Qazaq ádebıetinde ózindik orny bar shyǵarmalardyń biri – «Qulager». Ony árbir qazaqqa tanys etken fılmografııa ekeni barlyǵymyzǵa aıan. Alǵash tól týyndylarymyz ekrandalyp jatqan tusta «Amangeldi», «Meniń atym Qoja», «Qyz Jibek» syndy shyǵarmalarmen qatar, atalǵan poemany otandyq rejısserlerimiz aınalyp ótpedi. Qulagerdeı júıriktiń taǵdyryn shyny kerek, buǵan deıin eshkim sahnaǵa alyp shyqpady. Ótken jyly ǵana atalmysh týyndy teatrda oıandy. Sahnalyq nusqa avtory – F.Moldaǵalı. Rejısserdiń osyǵan deıin «Qaragóz», «Jan daýysy», «Jylymyq» sııaqty tól ádebıetimizdi sahnaǵa laıyqtap jasaǵanyna kýá bolǵan edik. Ár spektakldi erekshe etip shyǵarýǵa tyrysatyn rejısserdiń «Qulageri» saýnd-drama janrynda.

Spektakl bastalǵan sát. Kópshilik sahnanyń qazaq ultyna tán ujymdyq ánderi men bıleri Aqan seriniń toı-dýman ómirinen habar beredi. Tiri mýzykalyq súıemeldeý rejısserdiń negizgi qaǵıdalarynyń biri. Alǵashqy sátte sahnaǵa shyqqan Qulagerdiń beınesin sýretteýdi akterlerdiń erkine bergen, rejısserlik sharttar joq. Sebebi, eki quramdaǵy akterlerdiń oıyndarynan aıtarlyqtaı ózgerister taba alamyz. Basty keıipker rolindegi Maqsat Sábıtov pen Maqsat Rahmet bar kúshin salǵany kórinip tur. Birinshi quramdaǵy Qulager (akter Maqsat Sábıtov) tektiliktiń naq úlgisindeı asaý minezden alys, kórer kózge qarapaıym. Sondyqtan, jurt kózine júırik bolyp kórinýi ekitalaı. Eldiń bári túrinen tanıtyn Kúreńbaı emes. Al, Maqsat Rahmettiń Qulagerinen shataq minez baıqalady. Kóbinese fızıkalyq kúshke ıe. Sonymen qatar, akterdiń akrobatıkalyq is-áreketteri keıipkerin meılinshe asaý minezge qaraı tartyp turdy. Kóktuıǵyn – bes jyl báıgeni bermeı kele jatqan tulpar. Iesi Batyrashtyń «Shappaı ber báıgemdi!» - dep kókirektene sóıleýi de sodan. Eki quramda da óner kórsetken Erlan Káribaevtyń akterlik sheberligine kýá boldyq. Onyń árbir basqan qadamynan, kózqarasynan eshqandaı menmendik baıqalmaıdy. Árbir býynyna deıin bıleıtin bitimi bólek, sulý da symbatty tulpardy kóz aldymyzǵa ákeldi. Ári, ózin salmaqty ustaıdy. Tipti, baǵy men baby qatar synalar báıge sahnasynda da akter keıipkerine eshqandaı oǵash minez bermegen. Qulagerden birde ozyp, birde qalyp kele jatqan tusta qarsylasyna qurmetpen qaraıtyndaı. Al, onyń ıesi, jalǵan ataqqa masattanǵan Batyrashtyń beınesin Rahman Omar men Rýslan Ahmetov somdady. Spektaklge meılinshe akterlik sheberlik jaǵynan jarasyp turǵany – R.Omar. Keıipkeriniń minezin jetkizýde akter oıyny ekinshi quramǵa qaraǵanda úzdik. Sahnada Aqan beınesin ashý Edil Ramazanov pen Áset Imanǵalıǵa júktelgen. Sal-serilik ómirdiń býynda júrgen keıipkerdi somdaý ońaıǵa soqpasy anyq. E.Ramazanov Aqannyń ótkir minezin, qabaqpen basar mysyn nazarda ustasa, Á.Imanǵalıev seriniń áýelete salǵan áýezdi ánderimen, tulparyn joqtaǵan ishki zarymen este qaldy. Kórermenniń nazaryn ár sátte ózine aýdaryp otyrǵan Qanatty keıipker spektaklde ıntrıga týdyrý qyzmetinde. Spektakl bastalysymen-aq qart Aqannyń muńymen kezektese zarlaǵan Qanatty obrazy erekshe. Rejısser F. Moldaǵalı qaıǵynyń, qasirettiń sımvoly etip kórsetkisi kelgendeı (mundaı tásildi rejısserdiń osyǵan deıingi «Qaragóz» spektaklinen da baıqaýǵa bolady). Qaıǵyǵa malynǵan qart Aqan spektakldiń basy men aıaǵynda ǵana kórindi. Rejısser ýaqyt ózgeristeri arqyly orta jastaǵy Aqannyń ómirine kóz júgirtedi.

Spektakldiń temporıtmin barynsha joǵarylatyp, kórermen qaýymdy eleń etkizer jeri – báıge sahnasy. Mýzykamen kórkemdeý jaǵynan da rejısserdiń jumysy aýyz toltyrarlyq. Attardyń shabysymen jarysa oınaǵan rıtmi tez áýen úılesimdilik taýyp otyrdy. F.Moldaǵalıdiń osy sahnasy utymdy sheshilgen. Ári, akterlerdi tańdaýda da árbir keıipkerdiń minezi men akterlerdiń sheberlikterin salystyra otyryp tańdaǵany kórinip tur. Rolge akterdi durys tańdaý – spektakldiń óz deńgeıinde sahnalanýynyń kepili dep bilemiz. Sahnada joǵarydan arqanǵa baılanǵan tuıaqtardyń túsýi arqyly top attyń básekege túsken dúbiri estildi. Kúı estise delebesi qozyp, qıqýǵa basatyn qazaq kórermender osy sáttegi mýzyka men alamannyń úılesimin jaqsy qabyldaǵany jasyryn emes. Toptan oza shaýyp, baqtalasyp kele jatqan Kóktuıǵyn men Qulagerdiń jeke dara uzap shyǵýyn F.Moldaǵalı erekshe etip sıpattaýdy jón sanapty. Eki tulpardyń bir-birin ishteı sezip, Kóktuıǵyn qansha júırik bolsa da shyn myqtyny moıyndap kele jatqanyn spektakldiń temporıtminiń birden baıaýlaǵanynan ańǵara alamyz (Barlyq kórinisti ekrandalǵan beınedeı kidirispen baıaýlata kórsetýi).

Kez-kelgen jerde jandy daýysta súıemeldeý qıynǵa soǵary anyq. Spektakl qaıǵyly oqıǵaǵa qurylǵan. Demek, keıipkerdiń ishki zaryn jetkizýde vokal, mýzyka, aspap úni birinshi orynda. Osy tusta vokal tizginin qolyna ustaǵan Erden Jaqsybektiń eńbegi eren. Has júıriktiń jaý qolynan qurban bolǵanynda Aqannyń bar ókinishi, qaıǵysy vokalısttiń kúńirente salǵan «Mańmańger» ánimen kórermenge dál jetti. Sonymen qatar, spektakldiń sharyqtaý shegine jetkende, ıaǵnı, Qulagerdiń jaý qolynan mert bolyp, aqtyq demi taýsylar tusta tarıh shyndyǵy baıqalady. Rejısser tulparǵa til bitire otyryp, Alash qaıratkerleriniń óleńderinen úzindilerdi usynǵan.

«Qarańǵy qazaq kógine,
Órmelep shyǵyp kún bolam.
Qarańǵylyqtyń kegine
Kún bolmaǵanda kim bolam?!»

- dep, sońǵy sózin aıtyp jan tapsyrǵan tulpar beınesine kýá boldyq. Bul sahna arqyly qaı zamanda da júırikterdiń jaý qolynan qastyqpen qaza tabatynyn, aqıqat, ádilet sııaqty uǵymdardyń bárine unaı bermeıtinin aıtqysy kelgendeı. Basty keıipkerdiń qurban bolǵan sahnasy joǵarydan tapyrlata tógilgen taǵalarmen jarasym taýyp tur. Tipti, olardyń qyzyl túske boıalyp, sahna jaryǵynyń birden qyzylǵa aýysýy da jaı emes. Qanǵa malynǵan júıriktiń juldyzdaı aǵyp túskenin ańǵarýǵa bolady. Alaıda, rejısser bul sheshimdi óz fantazııasynan týdyrdy degenge kúmánmen qaradyq. Sebebi, dál osylaı taǵanyń at aıaǵynan ushyp túsip, domalap ketetin sátti Qulager fılminiń bir kadrynan baıqaýǵa bolady.

Spektakldiń dekoraııasynda rejısserdiń basqa spektaklderindegideı kózge kóriner kóp dúnıe joq. Bir jaǵynan, keıbir spektaklderdegi tizile ornalasyp turǵan dekoraııanyń oınatylmaı turǵanyna qaraǵanda, osylaı bolǵany da durys shyǵar dep oılap qalamyz. Az da bolsa kópteı kórinedi. Ári, zamanaýı teatr dekoraııasy da birtindep osyndaı kóp dúnıelerden bas tartýǵa kele jatyr. Sahnanyń eki shetinde bıik ornalasqan tóbe. Baıqaǵanymyz, sahnanyń eki jaǵyn qos júırikke bólip bergen. Bir jaǵyna – Qulager men Aqan, ekinshi jaǵyna – Kóktuıǵyn men Batyrashtyń jaqtastary ornalasqan. Ekeý arasyndaǵy taǵdyr tartysynan syr shertkendeı. Spektakldiń utqan jeri qazaqy dástúrdi dáriptep, ulttyq baılyǵymyzdy pash etkeni. Sal-serilerdiń qýanyshqa toly ómiri, baı-baqýattylardyń aýqymdy as berip, alaman báıgeniń aldyn ashýy, ulttyq án-kúı, qazaqy bı barlyǵy da osyny meńzeıdi. Tıisinshe, zaldaǵy kórermender akterlermen birge kúlip, birge jylap otyrdy. Demek, kórermen keıipkerdiń jan-dúnıesine enip qana qoımaı, sanasyna silkinis jasady. Týyndynyń kórkemdik dárejesiniń bıik bolýy dramatýrg, akter, rejısser deıtin úshtikten turatyn ujymnyń jumystarynyń sapasynda. Sol nátıjeni, jalpy, spektakldegi ansambldik jumystyń joǵarylyǵyn ár kórermen kóre aldy.