On segizinshi ǵasyrdaǵy qazaq ómirin sýretteıtin Ǵarıfolla Esimniń qalamynan týǵan bul týyndy Muhtar Áýezov atyndaǵy drama teatrynyń repertýarynan tabylyp, birazdan beri qoıylyp kele jatyr. Óz aýdıtorııasyn tapqan bul spektakldiń qoıýshy - rejısseri bárimizge belgili Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen qaıratkeri – Alma Kákishova. Bul spektaklden barlyq derlik melodramaǵa arqaý bolatyn mahabbat úshburyshyn kóremiz. Jońǵar men qazaq batyrynyń ortasynda qalǵan qazaq sulýy. Osy úshtikti túrli elementtermen kórkemdep, kórermen túısigine názik etkizetin mahabbat baıandamasy. Nebári bir jarym saǵat ishinde aýqymdy eki birdeı máseleni bir-birimen baılanystyra bilgen rejısser sheberligi. Atalmysh máselelerdiń biri jaýgershilik zamandaǵy qazaq-jońǵar qarym-qatynasy bolsa, al ekinshisi joǵaryda aıtyp ótken mahabbat taqyryby. Ǵarıfolla Esim atamyzdyń bul pesasyn oqý barysynda oqyrman túısigine durys jetpeı qalatyn keıbir shıki tustaryn ańǵardyq. Mundaı kólemdi tarıhı týyndy úshin 20 betten turatyn pesa azdyq etedi. Ár sahna arasyndaǵy, qazirgi kásibı tilmen aıtsaq, «perehodtardyń» baılanysýy qıyndaý. Biraq, mundaı baılanysty óz kózimen elestete almaǵan oqyrmanǵa Alma apaıymyz jetkilikti deńgeıde baılanystyryp berdi. Rejısser spektakl basynan-aq balalyq shaq pen boıjetken tusyn qysqa ǵana eki kórinispen jetkizýi arqyly zalda otyrǵan kórermenderin baýrap aldy. Ádette, tarıhı týyndyny tamashalaýǵa barǵanymyzda kóne sózderdi túsinýimiz úshin mıymyzdy biraz iske qosyp oıymyzdy shatastyratyn edik. Al, bul spektaklde ondaı áserde bolmadyq. Sebebi, pesa kórkem ári túsinikti tilde jazylǵan. Eń birinshi kezekte sol qýantady. Bul qoıylymda qazirgi kezeńde de ózekti bolyp sanalatyn máselelerdi baıqaımyz. Máselen, bala tárbıesi, jat jurtqa jar bolyp ketip jatqan qazaq qyzdary. Qý tirliktiń sońyna túsip, aqsha tabý máselesin birinshi kezekte alǵa tartatyn ata-analardyń qazirgi kúnde bala tárbıesine degen salǵyrttyǵy artyp barady. Balalaryn kekshildikke emes, kópshildikke baýlıtyn, rýhyn asqaqtatyp motıvaııa beretin jalǵyz basty ananyń is-áreketin kórgende, kórermen bolyp kelip otyrǵan ata-analar kem degende bir taǵylym alyp keteri anyq.
Tarıhı shyǵarmany qazirgi zaman talabyna saı etip qoıýǵa tyrysqany birden baıqalady. Ár tustan túrli-tústi jaryqtar qoıyp, úlken ekran arqyly túsinikti kórsetken. 3D grafıkanyń kómegine alǵash júgingen bul spektakl óz úılesimin taba bildi. Bı, soǵys, tús sahnalarynda alystan sýret bolyp túsirilgen jaryq – kórermendi barynsha sol oqıǵanyń ishine kirgizip aldy. Shıraq qımyldap, bir-birin ymmen túsinetin akterlerdiń oıyny jáne saıys sahnalary kórkem beınelengen. Dekoraııa máselesine kelsek, qazaqy naqyshtaǵy kóptegen oıýlardy kóremiz. Ol – qazaq halqynyń tamyryn, ózindik qalyptastyrǵan ulttyq dástúriniń bar ekenin aıqyndap tur. Jáne de aıta ketetin jaıt, spektaklde rejısserdiń ózi qosqan, pesada joq kórinisterdi de tamashaladyq. Negizinen, pesa sheber jazylyp, spektakli joǵary deńgeıde qoıyldy degen qorytyndy oı túıdik. Osyndaı rýhymyzdy asqaqtata túsetin týyndylar kóp bolǵaı!
