlekettik qýyrshaq teatry. Odan ózge art keńistikter de kórermenderin kózaıym etti. A.Áshimov kúndeliginiń negizinde qoıylǵan «Meniń janrym-kúndelik» aýdıospektakli de teatr óneriniń korıfeıi taǵdyrynyń tragedııalyq hál-kúıine úńilýge múmkindik berdi.

Jarysa jańa qoıylymdaryn usynyp jatqan qazaq teatrlarynyń qarqyny qýantpasa, qynjyltpaıdy. Sebebi, júırik kóp bolǵanda ǵana báıge qyzyqty óteri anyq. Biraq, báıge aty men ırk attaryn shatastyryp almaýymyz lázim. Ony da tarazylap berý teatrtanýshyǵa paryz. Qatarynan qoıylyp jatqan jańa qoıylymdardy kórip úlgergenimizben, kóńilge túıip úlgergenderimiz sanaýly. Premeradan keıin ásermen bólisý bir basqa, kórkemdik deńgeıin saralap, qosymsha kommentarıı emes, tolyqqandy zerdelep jazý bir bólek. Biraq, búgingi zaman, ýaqyt – kútýdi unatpaıdy. Jumysyń jyldamdyq, jelidegi alǵyrlyqpen ólshenedi. Onyń ústine birneshe ret kórip, oı qorytýdy qajet etetin qoıylymdar kóp emes. Bir kórip, baıqaǵanyńdy bólisý jetkilikti. Naǵyz quryshyńdy qandyrar qoıylymdar týraly jazylmaı júrgeni de jasyryn emes. Búgin bar dúnıe endi jarty ǵasyrdan soń ózekti bolama ony da esten shyǵaryp alyp jatyrmyz. Teatrlardyń ashylýynyń álqıssasyn bastaǵan jańa qoıylym «Qulager» jaıynda az-kem. Tórt kún qatarynan teatrdy dúbirletken Qulagerdiń shabysy qalaı boldy?

«Ózindik qoltańba» degenimen bir rejısserdiń birneshe spektaklde uqsas sheshimder qoldanýyn qabyldamaımyn. Ol teatrtanýshynyń bir maqalasynyń eki sóılemin ózgertip, kelesi spektakl jaıly maqalasyn kóshire salǵanyndaı áser etedi. Dál sol sekildi «Qulagerden» «Qaragóz» ben «Farızanyń» bir detalin kórsem «keshirmeımin» dep bardym. Bardym da, ulttyq sanany jańǵyrtýǵa arnalǵan qoıylymnyń kýási boldym. «Rýhanı jańǵyrý» degen uǵymdy dálme-dál sezindiretin qoıylym endi dúnıege kelgendeı boldy. Biraq, rýhty, sanany, tarıhty jańǵyrtý naýqanǵa aınalmaýy tıis. Mine, spektakldiń bar salmaǵyn kóterip turǵan osy – tazalyq. Qoldanylǵan boıaýlar zańdylyǵy da ózinshe kórkem. F.Moldaǵalı ár jumysyn qorǵasyndaı aýyr, súıte tura qaýyrsyndaı jeńil jasaıtyn rejısser. Syrtqy formasy kóp jumys qajet etpegen sekildi kóringenimen qat-qabat tarıh astasyp jatqan taǵylymdy spektaklder sahnalap keledi. Onyń dáleli – tarıhy tunshyǵyp jatqan «86», Semeıdiń jan syzdatar saryny «Jan daýysy», qazaq topyraǵyndaǵy tuńǵysh demoktrat, tarıhshy Shoqan Ýálıhanov haqyndaǵy «Shoqan» tarıhı dramasy, solardyń zańdy jalǵasy – «Qulager» poemasy.

Akterlik oıyn jaıynda. Aqan-Edil (Ramazanov) biz úshin seri emes, Saǵynaıdyń asyna tulpary ólip jetkendeı qasiretti bolyp kórindi. Qatal, kúńgirt. Tragedııany birinshi sahnada kórsetip tastady. Roldiń ósý, ózgerý deńgeıi baıaý. Bul – beıne solǵyn degen sóz emes. E.Ramazanov ishki mádenıeti qalyptasqan, ómirlik bagajy mol artıst. Biraq, kez-kelgen rol artıstiń ishki qolaıyna jaǵa bermeıdi. Onda áserli tirkes bar, Batyrashty qaǵyta sóıleýde aıtylar oramdy oı da, sheberlikke qazyqtalǵan bolmys ta, minez de bar. Tek, Aqan joq. Al, Aqan-Ásette (Imanǵalı) sal-serige tán minez, ashyqtyq bar. Dalanyń erkindigi, senimdiligi sezilip turady. Rol sheńberi aıqyn. Qýanyshtan qasiretke keler joldyń bárin júrip ótedi.

Rejısserlik sheshimder kózge birden túsedi. Kóp tirkesti áreketpen, sımvolıkamen kórsetýde rejısser utymdy ádister qoldana bilgen. Qos Maqsattyń (M.Rahmet, M.Sábıtov) Qulageri ózinshe bólek. Sábıtovte ómirden jıǵan áserlik qor (zapasov jıznennyh vpechatlenıı) bar. Ol tek Qula ker attyń hál-kúıin emes, beıneniń kim bolýy múmkin ekenin de zertteı alǵan. Qulagerdiń aýzymen aıtylatyn «Men jastarǵa senemin» degen sahnanyń ózi osy izdenisti ańǵartsa kerek. Al, Maqsat Rahmette ózindik rýh bar. Ol onyń áninde, sózinde, bolmysynda sezilip turady. Ol bar kúshin, onsyz da ózinde bar nársege salǵan. Sondyqtan, beıne sonshalyqty senimdi emes. Aqan ekeýinde aıtarlyqtaı partnerlik qabysý da baıqalmaıdy. Ekeýi eki bólek qaıǵy keship júr. M.Rahmette keıipkerdi adamı turǵydan berý basym. Onyń jalyny, ishki hál-kúıi, rýhy:

«Alash týy astynda kún sóngenshe sónbeımiz,
Endi alashty eshkimniń qorlyǵyna bermeımiz!»

atty monologynda aıqyn seziledi. Tóbe quıqańdy shymyrlatar rýhty sózdi M.Rahmetten artyq sezinetin, sezindiretin adam bolmasa kerek. Iá, artıst emes, adam. Biraq, bul monospektakl emes. Kórermen nazarynan Kóktuıǵyn beınesi de syrt qalmady. Artıst qana emes, pedagog, rejısser, izdenis-adam – Erlan Karıbaev bes jyl báıgeniń aldyn bermegen tulpardy sózsiz sheber tizgendegen. Karıbaevtyń kóp rolderi bir-birine uqsamaıtyndaı erekshe dep aıta almas edik. Biraq, Kóktuıǵynǵa, bálkim sol sekildi ylǵı jeńimpaz adamdarǵa tán batyldyq, tákapparlyq, pańdyqdy dálme-dál bergen. Ol tek syrtqy bolmysta emes. Odan ózge kópshilik sahnadaǵy Qart Aqan, Kúreńbaı, Batyrash, Jarshy, Qanatty, Saǵynaıdyń kempiri beıneleri de óz boıaýlaryn saqtaǵan.

Teatr repertýaryndaǵy «Jýsan ıisinen» keıingi akterlik ansambldiń túzilýin áli de baıqaı almaǵan sııaqtymyn. Sahnalyq estetıka, erekshe horeografııalyq sheshimder, jandy daýystaǵy án de bar. Biraq, akterlik ansambl túzile almaǵan.

Araǵa attaı bir apta ýaqyt salyp, qazaq topyraǵyndaǵy alǵashqy teatr – M.Áýezov atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq drama teatrynyń mereıli maýsymy ashyldy. Ǵasyr toıyna sanaýly jyly qalǵan tuńǵysh ult teatrynan kútkenimiz mol boldy. Jańa maýsymnyń merekemen ashylýy mindetti emes, tek sahnaǵa qurmetpen shyqqan segiz artıst bir aýyz sóz aıtsa dep kúttik. Qaıda ketpeı jatqan ýaqyt... Halqyna, teatrǵa, ónerge ne arnasa da tyńdar edik. Bizdi qoıshy, kúndelikti áleýmettik jeliden vıdeojazbamen maýsymasharǵa shaqyryp júrgenderin kórmeıtin, ınstagramdy bilmeıtin qanshama aqsaqaldar men jasy úlken kórermen úshin. Saǵynyp kelgenderi kórinip tur. Bizge, olardyń ózderinen góri, sózderi men óneri qyzyǵyraq edi. «Abaıdyń jumbaǵy» kórermenin kóp kúttirgen joq. Kórermen zalynan shyǵatyn Abaı (Bolat Ábdilmanov) beınesi, aqynnyń bala kúnnen ózgelerden erekshe bolǵanyn, jastaıynan adamdy, aınalany, álemdi zerttep, zerdeleý arqyly eseıe kele uly oıshylǵa aınalǵanyn kórsetti. Taǵy da bir jattandy mátindi jaza keteıin: «Bul spektakldi qoıýdaǵy maqsat – Abaı álemi arqyly kórermenge oı salý». Abaı áleminiń búgingi qoǵamda qyzyqsyz (týra maǵynasynda) bolýy osyndaı taptaýryn oıda sahnalaýymyzdan. Biz osyndaı naýqanshyl baǵyttaǵy jumysymyzdy jalǵastyra bersek, Abaıdan alystatyp alamyz. Kórermendi ǵana emes, qoǵamdy. Oıshyldyń 175 jyldyǵyndaǵy qoıylymdardan keıin, 200 jyldyǵynda jastar oǵan qyzyǵýshylyqpen qaramaıtyn da sekildi. Bul meniń qorqynyshym.

Jas Abaı – N.Qýanyshbaıuly, Qunanbaı – S.Merekeuly, Zere – G.Týtova,  Uljan - Sh.Asqarova, Toǵjan – D.Úsenova, Ábdirahman beınesin jas akter J.Qonysbaı, Ospan rólin E.Turysov somdady. Qoıylym taptaýryn soqpaqtardan qııalaı ketken. Teatr repertýaryndaǵy sońǵy jańa qoıylymdarmen salystyrǵanda jańasha oı bar. Qoıýshy rejısseri – Arıdash Ospanbaeva. Jas rejısserdiń kezekti jumysy qalyptasqan bolmysty ózgertýge degen batyl qadam dep baǵalasaq bolady. Áýenderdi qoldaný, oqıǵaǵa saı boıaý berý utymdy. Uzaqtyǵy jaǵynan da yqsham, jumyr. Biraq, sahnada ashyq tús kemshin. Bastalǵannan túnek, ashý, yza, aıǵaı, qamshy. Biz qoǵamdy, jastardy Abaımen qorqytýdy qoıaıyqshy. Abaı barsha jastardyń rýhanı ustazy boldy emes pe? Aqynǵa «eskertkish» retinde emes, ustaz retinde kózqarasty qaıta jandandyrýymyz qajet. Ustazdyń sózin qaıtalaý emes, úırenbekke talpynys qajet. Ol zamannyń jastaryn kórsoqyr etip kórsetýdiń qajeti shamaly. Sebebi, Abaıdyń sońynan ergen jas az bolmady. «Abaı jolynyń» bir tomyn oqyp alyp, Qunanbaıdy qadirsiz etýdi qoıatyn ýaqyt ta jetken sekildi. Qunanbaı – dana. Dana bolmasa, dara ómirge kelmes edi. Degenmen, ár rejısserdiń óz Abaıy bolýy kerek. Bul klassıkalyq spektaklderdi joqqa shyǵarý emes, salystyrýǵa da jatpaıdy. Abaıdy qaı sýretker bolmasyn ózinshe sahnalaýyna, óz bıigine shyǵarýyna quqyly. Tek aqynǵa tán ózgeler ańǵarmaǵan erekshelik, azamattyq kózqaras qosý mindet. Ókinishtisi, bizde tulǵalar shoǵyryn jasaǵanda sahnada Abaı da, Ahmet te, Maǵjan da, Álıhan da bir. Árqaısysy bólek jyrǵa arqaý bolarlyqtaı, bolmysy bólek tulǵalardy toptastyryp, ortaq beıne shyǵara salý da kezdesedi. Teatr zertteýshileri ǵana emes, kózi ashyq kórermen de bul pikirdi rastaıdy. Bul spektakl sondaı taptaýrandylyqpen kúrestiń basy.

Teatr salasynda ǵana emes, qazaq ónerindegi kózi tiri tarıh, tuńǵysh ult teatrynyń ardager artısi Asanáli Áshimovtiń «Meniń janrym – kúndelik» kitabynyń negizinde «ÓzgeEris» zamanýı óner keńistigi jańa spektakl jaryqqa shyǵardy. Aýdıospektakl baǵyty búginde keńinen tanymal. Mundaǵy basty erekshelik – zalda bir ǵana kórermen. Ańyz adam taǵdyrynyń eń qıyn tustary, jan aýyrtar estelikteri. Ózine ǵana tán ómirden túıgen oılary bar. Rasymen, búkil adamǵa oı salý úshin bir adamnyń ómiri jetkilikti. Al, ol óner adamy bolsa, tipten. Sebebi, ol óz ómirine baǵa bere alady. Saǵynyshyn, joǵaltqanyn, tapqanyn, qýanǵanyn, tipti qasiretin de jasyrmaıdy. Bul spektakl tulǵamen tanysý úshin emes, adamnyń ózine, óz ómirine bir sát úńilýi úshin qajet. Biz ómirde bárine jan aýyrtamyz, júrek syzdatamyz. Biraq, qadirin kesh túsinemiz. Zamandas sahnalastaryna, Ánýar dosyna degen saǵynysh aralas ókinishi «Men osylaı kim úshin estelik jazyp, saǵyna alamyn?» degen oıdy eriksiz uıalatady. Biz qyzyǵatyn ataq, dańqtyń jolynda da adaldyqtyń tar soqpaǵymen júrip ótýdiń aýyr ekenin sezinemiz. Olsyz da jaı kúni adaldyqtyqty serik etkenimiz shamaly...

«Kundelik project» jobasy – jarnamasy jer jaryp, qoıylymynan qonaǵyna kórseter iltıpaty joǵary dúnıe emes. Munda siz jertólede jalǵyz ózińiz «adammen» syrlasasyz. Jaı ǵana adam. Únsiz otyrsańyz da bolady, tipti, eshnárse oılamasańyz da. Sahna ǵana emes, ómirdiń ózi asyǵys qadamdar, sheshilmegen túıtkilder, jaýaby joq saýaldarǵa tolyp jatqan kezeńde bir sát tynystap «dem» alýǵa qajet dúnıe. Damyldańyz. Ár adamnyń óz kúndeligi bar. Bireýi qaǵazǵa túsirse, bireýi júrek túkpirinde saqtaıdy. Ózińizdiń ómir kúndeligińizdi jaqsylyqpen toltyra aldyńyz ba? Avtordan, rejısserden, artısten kemshilik izdeýdiń qajeti joq. Siz bul qoıylym arqyly ózińizge suraq qoıyńyz. Sonda, siz joq jerdegi sizdiń ómirińiz qalaı bastalatynyn  túsinesiz.

Bul – rejısser F.Moldaǵalı men sazger, aqyn M.Jumabaıdyń birlesken týyndysy. Olar shyǵarmashylyqtaǵy tereń oıly sezim ıeleri. Sodan da bolar, aýdıospektakl  birjaqty kózqarasty qamtymaıdy. Másele, tulǵanyń ózi paıdalanǵan qalamsabyn ustap kórýde de emes. Onymen aldyńyzdaǵy qaǵazǵa ne jazatynyńyzda. Baryp kórińiz.

Aıtpaqshy, biz teatrsyz da ómir súre alady ekenbiz. Biraq, kókirekte sáýlesiz…

«Kókirekte sáýle joq, kóńilde senim joq. Qur kózbenen kórgen bizdiń janýardan nemiz artyq? Dúnıeniń kóringen hám kórinbegen syryn túgeldep, eń bolmasa denelep bilmes, adamdyqtyń orny bolmaıdy.»

Abaı, jetinshi qara sózi.

Sizge qyzyq bolýy múmkin: