Táýelsizdik jyldarynda qazaq beıneleý ónerinde jańa izdenister, zamanaýı serpin, ulttyq erekshelik, ulttyq kodty zertteý kórinisterimen anyqtaldy. Táýelsiz Qazaqstanda beıneleý óneri egemen eldiń ulttyq mádenıetiniń bir bóligi retinde halyqtyń jan-dúnıesine, estetıkalyq suranysy men oı-talǵamyna, rýhyn kóterýge úlken áserin tıgizdi.

Osy kórinistiń jalǵasy retinde búgingi kúnde de qazaq beıneleý óneri qalyptasqan memleketimizdiń damý kezeńderin shynaıy beınelep keledi. Demek, qazirgi tańda Táýelsiz Qazaqstan beıneleý ónerindegi kórkemdik dástúr jalǵastyǵy, ótkenge oralý, halyq batyrlaryn, tarıhı kezeńderdi qamtý, ańyzǵa aınalǵan keıipkerlerdi túrlendirý jáne olardyń mazmunyn jańasha kózqaraspen ashý sekildi ózgerister oryn alýda.

Shyǵarmashylyǵynda romantıkalyq áýestenýshiligimen, rýhynyń erkindigimen, sulýlyq pen ásem boıaýlarynyń ereksheligimen úılesken monýmentaldy oılarymen bólisken, belgili sýretshi Kamıl Mýllashevtiń týyndylarymen tanysamyz.

Qazaq beıneleý ónerinde Kamıl Mýllashevtiń shyǵarmalary ulttyq mádenı beınelerimen, ár túrli janrlyq kompozıııalaryndaǵy tereń mazmundyǵymen erekshelenedi. Qylqalam sheberi ózin realıst sýretshilerdiń qataryna jatqyzady.

Belgili sýretshi Kamıl Mýllashevtiń esimi tek Qazaqstanda ǵana emes, jaqyn jáne alys shet elderde de jaqsy tanymal. Sýretshiniń shyǵarmashylyǵy 1970 jyldardan bastap qalyptasqan bolatyn. Sol kezdiń ózinde-aq ol óziniń qoltańbasymen, taqyryptyq ereksheligimen birden kózge tústi. K. Mýllashev «qatal stıldiń» negizin salýshylardyń biri, 1967 jyly N.V. Gogol atyndaǵy Almaty kórkemsýret ýchılıesin, 1978 jyly V.I. Sýrıkov atyndaǵy Máskeý Memlekettik kórkemsýret ınstıtýtyn T. Salahovtyń sheberhanasynan bilim alady. Bul bilim ordasynan sýretshi kásibı sheberlik jaǵynan da, ómirlik tájirıbeden kóp sabaq alady. 1978 jyly qalamger Almatyǵa oralyp, búkilodaqtyq jáne halyqaralyq deńgeıdegi kórmelerge qatysa bastaıdy.

Onyń «Jer jáne Ýaqyt. Qazaqstan» (1978) atty dıplomdyq shyǵarmasy sýretshiniń atyn shyǵaryp qana qoımaı, respýblıkanyń romantıkalyq sımvolyna aınalǵan bolatyn[1].

Osylaısha, sýretshi tyń jerlerdi ıgerýmen jáne adamnyń ǵaryshqa shyǵýymen belgilengen sońǵy dáýirdiń qaıtalanbas beınesin jasady. Trıptıhtyń sol jaǵy «Aq shól dalada», «Jastyq shaq» ortalyq bóligi jáne oń jaq bóligi «Nan pisirý» dep atalady. Bul shyǵarmanyń barlyq bóligindegi kompozıııalyq tásili barlyǵynda birdeı alynǵan. Iaǵnı, úlken aspan keńistigi, adamdardyń jetistigi, kórermen nazary tómennen joǵary qaraı alynǵan. Col ýaqytqa tán ómirge degen oń kózqaras osy úsh sýrette aıryqsha kórinedi. Ishindegi keń tanymal bolǵan ortalyq bóligi «Jastyq shaq» kartınasy sýretshini birden «arnaıy tanıtyn» shyǵarmasyna aınalady.

«K. Mýllashevtiń shyǵarmashylyǵynda, 1980 jyldary sýretshilerdiń sýrettegen taqyryptary jalpy zamanaýı álemdi jáne tarıhı kezeńderdi qamtý, adam men tabıǵattyń qarym-qatynasyn, úılesimdiligin beıneleıtin ıdeıalar basym boldy. Eń bastysy sol ýaqyttaǵy sýretshiler óz baǵyttaryn, stılin shyǵarýǵa, oılaryn ózgeshe bildirýge, daralyǵyn tabýǵa degen umtylys qalamgerdiń de boıynan kórindi. 1980 jyldardyń ortasyndaǵy Qazaqstannyń beıneleý ónerinde sýretshilerdiń qorshaǵan ómir máselelerin beıneleýge degen qajettiligi baıqalady, olar 1970 jyldardyń keskindemesinde kóterilgen ishki sezimdi, narazylyq, qorshaǵan ortanyń kórinisine, qarama-qaıshylyqqa, adamnyń jan-dúnıesine arnalǵan taqyryptardy jalǵastyrady»[2]. Áleýmettik, azamattyq máseleler, sýretshilerdiń kótergen suraqtary jaýap berýdi talap etti. 1980-1990 jj. sýretshilerdiń shyǵarmashylyǵy qoǵamnyń adamgershilik ahýalyn jaqsartýǵa degen umtylysymen kórermenderdi shyndyqty synı baǵalaýǵa, máńgilik qundylyqtar týraly oıǵa ıtermeledi. Búgingi kúni, bul týyndy janǵa erekshe áser etedi, adam ómiriniń batyrlyǵy men ýaqyt pen áleýmettik qurylymǵa qaramastan qundylyqqa ıe.

Ónertanýshy K. Muqajanova «sýretshiniń týyndylarynyń ıdeıalary men beıneleri óz zamanynyń kórkemdik úderisterimen baılanysty bolǵanyn, sýretshiniń keskindemesine tán formanyń lakonızmi, beıneli ıntonaııanyń ustamdylyǵy, avtordyń shyndyqty romantıkalyq sezimmen baılanystyra bilýi odan ári onyń stıliniń ereksheligi retinde saqtalǵandyǵyn» atap otyryp, qalamgerdiń shyǵarmashylyǵyndaǵy shynaıy, avangardtyq jáne jalpylama-sımvoldyq týyndylardyń úılesekendigin meńzeıdi[1].

Keńes dáýirindegi sýretshilerdiń týyndylarynda shyndyqty, zamandastarynyń beınelerin sýretteý qalypty jaǵdaı bolatyn. K. Mýllashev bolsa, sol kezeńde ómir súrip jatqan shopandardyń beınesin, olardyń kúndelikti ómirin óz shyǵarmasyna arqaý etti.

Ónertanýshy A.K. Iýsýpova «K. Mýllashev beınelerin - etnografııalyq dáldikpen beıneleıdi, sheberdiń baıqaýynyń durystyǵy, onyń týyndylaryndaǵy keıipkerler kıiminiń dástúrli, ne bolmasa formaldy emestigi, ıaǵnı kúndelikti ómirdegi biz kórip júrgen aýyl turǵyndarynyń qarapaıym obrazyn beredi»[2], - dep sýretshiniń týyndylaryndaǵy sol kezeńdegi adamdardyń ómir-tirshiligin kóz aldymyzǵa alyp keletinin aıtady. Mysaly, qalamgerdiń «Shopan» (1979) atty týyndysy 1960 j. M. Kenbaevtiń «Kezdesý», «Asaýǵa quryq salý» syndy týyndylardan múldem bólek. Jalpy, aýyl taqyryby 1960-70 jyldary kóptegen Qazaqstan sýretshileriniń shyǵarmalarynda eń basty taqyryptardyń biri boly. S. Aıtbaev, Sh. Sarıev, T. Toǵyzbaev, Á. Sydyhanov, M. Kenbaevtiń jáne t.b. sýretshilerdiń shyǵarmalarynda ózindik dúnıetanym, sol kezeńdegi adamdardyń ómiri, sımvolıkaǵa qushtarlyq tán boldy. 1950–1960 jyldar aralyǵyndaǵy ózindik epıkalyq-romantıkalyq sarynymen jəne ulttyq naqyshty beıneleýimen erekshelengen sýretshilerdiń biri — M. Kenbaev tarıhı sıýjetterge den qoıa otyryp, eń bir tynysh, beıbit sheshimderdi tańdaıdy. Mysalǵa, «Shopan əni» (1955) shyǵarmasynda kədimgi daǵdyly kórinis tabıǵatpen úılesimdi birlikte tirshilik etetin jer ıesiniń dańqyn asyrǵan ǵajaıyp gımnge aınalsa, «Asaýǵa quryq salý» (1957) adamnyń erkin ómirin, onyń kúsh-qýaty men eptiligin sýretteıdi. Sýretshini adamdardyń qarym-qatynasy men halyqtyq minez-qulyqtyń ýaqyt pen keńistik yqpalynan təýelsiz rýhy tebirentedi[2].

Bul kartınalardan tabıǵat pen adamnyń bir-birimen erekshe baılanysyn, týǵan jerge degen erekshe ystyq yqylasty, baqytty sátti kóretin bolsaq, K. Mýllashevtiń «Shopan» týyndysynda bul kóńil-kúı kerisinshe basqa arnaǵa aýysady.

Birinshiden, sol kezdegi zertteýshilerdiń birden baıqaǵany basty keıipker shopannyń kóreremenge teris qarap turǵan sáti kóńildi ózine eriksiz aýdarady. Bizge onyń bet-álpeti kórinbegenimen, onyń búkireıip turǵan turysynan kóńil-kúıiniń joqtyǵyn, mazasyz oı ústinde turǵanyn sezemiz. Kompozıııany bir tutastyqta ustap turǵan shopannyń alyp beınesin ne mazalap turǵany kórermenniń nazaryn birden aýdarady. Bul suraqtyń jaýabyna qalamger ózi bylaı dep jaýap beredi: «shyn máninde aýyl sharýashylyǵymen aınalysý, ásirese mal sharýashylyǵymen aınalysý ońaı jumys emes. Shopandar demalyssyz jyl boıy eńbek etedi, maldy kútedi, tóldegende jaýyn-shashyn, borannan qutqarady, jyly, qurǵaq jerde ustaýǵa tyrysady. Jyl mezgiline baılanysty olardyń júnin qyrqady, qystan aman alyp shyǵýdyń joldaryn izdeıdi» degen sııaqty basqa da qıyndyqtardy atap ótedi[3]. Osyndaı kórinisterdi sýretshiniń «Dala jelderinde» (1985) dep atalatyn kelesi týyndysynan da kórýge bolady. Aýa raıynyń buzylýyna baılanysty, shopan otbasymen maldaryn tez arada jınap qoraǵa kirgizip jatqan sátin beınelegen. Sýretshi sonyń barlyǵyn óz kózimen kórgendikten, týyndydaǵy shopannyń sezimin túsiný arqyly onyń beınesin, shynaıy ómirdegi kórinisin shyǵarǵan. Kartınalardan baqytty ómir nemese keń-baıtaq jazyq dalada tynyshtyq uıalaǵan sátter emes, kerisinshe mazasyz, kúndelikti aýyl adamdarynyń kúıbeleń kúnkóris tirshiligin, shopan beınesiniń shynaıy ómirdegi eńbegin kórsetedi. Mýllashevtiń sol jyldardaǵy «Tyń jerler» (1980 j.), «Balyqshy» (1988), «Kóktemgi samal jel» (1979), «Oınap jatqan balalar» (1983), «Qurǵaqshylyq» (1982) atty týyndylarynda bos qalǵan aýyldy jerlerdi, tynyshtyq pen belgisizdik uıalaǵan kezeńdi kóremiz, ýaqyt bir mezette toqtap qalǵandaı áser qaldyrady. Onyń týyndylary derekti fotosýretter ispetti. Qolyna fotoapparatyn alyp júrip, sol kezeńdegi aýyldy, kóshelerdi, adamdardy túsirip alǵandaı, týyndylary 80 jyldardaǵy ómirdiń shynaıy kórinisin baıandaıdy.

1984-87 jj. KSRO Sýretshiler odaǵynyń joldamasy boıynsha, 1981 jyly sýretshi Sırııa men Aýǵanystanǵa shyǵarmashylyq saparlary kezinde jerdiń eń ystyq núktelerinde kóptegen syzbalar men keskindemelerdi kenep betine túsirgen bolatyn. Bul týyndylarynda qalamger sol kezdegi ómir faktileri men shyndyqtaryn ǵana emes, sonymen birge ǵalamdyq, jalpyǵa ortaq problemalardy, bosqyndardyń taǵdyryn beıneleıdi[1]. Onyń «Moldalar» (1982), «Kýneıtra» (1985), «Ǵajaıyp Palmıra» (1982)» «Aýǵandyq», «Qasıetti qabyrǵa janynda» (1985), «Bosqyndar» (1981) atty kartınalary taıaý shyǵystaǵy halyqtyń qıyn ómirin kóz aldyńa alyp keledi jáne olardyń beınelerin sýyq tústermen, qatal mánerde jetkizedi.

Beıneleý ónerinde portret janry sheksiz múmkindikterge ıe. Qylqalam sheberiniń shyǵarmashylyǵynda portret janry erekshe oryn alady. Avtordyń paıymdaýynsha «birinshiden, jaqsy jazylǵan portret belgili bir sátti toqtata alady, keleshekke salynǵan adamnyń tek beınesin ǵana emes, sonymen birge onyń aýrasyn, ishki jáne syrtqy álemin jetkize alady. Ekinshiden, portret «tiri» bolýy kerek. Bundaı «tirshilikke» sýretshiniń úlken sheberligi men onyń barlyq sezimderiniń shoǵyrlanýy qol jetkizedi. Eń sátti oryndalǵan portret, ol adamnyń tek beınesin berýde ǵana emes, sonymen qatar, onyń ishki jaǵdaıyna kire alǵan kezde, tipti bınelep jatqan adamnyń ózine aınalý jáne onymen tolyq baılanys taba bilýinde» deıdi[1].

Kenepkerdiń portertterin beınelenýine baılanysty birneshe topqa bólýge bolady. Birinshi topqa onyń otbasyna arnalǵan jeke portretterine «Ákemniń portreti» (1972), «Balamnyń portreti» (1989), «Súıikti áıelimniń portreti» (2009), «Avtoportret» (2013) atty týyndylarynda sýretshi tek bir ǵana adamdy ala otyryp, onyń syrtqy kelbeti men sol adamnyń jeke qasıetterin ashýǵa tyrysady. Bul keıipkerlerdiń beınesin ashýda sýretshi olardy qarańǵy aıada nemese qanyq bir tústi fonda beıneleıdi. Tek, óziniń «Avtoportretin» sheberhanasynda, óziniń ár túrli emoııa men ıdeıaǵa toly keńistiginde, shyǵarmashylyqqa toly jeke áleminde usynady.

Kelesi portrettik jumystarynda sýretshi keıipkerlerdi belgili bir shynaıy ortada, bólmeniń ishinde «Kútý» (1995), teńizdiń jaǵasynda «Alys jaǵalaý» (1997), tabıǵat aıasynda, alma baǵynda «Taltús» (2000), «Qazaqstannyń birinshi prezıdenti N.A. Nazarbaev» (1997) portretin arnaıy Memlekettik rámizderdiń aıasynda, saltanatty kıimde beıneleıdi.

Úshinshi toptaǵy portretterge tarıhı tulǵalar «Abylaı han» (2014), «Aqyn Sara» (2002), dástúrli kıimdegi, ásem áshekeı buıymdarymen erekshe náziktikte oryndalǵan uly dala arýlarynyń portretteri - «Súıinbıke» (1999), «Eýrazııa. Qypshaq qyzy» (2001), «Ejelgi Bozoq qalashyǵyndaǵy áıel» (2008) beınelerin jatqyzýǵa bolady. Bul portretter erekshe mánerde, tegis, ári anyq bolyp keledi. Olar HV-HVI ǵǵ. Batys sheberleriniń jumystaryn eske túsiredi. Bunyń sebebi, Mýllashev Máskeý kalasynda oqyp júrgen kezde, Ermıtajdaǵy Batystyń qaıta órleý kezeńindegi sýretshilerdiń tehnıkalarymen jite tanysady jáne olardyń boıaý mánerindegi qupııalaryn zertteıdi. Sol kezde qoldanǵan tehnıkalaryn osy portretterde qoldanǵanyn aıtady[3].

Ýaqyt, tarıh, ǵasyrlar týraly estelik uǵymdary árbir adam úshin belgili bir ómir kezeńinde mańyzdy bola bastaıdy. Sýretshi tarıhqa, kóshpendi qazaq ómirine («Ótken ómir dástúri», 2004) arnalǵan shyǵarmalarynda osy uǵymdar jaıynda óziniń kózqarasymen bólisedi.

80 jyldardyń aıaǵy men 90 jyldardyń basynda K. Mýllashev shyǵarmalaryn erkin mánerde beıneleı bastaıdy. Bundaı ózgeris negizi onyń folklorǵa degen qyzyǵýshylyǵynan týyndaıdy. Osy kezeńdegi respýblıkanyń beıneleý ónerinde urpaqtar almasýy, shyǵarmashylyqtyń shynaıy rýhanı negizderin izdeý, kórkemdik órnekterdi jańartý men baıytýǵa umtylý proesteri anyq baıqalady. Sýretshilerdiń jumystarynda kompozıııalyq jáne taqyryptyq izdenisterdiń úzdiksiz júrýiniń arqasynda jańa maǵynadaǵy týyndylardy jasaýǵa umtylys týdy. Máselen, A. Sydyhanov, E. Tólepbaev, A. Aqanaev, B. Tıýlkıev, R. Esirkeev, Q. Ahmetjan jáne t.b. sýretshilerdiń qatarynda K. Mýllashev te bar edi.

Qalamger sýretpen de, túspen de shektelmeldi, sol kezde Mýllashev shyǵarmashylyǵyn «erkin sıpattaýǵa» tolyq bel býǵan edi. Ol sol ýaqyttaǵy ómirdi beıneleıtin týyndylar jazǵysy kelmedi. Sol jyldary sýretshi «kóz aldyna bir qoǵam buzylyp, basqasy salynyp jatqanyn, belgisizdiktiń paıda bolýy, haos ómirdiń barlyq jaqtaryn qamtyǵanyn» aıtady. Soǵan baılanysty qalamger adam ómir súre alatyn basqa álem oılap tapty. Ol álemde adam jańadan paıda bolǵan edi. Qalamgerdiń áleminde adamdar janýarlarmen de, ósimdiktermen de teń dárejede boldy. Kenepte ıntýıtıvti tabylǵan kompozıııalyq sheshim arqyly ózara qarym-qatynas jasaı otyryp, bir-birine qysym kórsetpedi, ólshemimen de, túsimen de yńǵaıly ornalasty»[1], - dep kenepker beınelerine osyndaı sıpattama beredi. Túrli sezimderdiń áserinen týyndaǵan «Shabyt» (1989), «Balyq pen buǵy patshasynyń áńgimesi», «Altyn ǵasyr» (1991), «Sýretshi álemi» (1989) sııaqty kartınalarynda kompozıııalary erkin, kóp qabatty boıaýlar shashyrańqy túrde, jan-jaqqa tarap, birde tańba sııaqty kelse, birde eles, túske aınalyp jatty.

Sýretshi jumbaq, túsiniksiz, keremet álemge tap bolǵan kezde, jarqyn beınege sezimmen jaqyndaǵanda, ózin baqytty sezindi. K. Mýllashev ózine erekshe álem oılap tabý arqyly, oǵan tereńirek úńilýde, tańǵajaıyp ekinshi álem esigin ashty. Kenepker ár kezeńde jańa oılar men taqyryptar, beıneleýdiń jańa mánerin shyǵaryp otyrdy. Soǵan sáıkes, 2000 jyldardaǵy «Armannan tys», «Ómir beretin qyzǵaldaq shyryny», «Ata-babalardyń shaqyrýy» «Baqyt qusy», «Juldyz ustaýshyǵa aparatyn jol» syndy shyǵarmalary sıýrrealıstik baǵytta, qııal-ǵajaıyp, fantastıkalyq sarynymen tańqaldyrdy.

Dala, taýlar men ár túrli sý qoımalary, aǵashtar sýretshiniń bala kezinen jaqsy kóretin nysany. Sondyqtan, peızaj janry sýretshiniń barlyq shyǵarmashylyq kezeńinde kezdesedi. Sol, 2000 jyldardaǵy «Sharyn qulyptarynyń sherýi», «Baqta», «Bizdiń úı» (1999), «Qapshaǵaı kórinisi» (2000) jáne t.b. kenepteri arqyly sýretshi bizdiń álemge oralyp otyrdy. Osyndaı salystyrmaly túrde eki álemdi qatar alyp júrý arqyly qalamger shekten shyqpaýdyń amalyn taba bildi, onyń basyna tóngen tájirıbeni de, synaqty da kótere aldy.

2013-2019 jyldary Mýllashev Qazaqstannyń aýyldary men jaqyn elderderge is-saparǵa attanady. Jol boıy oryndaǵan plenerden paıda bolǵan shyǵarmalary, dala, taý, kóldiń kórinisteri kóterińki kóńil-kúı syılaıdy. Mysaly, «Armenııadaǵy shýaqty kúz», «Ystyqkól jaǵasyndaǵy taltús» (2013), «Merke taýlary», «Shý dalasy», «Dala joldarynda» (2019) kenepterinde ashyq aspan, qanyq-jarqyn saltanatty túster, sýretshiniń tabıǵat sulýlyǵyn tamsana beınelegenin kórýge bolady. Mundaǵy avtordyń jazý máneri 80 jyldardaǵy kenepterge qaraǵanda múldem bólek. Ýaqyt talabyna saı, zaman ózgerisi, táýelsizdik nyshany, erkindik, jań ómir, zamanaýı kózqaras, mol tájirıbesiniń nátıjesinde sýretshiniń shyǵarmashylyǵyna úlken ózgerister alyp kelgenin baıqaýǵa bolady. Munda sýretshiniń janyn baqyt pen tynyshtyq uıalaǵanyn sezýge bolady.

Búgingi tańda da sýretshiniń ómiri shyǵarmashylyqqa toly. Mýllashevtiń qazirgi kezdegi kenepteri tańqaldyrmaı qoımaıdy. Onyń týyndylarynyń basym bóliginde kosmos taqyryby qozǵalady.

Sýretshi shyǵarmashylyǵynyń qaı kezeńi bolmasyn, keskindeme óneriniń keńistigi men faktýrasyna enýge májbúr bolasyń. Árbir týyndylarynda avtorlyq taza ıntýıııasyn, aldyn ala boljaýǵa bolmaıtyn tústerdiń úndestigin, mánerli úılesimdiligin, sonymen qatar belgilenip alynǵan kompozıııalyq yrǵaqty qarapaıym formanyń anyqtyǵyn, túsiniktiligin, dáldigin kóre alamyz. K. Mýllashevtiń shyǵarmashylyǵyndaǵy professıonalızm men kórkemdik kemel oıy, onyń jeke-dara máneriniń ár-alýyndylyǵy zamanaýı keskindeme óneriniń jańa joldaryn izdenýge septigin tıgizdi.