Belgili túrkolog-ǵalym, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, jazýshy Nemat Kelimbetovtiń pesasymen sahnalanǵan spektakl. Premerasy 2008 jyly ótkenimen áli kúnge M. Áýezov atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq drama teatry repertýarynyń quramynda kórermen nazaryna turaqty usynylyp keledi. Jurttyń zor yqylasyna bólengen týyndy jalpy alǵanda on jyldyń kólemi bolsa da óz aýdıtorııasyn joǵaltqan emes. Bıyl týǵanyna 80 jyl tolatyn N.Kelimbetovtiń týyndysyn sahnada tamashalaýǵa jolymyz tústi.
Meıirbek – qarttyqqa óz betinshe qarsy shyqqan adam. Baılyǵy joq emes, basynan asady. Biraq, baǵalaýdyń jón – japsaryn meńgere almaǵan. Qarlyǵash qusynyń qanaty bunykinen buryn synǵanymen, ańda – sańda samǵap elespen kelip turady. Osy tustarda rejısser jumysyn atap ótý qajet. Qarańǵylyq pen jaryq oıynyn iske – asyra alǵany qýantady. Meıirbektiń jalǵyz sáýlesi bolǵan Qarlyǵashy arǵy ómirde júrse de, Meıirbektiń búgingi kúnine sáýlesin shashyp tur. Aqyl, oı tastaıdy. Jol kórsetedi. Jastyǵynda aıyrylmas dos bolǵan tórt azamat. Alǵy sózde aldyn – ala tanystyrdy. Keıinnen árqaısynyń óz róli bar. Sahnadaǵy orny, sóz kezekteri bar. Oqıǵa ótetin oryn aýystyrylǵan. Pesada – aýrýhanada, eki ómirdiń ortasyndaǵy kópir ispettes orynda ótse, spektaklde – oqıǵa ótetin oryn záýlim úıdiń aýlasy. Bul baılyǵyn kórsetý emes, paıdasynyń bes tıyn ekenin ańǵartý, kókeıge jetkize alý dep túsindik. Meıirbek qatarynyń basyn qosyp, olardyń aldyndaǵy qaryzyn ótegisi keldi. Janaza shyǵarar aldynda molda halyqtan: «Eı, halaıyq myna marqum kózi tirisinde qaısyńa qansha qaryzdar edi?» -,dep suraıdy. Sol qaryzyn ótemek bolyp jınady. Ókineri bar ma? Ómirinde aqshany kimnen aldy? Meıirbek aıtady: «Bul aqsha seniki, meniki, halyqtiki, áı, biraq, adal aqsha – eı!» -, deıdi. Bular óz ǵumyryn keship bitýge taıaý. Endi oılana bastaıdy. Munyń bári kim úshin? Bireýler aıtýy múmkin – balam úshin, bolashaq úshin dep. Sonda ol balalar tirlik qareketin jasamaı ma? Áke – shesheniń aýzyna qarap óte me? Torǵaı ekesh torǵaı da balapan kúninde aýzyn ashyp azyq kútkenimen, óse kele tirshiligin jasaıdy ǵoı. Bul ıkl almasa beredi. Qarttardyń oı talasy osy. Endi olar artyna qaraýǵa májbúr. Dáýletbek, Sovetbek, Asylhan. Bular Meıirbektiń dostary. Dáýletbek – óner, ádebıettanýshy, ónerpaz. Oılanary, tolǵanary da kóp. Onyń tolǵanysy (qandaı da bir ókpesiniń berilý formasy) shyrqalǵan áni, oryndalǵan termesiniń joldary men áýeniniń tula boıynda syńsyp jatyr. Sovetbek – áskerı tártiptiń ókili. Degenmen, ózine tártip júrgizýge jol bergenine ókineri bar. Ómirdiń máni baılyqta dep túsingeni úshin kúıinedi. Sol jolda baıdyń qyzyn alǵan. Biraq, ózi aıtqandaı aıaqtan salǵan tusaýǵa túsken. Asylhan – qulaǵynyń múkisi bar. Sonymen de, utymdy obraz bolyp tabylady. Oǵan ómir týraly ózgeniń aıtqanynan oı túıýdiń qajeti joq. Ol ózi oılanady. Sebebi ózgelerdiń aıtqanyn estimeı qalýy múmkin.
Bulardyń armany jastyq shaq. Ashyq aıtpaǵanymen aıtary sol. Sebebi ne deseńiz, jabylyp, kereń Asylhandy mazaq qylyp, daýystaryn shyǵarmaı sóılep otyr. Ańǵal Asylhan bolsa, ańǵarmastan dybys apparatyn tópeshtep tekserip otyr. Dramatýrgııalyq oı salatyn sát. Pesada bolmaǵanymen, rejısserdiń tapqyrlyǵy bola bildi. Endigi bir aıtarymyz Sovetbek pen Dáýletbek arasyndaǵy ereges. Jastyqty eske túsirmeıdi dep aıtyp kórińiz. Olardyń arasyna qoı – qoılap túsip júrgen baıaǵy ańǵal Asylhan. Endigi tilge tıek eterimiz, 35 jastaǵy jas jigittiń beınesi. Qyrshynynan ketken. Onyń oqıǵasy qarttarǵa oı saldy, oılandyrdy. Bar bolǵany 35 aq jas. Netken ádiletsizdik. Qarttar ol arqyly jastyqtyń mánin, ómirdiń qadirin taǵy bir márte saraptady.
Ár túrli minezge ıe keıipkerlerdiń ómirge qatysty tujyrymdary men paıymdary bólek. Qundylyq dep esepteıtinderi de ózgeshe. Basty ıdeıa retinde qartaıǵan adamnyń, baqyt týraly oılaryn, ómirdiń máni jaıynda tolǵanystaryn alýymyzǵa bolady. Astarly mán dep – jastyq pen kárilik syndy eki urpaqtyń araqatynasyn tarazyǵa tartqan zymyrap ótip jatqan ýaqytty kórdik. Kóp jaǵdaıda bárine tóreshi ýaqyt dep jatamyz ǵoı, sonyń naqty dáleli dep osy shyǵarmany esepteýge bolady.
Sońynda aıtarymyz, aıtpasymyzǵa bolmaıtyn jáıt mynaý: Qarlyǵashtyń sáýleli beınesi kelip, tórteýiniń shashyraǵan basyn biriktirdi. Aq joldyń, úmittiń sımvoly bolǵan matamen árqaısyn biriktirip, olardyń úzilýge shaq qalǵan úmitin qaıta jalǵap ketti! Fınalǵa laıyqty núkte retinde oılap tabylǵan sheshimge kóńilimiz toldy.
Kórermenge oı salyp, óz ishinde sheshim shyǵarýǵa múmkindik beretin qoıylymdardyń qatarynda alda kele jatqan bul pesanyń ǵumyry uzaq boldy. Degenmen, eskiniń qursaýynan bosap shyǵyp, jańa kezeńge ótý artyq bolmas edi. Bul oıymyzdyń joǵaryda aıtylǵan jas pen káriniń araqatynasyna qatysy joq.
«Úmit úzgim kelmeıdi»
Avtory – N. Kelimbetov
Janr – drama
Qoıýshy rejısserler – Esmuhan Obaev, QR halyq ártisi
Tóleýbek Aralbaı, QR eńbek sińirgen ártisi
Qoıýshy sýretshi – Esenkeldi Tuıaqov, QR eńbek sińirgen qaıratkeri
Mýzykamen kórkemdeýshi – E.Qýantqanov
