Sondyqtan Qazaqstanda jańadan qalyptasyp jáne damyp kele jatqan jas ǵylym restavraııany qolǵa alý, ony urpaqtar sabaqtastyǵynda mańyzdy oryn alatyn, máni keń, mazmuny tereń bolý qajettik qundylyǵyn týǵyzý kerek. Demek, kóne ǵasyrdan beri saqtalyp kelgen qazaq eliniń dúnıetanymyn, salt-dástúrin kórsetetin, sondaı-aq is-áreketpen júrekten shyqqan erekshe baǵa jetpes qundylyqtardyń muraǵatqa aınalýy úshin, ony jańalandyrý, búgingi jas mamannyń mindeti. Qazaq óneriniń  jaýharlaryn taza qalpynda ózgerissiz, zerttep oqý-restavratorlar men ónertanýshylardyń mańyzdy mindetine aınalýǵa tıis.

Qazaqstan Respýblıkasynyń Almaty qalasyndaǵy Á. Qasteev atyndaǵy MÓM men Ortalyq murajaıynda qalpyna keltirý jumystary búgingi tańda qarqyndy ósip keledi. Elimizde bul is jańadan damyp kele jatqandyqtan árbir óner salasyndaǵy mamandar, kásibı restavratorlar óte az. Sondyqtan qazaq elindegi restavraııa ǵylymynyń alǵashqy satylarynyń birine ıe bolýy úshin qaıta qalpyna keltirý isi óz deńgeıin damytý qajet. Bul rette T.Q. Júrgenov atyndaǵy Qazaq Ulttyq óner akademııasynda ashylǵan «restavraııa» mamandyǵynyń tyrnaqaldy qadamy bastaldy. Iaǵnı, Almaty qalasynda qaıta qalpyna keltirý boıynsha jas túlekterdiń jańa mamandyqqa ıe bolý legi baıqalady. Jalpy restavraııa ǵylymynda erenbeı eńbek etip kele jatqan restavratorlardyń bir qatary Doshadjaeva S.T, Qaldybaeva G.R, Qojamjarova G.S, Smaǵulova K.K, Tursynbaeva Sh.S. esimderi belgili. Olardyń restavraııaǵa qarasty jumystary keń, ári aýqymdy. Kartınalarmen jaqyn eńbek etýi arqyly sýretshiniń jaǵystarynan minez-qulqyn, qoldanǵan boıaýlaryndaǵy oıyn, ishki sezimderin, sezinýmen birge týyndynyń damýyndaǵy ómirin jalǵastyrýyna, muraǵat bolyp qalýyna septigin tıgizedi. Keleshek urpaq tarıhyna asyl qazynaly eskertkishterge, qundylyqtarǵa óshpes iz qaldyrý maqsatymen restavraııany jandandyrý arqyly mamandar daıarlaý, qazirgi kúnniń ózekti máselesiniń biri.

Óner men mádenıette qalyptasqan kóptegen oılar, jasalǵan dúnıelerdi zerttep, zerdelep qaraý, olardy saqtap, qalpyna keltirý, urpaqtan urpaqqa amanat etý árbir óner zertteýshileriniń kókeıkesti máseleleri bolýy shart. Qazaqstan jeriniń mádenıetine, ónerine úlesin qosyp júrgen aıtarlyqtaı zertteýshilerdiń eńbekteri baǵalanyp, keleshek jas urpaqtyń úmitin oıatyp jatsa, ári qaraı damýdyń belsendi belesteri baıqalady. Osyǵan sáıkes kóptegen oı júgirtip, saýalǵa aınalyp qalǵan máselelerdi tereńinen qarastyrý búgingi tańdaǵy dıplomdyq zertteý jumysynyń kezekti bir maqsatyna arqaý bolyp otyr.

Jalpy ǵylymı zertteýdegi ádistemelik kesheninde zerttelgen eńbekter arqyly belgilengen taqyrypty jan-jaqty ǵylymı kózqarasta zertteý júrgizý boıynsha: Jadaıbaev Á, Muqajanova Q, Kosenkonyń V. birigip oryndaǵan «Á. Qasteev atyndaǵy Memlekettik óner mýzeıi» atty eńbeginde mýzeıdiń ǵylymı qyzmetkerleriniń qor jınaýynda, taldaýynda, eksponattardy ǵylymı óńdeý barysynda saqtaý arqyly, qaıta qalpyna keltirý isinde mol tájirıbe jınaı bildi. Mýzeı menshigindegi keskindeme, grafıka, músin, metall jáne jumsaq zattardy qaıta  óńdeıtin sheberhanalar men qor saqtaý bólmeleri, sondaı aq kıno men fotolaboratorııa, kompıýterlik ortalyq bar ekendigi baıandalady[1,15 b].

Abdrahmanov S, Qul-Muhammed M.A, Asqarov Á.A, Qaseıinov D.Q, Kópishev Á.S, «Qazaqstan Respýblıkasy MOM» Fotoalbomynda 20 jyldan astam ýaqyt ishinde ortalyq mýzeıindegi zattardy qalpyna keltirý boıynsha birneshe myńdaǵan eksponattarmen jumys jasady. Mamandar qalpyna keltirý jumystarynyń nátıjesi boıynsha eki kórme ótkizgeni málim. Kórmeler maqsaty eksponattardy qalpyna keltirý qyzmetteriniń qyr-syrynyń negizgi baǵyttarymen kórermenderdi tanystyrǵandyǵyn baıandaıdy[2,55b].

Sýretshi-restavratorlardyń mindetteriniń biri – murajaılyq qundy zattardy qalpyna keltirý, onyń negizgi túsinikteri men anyqtamalary, tarıhı murajaılardaǵy restavraııalyq qyzmetin aıtýǵa bolady. Al osy restavratorlar jaıynda kóptegen óner zertteýshileri óz pikirlerin jarııalap, kóptegen maqalalar qaldyrǵany aqıqat. Onyń aıǵaǵy, Qazaqstanda joǵary sanatta dıplomdalǵan sýretshi-restavrator, Eliniń eńbek sińirgen mádenıet qaıratkeri Doshodjaeva Sara Tleýkýlovna jaıly ónertanýshy Iýlııa Starıkovanyń «Iýbıleı nedelı» atty jýrnalyndaǵy «Kak vozrojdaetsıa vechnost» maqalasynda Qazaqstandaǵy restavratorlardyń qyzmeti úlken suranysqa ıe ekenin, Sara Doshodjaevadan kómek suraýǵa murajaılar da, jeke kartına kollekıonerleri de keletinin aıtady. Janr klassıkteri restavraııany ónerdiń jedel járdemi deıdi. Jáne magııaǵa da jatqyzady. Óziniń sheberhanasyn kásibı restavrator Sara Tleýkýlovna jańadan ómirge kelý bólmesi deıdi[3].

Ksenııa Evdokımenko, Kýltýra. Novostı nedelı, «Rybıı kleı ı lnıanoe maslo» maqalasynda jyl saıyn Sara Tleýkýlovna mýzeı qoryna túsip, on myńǵa jýyq týyndylarǵa aldyn-ala baqylaý júrgizedi deıdi. Mindetti túrde qalpyna keltirý kerek degen jumystarǵa erekshe nazar aýdarady, sodan keıin restavraııalyq keńeste týyndyny qaıta qalpyna keltirý strategııalary qarastyrylady da, jalpy jumys jaıynda ýaqyt merzimin beredi[4].

Svetlana Romashkınanyń «Ia pokýpatel sobstvennık 12», «Starye novye kartıny» atty maqalasynda Á. Qasteev atyndaǵy óner murajaıyndaǵy sýretshi-restavrator S. Doshodjaevanyń kórmesi týraly, onda Ábilhan Qasteevtiń, Sergeı Kalmykovtyń, Aleksandr Kıprenskııdiń, Kattını Djovannıdiń, Pavel Fılonovtyń jáne t.b. áıgili sýretshilerdiń týyndylaryna restavraııa jumystary jasalǵandyǵy týraly negizgi maǵlumattar sıpattalady. Kartınalardy qalpyna keltirý isimen 33 jyl boıy jumys jasap kelgen S. Doshodjaeva, akademık I. Grabar atyndaǵy Búkil reseılik ǵylymı-restavraııalyq ortalyǵyn bitirgenin, osy ýaqyt aralyǵynda restavrator kóptegen sheberlerdiń, batys – eýropalyq, qaıta órleý dáýiriniń, reseı, keńes jáne qazaq mektepteriniń týyndylaryn qaıta jandandyrǵany jaıly aqparat beredi[5].

Al, Á. Qasteev atyndaǵy MÓM-da restavraııa ortalyǵynyń jetekshisi, restavrator-grafık Qaldybaeva Gúljan Ahmadıevnadan suhbat alý barysynda, jalpy mýzeıdegi restavraııa ortalyǵynyń qalyptasqany jaıynda maǵlumattar berdi. Ol óz paıymdaýynsha, mýzeı 1970 jyldary Igembaeva Kúmisjan, Smaǵulova Daken Kalımovna, metall jaǵynan Qarataev sııaqty restavrator mamandaryn jınaı bastaıdy, biraq ol kezde jeke bólim de, odaq ta bolmady. Birshama mamandar birikken soń 1995 jyly restavraııalyq bólim qalyptasty deı kele, bastapqy ýaqytta bólim dep atalady da, keıin jeke ortalyqqa aınalady. Meńgerýshisi Doshodjaeva Sara Tleýkýlovna taǵaıyndalyp, 1996 jyldan bastap restavraııalyq keńes qurylady[7].

I RESTAVRAIIa TÝRALY TÚSINIK

Restavraııa tarıhyna sholý

Restavraııa (jańǵyrtý) (lat. restavratio – qaıta qalpyna keltirý is-sharalar jıyntyǵy, eskertkishter men mádenı materıaldardyń qundylyqtaryn qamtamasyz etip, múmkindiginshe odan jańa beımálim qasıetterin ashý, zertteý[32, 5b].

Kásibı restavraııa (qaıta qalpyna keltirý) – jeke jıyntyqtardyń ónerin, merzimin kúsheıtý úshin jáne uzartý maqsatynda zattyq buıymdardyń qyzmetine qajettiliginen týyndaǵan. Qaıta qalpyna keltirý málimetteri eń alǵash orta ǵasyrda paıda bolyp, kásibı mektepter HII-HVIII ǵasyrlarda qalyptasty. Restavraııanyń barlyq túrinde negizgi maqsaty árbir búlingen (synǵan, urylǵan, soǵylǵan, maıysqan t.b.) zattardy qalpyna keltirip, buıymdy árlep, óńdep saqtaý boldy. Jańǵyrtý degenimiz – murajaılyq jáne kommerııalyq túrlerdiń jańarýyn aıtady. Jańǵyrtýdyń maqsaty – alǵashqy kórinisin qalpyna keltirý, al negizgi baǵyty tirshiligin saqtaý bolyp keledi. Eger murajaılyq jańǵyrtýdy alatyn bolsaq, ol buıymnyń tirshiligin qarastyrady[8, 75b].

Jańǵyrtý jáne qaıta qalpyna keltirý – ejelgi zamannan,  zattyq óner paıda bolǵannan beri engizilgen. Óner – adamzat sekildi. Jyl ótken saıyn eskirýin, kónerýin toqtatpaıdy. Qaıta qalpyna keltirý – Antıka (kóne dáýir) kezeńinde ómir súrgen: b.z.d. III ǵasyrda Plını men Vıtrývıdiń tusynda freskalardy kóshirgen ýaqytynan – aq alǵashqy syndar paıda boldy. Al, Orta ǵasyrda dinı shyǵarmalardy qalpyna keltirý kezinde onyń beınelerin saqtaý nemese sol zaman tusyna laıyqty jańǵyrtýlar jasap, ózgertip otyrdy.

Tarıhı derekterdegi málimdeme jańǵyrtýlarda ataqty sýretshilerge senim artqan. Mysaly, Loreno dı Kredı Paolo Ýchchello men Fra Andjelıkonyń týyndylaryn qalpyna keltirip, durystaǵan. 1550 jyly Gentede Ian van Skorel men Lanselot Blondel Ian van Eıktiń «Altar» shyǵarmalaryna óńdeýge tapsyrma alǵan jáne jumystarǵa óz tarapynan bólikteriniń úlesin qosqan. 1564 jyly Danıele da Volterraǵa shirkeý qyzmetkerleri Sıkstın kapellasyndaǵy Mıkelandjelanyń «Qorqynysh soty» («Strashnyı sýd») shyǵarmasyndaǵy jalańash beınelerin matamen ásemdep, búrmelegen. Keıbir shirkeýlerde mysaly, Mılan soboryndaǵy dinı qyzmetkerler qatty kúızeliske ushyraǵan týyndylardy jaǵyp, al saqtalýy jaramdylaryn qaıta jańǵyrtqan. Shirkeýlik shyǵarmalardy jańǵyrtý degenimiz – olardyń qaıtadan jazylýyn nemese kóshirilýin aıtady[46, 125b].

Rımde HVIII ǵasyrdyń sońynda jańǵyrtýmen aınalysqan belgili sýretshi Karlo Maratta boldy. Ol Rafaeldiń «Stany» men «Lodjıin» jańǵyrtqan jáne Paloo Farnezede aǵaıyndy Karrachıdiń galereıasyn qaıta qalpyna keltirgen. Karlo Maratta asa kórnekti sheber jańǵyrtýshy bolǵan. Oǵan shirkeý papasy Gvıdo Renıdiń «Madonna» shyǵarmasyndaǵy Madonnanyń ashyq keýdesin búrkeýdi suraǵan. Jumysqa pasteldi boıaýdy qoldanǵan, óıtkeni ol tez joıylatyn boıaý bolǵan[46, 127b].

Franııadaǵy jańǵyrtýdy eskerer bolsaq, Franıska I Fontenblo jıyntyǵyndaǵy kenepke salynǵan shyǵarmalar «jýyldy», tazartyldy jáne «jańartyldy». Prımatıchcho Fontenblo naqyshtarynda (rospıs) negizgi róldi atqaryp, sýretterdi jaqsy qalpynda saqtaýǵa, ustaýǵa mindetti boldy. Belgili qyzylaǵash ustanymy Jan-Lýı Akenniń mańyzdy tehnıkalyq ushqyr oıy – sol zamanǵy (1770 j) qatań parketajdy jumsaq, jyltyr túrine  ózgertti. Parketaj – aǵash qondyrǵyǵa jáne parketti qatar taqtaılarǵa ornatylǵan sýretti aıtady. Osy kezden bastap, Franııada revolıýııaǵa deıin qaıta qalpyna keltirýdiń jańa tehnıkalyq jańalyqtary – qaıtalaý, ózgertý, kóshirý, syrǵylt jazý ádisteri ashyldy. Bunyń barlyǵy qaıta jańǵyrtýdyń túpki negizderimen baılanysty boldy. Ásirese, 1780-1818 jyldary erekshe mańyzdy belsendilik tanytqan kezeńmen ushtasty. Parıjge Belgııa, Gollandııa, Italııa jáne t.b. memleketterden napaleon joryqtarynan alynǵan kartınalar aǵylyp kelip jatty. Osy tusta franýz qaıta jańǵyrtýshylary úlken jetistikpen tájirıbege ıe boldy[35, 147b].

1797-1802 jyldary J. B. P. Lebren Parıjdegi barlyq shet elderden kelgen kartınalardyń jaǵdaıyn qaıta qalpyna keltirýde tekseretin baqylaýshy, ekspert qyzmetin atqardy. Ol qaıta jańǵyrtýdyń dástúrli ádisterine asa mán bere otyryp, eń myqty maman tájirıbeli jańǵyrtýshylardy saıysta iriktep, tańdap aldy. Sondaı-aq ol franýz qaıta qalpyna keltirý ádisiniń bastapqy kórnekti mamany bolǵan. Franııanyń jańǵyrtý tarıhyndaǵy erekshe oqıǵa 1802 jyly bolǵan Rafaeldiń «Madonna ız Folıno» (Vatıkan pınakoteka) jumysy aǵashtan kenepke kóshirildi. Osy jasalǵan ádisti Jan-Lýı Akenniń uly Fransýa-Pýssen Aken boldy. Bul jumystyń qaıta qalpyna keltirýin arnaıy tekserýshiler qadaǵalady. Olar belgili ǵalymdar Bertolle men Koıton de Morvo – bul eń alǵashqy jańa ýaqyttaǵy ǵylym men ónertanýshylyq kózqarasty tehnıkalyq ádispen úndestirýdegi umtylys bolǵan. Osy jumys eń túpki negizinen bastap qupııa tustaryna deıin qaǵazǵa túsirilip, jarııalanyp otyrdy[14, 55b].

Parıjde Hýtstýl, Rozer, Mılıo degen jańǵyrtýshylar jumys istegen. Keıbir qalpyna keltirýshiler búkil Eýropada jumys júrgizgen. (Mysaly, Drezdende Iogann Gotfrıd jáne Iogann Anton Rıdıl.) Al, Italııada (Bolonıa, Rım, Florenııa) jergilikti dástúrli jańǵyrtýlar qoldanyldy. Veneııada 1773 jyly aǵylshyn sýretshisi Pıter Edvarde San-Djovannı Paoloda jańǵyrtý sheberhanasy kópshilik ujymynyń zerthanasyn quryp, ony meńgerdi[9, 57b].

1950 jyly jańǵyrtýshylar qoǵamda jappaı qarama-qaıshylyqtar týǵyzdy. Aǵylshyn – saksondyq elder, romandyq – nemis elder (lakty qatpardy az qoldaný), osy qaıshylyqtar qazirgi kezge deıin jalǵasyp keledi. 1950 jyly Halyqaralyq eskertkishterdi qorǵaý óneri men tarıhy (birikken kásibı ujym) Londonda shtab páterinde qurylady. Olardyń alǵa qoıǵan negizgi sharttary – ǵylymı jáne tehnıkalyq túrde qalypqa keltirýdi, qaıta jańǵyrtýdy zertteý edi. 1958 jyly keıbir memleketter IýNESKO músheleri Rımde búkilaralyq jańǵyrtý zerttemelerinde, eskertkish qorǵaýynyń mádenı qundylyǵyn saqtaıtyn ortalyǵyn qurǵan. Bul ortalyq ózderine jańǵyrtý tásilin taratatyn jáne arnaıy mamandandyrylǵan zertteý ortalyǵyn qurdy[9, 65b].

Jańǵyrtý tarıhynda 40 jylǵa jýyq jańa dáýir bastaldy. Mádenıetke, qundylyqqa qaýip keltiretin tustaryn baqylap otyratyn arnaıy ınstıtýttar quryldy jáne olar ultaralyq pen aımaqaralyq bolady. Shyǵys Eýropa elderinde jańǵyrtýdyń tehnıkaly tásilin arnaıy joǵary oqý oryndarynda úıretedi. Árbir memlekettiń ózindik jeke dara qurylymy boldy. Biraq, eskertkishti qorǵaý, jańǵyrtý, ǵylymı-zertteý sabaq júrgizý ádisi árdaıym birge jınalmady. Alaıda, kóptegen murajaılarda ózderiniń sheberhanalary men zertteý ortalyqtary boldy[10, 90b].

HIH ǵasyrda Franııada jańǵyrtylǵan sýretter jyltyr, syrǵanaq parketajdar jergilikti tarap otyrǵan; bul jumystar arnaıy qyzylaǵash ustashylarynyń eptiligi arqyly kenepke qaıtadan kóshirilgen jańǵyrtýshylar shyǵarmany naǵyz keskindemeshilerdeı jańartqan. Olardyń bilimderi tájirıbelik jolmen qupııa boldy. Jumystary «ıllıýzıondyq» nemese kórýshisine buzylmaǵan, pák qalpyndaǵydaı áser qaldyrǵan.

HH ǵasyrda jańǵyrtý empırızmnen alshaqtap, ǵylymǵa aýysty. Murajaı jańǵyrtýlaryndaǵy qıyn da, ótkir saýaldarǵa jaýap berý úshin, Halyqaralyq rýhanı zııatkerlik quramy bas qosyp, keskindeme jańǵyrtýlaryn tereńinen zerttep, 1939 jyly jarııalanyp, halyqqa esep berildi. 1948 jyly Halyqaralyq murajaılar keńesiniń alǵashqy birlesken konferenııasynda 12 elden kelgen tájirıbeli mamandardan quralǵan komıssııalar qatysqan. Bul komıssııalardyń keńesi Londonda, sodan keıin (1949 j) Rımde, Parıjde (1950 j), Brıýsselde (1951 j) jáne qazirge deıin jalǵasyp keledi[10,150b].

Kóne orys keskindemesiniń ǵylymı – kórkem jańalyqtary Qazan dáýirinen oryn alady. Bul týraly málimetter I.E. Grabardiń maqalalarynan belgili. Eń jaqsy jumystary bólek jınaqtarda jınalǵan. Kóp ýaqyt aralyǵynda (1918-1930 jj.) I.E. Grabar Sovet úkimetiniń jańa jańǵyrtý mekemelerin basqarǵan, sonymen qatar kóne orys kórkem óneriniń belsendi zertteýshisi bolǵan. Onyń hattarynda, gazet-jýrnaldardaǵy maqalalarynda, esep berý, lekııalar, monografııalarynda búkil ujymnyń úlken jumystarynyń negizgi nátıjelerinde beıneleýin alǵan[11].

Igor Emmanýılovıch Grabar (1971-1960) sýretshi, ǵalym, krıtık jáne qoǵamdyq qaıratker. I.E. Repın týraly monografııa, eki tomdyq «Avtomonografııa» jáne kóptegen t.b. shyǵarmalardyń avtory. 1918 jyly «Ejelgi Reseıdegi orys keskindemesiniń saqtaý jáne ashý», jazyp jiberý Komıssııasyn qurdy. 1924 jyly Memlekettik jańǵyrtý sheberhanasyn qurdy. Ol ortalyq sheberhana 1934 jylǵa deıin qyzmetin atqardy. Komıssııanyń ujymymen Reseıdiń ár qalasyna ǵylymı ekspedıııalar uıymdastyryldy jáne birneshe óner eskertkishteri ashyldy.

I.E. Grabardiń qasynda basqa da mamandar, zertteýshiler jumys jasaǵan, olardyń biri A.I. Anısımov jáne Iý.A. Olsýfev. Taǵy bir eskere ketetin jaıt, Reseı (keıin Memlekettik) tarıh akademııasynyń materıaldyq mádenıetinsiz, Petrograd ınstıtýtynyń tarıhı ónerinsiz, Orys murajaıy jáne baqa da kishi qalalardyń murajaılarynsyz barlyq ǵylymı jáne saqtaý jónindegi tájirıbelik jetistikter, kóne orys óneriniń eskertkishterine restavraııa jumystaryn jasaý men zertteýler múmkin bolmas edi[11].

Revolıýııaǵa deıingi (1917j) kórsetilgen tájirıbeler egerde másele kóne orys keskindemesi týraly bolsa, onda eshqandaı jańalyqtardyń ashylýy múmkin emes edi. Ol úshin aldyn ala qara jumystar júrgiziledi: izdený, qorǵaý jáne týyndyny qaıta jańǵyrtý. Al endi bul suraqtar patshalyq Reseıde qalaı sheshiletinin Búkilreseılik sýretshiler sezdiniń derekterinen alýǵa bolady. Ol sezd 1911 jyldyń jeltoqsan, 1912 jyldyń qańtar aıynda Sankt-Peterbýrg qalasynda ótti. Sezde arnaıy qurylǵan sekııa, orys eskertkishterin qorǵaý máselesin kóterdi. Olar joıylatyn nemese buzylatyn myńdaǵan ıkonalar, monýmentaldy keskindemeler, qundy jınaqtar jáne qolóner týyndylary jaıynda boldy. Aýylda, qalada, shirkeýlerdegi ıkonalardy zertteý, saqtaý, ǵylymı-jańǵyrtý sheberhanalaryn uıymdastyrý, tipti basty kórkem murajaılarda, mysaly Ermıtajda – bunyń bári tek jeke qulshynysy bar adamdardyń armany edi. Nadandylyq, halyq aǵartý Mınıstrliginiń ádetten shyqpaýshylyq saıasaty, Sınoda jáne basqa patsha ujymdarynyń sonshalyq anyq, osy mádenıet salasynda batyldylyq ózgeristerge úmit joq bolatyn. Eń jaqsy ıkonalardy tabý, olardy tazalaý, kórme jasaý jáne jańalyqtardy jarııalaý, tek yntaly adamdardyń qolynda boldy, olarǵa eshqandaı resmı qoldaý bermegen[16, 88b].

Reseıdegi revolıýııa ǵylymı zertteýdiń baǵytyna áser etti. Jekelengen óner jınaqtary memleket menshigine aınaldy jáne kórkem murajaılar qarapaıym adamdarǵa esigin ashyp, álem mádenıetiniń qazynasymen tanystyrdy. Sherteýlerdi memleketten bólgennen keıin, burynǵy qol jetpegen ejelgi halyq ónerin zertteýge, bilýge kóbiniń joly ashyldy, óıtkeni ol eskertkishterdiń, ataqty shirkeý jáne ǵıbadathanalardyń aıyrmashylyqtary men ıkonostastarynda boldy. Sheberhanalardyń tájiribı jańǵyrtýshylary memlekettiń zertteý mekemelerine jumysqa shaqyryldy. Zertteý jumystarynyń arqasynda jańa tıpti, ólketanýlyq jáne tarıhı-kórkem murajaılar paıda bola bastady. Demokratızaııalanǵan ǵylymdar, keńeıtilgen zertteý múmkinshilikteri, murajaı jumystarynyń ósý barysy osylaı paıda boldy.

Qazan kóterilisi qorǵaý, qaıta jańǵyrtý jáne ejelgi orys keskindemesin zertteýge keń múmkinshiligin ashty. 1918 jyldyń 18 mamyrynda Máskeýde A.V. Lýnagarskıı basqarǵan Halyq aǵartý komıssarıatynda murajaılardyń jáne ejelgi óner eskertkishterin saqtaý kollegııasy quryldy jáne erekshe qaıta jańǵyrtý bólimi ashyldy. Kollegııanyń uıymdastyrýshysynyń biri, sýretshi jáne ǵalym retinde orys mádenıetiniń damýyn alǵan I. E. Grabar boldy. Tek qana I. E. Grabardyń yntasymen jańǵyrtý bóliminde úsh-tórt sáýletshiler qyzmet etip, taǵy bir kishigirim ıkona jazatyn jańa jańǵyrtý toby quryldy. Kremlde osy top úshin bólme berildi, ol ejelgi kenep eskertkishterin ashý jáne saqtaý Komıssııasy dep ataldy[27, 565b].

Birinshi kezeńde Komıssııanyń músheleri birneshe mamandardan turdy: I.E. Grabar, A.I. Anısımova, G.O. Chırıkova, P.I. Iýkına, T.T. Mýratov jáne de N.M. ekotov, al jańǵyrtý tobyna eń tanymal Máskeý qalasynda turatyn sheber ıkona jazýshylar kirgen. Olar ıkona men freskany tazartý tehnıkalyq tásilimen tanys boldy jáne olar ıkona men qabyrǵa keskindeme jumystarynyń eń qıyn túrlerin jasaǵan. Bul ujym 1918 jyldan 1920 jylǵa deıin jumystaryn atqarǵan óte qıyn kezeńde Azamat soǵysy, asharshylyq, epıdemııa kezinde boldy. Komıssııa birneshe qundy qyzmetkerlerin joǵaltty, biraq Komıssııa qıyn ýaqytta toqtamaı úlken jumys jasady[27, 568b].

Alǵashqy kezeńnen bastap Komıssııanyń maqsaty – izdep tabý jáne eskertkishterdi tazalaý boldy. Bul zertteýshilerge eń qıyn orys kenebi qupııalarynyń ashylýyna yqpal etti. Olardyń talpynystary orys keskindemesiniń ejelgi kezeńmen jáne tarıhyn anyqtaý 1910 jyldary P.P. Mýratov óziniń teorııasyn usynǵan bolatyn. Ol orys ıkonalary óziniń jolyn HIV ǵasyrda bastaǵanyn baıandaǵan.

Basqa qyrynan bárin asa kórnekti sýretshilerdiń qupııalary qyzyqtyrdy, olardyń attary jazbalarda, shyǵarmalary áli tanymal bolmaǵan, el aýzyndaǵylar boldy.

Komıssııanyń negizgi jumysynyń túri – ekspedıııa, ol óte qıyn boldy jáne jumysshylardy tolqytty. Kúnde jańasha ashylyp jatqan jańalyqtar jańǵyrtýshylardy jańa isterge shabyttandyra bastady. Az ýaqytqa qaramastan, bes jyldyń ishinde kóptegen zertteýler óziniń ǵylymı jáne tanyp bilý, saqtaý eńbekteri qazirgi kúnge deıin óziniń kerektigin joǵaltpady. 1919 jyldyń kúzinde Komıssııa bes tomdyq ocherkterimen jazylǵan eńbekter ejelgi orys sýretteri týraly kitap shyǵa bastady. Ókinishke oraı Azamat soǵysy, kúızelis, aýyr qarjy daǵdarysy qaǵaz jáne baspa jumysy mamandyǵynyń jetispeýshiligi, Komıssııanyń kitap shyǵarý jumystary alǵa baspady. Shaǵyn gazet maqalalarymen shekteletin[11].

Sol jyldary I.E. Grabardyń ejelgi Rýstiń ataqty sýretshilerine arnalǵan eki ocherktary shyqty, Feofan Grek jáne Andreı Rýblevqa.

Birinshi ocherk 1922 jyly Qazan qalasynda «Kazanskıı mýzeınyı vestnık» jýrnalynyń betterine shyqty. Munda I.E. Grabar Máskeý Kremilindegi Blagoveenıe soborynan Feofannyń týyndylarynan tek deısýs ıkonalary jáne Novgorod qalasyndaǵy Spas Preobrajenıe shirkeýinen freskalar kórinisteriniń tazalanǵany jaıynda shyǵardy. Bul týyndylar eń myqty, shynaıy Feofan týyndylary bolǵan. Sondyqtan, I.E. Grabar durys, jalpy sıpattarda Vızantııa sheberiniń ómir jolyn, shyǵarmashylyq manerasyn, HIV-HV ǵasyrdaǵy Feofannyń orys keskindemesinde maǵynaly sheber bolǵanyn anyqtady[11]

Ekinshi ocherk Andreı Rýblev týraly, birinshi ocherktiń jalǵasy bolyp tabylady. Ol keskindemeshi týraly, orys halyq óneriniń sımvoly, nyshany bolyp esepteledi. Osy jumysta naqty nysanǵa keltirilgen qaıta jańǵyrtý ustanymdary ǵylym pánindeı, búlingen, kez kelgen orta ǵasyrdaǵy keskindemelerdiń týyndylaryna jańa ómir berý edi[11].

Kóp jańalyqtar ashý arqyly senimdi shek qoıýdyń eki asa iri jáne ózindik orys ıkona jazý mektepteri, osy ónerdi I. E. Grabar erte kezdegi Máskeý óneri dep atady jáne alǵashqy ret revolıýııanyń aldyńǵy shyqqan Rýblevtiń shyǵarmalaryn jańadan ashqan freskalary, Blagoveınsk «meıramdary», Vladımırdegi Ýspensk shirkeýiniń freskalary men ıkonalar, «Troıa» t.b. Negizi Rýblevtiń shyǵarmalaryn baspaǵa shyǵarǵan I. E. Grabar. Osy tizim búgingi kúnge deıin negizi bolyp qalady, sheberdiń jumystaryn áli kúnge deıin zertteýdi jáne oqyp bilýdi qajet etedi. Tek qana bir osy jaǵdaı óte jaqsy kórsetkish, Komıssııanyń durys jolmen júrgenin jáne sońǵy jyldardaǵy qoıylǵan maqsatyna qol jetkizgendigin aıqyndaıdy.

1920-1930 jj. ashyq, jaryq jańalyqtarymen belgili ejelgi orys keskindemesiniń eskertkishteri jańa jańǵyrtý sheberhanalarynda nemese shirkeýlerde jazylǵan freskalar tabylǵan, ol shyǵarmalar qoljeterlik kórmelerde tanymal bolǵan. Dál osy kezde kóp hrestomatııalyq qorytyndysy tereń túpnusqasymen orys orta ǵasyr mádenıetinde qısynyna keltirildi. Vızantııa ónerimen jáne Balkandaǵy slavıan elderindegi tarıh qaýymdastyǵyna qaramastan az qurylysyn ózderi sheship, búkil álem órkenıetinde ashyq oryn tapty. Eger monýmentaldy keskindeme Vızantııa, Serbııa jáne Bolgarııanyń keskindemelerinde uqsastyq erekshelikteri bolsa, orys ıkonasy – ol qaıtalanbaıtyn qubylys[11].

Orys ıkonalarynyń boıaýlary, syzyǵy, tereń mazmuny boıynda kóp qupııalardy, jumbaqtardy saqtaıdy. Orys halqynyń eń asyl, qabileti kóp qasıetterin túsindiredi. Orta ǵasyrdaǵy ıkona jazý tarıhı jańalyqtarsyz jáne erekshe kórkem qubylys retinde zerttemeı, orys ıkonalaryn túsiný óte qıyn. Birshama biregeı ıkona jazý eskertkishteri bizge 1960-1970 jyldarynda belgili boldy, al negizgi qordaǵy belgili ıkonalar, freskalar jáne bet tigisi ańyzǵa aınalǵan 1917 jyldaǵy revolıýııanyń aldynda, odan keıin qalandy. Ol kez batyrlyq kezeńi boldy, jınaqtaýshylardyń, jańǵyrtýshylardyń jáne ǵalymdardyń shynaıy qulshynystarymen belgilengen. Jaýharlar ónerindeı biriktirilgen jumys pen ǵalymdaı, olardyń esimderi Otandyq mádenıet tarıhyna nyq kiredi.

Aleksandr Ivanovıch Anısımov orys mádenıetin zertteýden kórnekti oryn alady. Onyń birneshe zertteýleri, maqalalary jáne jýrnal jazbalary ejelgi orys óneri týraly qazir de tanymdyq qundylyǵyn saqtaıdy. Sonymen qatar, olar jaqsy ádebı tilmen jazylǵan jáne oqyrmandardy kórkemdik ótken ýaqyttyń mádenıetin túsinýge tartady[43, 45b].

A.I. Anısımov HIV ǵasyrdaǵy sv. Feodor Stratılat shirkeýindegi freskalaryn tazalap, zertteý jumysyn bastaǵan. 1918 jyly A. I. Anısımov I.E. Grabardiń usynysyn alyp, Máskeý qalasyndaǵy mádenıet jáne kórkem Reseı qundylyqtaryn qorǵaý Komıtetine jumysqa qabyldanady.

Komıssııa kóptegen ejelgi orys ıkonalaryn ashyp, jańǵyrtyp, uly sýretshi Feofan Greka jáne Andreı Rýblevtiń shyǵarmalaryn zerttedi. A. I. Anısımov taǵy monǵol aldyndaǵy dáýir kezeńine zertteý jumysyn júrgizgen[43, 48b].

«Ejelgi orys keskindemesiniń monǵol aldyndaǵy kezeńi» atty maqalasy kóbine tanymal jáne «Vladımırskaıa ıkona Bojıeı Materı» degen monografııasyn jaryqqa shyǵardy.

Sonymen, Komıssııa taǵy bir ýaqytta ǵylymı serııalar jáne ǵylymı jalpyǵa túsinikti maqalalar shyǵardy, ejelgi Rýstiń qaldyrǵan qundylyq – kórkem muralaryn nasıhattady. Eki arnaıy «Qaıta qalpyna keltirý suraqtary» atty jınaqtaryn jaryqqa shyǵardy. Komıssııa ujymymen qalpyna keltirilgen úsh kórme uıymdastyryldy: Máskeýde (1918 j, 1920 j, 1927 j), eki kórme Iaroslavlde (1924 j, 1925 j) jáne tórt kórme shetelde ashyldy – Germanııada (1929 j), Avstrııada (1929 j),  Anglııada (1930 j) jáne Amerıkada (1930 – 1992 j)[40,168b].

I.E. Grabar bolmasa, jalpy orys mádenıetiniń jumysy keń qoıylmaıtyn edi. Onyń ejelgi orys keskindemesi týraly hattary qyzyǵýshylyqpen oqylady. Qazirgi tańda sheberdiń hattary orys óneriniń zertteýine qol jetpes derektemeler bolyp usynylady. Jaryqqa shyqqan I.E. Grabardiń hattary orys, keńes jáne kórkemdik shetel óneriniń HIH ǵasyrdyń aıaǵy men HH ǵasyrdyń birinshi jartysyna deıin, tipti qazirgi tańda Qazaqstan murajaılarynda keń sýrettemesin tapty.

Tarıhtyń damý barysynda bul qyzmet kóp salaly bolyp bólingenin kóremiz. Ásirese, kóne ǵasyrda paıda bolǵan eskertkishterdiń túpnusqasyn tolyq saqtap qalýda erekshe ról atqardy. Sondyqtan da, kásibı restavrator kadrlaryn ázirleý ýaqyt kútpeıtin mindet. Búgingi tańda Reseıde osy salanyń mamandaryn daıarlaıtyn orta jáne joǵary oqý oryndary bar. Atap aıtqanda, Sýzdal kórkem-restavratorlyq bólimi men S.G. Stroganov atyndaǵy Máskeý joǵary kórkemsýret pedagogıkalyq ýnıversıteti, N.E. Repın atyndaǵy keskindeme, músin jáne sáýlet óneri akademııasy jáne taǵy basqalary aıan[34,178b].

Sýretshi-restavrator kóne dástúr kóleńkesinde ómir súrip keldi. Óıtkeni, restavraııamen óz múmkindiginshe sýretshiler ǵana aınalysty. Reseıde óz zamanynda sýretshi Andreı Rýblev ıkondardy qalpyna keltirýde erekshe eńbek sińirgen. Keıin shetelden osy elge kelgen keskindemeshiler Pfanelot Iogann men Frıdrıh Grot kóne kartınalarǵa restavraııa jasaý tehnologııasyn engizdi. Ermıtajda eń alǵash ret restavraııalaý sheberhanasy ashylǵan. HIH ǵasyrda Reseıdegi kórkemsýret akademııasynda sýretshi mamandarmen qatar restavratorlardy daıarlaý máselesi qosa qarastyryldy. Olardyń basty maqsaty joıylýǵa shaq qalǵan eskertkishter men shytynap buzylǵan kartınalardy qaıta óńdep qalpyna keltirýde árbir shyǵarmanyń tabıǵı qalpyn joǵaltpaý edi.

Zertteý jumysy barysynda qalpyna keltirý isi praktıkalyq túrde júzege asyrylady. Keskindeme týyndylaryna restavraııa jasaýdaǵy birneshe qaǵıdalardy mysal retinde aıtyp ketýge bolady: kók túster ýaqyt óte kele qarańǵy túske aınalady, osy sebepten kartına óz túsin joǵaltpaý úshin restavraııa jasalynady. Kartınaǵa túsken keıbir syzattar – qıynshylyq týdyrady. Ol kartınada kenep pen boıaýdyń bólektiliginen bolady. Keskindemedegi kelesi bir qıynshylyq – maıda jarylýlar, olar qalpyna keltirilmeıdi. Birinshi kezeńdegi restavraııaǵa papıros qaǵazdary jiktiń astyna jelimmen ortaq japsyrylady. Sýmen pıenniń keneptiń keri taraptaryn sińdirý arqyly kenepti jumsartady. Kenepti teńestirý, odan keıin qaıtadan kúsheıtý. Kerýden keıin jańa qurtylǵan bólimsheler talap etetin qosymsha japsyrmalar bilinip jatady.

Qazaqstanda, Almaty qalasyndaǵy restavraııa isiniń damýy barysy boıynsha, Astana qalasynda ótken «Mádenı mura» jıynynda, restavrator mamandyǵyna zárýlik oı týǵyzylyp, T.Q. Júrgenov atyndaǵy Qazaq Ulttyq óner akdemııasynyń rektory bolǵan, qazirgi tańda Mádenıet jáne sport mınıstri, Ónertaný doktory Arystanbek Muhamedıuly jańa mamandyqtar ashý jaıly pikir bildirgen. Nátıjesinde, bul usynys Bilim jáne ǵylym mınıstri Janseıit Túımebaev tarapynan qoldaý taýyp, óner akademııasy jańa mamandar daıarlaýǵa arnaýly lıenzııa aldy. Sol kezekte «Mádenı mura» baǵdarlamasyn qoldaý barysynda ashylǵan jańa mamandyqtardy atap ótetin bolsaq, ónertaný 050416 mamandyǵynan «Mádenı mura eskertkishteriniń ádebı aýdarmasy (kóne jazba)»; sándik óner 050417 mamandyǵynan «Sándik óner shyǵarmashylyǵyn restavraııalaý»; keskindeme 050413 mamandyǵynan «Beıneleý óneri shyǵarmalaryn restavraııalaý» dep ataldy[7].

Sonymen, Qazaqstanda da restavraııa isi óz jumysyn bastaýda jáne bul iske qyzyǵýshylyqtar artyp keledi. Almaty qalasyndaǵy mýzeı isinde restavraııa isi qolǵa alynyp, qalpyna keltirý ortalyqtary damý ústinde, qarqyndy túrde jumys jasap jatyr.

Restavraııanyń murajaı isindegi róli

Búgingi tańda halyq mádenıetiniń asa joǵary rýhanı jáne materıaldyq qundylyqtaryna baǵa bererde dúnıe júzi boıynsha aldymen mýzeılerge kózqaras, sodan keıin jalpy mýzeı isine baǵa berý arqyly saraptalady.

Jalpy murajaı anyqtamasyna toqtalar bolsaq mýzeı, murajaı (grek tilinde museion – mýza saraıy) – tarıhı-ǵylymı derek retindegi eskertkishterdi, óner týyndylaryn, mádenı qundylyqtardy, t.b. muralardy saqtap, jınaqtap, ǵylymı-tanymdyq qyzmet atqaratyn mekeme. Murajaı zattyq jáne rýhanı qundylyqtardy tanytýda, ǵylymı turǵyda zerttep, onyń nátıjelerin nasıhattaýda, osy negizde tálim-tárbıe berýde mańyzdy ról atqarady. Murajaı ǵylymnyń, bilimniń, mádenıettiń qalyptasýyna yqpal etetin ǵylymı mekeme retinde óskeleń urpaqtyń tárbıesine, tarıhı sananyń qalyptasýyna yqpal etedi[12, 32b].

Táýelsiz Qazaqstan memleketi tarıhı-mádenı muralardy zertteýge, qalpyna keltirýige erekshe mán berip keledi. 1995 jylǵy qabyldanǵan «Qazaqstan Respýblıkasynda tarıhı sana qalyptasýynyń tujyrymdamasy» tarıhı-mádenı muralardy zertteýdiń baǵyt-baǵdaryn naqty aıqyndap bergen mańyzdy qujat boldy. Tujyrymdamada: «Eger buryn Qazaqstan tarıhy birtutas KSRO tarıhynyń quramdas bóligi retinde ǵana uǵyndyrylyp kelse, endi ony álem tarıhynyń, Eýrazııa tarıhynyń, kóshpeliler órkenıetiniń, túrki halyqtary tarıhynyń, Ortalyq Azııa elderi tarıhynyń aıasynda qarastyrý jón degen uǵym birtindep qalyptasyp kele jatyr»,− dep jazylǵan edi[13, 296b].

Elimizde qoǵamdyq orta men halyqtyń sanasynda tarıhı-mádenı murany jańǵyrtýǵa, tóltýma mádenıet jádigerlerin jınaýǵa jáne ǵylymı turǵydan zerdeleýge qajetti barlyq jaǵdaılar jasalýda. QR Prezıdenti N.Á. Nazarbaevtyń «Tarıh tolqynynda» atty eńbegindegi: «Qazaq bolmysynyń kelesi bir ereksheligi – onyń tarıhshyldyǵy, halyq tarıhyn túsinip bilý árbir adamnyń óz basyndaǵy sezim – túısikpen astasyp otyrǵan» degen sózderi[14, 28-29b] tarıhı sananyń dala tarıhymen, fılosofııasymen, turmystyq zattar, kıeli buıymdar arqyly saqtalatynyn, tarıh, mádenıet jáne oı – sana, qundylyq, mura sııaqty kategorııalar men ólshemder arqyly qalyptasatynyn bildirse kerek. Bul oraıda, mýzeılik mádenı mura halyqtyń ómirimen bite qaınasyp kele jatqan tarıhı jady eskertkishteri ekeni shyndyq. Ǵylymı oıdyń damýy, belgili bir ǵylymı salanyń damýy men qalyptasýy memlekettiń tarıhı-mádenı sıpatyna, muraǵa degen suranysymen, oǵan degen qamqorlyǵyna, qaıta qalpyna keltirýine, mýzeı isiniń, ǵylymı baǵyttardyń damýyndaǵy ózgeristermen tyǵyz baılanysty damıdy[11].

Murajaı qyzmetiniń basty nysany, túpqazyǵy murajaı zaty bolyp tabylady. Al, murajaı zatynyń «mekeni» onyń zaty retinde «ómir súrý ortasy» murajaı, murajaıdyń qory men ekspozıııasy (kórmesi), qalpyna keltirý ortalyǵy bolyp tabylady. Murajaıdyń tarıhı derekterdi jınaıtyn, saqtaıtyn, qalpyna keltiretin jáne bilim men ǵylymdaǵy atqaratyn róli erekshe. Óıtkeni, murajaı adamzat balasynyń tarıhymen mádenıetin alǵashqy qaýymdyq qurylystan bastap búginge deıin murajaılyq derekter arqyly aıǵaqtap beredi[15, 44 b].

Ýaqyt óte kele murajaılar tarıhı-mádenı muralardy jınaıtyn jáne saqtaıtyn, qaıta jańǵyrtatyn mekeme retinde qalyptasty.

Sońǵy kezde qoǵamymyzda murajaı isine jáne murajaı isindegi restavraııaǵa, ondaǵy qundylyqtarǵa degen talap pen qyzyǵýshylyq artyp keledi. Otandyq murajaı qyzmetine, ondaǵy tarıhı-mádenı muraǵa degen suranys halyqaralyq deńgeıge deıin kóterildi. Qoǵamda murajaıdyń (6 QazUÝ habarshysy. (Tarıh serııasy, №3(62).2011) tek áleýmettik emes, tarıhı murany saqtaıtyn, qalpyna keltiretin ortalyǵy, ǵylymı aqparattar júıesi ortalyǵy «tarıhı fenomen» retinde mańyzdylyǵy artty[16, 6b].

Murajaılyq kollekııalar men zattardyń mazmuny tarıhı jady, tarıhı derek uǵymdarymen tikeleı baılanysty erekshe qundylyq júıesi. Mundaı erekshelik mýzeıdegi derekterdiń derektanýlyq, tarıhı zertteýlerde paıdalanýdyń ádis-tásilderin anyqtaýdy jáne olardyń naqty tarıhı oqıǵa men tarıhı úderisterdi túsindirýge, tanýǵa qosatyn derektik-aqparattyq deńgeıin taldaýdy qajet etedi. Ásirese, «ınternaıonaldyq ult» jeleýimen «keńestik ultqa» aınalǵan halyqtar úshin ulttyq, tarıhı-mádenı derek kózderin mýzeılik qorǵa jınaý, qaıta qalpyna keltirý men saqtaý asa mańyzdy. Etnostyń dástúrli mádenıeti álemdi tanýdyń, tabıǵatty ıgerýdiń, ómirlik qajettilikterdi qamtamasyz etýdiń ózindik tásilderi, ásemdikpen sulýlyqtyń kórinisi.

Murajaılyq jádigerlerdiń, memlekettiń tarıhı-mádenı resýrstar jıyntyǵy retinde mańyzdylyǵy artty. Tarıhymyzdaǵy tıym salynǵan taqyryptardy, týyndylardy zertteýge, mýzeı qorlaryna jınaýǵa, qalpyna keltirýge múmkindikter ashyldy. Tipti kóptegen ǵylymı salalardyń ózi shektelip, zertteý aıasy birjaqtylyq sıpat alyp, kórmelik jáne ekspozıııalyq, zertteý taqyryptary saıası turǵydan «basqarylyp» otyr. Sonyń qatarynda tarıhı derektaný, etnografııa, etnologııa, mýzeıtaný, restavraııa sııaqty t.b. ǵylymı salalar bar. Alaıda, murajaıda, murajaı isindegi restavraııa salasynda  ǵylymı dárejeli maman tapshylyǵy, murajaı qorlaryndaǵy jınaqtyń ǵylymı nysandyq turǵydan kóp túrliligi máseleniń uzaq ýaqyt saqtalýyna óz áserin tıgizýde. Táýelsizdik alǵannan keıingi jyldary «...ulttyq tól derekterimizdi tanı bilý qajettigi», tarıhı týyndylardy qalpyna keltirý, «...ol úshin derektaný ǵylymynyń teorııasy men metodtaryn meńgergen mamandardar daıarlaý», restavrator mamandaryn daıarlaý týraly suraqtardyń kóterilýi, ǵylymdardyń «...jalpy mazmuny, teorııalyq negizderi, maqsaty men máni barlyq jerde birdeı bolǵanmen, onyń belgili bir zertteýde, ereksheligi men mańyzdylyǵy jazylǵanda ǵana óziniń mindetin durys atqara alatyndyǵy anyq»[17, 52b ].

Murajaı qorlaryndaǵy saqtaýly derekterdiń táýelsiz memleket úshin, bolashaq urpaq úshin ǵasyrlar úndestigi, bilim men mádenıet jalǵastyǵynyń quraly (translıator) retindegi qundylyǵymen mańyzdylyǵy asa joǵary. Iaǵnı, murajaı jınaǵyn tarıhı derek turǵysynan zertteý, nasıhattaý, saqtaý, qalpyna keltirý men qorǵaýdyń máseleleri qoǵam úshin ózekti ekeni sózsiz. Murajaılardyń ekspozıııalaryna tek ótken ómir tarıhyna qatysty  derekter ǵana emes, búgingi táýelsiz Qazaqstan tarıhynan derek beretin materıaldar da qoıylýy jáne jınalýy tıis. Murajaılyq tarıhı derek kózderdi der kezinde qorǵa jınaý, zertteý, qaıta qalpyna keltirý – onyń shynaıylyǵyn saqtaýdyń kepili bolyp tabylady. Mýzeılik jádigerlerdi zertteýde «neobhodım kvalıfıırovannyı naýchnyı podhod k rasshıfrovke «ıazyka» bezmolvstvýıýıh veeı – nemyh svıdeteleı ıstorıcheskogo proshlogo ı kýltýrnoı tradııı», ıaǵnı mýzeılik  jádigerlerdi derektanýlyq turǵydan zertteý, mýzeı zaty arqyly «tarıhty sóıletý» ekeni kúmánsiz[19].

Qaıta óńdelgen jumysty uzaq jáne ony ári qaraı saqtaý úshin, onyń ylǵaldylyǵy men temperatýralyq tártibin de júıege keltirip, tehnıkalyq is-áreketten qorǵaý kerek. Murajaıdyń qorynda saqtalatyn jumystar – úlken baǵyttalǵan ǵylymı qordan jáne murajaıdyń negizgi saqtaý tártibi men júıesi arqyly iske asady, olardyń fızıkalyq saqtaý qoljetimdiligine baılanysty.

Saqtalý tártibi – murajaı qorynyń jınaqtalǵan, biriktirilgen sharttaryna, olardyń saqtalýyndaǵy qajettiligin qamtamasyz etedi. Bul saqtalý temperatýralyq ylǵaldylyq tártibine, tústik tártibine, aýany kirleýden qorǵaý – bıologııalyq tártip, mehanıkalyq zııandyqtan saqtaý, qordy qaýipti jaǵdaılarda saqtaý. Ylǵaldy-temperatýralyq tártip – temperatýra men ylǵaldylyq jumystyń tez eskirýine áser etetin birden-bir faktor. Osy kúshtiń áreketi belgili-bir zattyń óndirilgen materıaly, sol zattardyń kollekııaǵa engizilgen ýaqyttaǵy saqtalýy, qandaı ortadan shyqqan ereksheligine baılanysty[30, 255b].

Kóshirme – basqa zattyń ornyn aýystyrý nemese soǵan uqsatý úshin jasalǵan zat. Mýzeı isinde kóshirme túp nusqa biregeı bolyp, onyń saqtalýy nasharlanǵan jaǵdaıda, túp nusqasy basqa mýzeıge berilgende jasalynady. Beıneleý óneri týyndylaryn qalaısha uzaq saqtaýǵa bolady, bul jumyspen sýretshi – qalpyna keltirý mamandary aınalysady. Organıkalyq zattar (aǵash, mata, bylǵary, qaǵaz) – jyldam búlinedi, joǵarǵy jáne tómengi ylǵaldylyqta maıysady, pishinin ózgertedi, hımııalyq ózgerýlerge túsedi. Joǵarǵy ylǵaldylyqtyń – metall men áınek buıymdarǵa óte qaýipti. Temperatýra da saqtalýda mańyzdy oryn alady; qalaıynyń temperatýrasy mysaly tómengi +13S qalaıy juqpasyna aýyrady, ıaǵnı hımııalyq ózgeriske ushyraıdy. Al balaýyzdan jasalǵan zattar joǵarǵy temperatýrada +25S qalpyn ózgertedi.

Temperatýra men ylǵaldylyq birge qarastyrylady. Negizin bir-birimen baılanysty hımııalyq formýlasy jaǵynan da uqsastyqtary bar. Temperatýralyq ylǵaldylyqtyń máninde tek jumysty qaı zattan óńdelgendigine ǵana emes, sonymen qatar onyń qurylymyna materıaldy úılesimdiliktiń saqtalýy men qurylysy jatady. Mysaly, shyǵarmanyń saqtalýy kergishke (podramnık) tartylǵan kenep aıqasqan aǵashsyz bolsa, joǵarǵy ylǵaldylyqta qaýipti, al aıqasqan aǵashy bar shyǵarmaǵa qaraǵanda olar az maıysyp, búlinýge ushyraıdy. Ylǵaldy temperatýrada jaryqtar men synyqtar, tesikter qaýipti, ári kúsheıe túsedi[30, 258b].

Otandyq murajaılarda, ylǵaldylyqta ár toptyń materıaldyǵyna qaraı qarastyrylady. Áralýan toptaǵy materıaldardyń ylǵaldylyq pen temperatýradaǵy laıyqty krıterııalary, materıaldyq belgileri myna kestede berilgen:

Murajaılarda arnaıy temperatýra – ylǵaldylyq tártibin jazyp alatyn qural – aspaptar bolý kerek. Temperatýra – ylǵaldylyq tártibinde eń senimdi ádis – salqyndatqysh (kondııoner) arqyly jáne bólmeni jeke qamtamasyz etip yqpalyn jasaý, syrtqy qorshaǵan ortany jáne ár túrli sharttardyń klımat merziminde temperatýra men ylǵaldylyq ornyn tabady. Eń mańyzdysy salqyndatqyshty ekspozıııa zalynda ornatý kerek, óıtkeni onsyz temperatýra – ylǵaldylyq tártibin murajaıdaǵy saqtalatyn zattardy buzbaı qoldaný qajet. Jaryqtyń eń mańyzdy maqsaty – jaryq ýltrofıolettik nurlar murajaı zattaryn rettep otyrady. Jaryq fızıkalyq jáne fotohımııalyq ózgeristerin týǵyzady. Zat qaralaý bolsa, ol jaryqtyń nuryn kóp alady jáne ol jaryqqa yqpal etedi. Boıaýlarǵa kelgende kún tózimdilik normasy tústen ǵana emes, boıaýlardyń túrinen de yqpaly bar: maı, sý boıaý, gýash, tempera, t.b, árbir óndirýshi de, sýretshiler sııaqty ózderi jasaıtyn boıaýlary, qospalary bolady. Jańa dáýir óndirýshisi ádeıi tańbasymen belgileıdi. Eger temperatýra men ylǵaldylyq tártibi buzylsa, qurt-qumyrsqalar, sańyraýqulaqtar tuqymdaı bastaıdy. Qaterlik jańa túsimderden de bolady, olar juqtyrǵysh bolsa, demek, kartınanyń aıasyn saqtaý úshin , olar tek laıyqty rásimde bolyp, basqa zattarǵa qaýipsiz ekenin tekserý kerek[10, 95b].

Sonymen, mehanıkalyq buzylý, murajaı zattarynyń azǵyndyrýyna, aıyrylýyna jol bermeıdi. Restavratorlar zattarmen jumys jasaǵanda mindetti túrde qolyn jýyp, keptirý qajet, maı men ylǵaldylyqty joıý úshin, barlyq zattardy ustaǵanda arnalǵan maqta-mataly qolǵappen jumys isteý kerek. Metaldaǵy jáne qaǵazdaǵy saýsaq izderi tek qana zattyń faktýrasynan alynady. Zat myqty jaǵynan alyný kerek: bólek paraq qaǵazynyń dıagonalinen, buryshynan, al ydysty – moınynan ustaý kerek. Qolmen usaǵanda zattarǵa zaqym keledi. Murajaılarda týyndylarǵa qol tıgizbeý kerek.

Tasymaldaý múmkindiginiń sheshimin murajaıdyń qaıta jańǵyrtý keńesi sheshedi.

Murajaılyq qorlardaǵy tarıhı derekterdi, jádigerlerdi júıeli túrde zertteý, qaıta qalpyna keltirý men jazýǵa suranys pen qajettilik, táýelsiz jáne jańa teorııalyq-metodologııalyq prınıpterdi izdestirýdi talap etedi. Sebebi, memleketimizdiń táýelsizdigi jalpy tarıh ǵylymynyń ádisnamasynyń ózgeristerine ákeldi. Qazirgi kún talaby tarıhı qundylyqtardy, zertteýlerdi ulttyq, memlekettik tarıh aıasynda qarastyrý jáne qalpyna keltirý qajettiligi zor bolyp otyr. Sondyqtan elimizde qalyptasqan restavraııa isin joǵarǵy deńgeıge jetkizý úshin barynsha atsalysý mindetti.

II MURAJAIDAǴY RESTAVRAIIa ISINIŃ DAMÝY

2.1 Á. Qasteev atyndaǵy MÓM-ǵy restavraııa ortalyǵyna sıpattama

Á. Qasteev murajaıynda qor jınaý jáne esepke alý qyzmetteri qarastyrylǵan. Murajaıdyń qorlardy saqtaý, qalpyna keltirý, jınaý jáne basqa da qyzmetteri barysynda ondaǵy qyzmetkerlerdiń mindeti men jumys isteý baǵyttary ishki erejeler arqyly rettelip otyrady.

Bizdiń elimizdegi beıneleý óneri salasyndaǵy belgili ǵylymı-zertteý men mádenı-aǵartý isiniń ortalyǵy – Memlekettik Á. Qasteev atyndaǵy MÓM men Memlekettik Ortalyq murajaıyn aıtýǵa bolady. Á. Qasteev atyndaǵy óner murajaıy 1935 jyly qurylǵan T.G. Shevchenko atyndaǵy Qazaq kórkemsýret galereıasynyń jınaǵy men Respýblıkalyq qolóneri murajaıy negizinde quryldy. Kórermender úshin ol 1976 jyldyń 16 qyrkúıeginde ashyldy. 1984 jyly qańtarda mýzeıge Qazaq SSR-niń halyq sýretshisi Ábilhan Qasteevtyń (1904-1973) esimi berildi[20].

Murajaı óte baı qorǵa ıe. 2001 jyly olardyń sany 21500 eksponatqa jetti. Bular – Qazaqstan beıneleý óneriniń erte jáne qazirgi kezeńdegi shyǵarmalary, keńes ókimeti kezindegi óner týyndylary (1920-1990), HVII jáne HH ǵasyrlardyń bas kezeńindegi orys óneri, Batys Eýropanyń HVI-HH ǵasyrlardaǵy óneri, Úndi, Qytaı, Japon sándik – qoldanbaly óneri shyǵarmalary. Murajaıdyń ǵylymı qyzmetkerleri qor jınaý, taldaýda, eksponattardy ǵylymı óńdeý, saqtaý, qaıta qalpyna keltirý isinde mol tájirıbe jınaı bildi. Murajaı menshiginde keskindeme, grafıka, músin, metall jáne jumsaq zattardy qaıta óńdeıtin sheberhanalar men qor saqtaý bólmeleri, kıno, fotolaboratorııa, kompıýterlik ortalyq bar[20].

Bizdiń halqymyzdyń rýhanı jáne materıaldyq mádenı eskertkishteri – tarıhı muranyń saqtalýy, ıaǵnı ótken tarıhtyń qaıta qaralýy. Óner murajaılarynyń búgingi kúndegi róli halyqtyń bilimı-tárbıelik mańyzyn, mádenıetin jetildirý bolyp tabylady. Biz qarastyryp otyrǵan Óner mýzeılerindegi restavraııa ortalyǵynan jınalǵan mádenı jaýharlardyń, týyndylardyń qaıta qalpyna kelýin, bastapqy kezdegideı jańalanýyn kórýge bolady. Osy jınalymdar arqyly búgingi urpaq halqynyń materıaldyq mádenıetiniń joǵarǵy deńgeıde bolǵandyǵyn kóre alady. Sol sebepti bul mýzeılerdiń tárbıelik, otansúıgishtik, damytý máni óte zor.

Qazaqstanda «birinshi restavrator» atanǵan Doshodjaeva Sara Tleýkýlovnanyń orny bólek. Almaty kórkem ýılıesin bitirgennen keıin, Á. Qasteev atyndaǵy MÓM-da restavrator qyzmetin jalǵastyrǵan. Ol kartınalardy qalpyna keltirý isimen 33 jyl boıy jumys jasap keledi. Jumys isteý barysynda, alǵashqy on bes jyl ishinde Máskeýdegi akademık Igor Grabar atyndaǵy Búkil reseılik ǵylymı-restavraııalyq ortalyǵynyń oqýyn bitirgen. Kóptegen sheberlerdiń, batys – eýropalyq, qaıta órleý dáýiriniń, reseı, keńes jáne qazaq metepteriniń týyndylaryn qaıta jandandyrdy. 1991 jyly Sara Tleýkýlovna joǵary deńgeıde kvalıfıkaııalanǵan sýretshi-restavrator atandy jáne búgingi tańda «Master» ataǵyna tolyq quqyly. Barlyq restavratorlardyń basty prınıpterin esepke ala otyryp, Doshodjaeva Sara týyndynyń eń mańyzdy «tarıhı beınesin» saqtaýǵa tyrysady[21, 395b].

Ár týyndyǵa restavraııa jumysy jasalǵanda, mindetti túrde sol jumystyń tólqujaty bolady. Qalpyna keltirý tólqujatyna birneshe «operaııa» kiredi. Sonyń ishine ár eksponatta kezdesetin qońyr-sary daqtardy, kóptegen fýksındardy joıý kiredi. Bundaı daqtardy ketirý qalpyna keltirýshiniń kóp ýaqytyn almaıdy: ol qajetti quralyn ushtandyrady, kishigirim tampon jasaıdy da, ony qajetti hımııalyq eritindige jaılap batyrady, sodan keıin aqyryndap daqqa tıgizedi de, nátıjesin kútedi. Eger bul tájirıbe eshqandaı nátıje bermese, onda Sara Tleýkýlovna basqa hımıkatty qoldanady. Daqtyń joǵalýyna qol jetkizgennen keıin, ol basqa kishkene dıstıldengen sýmen sýlanǵan tampondy alyp, qalǵan hımııalyq eritindilerdi joıady.

Murajaıdyń tolyqtyrý jınaǵy árdaıym on myńǵa jýyq grafıkalyq týyndylaryn sanaýdan ótkizedi. Bul, ejelgi ksılografııadan bastap (aǵashtaǵy gravıýra), ár túrli tehnıkada oryndalǵan gravıýralar; sonymen qatar holsta, kartonda, qaǵazda oryndalǵan sýretter, akvarel, pastel, gýash jáne kómir. Orest Kıprenskııdiń «Madonna» týyndysynda arnaıy Sara Tleýkýlovnanyń ádistemesimen qaǵazdyń búlingen jerlerin, Albreht Dıýrerdiń «Begstvo v Egıpet» gravıýrasynan fýksındardy, qaǵazdyń sarǵaıǵan eski japsyrmalaryn joıdy[21, 397b].

Restavraııalyq keńeste erejege saı, ár sýretke baılanysty barlyq tapsyrmalar talqylanady. Qalpyna keltirýshiler úshin eń qıyny akvarel men pastel tehnıkasynda oryndalǵan týyndylar. Náziktikti jáne sýretshiniń kóńil-kúıin ashatyn, akvarel men pasteldiń boıaý taqtaıshasy tústerge óte baı jáne saqtaýda erekshe nazar aýdarýdy qajet etedi. Sondyqtan, qazaq beıneleý óneriniń negizin qalaýshy Ábilhan Qasteevtiń «Shopannyń portreti» (1934 j.), «Ulttyq kıimdegi qyz», «Qaryndasymnyń portreti» (1930 j.) jáne t.b. akvareldik jumystary restavratorǵa kóptegen qıyndyqtar týǵyzdy. Qatty shań basqan týyndylardyń buryshtaryndaǵy jaryqtar, ár túrli daqtardyń oryn alýy ókinishti edi. Ár eksponatqa túrli ádistemeler qoldanyldy. Sonyń nátıjesinde, sýretshiniń jaýharlary – óziniń qorshaǵan ortany kórý ereksheligi men sulýlyǵynan, murajaıdyń ekspozıııalyq zalynda qaıta oryn alyp, kórermenniń yqylasyna endi.

Sara Tleýkýlovna ár grafıkalyq týyndyǵa erekshe kózqarapen qaraıdy. Pavel Fılonovtyń akvarelderine toqtalsaq, olar burandalǵan paraqshalarǵa jelimdelgen bolatyn. Restavrator olardy joıyp, týyndynyń bastapqy kezin, túpnusqasyn ǵana qaldyrdy. Ol úshin akvareldiń zaqymdalmaǵanyn esepke alyp, óte muqııat alyndy. Mysaly, «Erler» týyndysynda birińǵaı qaǵazdy iriktep, qıylystaryn tııanaqty yńǵaılastyryp, túpnusqanyń joǵalyp bara jatqan bóligin tolyqtyrdy[22, 65b].

Sońǵy jyldary Sara Tleýkýlovna sýretshi Sergeı Kalmykovtyń jumystaryn qaıta jańǵyrtty. Qalamgerdiń qaǵazda, kartonda oryndalǵan týyndylary bizge óte nashar kúıde jetken. «Teatralnyı ınterer»  jumysyn shańnan, qaǵazdyń jelimderinen, boıaýdyń qaldyqtarynan tazartqannan keıin, qalpyna keltirýshi Sara apaıǵa Mıtrıhın Andreı Fılıppovıch usynǵan restavraııa ádisiniń birin qoldanyp, kóshirmesin holstqa jasaýdy uıǵardy. Týyndynyń negizin bekitý úshin osetrolanǵan jelim men baldyń qosyndysy qoldanyldy. Restavrator óziniń bilimimen, tájirıbesimen Qazaqstannyń ár jerinen kelgen murajaı jumysshylarymen, oqýshylarymen bólisedi.

HIH ǵasyrdyń II jartysynda Reseı restavratorlary jasalǵan jumystary úshin marapattaldy, medaldar men ordendar berile bastady, sonyń biri Sıdorov Aleksandr edi. Ol Ermıtaj jaýhary Leonardo da Vınchıdiń «Madonna Lıtta», Rafaeldiń «Madonna Konestabıle» atty týyndylaryn aǵashtan holstqa aýdardy. Al, qazaq elindegi Doshodjaeva Sara – jalǵyz dıplomdy, birinshi restavrator. Onyń jasaǵan eńbekteri keıingi urpaq úshin mańyzdy. Aldaǵy tańda, eliniń janashyry restavratordyń esimi – qazaq ónerinde, mádenı muralardy, óner týyndylaryn qaıta jańǵyrtýda tarıh bolyp qalmaq.

Qaıta qalpyna keltirý ortalyǵynyń mindeti mádenı qundylyqtardy – tarıhı qundylyǵy bar  qundy qujattar, qoljazbalarmen  arheologııalyq eksponattardy ómirge qaıta alyp kelý bolyp esepteledi. Qaıta qalpyna keltirýshiler eksponattyń materıaly men jasalý tehnologııasyn, zaqymdalýynyń sebebin jáne onyń bastapqy túriniń buzylýyn zertteıdi, ony qaıta qalpyna keltirý joldaryn anyqtaıdy.

Qazirgi tańda, Qasteev murajaıynda restavraııa ortalyǵynyń jetekshisi, restavrator-grafık Qaldybaeva Gýljan Ahmadıevnadan suhbat alý barysynda birshama málimet alyndy. 2000 jyldyń aıaǵyna qaraı murajaı restavrator mamandaryn tájirıbe jınaýǵa jıbere bastaıdy. Oǵan demeýshi retinde «Rýhanııat Fondy» («Fond dýhovnogo razıtııa Rýhanııat») kórsetken. Odan buryn tájirıbeni restavratorlar bir-birinen alyp otyrǵan. Qalpyna keltirýshiler, Qojamjarova Gúlshat, Qaldybaeva Gúljan Ahmadıevna dáristi joǵary sanattaǵy restavrator Doshodjaeva Sara Tleýkýlovnadan aldy. Negizinen birinshi ret tájirıbe jınaýǵa restavratorlardy 2009-2010 jyldary Máskeý qalasyna jiberiledi. Qalpyna keltirý mamandary úıretýge sýretshilerdi alady. 2006 jáne 2008 jyly mýzeıge master klass ótkizýge beıneleý ónerinen joǵarǵy sanattaǵy restavratory Oleg Mıhaılovıch Revın keledi. Sol kisiniń jetekshiligimen bizdiń restavratorlar grafıkadan 19 kartına, keıin 19 keskindeme týyndylaryn qaıta qalpyna keltiredi, klassıkalyq ónerden orys, nemis, flomandyq, gollandyq týyndylaryn qarastyryp, zerttep, perspektıvalyq plandaryn qurady. Sol kisiden bizdiń restavratorlar birneshe ádisterdi úırenedi[7].

Qazaqstan sýretshileriniń jumystaryn alatyn bolsaq, Qasteevtan bastaǵan, barlyq derlik sýretshilerdiń jumystaryna qaıta qalpyna keltirý jumystary júrgizildi. Restavraııa jumystary týyndylardyń qalpyna baılanysty jasalady, keıbir sýretshiler beıneleý óneriniń tehnologııasyn durys qoldanbaıdy, jazbasha holsta jaza salady, sonyń áserinen kartına buzyla bastaıdy. Tipti, zamanaýı sýretshilerdiń jumystary da qarastyrylady, sonyń ishinde Esdaýletov te bar. Kartınanyń búlinýi sonymen qatar, temperatýranyń ylǵaldylyǵyna, aýa raıynyń ózgerýine, jyl mezgilderiniń aýysýyna da baılanysty aýytqýlar bolyp turady, sodan kartınalarda jaryqtar, oıyqtar jáne t.b. ózgerister paıda bolady. Eger aýa ylǵaldy bolsa, qaǵaz ylǵaldy sińiredi, sonyń áserinen kartınanyń beti kóterile bastaıdy[7].

Restavraııa tek qolmen jasalatyn jumys. Ony jeńildetetin vakýýmdyq ústelder de bolady. Ony keskindemege de, grafıka týyndylaryna da qoldanýǵa bolady. Bul ústelder týyndylardy sýlaýǵa bolmaıtyn kezde qoldanylady. Vakýýmda jińishke, maıda tesikter bolady, astyńǵy bóliginen aýa sorady, týyndy ústelge qatty jabysqan kezde restavraııa jasaı berýge bolady. Kartınaǵa sonymen qatar, rentgen de jasalady. Murajaıda rentgen jasaıtyn bólme bar, biraq onymen kartınanyń az ǵana bóligin jasaýǵa bolady. Bul ádispen de jumys jasaǵan óte qolaıly. Ol arqyly kartınanyń kóne jaǵystaryn, aldyn ala daıyndalǵan jazýlardy kórýge, sýretshiniń qalaı jumys jasaǵanyn, qaı ýaqytta qandaı boıaý arqyly jazylǵanyn anyqtaýǵa bolady. Taǵy bir ádis túri kartınalarǵa ýltrakúlgin sáýlelerin de qoldanady. Kóbinese, bul ádisti laktardy, keıingi jazbalardy anyqtaý maqsatynda týyndynyń ústińgi bóligine, betine qoldanady.

Qaldybaeva Gúljan Ahmadıevna óz isin  Ortalyq murajaıynda bastaǵan restavrator. Aldymen refarmıtel bolyp restavratorlarmen birge bir bólimde bolǵan. Oǵan restavratorlardyń qalaı jumys jasap jatqandary qyzyq bolǵannan keıin sol isti tańdap, qalpyna keltirý isimen jumys jasap ketken. Keıin, 1991 jyly Á. Qasteev murajaıyna tájirıbesin arttyrýǵa Sara Tleýkýlovnaǵa keledi. Sótip, 1995 jyly sol kisiniń shaqyrýymen, onyń shákirti bolyp, Qasteev murajaıynda jumys jasaı bastaıdy[7].

Retavraııa jasaý óte qıyn jumys, tııanaqtylyqty, jaýapkershilikti qajet etetin is. Restavrator mamandary belgili bir ádiske, kitaptarǵa júginedi. Mysalǵa, Igor Grabardiń ádistemesin aıtyp ketýge bolady. Onyń ishinde qaǵazdyń tarıhynan bastap barlyq ádis-tásilder bar. Keskindeme ónerindegi restavratorlardyń biri Smaǵulova Kúlátaı Kalımovnany atap ketýge bolady. Onyń shákirtteri jas mamandar Aınekova Jamılá Maratovna jáne Stepenko Anna Vladımırevna (devýshkı s hýd obrazovanıem.) Oǵan deıingi restavratorlardyń biri, 1970 jyldan bastap Sultanbaı Dáken Kalımovna bolǵan. Almaty qalasyndaǵy restavratorlar kóbinese úırenýge, tájirıbelerin arttyrýǵa osy Qasteev murajaıyna keledi, óıtkeni Qazaqstanda bul jerdegideı burynnan kele jatqan, tájirıbeleri mol mamandar az. Mysaly, Ortalyq murajaıyndaǵy grafıka restavratory Tanıa Dıýjneva men keskindemeden Tursynbaeva Sholpan Seıdialıevna da osy Qasteev murajaıynda tájirıbelengen restavratorlar. Qaladaǵy jeke galereıalar da, restavraııa jasaý úshin Á. Qasteev atyndaǵy murajaıǵa keledi. Negizi qalada jeke sheberhanalar, restavratorlar da bar, biraq olardyń ornalasqan jeri, kimder ekeni týraly málimet óte az. Qaldybaeva Gýljan Ahmadıevna olardyń jumystary sapa jaǵynan nasharlaý bolýy múmkin ekendigin de eskeredi. Óıtkeni, olar restavraııany satý úshin jasaıdy, sondyqtan arzandaý bolady jáne az ýaqytta bitedi. Sondyqtan olarmen jumys jasaý barysynda, mamandarynyń kásipqoı ekendigine kóz jetkizgen jón[7].

Qasteev murajaıyndaǵy restavraııa jumystary zańdy túrde qadaǵalanady. Ár týyndynyń óziniń qujaty, kýáligi bolady; restavraııa jasaý aldynda, restavraııa jasaýdaǵy proess jáne restavraııadan keıingi proess, barlyǵy jazylady, talqylaýdan ótedi, sodan keıin baryp fotoǵa túsiriledi. Qalpyna keltirý isindegi taǵy bir erekshelik – eritindini, onyń quramdaryn naqty qoldaný qajet. Mysaly, eritindi jasaý úshin kerekti zatty qansha paıyz qosý kerektigi, hımııanyń qoldanylýynan hımıkattar qalmaý úshin ony jaqsylap, uzaq jýý  sııaqty esepke alý jumystary qatań túrde júredi.

Qazirgi kezde Qasteev murajaıy jańa mádenı bastamalardyń ortalyǵyna aınalyp otyr. Óner murajaıynyń keń de, jan-jaqty qarym-qatynastarynyń negizinde júrip jatqan jumystary, óziniń turaqty qoıylymdary men júıeli túrde ótkizilip otyratyn ýaqytsha kórmeler, sondaı-aq jeke jınaqshylardyń kórmeleri, jyl saıyn ótkiziletin galereıalar parady óner súıer qaýymnyń qyzyǵýshylyǵyn kúnnen-kúnge arttyra túsýde.

2.2 Memlekettik Ortalyq murajaıyndaǵy restavraııa ortalyǵynyń ózindik ereksheligi

Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik Ortalyq murajaıy – tek Qazaqstannyń ǵana emes, búkil Ortalyq Azııa aımaǵyndaǵy eń kóne jáne iri murajaılardyń biri. Onyń qory 300 myńǵa jýyq materıaldyq jáne rýhanı mádenıet qundylyqtarynan turady. Qazir murajaıda kóne dáýirlerden qazirgi zamanǵa deıingi Qazaqstannyń tarıhy men mádenıetine arnalǵan alty staıonarlyq zal jumys isteıdi.

Murajaıdyń san-salaly qyzmetin jandandyrýdyń birden-bir faktory ondaǵy ǵylymı-zertteý isin jandandyrý ekendigin halyqaralyq murajaı salasyndaǵy ozyq tájirıbe aıǵaqtap otyr. Osyǵan oraı, sońǵy on jylda Ortalyq murajaıynyń ǵylymı bazasyn nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan qomaqy sharalar júzege asyryldy[22, 55b].

2006 jyldan bastap murajaı resmı túrde ǵylymı-zertteý statýsy bar mekeme retinde qyzmet atqarýda. Sonymen qatar, ol taıaý jáne alys shetelderdegi murajaılarmen, muraǵat, kitaphana, ǵylymı-zertteý mekemelerimen ǵylymı yntymaqtastyqty damyta túsýde. QR MOM – nyń Brıtan murajaıy, Ermıtaj, Reseı etnografııalyq murajaıy, Tokıodaǵy Japon Ulttyq murajaıy, Italııadaǵy Bolon ýnıversıteti, Máskeýdegi Memlekettik tarıh murajaıy, AQSh Pensılvan ýnıversıtetiniń Antropologııa murajaıy sııaqty álemge tanymal ǵylymı-mádenı mekemelermen qarym-qatynasy jemisti damyp keledi[22, 57b].

Murajaıdyń qyzmetin alqaly basqarý onyń qurylymdyq bólimsheleriniń qyzmetin tıimdi úılestirýge baǵyttalǵan. Olar: a) Ǵylymı keńes, á) Ekspozıııalyq-kórkemdik Keńes, b) Qalpyna keltirý isi jónindegi Keńesi bolyp tabylady. Ǵylymı Keńes májilisterde murajaıdyń ǵylymı jáne mádenı-bilimı qyzmetin uıymdastyrý jáne olardyń metodologııalyq aspektileri: ártúrli kórmelik-ekspozıııalyq keshenderdiń konepııasy men senarııleri, murajaı qyzmetkerleriniń ǵylymı eńbekteri jáne t.b. talqylanady. Ekspozıııalyq-kórmelik Keńeste kórmelerdiń tujyrymdamalary, senarııleri men taqyryptyq-ekspozıııalyq josparlary saraptalynady. Qalpyna keltirý Keńesinde mýzeılik máni bar zattardy qalpyna keltirýdiń tájirıbelik tehnologııasy men ádistemesi talqylanady jáne negizdeledi[22, 65b].

Murajaıdaǵy qalpyna keltirý sheberhanalary óz qyzmetin negizi 10 baǵyt boıynsha (kıiz jáne toqyma buıymdary, kıimder, qarýlar, metaldan, aǵashtan, teriden jáne súıekten jasalǵan buıymdar, baspa materıaly men jazba qujattar eskertkishteri, grafıka, áshekeı – qoldanbaly óner zattary, aǵash ustalyq-jıhazdyq buıymdar, farfor jáne qysh) júrgizedi. Ortalyqta metall, teri, súıek, aǵash, qysh, grafıkalyq tárizdi negizgi bes sektor jumys isteıdi.

Alǵashqyda, ejelgi kollekııalardy saqtaý dárejesi, atap aıtqanda olardy tumshalaý (konservaııa), fızıkalyq, mıkrobıologııalyq jáne hımııalyq qorǵaýdy qajet etetin ekspedıııalyq túsimder sanynyń artýy QR MOM-de 1985j. Qalpyna keltirý bólimin (2006 jyldan ortalyq) qurýǵa alyp keldi. Búgingi kúni qalpyna keltirý ortalyǵy úshin neǵurlym ózekti mindetter mýzeı kollekııalaryn saqtaýǵa jáne kóbeıtýge baǵyttalǵan jobalar, kúrdeli qalpyna keltirý jumystaryn júrgizý turǵysynda mýzeıge jańa aqparattyq, zııatkerlik jáne uıymdastyrýshylyq resýrstaryn tartý men qalpyna keltirýshi mamandardy daıarlaý bolyptabylady[21, 30b].

Qalpyna keltirýshi mamandardyń alǵashqy tájirıbeleri (1985-1994jj.) keıingi býyn mamandar qyzmetiniń negizin qalaýmen birge, ony keńeıtip, jetildire tústi. 1994 jyly qurylymdyq ózgeristerge baılanysty qalpyna keltirý ortalyǵy jabylsa, 1996 jyly ortalyq qaıta ashylyp, mamandar quramy aýysty[22, 23b].

2006 jyldan bastap bólim qalpyna keltirý ortalyǵy bolyp atalady. Onda 11 maman qyzmet atqaryp keledi. Ortalyq mamandary eksponattardy qalpyna keltirý jáne konservaııalaý boıynsha keńes berip, stýdentter men basqa da oblys murajaılarynyń jumysshylaryna taqyryptyq jáne sholý dáristerin ótkizedi. Murajaı kórmelerin jabdyqtaýǵa da qatysady[22, 25b].

Ortalyq murajaıdaǵy qaıta qalpyna keltirý isiniń jetekshisi Tursynbaeva Sholpan Seıdialıevnadan suhbat alý barysynda kóptegen málimettermen, jumystarmen tanystyq. Restavrator tájirıbesin Á. Qasteev atyndaǵy óner murajaıynda beıneleý óneri týyndylaryn qalpyna keltirýshi Kúlátaı Karımovnadan alǵan, ortalyq murajaıda 2008 jyldan beri jumys istep keledi. 2009 jyly tájirıbesin arttyrý maqsatynda Máskeýdegi tarıhı murajaıyndaǵy beıneleý óneri men grafıka sheberhanasynda eki aptadaı bolǵan. Olardan kóp tájirıbe alǵanyn aıtady, dárister jazyp alyp kelgen, sýretke túsirgen, ádistemelerimen tanysqan jáne qazirgi tańda da sol ádistemelerdi  qoldanatynyn aıtty[25,86b].

Negizinde, restavraııa bóliminde ár kvartalda úsh aıda eki jumys, qıyn bolsa bır jumys alynyp qalpyna keltiriledi. Ol ár túrli jumystar, Reseı sýretshileriniń, qazaqstandyqtar jáne t.b. Olardy tańdaǵan kezde basqa jetekshilermen de aqyldasady, óıtkeni kórmelerge de baılanysty sýretter alynady. Mysaly, bır sýretshiniń kórmesi jospar boıynsha jyldyń basynda bolady dep uıǵarsa, onda soǵan qatysty jumystarynyń tańdamasyn jasap, fondtyń ǵylymı jumysshylarymen birge sýretshiniń jumystaryn taldap shyǵaryp, qandaı jumysty jasaıtyndaryn bir jylǵa bólip alady.

Jospardan tys kórmeler de bolady, olarǵa qatysty týyndylardy tolyq restavraııadan emes, jartylaı restavraııadan, ıaǵnı tek syrtqy betin tazalaıtyn, shuǵyl jumystar ǵana alynady. Jumysty alǵan kezde birinshi restavraııalyq keńeste foto-sýrettermen, slaıdpen, ekranda alǵash túsken kezde qandaı kúıde boldy, qalaı qalpyna keltirildi, restavraııadan keıin qandaı ózgeristerge ushyrady, sonyń barlyǵy kórsetiledi, sıpattalady jáne talqylanady. Mysaly, qazirgi tańda, ekinshi kvartalda Sholpan Seıdialıevna tek bir jumysty alǵan, óıtkeni óte qıyn, kóp jumystardy talap etetin týyndy. Ol Tıhmenevtiń 1993 jyly jazylǵan kartınasy, qaıta qalpyna keltirý jumysy jasalýda: týyndy óte qatty kirlengen, tesikteri bar onyń bári keńeste kórsetiledi, keneptiń ózi qatyp qalǵan, shetteriniń bári jyrtylǵan, jamaý jumystaryn qajet etedi, ramasynyń óziniń gıpstary ketken, olardy tolyqtyrý kerek. Birinshi podramnıkten sheship alynady, kirler skalpelmen tazalanady, arnaıy sýmen (dıssılırovannyı) tazalaǵanda muqııat bolý kerek, boıaýdyń ózi ketip qalmas úshin. Ol sý arnaıy tehnıkamen daıyndalady, bul eń tıimdi ádis. Barlyq jumystar jasalmas buryn, kartınanyń kishkentaı ǵana bólshegi, sheti alynady, qalaı áser beretinin, kenep qandaı reakııa beredi, sonyń bárin tekserip alý kerek. Óıtkeni, týyndy restavratordyń jaýapkershiligine alynady, sondyqtan ár detalǵa, tásilderge, qospalarǵa muqııat bolý kerek. Sýmen tazalap bolǵannan keıin keptiredi, odan keıin barlyq jaǵyndaǵy shańdar shańsorǵyshpen tartylady. Óıtkeni shańdar boıaýǵa, túske de áserin tıgizedi. Bári taza bolǵannan keıin jyrtyq bolsa, olar keneptiń shetinde shyǵyp turatyn jipshelermen tolyqtyrylady, olardy qıyp otyryp, kenepke kóbinese kóldeneńnen qoıyp, bólek qaǵazǵa arnaıy mólsherde jelimdi alyp jabystyrady. Onyń bárin jamap bolǵannan keıin ústinen arnaıy plenka qoıyp, ústinen útikti qyzdyryp otyryp útikteıdi. Odan keıin úlken arnaıy kartınanyń kólemine sáıkes preske bir nemese birneshe kúnge prestep qoıady da, týyndynyń budyrlary ketkenshe ashyp tekserip turady[23].

Olar tegistelgennen keıin aǵashtary tazalanady da qaıtadan keriledi, shegeniń ornyna kóp áserin tıgizbeıtin aǵashty steplermen qaǵylyp shyǵady. Bári bitkennen keıin restavraııalyq grýnt jaǵylady, ony sıtadan aq reseılik bordy ótkizý arqyly jasalady, oǵan birneshe tamshy eritkish, maıdy, bir-eki tamshy qaınatatyn (qoıan, bekire) kleıdi qosady. Sonyń bárin qosqanda ermeksaz (plastılın) tárizdi bolady, sony shetinen alyp jyrtyqty jamaıdy da, sýretshini shaqyryp sýretke túsiredi. Ol kepkennen keıin betin taǵy tegisteıdi, kerek emes, artyqtaryn alyp tastaıdy. Ári qaraı molbertke qoıyp, jaryqtyń aldyna otyryp, tústerdi alyn-ala daıyndaıdy, týyndy eski bolǵandyqtan qoldanatyn túster erekshelenip jyltyrlamaý úshin maıyn arnaıy qaǵazǵa sińirip, alyp tastaıdy, sonda ol maıy joq, qurǵatylǵan, eski, kartınanyń túsine sáıkes bolady. Osy úderisterdiń barlyǵy týyndynyń jeke tólqujatyna jazylady[23].

Jalpy, týyndyda restavratordyń qoldanǵan túsi múldem bilindeýi qajetti emes. Óıtkeni, kórermender naǵyz sýretshi men restavratordyń qoly tıgen, qoldanǵan tústerin ajyrata bilý kerek, baıqaı bilý kerek. Máskeýdegi mamandardyń da aıtýy boıynsha 100% uqsastyq mindetti túrde qajet emes, kerisinshe eki tús ajyratylyp turǵan durys deıdi. Óıtkeni kórermen, avtor men restavrator qolyn ajyratý kerek eken.

Sonymen qatar, murajaıda qujattardy, kitaptardy, kartalardy da qalpyna keltiretin mamandar jumys jasaıdy. Sonyń biri ortalyq murajaıda Sadýaqasova Áıgerim Qylyshbekovna, mamandyǵy ónertanýshy, 2007 jyly T.Q. Júrgenov atyndaǵy QazUÓA bitirgen. Ol, mysaly qujattardy qalpyna keltirgende, birinshi mehanıkalyq tazartýdan ótkizedi, eksponat bolǵandyqtan jumys muqııat, qaǵaz betinde jasalady, shańnan tazartylady, ony óshirgishpen, maqtaly tamponmen, skalpelmen tazartady. Ár túrli qaǵazdarmen jumys jasaıdy, qytaılyq, japondyq, reseılik. Óıtkeni, olarmen jumys jasaǵan óte yńǵaıly, ásirese kóshirme jasaýda, japsyrǵanda qolaıly. Áıgerim Qylyshbekovna búlinýdiń úsh negizgi sebebin aıtady, ol eksponattyń óziniń qalypty eskirýi, oǵan durys qaramaý jáne durys emes saqtalýy jatady[23].

2014 jyly Ortalyq murajaıda qaıta qalpyna keltirý ortalyǵy jospar boıynsha – 335 saqtam birlikti qaıta qalpyna keltirgen: keskindeme – 6 saqtam birlik, grafıka – 40 saqtam birlik, kilem-kıiz buıymdary – 18 saqtam birlik, keramıka – 11 saqtam birlik, metall, bylǵary, aǵashtan jasalǵan buıymdar – 260 saqtam birlik[23].

Óndiristik qajetter men eksporzıııalyq montajdarǵa baılanysty jospardan tys – 115 saqtam birlik qaıta qalpyna keltirildi. Olar:

• 24 birlik perdeler, kostıýmder (tigý, útikteý, ishinara qaıta qalpyna keltirý);
• 22 birlik metalldan jasalǵan eksponattar (tazalaý, boıaý, ishinara qaıta qalpyna keltirý);
• 65 kartınalar men plakattar (tazalaý, betin tegisteý, jyrtylǵan jerlerin jamaý);
• 4 birlik keramıkadan jasalǵan eksponattar (shańyn tazalaý, buzylýdan qorǵaý)[23].

Eseptik merzimde qaıta qalpyna keltirý ortalyǵy ár toqsan saıyn atqarylǵan jumystardyń nátıjesi boıynsha qaıta qalpyna keltirý Keńesin ótkizedi. Qaıta qalpyna keltirý Keńesi restavraııa jumystarynyń kólemi men túrlerin anyqtaıdy. Qalpyna keltirý Keńesiniń 4 otyrysy bolady, Keńes sheshimi tıisti hattamamen rásimdeledi. Qaıta qalpyna keltirilgen eksponattardy qalpyna keltirý Keńesi qabyldap, bekitedi.

Kez-kelgen qalpyna keltirý jumystary eksponattyń saqtalymyn sıpattaýdan bastalady. Eksponattyń saqtalymy týraly alǵashqy sıpattamany qor saqtaýshy qaıta qalpyna keltirýshige akt boıynsha tapsyrady. Qaıta qalpyna keltirýshi restavraııa pasportyna qosymsha sıpattama jasap, jasalǵan jumystardy tolyq sıpattap, eksponattyń fotosýretin qosymsha beredi. Aǵymdaǵy jyldyń (2015 j.) 20 aqpan kúni Qaıta qalpyna keltirý ortalyǵynyń «Saqtaý úshin jańǵyrtý» atty kórmeniń ashylýy ótti. Kórmeniń maqsaty – mýzeı qundylyqtaryn saqtaý maqsatynda QR MOM Qaıta qalpyna keltirý ortalyǵynyń qosqan úlesin kórsetý bolyp tabyldy. Tek sońǵy úsh jyldyń ishinde 916 eksponat qaıta qalpyna keltirilgen[23].

Qaıta qalpyna keltirý ortalyǵynyń qyzmetkerleri, mýzeı qyzmetkerleri jospar boıynsha ótkizetin kórmelerdiń eksponattaryn daıyndaýǵa tikeleı qatysady. Ortalyq respýblıkanyń ózge mýzeılerine qalpyna keltirý salasy boıynsha ǵylymı-ádistemelik kómek kórsetedi.

Qaıta qalpyna keltirý ortalyǵynyń jumystary materıaldar men zattardyń túrlerine qaraı, qalpyna keltirý jumystary boıynsha jańa tehnologııalardy júıeli zertteýge baǵyttalǵan qalpyna keltirý kezinde  ońtaıly sheshimderdiń joldaryn qarastyrady.

Sondyqtan qaıta qalpyna keltirý jumystaryna kirispes buryn, ony sýretke túsirip, muqııat qarap, qaıta qalpyna keltirýge deıingi kúıin sıpattap, eksponatty qaıta qalpyna keltirý jospary jasalady.

Jyl boıy keskindeme boıynsha Ortalyq murajaıda 6 kartına qalpyna keltirildi. Jumys Qaıta qalpyna keltirý Keńesiniń tapsyrysy boıynsha jasaldy.

- KP 17229/1 sýretshi Mıtırev  «Na stroıke GES» 1957 j., kenep, maıly boıaý. Ólshemi  140h 80 sm;

- KP 3029 sýretshi S.V. Kýkýrýz jáne V.R.  Kýzenkov «Birinshi balqytý zaýyty» 1945 j. 85h 65sm;

- KP 3024 sýretshi S.V. Kýkýrýz jáne V.R. Kýzenkov «Aqtóbe hımııa kombınaty»;

- KP 26249/1 sýretshi V.V. Kozlov «Saýyqshyl gospıtalda»;

- KP 7263 sýretshi I.A. Bondarenko  «Júzgish balyq. Kaspıı zaýyty» 1951 j. kenep, maıly boıaý. 80h110sm;

- KP 20865/24 sýretshi E.Abıev «Ǵalymnyń portreti» kenep, maıly boıaý. 43h32,5sm. 1985 j[23].

Sýretshi Mıtırevtiń «GES qurylysynda» atty kartınasynyń jalpy sıpaty – barlyq jerleri kirlegen, keıbir jerlerindegi boıaýlary túsken, betinde synyqtary, jaryqtary bar, kenep deformaııaǵa ushyraǵan. Kartınany qaıta qalpyna keltirý kezinde kelesi jumystar jasaldy:  kenep kergishten alynyp, syrt jaǵynan shańsorǵysh pen skalpeldiń kómegimen kirlegen jerleri tazalandy. Oń beti maqta tampon jáne tazartylǵan sýdyń kómegimen tazalandy. Boıaýlardyń túsý proessin toqtatý úshin qoıan jelimmen jelimdelip, papıros qazaǵymen bekitildi. Keneptiń buzylýy (syzyqtary, maıysqan jerleri) toqtatyldy. Keneptiń oń jaǵyna qalpyna keltirgish topyraq jaǵyldy. Sodan keıin túsken, úgilgen jáne syrylǵan jerleri qaptaldy. Kartına ekspozıııalyq túrge keltirildi (1-sýret).

P 3029 sýretshi S. V. Kýkýrýza jáne V. R. Kýzenkov «Alǵashqy balqytý zaýyty» atty kartınanyń saqtalýy nashar boldy. Barlyq jerleri qatty kirlegen, boıalǵan qabatynyń keıbir jerleri túsken, kartınanyń oń betinde synyqtar, jaryqtar bar, syrylǵan, erneýlerinde kóptegen kishigirim jyrtyqtar bar, kenep deformaııaǵa ushyraǵan. Keneptiń ortasynda úgitilgen jaryqtar bar,  kartına qatty maıysqan, keneptiń faktýrasy keýip ketken, sapasy tómen. Saqtalýy nashar. Kenep kergishten alynyp, syrt jaǵynan shań sorǵysh pen skalpeldiń kómegimen kirlegen jerleri tazalandy. Sodan keıin oń beti jyly tazartylǵan sýdyń kómegimen tazalandy. Barlyq jyrtyqtary men tesikteri keneptiń syrt jaǵynan «qyspaq» tásilimen toǵystyryldy. Keıin barlyq jyrtyqtary men tesikterine qalpyna keltirgish topyraq jaǵylyp, tegistetildi. Kartına ekspozıııalyq túrge keltirildi (4-sýret)[23].

Grafıka boıynsha jyl boıy 40 grafıkalyq beneleý sýretteri qalpyna keltirilgen. Sýretshi N. V. ıvchınskııdyń grafıkalyq jáne akvareldik jumystarynyń toptamasy, aralas tehnıkada oryndalǵan (grafıtti qaryndash, qurǵaq boıaý jaqqysh, akvarel, kómir): KP 25930/26 sýretshi N. V. ıvchınskıı. «Stalıngrad kóshelerindegi tankter» 1942 j; «Mınomettik esep» Stalıngrad 1946 j. Qaǵaz; «Nemis okopynda» Stalıngrad 1942 j. Qaǵaz; «Óltirilgen nemistiń basy» Stalıngrad 1945 j. 24 shilde; «Jaralanǵan jaýynger» Stalıngrad 1942 j. Qaǵaz. 16h20; «Ańǵardaǵy qańqa» Stalıngrad 1942 j. Qaǵaz. 21,2h31,2 sm. t.b.

Sýretshi N. V. ıvchınskııdiń «Óltirilgen nemistiń basy» sýrettemesi qatty kirlegen, túrli daqtar men kirlegen saýsaqtardyń izderi bar bolǵan. Sondaı-aq teris jaǵy da jalpy kirlegen (2-sýret).

Qaǵaz sarǵaıǵan, synyqtary men maıysqan jerleri bar. Jumys kelesidegideı tehnologııa boıynsha júrgizildi – mehanıkalyq jáne hımııalyq óńdeý, jýý, keptirý, jyrtyqtary men túsken jerleri qaıta qalpyna keltirildi. Avtordyń jumysynyń  alǵashqy túsin qaıta qalypqa keltirý ońaı bolǵan joq.

Sýretshi N.V. ıvchınskııdiń «Nemis okopy» sýrettemesiniń saqtalýy: qatty kirlegen, túrli daqtar bar, jyrtylǵan, beti syzylǵan. Teris jaǵy da qatty kirlegen. Qaǵazy sarǵaıǵan, synǵan, maıysqan. Kelesi tehnologııa boıynsha jumystar jasaldy – mehanıkalyq jáne hımııalyq tazalaý, jýý, keptirý, jyrtylǵan jáne úgitilgen jerleri tolyqtyrylyp, prestelip, qalpyna keltirildi (3-sýret)[23].

Negizi, jalpy eksponat restavratordyń qolyna túspeı turyp, birinshi arnaıy dezınfekııa ortalyǵynan ótý kerek. Reseı de, Evropa da ol máselemen qamtylǵan. Iaǵnı, týyndy restavratorǵa tazartylǵan kúıinde kelý kerek. Sebebi, olardyń qaı jerde jatqany belgisiz bolýy jáne adamǵa áserin tıgizýi múmkin. Bizdiń murajaılarda ondaı ortalyq joq, biraq aldaǵy ýaqytta júzege asyrý maqsatty bar.

20 jyldan astam ýaqyt ishinde ortalyq murajaılyq zattardy qalpyna keltirý jáne konservaııalaý boıynsha, restavratorlar birneshe myńdaǵan eksponattarmen jumys jasady. Ortalyq mamandary qalpyna keltirý jumystarynyń nátıjesi boıynsha eki kórme ótkizdi. Kórmeler maqsaty eksponattardy konservaııalaý men qalpyna keltirý qyzmetteriniń qyr-syrynyń negizgi baǵyttarymen kórermenderdi tanystyrý boldy.

2.3 Beıneleý óneriniń týyndylaryn qaıta qalpyna keltirý men saqtaý máselesi jáne óńdeýdiń ózindik mánerin taldaý

Beıneleý óneri týyndylaryn qaıta qapyna keltirý úshin:

• Boıaýdyń barlyq túrlerimen jumys isteı alý tehnologııasyn bilý kerek;
• Praktıkalyq túrde koler tańdaı alý;
• Eski beıneleý jumys týyndysynda;
• Kompleksti qalpyna keltirý tásilderin meńgerý kerek.

Árbir qondyrǵyly shyǵarma úsh negizgi bólikten turady: negizi (aǵash, kenep, qaǵaz, bylǵary, grıfeldi taqta), boıaýly qyrtys (tóseme boıaý qabaty) jáne lak. Osy bólikter eskirgennen, buzylýdan nemese qordaǵy zııandyq áreketterden qurtylýy múmkin, sondyqtan olardy qaıta qalpyna keltirý kerek. Negizi degenimiz – aǵash pen kenep, olardyń qalypqa keltirýge  kóbinese jarǵan tustaryn ákeledi.

Aǵash – eń alǵashqy qondyrǵyly shyǵarmalardyń negizi. Ol qaıta dáýir kezeńinen beri kóp taraǵan. Aǵash – tiri materıal, salǵyrt emes, ol «jumys isteıdi», ylǵaldylyqtan úlkeıedi de, kepken saıyn kishireıedi. Shyǵarmany qalpynda saqtaý úshin, ony yńǵaıly klımatta qorǵaý kerek. Aǵashtyń búlinýi, maıysýy men jarylýy, sonymen qatar zııandy jándikterdiń áreketinen de bolady[25, 122b].

Deformaııa. Pishinderi ózgergende. Aǵash negizi ýaqyt ótken saıyn jáne kepken saıyn tabıǵat kórinisindeı maıysa bastaıdy. HH ǵasyrdyń orta kezeńinde aǵashty túzetý, qalpyna keltirý úshin ár túrli tásilderdi paıdalanǵan. Ylǵaldaý jáne ósý qysymyn kelesi jaq betine syna qoldanǵan. Osy úderis kóbinde boıaýly qyrtystardyń isinýinde jáne maıysqaqtyǵynan arylǵan sátterde qoıǵan aǵashtardy ornyna keltirip úlgermegen sátte qoldanǵan. Túzýlengen pannolardy aǵashtan kenepke kóshirgen. Osyǵan oraı aǵashty qalpyna keltirý negizin osyndaı jolmen sheship otyrǵan. Osyndaı qaıta jónge kelmeıtin áreketter búgingi tańǵa deıin buzylǵan shyǵarma dep qarastyrady. Dál osylaı týyndy óziniń túpnusqalyǵynan aıyrylǵan. Bul tásil, ádisteme Franııa murajaılarynda tájirıbeden ótpeıdi. Aǵash maıysqan, qısaıǵan kúıinde saqtalady[25, 125b].

Jarylǵan, synǵan týyndylar durys tańdalmaǵan aǵash taqtaılarynan nemese sol taqtaılardy durys qyspaǵandyqtan jáne aǵashtyń biteý, ashylmaǵan, jaqsy tusynan alynbaǵan áreketinen paıda bolady. Kóptegen názik jazylǵan shyǵarmalar artqy jaǵynan kóldeneń jabystyrylady jáne olar kergishpen shegelengendikten, aǵashtyń tirshiligine zııanyn tıgizedi. Sonymen qatar, osyndaı áreketter jarylýǵa, synýǵa ákep soqtyrady. Buryn osyndaı jarylýlardy mata jolaqtarymen jelimdep, aǵash kesindilerimen, kóbelek tárizdi pishinmen túzegen. Qazirgi tańda osyndaı ádisti «V» áripi tárizdi pishinmen túzeıdi[24, 35b].

1770 jyly qyzylaǵash ustasy Jan-Lýı Aken «syrǵanaq, jyltyr» parketejdi ádispen Rýbenstiń «Kermessa» týyndysyn qalpyna keltirip (Parıj, Lývr) jańǵyrý tarıhynda erekshe oqıǵamen oryn qaldyrǵan. Bul tásil ózine pannony jaqsy qalpynda saqtaǵan. Biraq, bundaı ádis artynan kóptegen aqaýlardy ákelgen, keıde jyljymaly kergishter ashylmaı qalǵan. Osy kezeńderde bul mehanızmdi ádis joıylǵan jáne basqa jańa ınjenerlik júıelermen aýysqan. Ár elderde, ár alýan qyrda jalpy osy tásildi júıelendirip, artqy jaq betine jeńildetken. Franııa murajaılarynyń sheberhanalarynda parketaj, metaldy kirgishtermen, syrǵanaq dóńgeleksheler men aǵash kergishtermen ustalyp turǵan, nemese aǵashty dóńgelekti massırlarmen óte jińishke taqtaılarǵa jáne kishi ólshemdi pannolarǵa, qarapaıym móldir plastıkalardy qoldanady da, metaldy buryshtarmen bekitedi. Bul plastıkalardy taqtaıshalardyń qısaıǵan bólikterin túzegende qoldanylǵan. Osyǵan baılanysty, týyndy jelimdelmeı-aq, artqy jaǵy tolyqtaı kórinip turady[24, 39b].

Aǵash búldirýshi jándikterge keletin bolsaq, olar (qońyz t.b.) ornalasqan aǵashty oıǵandyqtan, onyń tesilgen, búlingen tustarynan shań shyǵady. Bul jaǵdaıda pannony zalalsyzdandyrady jáne myqtap qatyrady. Birinshi ony ýlandyratyn zattarmen jaǵady nemese gazdy bólmege salady, bólshekti bos keńistikterge ornalastyrady. Qataıyn dep turǵan shaıyr arqyly bekitilip, nyǵaıtyp, oǵan jaǵý úderisterin júrgizedi. Óndirilgen gammalyq sáýlelerdi boıalmaǵan nemese altyn jalatylǵan aǵashqa qoldanýǵa bolady, al jazylǵan pannolarǵa paıdalanýǵa kelmeıdi. Egerde, aǵash qonyz tımegen jerge deıin buzylmasa, shirilmese taqtaıdy tazalap sypyrady, sodan keıin onyń jańa negizine jabystyrady. Basqa ádis, aǵash negizi bútindeı shirigende, sýretti «kóshirgen» kúıde ony basqa, negizgi bólikke jabystyrǵan.

Qazirgi tańda pannony basqa aǵashqa kóshirmeıdi, aǵashty saqtaýǵa tyrysady. Ony qataıtyp, basqa bólikke baılanystyryp, jabystyrady.

Kenep. Qaıta órkendeý dáýirinen beri kenepti stanokty keskindemede keńinen qoldanǵan. Kenep (talshyqty zyǵyr jáne aǵash túbiri) tartylady, odan keıin sozylady. Múmkindiginshe májbúrlene otyryp, gıgroskopııalyq sharttylyqtarǵa baǵynady. Biraq, keneptiń qurylymdyq túrleri ýaqyt ótken saıyn jaıylady. Birtin kele, gıgroskopııalyq sharttylyqtan qashqaqtaý kerek, óıtkeni olar keneppen salynǵan sýretke «tozdyrýdy» ákeledi, sýret óziniń ıilgishtiligin joıady. Sodan keıin jaǵylǵan qabattar synyp, jarylyp jaryqshalar paıda bolyp, «eskirýge», boıalǵan qatparlar isinýge ákep soǵady[27, 565b].

Keneptiń eń negizgi búlinýi – úlken, kishi bolyp sógilip, jyrtylý kezeńinde ár túrli formaǵa ıe bolady jáne eskiredi. Kishi sógilý – kenep jipterdi biriktirgende qalpyna keledi, únemi jamap, keri betine balaýyzben jelimdegende sógiledi. Erterekte, jamaýdy aq qorǵasyndy qospamen jamaýda nemese teri jelimimen olar ýaqyt óte kele shyǵarmanyń túrin ózgertken. Úlken sógilý jáne keneptiń eskirýi nashar saqtalýdan, shetki jaǵynyń jyrtylýynan, jip talshyqtarynyń kirleýinen, kartınanyń betki jaq kórinisinen bolady. Bul búlinýlerdiń barlyǵy qalypty erejege saı keneptiń jazylýyna nemese osy shyǵarmany jańa kenepke jelimdenilýinen de týylýy múmkin. Kóshirip qaıta jazylýdyń  negizi úsh túri bar: jelimdeý, balaýyzdy qaraıtý jáne sıntetıkaly shaıyrlaý (smola). Shaıyrlaý ár túrli jaǵdaıǵa baılanysty paıdalanylady[28, 186b].

Franııada HVII ǵasyrda uzaq merzimde jelimdep kóshirý qolónershiler dástúrimen jalǵasqan. Bul ádis jarqyn nátıjelerin kórsetken jáne úlken sheberlikpen jańǵyrtýdy qajet etedi.

Balaýyzdy (vosk) qaıta kóshirý – «gollandtyq» tásil, sondaı-aq bul ádis HVIII ǵasyrda paıda bolǵan. Joǵary dymqyldaý shartynda, shyǵarmalardyń saqtaý ádisin zertteý kezinde paıda boldy. Ara balynyń balaýyzy men aǵash balaýyzynyń ornyna sıntetıkalyq balaýyz keldi. 1930 jyly kóshirý ádisi sıntetıkalyq vıneldi, akrıldy shaıyrlaý, qazirgi zaman kartınasyna laıyq. Árbir osy ádisterdiń ózindik jaqtaýshylary da, qarsylastary da bolady. Ár shyǵarmanyń ózindik orny bar kóshirý tásiliniń de mańyzy boldy.

Jańǵyrtý ádisindegi qaıtalaýdyń basqa tásili – kenepke kóshirý. Ol, túpnusqadaǵy kenepten boıaýly qyrtysqa negiz kóshirý arqyly aýystyrylady. Kóshirý basqa negizge aýysqan sátte, ol boıaýly qyrtystyń isinýine jol bereıdi. Jańa boıaýly tóseme qabaty, boıaýly qyrtysqa náziktik pen birkelkilik beredi. Osy jańǵyrtý tásili Italııada HVIII ǵasyrdyń alǵashqy jartysynda paıda boldy. Al, Franııada HVIII ǵasyrdyń ortasynda paıdalanǵan. Sodan keıin, HH ǵasyrdyń I-shi jarty jyldyǵynda jalǵasyn tapqan. Sóıtip, jańǵyrtýshy sheberlerdiń sheberlik ataǵy jáne kenepke qaıta kóshirý ádisteri búkil Eýropaǵa jaıyla túsken. Osy tańda mundaı ádisti sırek qoldanady, mysaly, shyǵarmany qutqarýǵa basqa múmkindik qalmaǵan kezde. Kenepke kóshirý, jańǵyrtýda, nazar aýdarýda qarama-qaıshylyqty ustanymdardan turǵan[28, 195b].

Boıaýly qyrtys – negizgi jabýdan jáne tóseme qabattan, sonymen qatar ózine menshikti boıaýly qyrtystan turady. Al tóseme qabattyń (grýnt) negizinen búlinýleri – jergilikti tustyń isinýlerinen jáne barlyq isinýler men úgitýlerden ekenin baıqaımyz. Jergilikti isinýler shyndyǵynda gıdrometrııalyq ózgerýler men dymqyldylyqtyń áserine baılanysty paıda bolady: ony tóseme qabatty jaqsylap nyǵyzdap ustatý arqyly aldyn alýǵa bolady. Osy amaldyń negizgi úsh ádisi bar: organıkalyq jelimdi shashý, jergilikti tusyn balaýyzben shaıyrdyń qospasy arqyly jáne sıntetıkalyq zattarmen sińdirý tásilderi. Tóseme qabattyń isinip, jalpy úgitýlerinde olardy qataıtady, al kenepti qaıta kóshiredi. Kenepti kóshirý ádisinde, qaıtadan jasamaýǵa únemi tyrysqan. Boıaýly qyrtystyń buzylýy bastapqy negizdiń búlinýine baılanysty. Ol jergilikti isinýlerden, kópirshikterdiń nemese qabyrshyqtardyń túsýine, joıylýyna alyp keledi. Budan basqa da kúrdeli buzylýlar eki qabatty boıalǵan qyrtysynda kezdesken, ol shaıyrlaý men balaýyzdaýdy sińirý kezinde, múmkindiginshe qorǵap qalýlar kezdesip otyrady. Mundaı qosalqy áreketter sońynan estetıkalyq jańǵyrtýdy ákelip otyrǵan. Olar qaıtalap qalpyna keltirgen sátte eki buzylǵan túrinen jáne artynan aýyr jaǵdaıdaǵy kórinisterinen buzylǵan jerlerdi birtindep, arnaıy daıyndalǵan qospalardy jaǵý arqyly, ol organıkaly negizgi jelimdeýmen balaýyz nemese jabystyrylatyn sıntetıkalyq zattar men retýshtan boıaýy aıaqtalǵan kartınaǵa birtutastyqty beredi[29].

Sońǵy on jyldyqta retýshtyń estetıkalyq konepııasy ózgermegen. Jańǵyrtýshy retýshty kózge kórinbeıtindeı etip jaǵýǵa tyrysady. Ony túpnusqasynyń bólshekterimen baılanystyra otyryp, búlingen shyǵarmanyń aımaǵyna joıylýlarmen birge ornalastyrylyp ótkizilgen. Retýsh baıqalmaý kerek bolǵan.

Qoryta aıtar bolsaq, estetıkalyq, krıtıkalyq jáne tarıhı derekterdiń qazirgi zaman jańǵyrtýshysy, shyǵarmanyń ózindik ereksheligin týyndatqyzady. Keıbir synshylar retýshti joqqa shyǵarady. Olar tarıhı qujattardyń shynaıylyǵyna, onyń qandaı qalpynda bizge deıin jetkenin jáne sol qalpyna qaıta qaıtýyn qabyldaıdy. Al basqalar, ásirese qaıta órleý dáýiri kezeńine deıin qarapaıymdylyq pen bilinbeıtin óńine joıylýy nemese retýsh jaqyn kórinetinin, biraq alysta baıqalmaıtynyn qalaǵan. Sezar Brandıdiń anyqtamasynda «potenııalyq birikken» shyǵarmaǵa jaýap beredi.

Bul ádistemeli júıe Italııada qurylǵan, «tratteggio» dep atalǵan. Retýsh tásilindegi qarapaıym – paralleldi, uzyndy syzyqshalar, taza óńderden aq fonǵa boıaýdy jaqyndatyp, boıaýly birliktiń nátıjesinde optıkalyq úndestik tabady[30, 22b].

Zamanaýı talaptardyń ustanymy – myqtylyq. Jıi qoldanylatyn materıaldar: tempera, negizgi jumyrtqanyń  aq pen sarysynan alynǵan emýlsııa, lak betindegi lessırovka jasalǵan sý boıaýy, gýash, untaqtalǵan boıaý sıntetıkalyq shaıyrmen aralastyrylǵan venıldi jáne akrıldi boıaýlar. Maıly baılanystyrylatyn zattardan jasalǵannan sarǵaıady, sondyqtan jańarýy kerek. Bizdiń zamanymyzda sıntetıkalyq zattar keńinen taralady, biraq olardy úlken jaýapkershilikpen paıdalaný kerek, tek ýaqyt qana olardyń sapasymen jetispegen tustaryn baǵalaıdy. Materıal tańdaý – úlken jaýapkershilikti qajet etedi. Ony árbir jańǵyrtý sheberhanasy sheshedi. Boıaýly qyrtystyń jańǵyrtýda joǵaryda aıtylǵan tásilderinen basqa da túrleri bar. Durysynda bolǵan «jazýlardy» aldymen óshiredi, sondaı – aq únemi búlingen nemese búlinbegen ózge túpnusqadaǵy bólikterin qarastyrady, bul jańǵyrtýda aldyn ala syrlanady. «Kóbeıip kónergen» krakelıýler joıylǵan dep qarastyrylmaıdy. Olar shyǵarma ýaqytyna sáıkes jaqsy ómirsheńdigin kórsetedi. Qazirgi zamanǵy jańǵyrtýlardyń tujyrymy boıynsha, boıaýly qyrtystyń izderin alý, shyǵarmanyń túpnusqalyǵyn qurtady, buzady. Sonymen qatar jańǵyrtýshynyń aralasýy shekteýli bolý kerek[30, 26b].

Lak-syr. Syr qabatynyń – eki jaqty uǵymy bolady, boıaýlarǵa ózindik shynaıylyq beredi jáne shyǵarmany ár túrli zaqymdanýdan saqtaıdy. Lak-syr keıde kógeredi, shyǵarmanyń eń  juqa betki qabaty tússizdenip, aqshyldanady jáne ony zaqymdap búldiredi. Onyń negizgi sebebi, ol ylǵaldylyqtan bolady. Búlingen, tússiz qabatty qaıta ornyna keltirýge bolady, arnaıy daıyndalǵan qospalarmen shaıyrdy aralastyryp, jumsartady. Lak-syr kókshil bolýy múmkin, shyǵarmanyń betin ár alýan klımattyń sharttylyǵyna sáıkes, jetkilikti túrde jumsaq matamen súrtý kerek, sonda kókshil jaǵylǵan tús kete bastaıdy. Syr untaqqa aınalyp, úgitilip túsýi múmkin. Mundaı jaǵdaıda ony barlyq tusynan alý kerek. Syr sarǵaıady, sarǵaıǵan syr – maıly boıaýdyń kebý kezeńine ótkendigi, biraq ol qosymsha ár túrli materıaldarmen kúsheıe túsedi. HIH ǵasyrda bundaı túrler murajaılar óńine sán bergen. Sonymen qatar, syr burynǵy jańǵyrtýlardy jaýyp turǵan alaıda, ol shyǵarmanyń ózindik ereksheligin joıyp, burynǵy qalpyndaǵy reńin ózgertedi. Osy syr qabaty óte juqa syrlaný kerek, biraq osy taqyrypta birneshe pikirler bar. Syrdy joıý – bul ádis sýretshi qalaı saldy, sol qalpynda kórinýi; bul dáleldenbegen tujyrym, syrtqy barynsha joıý ol óte qaýipti, shyǵarma qaıta jańǵyrtýǵa kelgende, óz kezeńinde «patınmen» (plenka) jabylǵan, bul ózindik pikirtalas týǵyzady. Ár ǵasyrdyń toǵysynda mundaı pikirler ózgeredi. Osyndaı pikirtalastyń qorytyndy núktesin Sezar Brandı jasaǵan. «Patına – bul ýaqyt ótken shyǵarmanyń ýaqyty». Patına týyndyny úndestiredi. Qońyr túster ýaqyt óte qaraıady, al jaryq túster kerisinshe múmkindiginshe az ózgeredi. Sonymen qatar, patına  shyǵarmaǵa birtutastyq beredi[31, 232b].

Osyndaı jaǵdaıda, patına óte qajetti, al shyǵarmalar syrdyń alýynda qabattary joıylady. Bunyń ornyna keıbir sýretterde lessırovkany (glazýr) alýǵa bolady. Alaıda, lessırovka men syrdyń qabatynyń bir-birine tyǵyz ótýi aýqymdy. Syr alýda lessırovkanyń joıylýyna qajet etedi, boıaý qabatynyń dóreki joǵalýyna ákep soqtyrady. Keıde keskindemeshiler kompozıııany syr ústinen týyndatqyzady. Sońynda tehnıkalyq qaýipter maıly qabatty túrli aralas qospalar jıyntyǵymen tıgize otyryp, paıda bolady. Basqa tásili, ol keıbir tustarynda syr qabatynan alady. Ony óte názik etip alady da, boıaý qabatyn tıgizbeıdi. Dál osy tásildermen Franııa murajaılaryndaǵy jańǵyrtý sheberhanalarynda paıdalanady. Jańǵyrtýshy bul jaǵdaıdy birtindep júıelendirip, syrdyń qabatynan alady. Bul tásil úlken paıdaly beıimderimen qajettelenedi. Boıaýly qabatqa barynsha zaqymdanýlar ákelmeıdi, biraq ol syr qabat alýynda óte tereń eńbekqorlyqty qajet etedi.

Eger sýrette birneshe kórinbeıtin jazýlar bolsa, olardy jańǵyrtýǵa bolady. Syrdy qabatynyń jergilikti mólsherin ǵana ala otyryp, janyndaǵy kerekti bólshekterimen birge jańadan syrmen jaǵylady. Eger boıaýly qabat jańǵyrtýdy tolyǵymen qajet etse, syrdy tolyqtaı joıyp alý kerek. Kelesi kezek onyń qorytyndy balamasyna ákeledi. Eń alǵashqy boıaý qabatynyń tolyqtaı sylap alynýy, únemi materıaldyǵyn meńzep, beıneniń zalalyn tıgizedi, eskiniń ornyna jańarǵan túr berip, dıssonans bildiredi. Ol pishinine odan ári kúsheıtilgen aıqyndylyq jáne estetıkalyq tazalyq beredi[29].

Ǵasyrlar boıy týyndylardy tazalaý úshin ár túrli qospalardy paıdalanǵan. HVII ǵ. basynda erekshe qospa tizimin bilgen. Qazirgi ýaqytta jańǵyrtýshylar jumys jasaý barysynda alýan túrli zattardy qoldanǵan, týyndylardy qalpyna keltirý kezinde qaýipter seıilgen. Jańǵyrtýshylardyń arnaıy týyndyny zertteý úshin ózindik quraldary boldy, úlkeıtkish shyny, bınokýlardy mıkroskop, arnaıy jaryqtatqysh shamy jáne t.b. Sonymen birge ǵylymı derekter kózi eń mańyzdy málimetter, tipti tarıhı derekter men qorlardan tabylǵan derekterden de asa mańyzdy. Alaıda, eń bastysy jańǵyrtýshylardyń sheberligi mundaǵy keskindemelik bilimi men taktıkalyq ádisti joly, aqyldylyǵy men oılaý qabileti. Ǵasyrlar boıy jańǵyrtý empırııasy eger kóne ádisterdiń múlde izi qalmaǵandyqtan, jańǵyrtý óneri, qoǵamy az taratylǵan, tipti ár túrli qarama – qaıshy pikirler týǵyzsa da, sýretshilerdiń ózin qyzyqtyra bilgen.

Maıly boıaý. Maıly boıaýdyń keskindemedegi ádis-tásilderi. Maıly boıaý – keskindemeniń negizi baılanysqan zattyń bir túri, boıaýǵa tabıǵı ósimdik maıyn paıdalana otyryp erekshelep jasaıdy. Maıly boıaý qurǵaq pıgmentten jáne jyldam kebetin maılardan turady. Mysaly, zyǵyr dáninen alynǵan maılardan kóknár men grek jańǵaqtaryna alynǵan maılardan quralady[32, 232b].

Qazirgi kezeńdegi pıgmentter ashyq jarqyn, ár alýan jáne myqty ári uzaq turatyn pıgentter kóne sheberler joǵarydaǵy pıgmentterden alǵan. Olardyń ýlanýy az kezdesken. Pıgmentter – móldir (lessırlengen) jáne japqysh bolady. Móldir pıgmentter óziniń móldirligin saqtap turady jáne boıaý qabatyna tereńdik pen jyltyrlyqty beredi. Eger japqysh pıgmentterdi aralastyra bilse, jaryq ótkizedi, biraq ol shyǵarmada tereńdikti kórsetpeıdi. Móldir boıaýlardy aralastyrǵanda ózindik jarqyndyǵyn joǵaltpaıdy, al tústerdi kereginshe aralastyrsa, japqysh pıgmentter tez surlanýǵa beıile keledi. Erte kezdegi sheberler móldir túspen paıdalanǵan, al ımpressıonısterdiń palıtrasynda kerisinshe barlyq boıaýlar ýltramarınnan basqasy japqyshtaý keledi.

Eń jaqsy boıaýlar tek qana bir pıgmenttiń jetkilikti konentratyn ustap turady. Keıde jaıylǵan negizi turǵan bólikti boıaýly qabattarǵa móldirlikti berý úshin, ýly, turaqsyz nemese qymbat pıgmentti aýystyrý úsh boıaýdy birneshe pıgmenttermen aralastyrady. Osy arqyly alynǵan boıaýlar kóbinese negizgi tazalyǵy men jarqyndyǵynan sheginedi, keıbir jaǵdaıda durys tabylǵan pıgmentter negizinen jarqyn ári taza qalypta bolady. Bir ereksheligi – osyndaı boıaýlarda aq tústiń bolmaýy durys, óıtkeni qara-kókshil tereń tústi qospalarǵa laıyqty emes[32, 236b].

Maıly boıaý óndiretin jerlerde kóbinese zyǵyr maıy bolady. Eń jaqsy maı sýyq kezinde syǵylǵan maı. Zyǵyr maıynyń eń jaqsysy altyn tústi jáne ıisi bolmaıdy. Aq jáne sýyq tústi boıaýlarǵa kóknár maıy qoldanylady jáne ol tússiz, biraq oǵan negizine alynǵan uzaq kebedi, jarylýǵa beıim.

Maılar jaryq pen aýada qataıǵan kezde qyshqyldanady jáne móldir qabat túsiledi, sý ótkizbeıdi, qabyǵy paıda bolady, pıgmenti qalypty jaǵdaıda ustaıdy. Bul jumys barysy eki-úsh jylda toqtalmaıdy, alǵashynda kartına salmaq qosady, sodan keıin salmaǵyn joǵaltady, biraq tórt, on eki kún aralyǵynda kebýge úlgeredi. Jalpy maıly boıaýlar óte názik jáne maıystyrǵan jaǵdaıda tez synyp jarylýy múmkin. Zyǵyr maıy jaryqsyz da sarǵaıady. Sondyqtan da, uzaq merzimde jabyq jerde ol mindetti túrde sarǵylt tartyp ózgeredi. Egerde, osylaı sarǵylt tartqan týyndyny kún shýaǵyna shyǵarsa, bir-eki aptaǵa óziniń burynǵy qalpyna keledi. Bóliktelgen zyǵyr maıy óte názik, sarǵaıýǵa turaqty keledi. Kóptegen shyǵarmalardyń pıgmentteri kúnnen qorqady, sondyqtan olardy ashyq – jaryq jerde ustaýǵa bolmaıdy[32, 250b].

Kóbinese maıly boıaýlar men zyǵyr kenep pen maqta kenebine nemese aǵash taqtaıshasyna jazady. Qandaı da bir maıly boıaýda jazý úshin – kenep bolsyn, aǵash, qatty qaǵaz nemese bir zatta, aldymen grýnt jaǵyp alady, ol boıaýdan maıdy shyǵarmaý úshin, kenep betine boıaý qabatyn bir-birine baılanystyrý jáne negizine túspen faktýrany úndestirý úshin jasalady.

Eń ataqty grýnt jasaýǵa qoldanylatyndary akrıldy tóseme qabat, ol qarapaıym ári qoljetimdi. Akrıldy tóseme qabaty tartylǵan kenepke jáne basqa zatqa tórt, bes jińishkelep qabattap jaǵylady, sondaı – aq ol bir kúnniń ishinde kebedi. Akrıldy tóseme qabat kez-kelgen boıaýdy jeńil qabyldaıdy, nemýakrıldy boıaýlardyń kómegimen nemese kepken pıgmenttermen boıalady. Egerde maıly boıaýy tóseme qabatyna sińdirip jibermes úshin, akrıldy qabatty óte jińishke qabatpen, zyǵyr maıymen nemese arnaıy daıyndalǵan jelimmen jaǵyp alǵan kartınanyń uzaq merzimde saqtalýy ómirsheńdigi men boıaý tústeriniń jarqyndyǵy eń negizgi tóseme qabatyna baılanysty. Móldir jáne jartylaı móldir tústerdegi tóseme qabat arqyly, sondaı-aq birińǵaı dárejesine jáne jumys barysyn jeńildetýi men tezdetýine baılanysty shyǵarmanyń beıne boıaý ereksheligi anyqtalady[28, 165b].

Maıly boıaýmen jazý úshin dońyz talshyǵynan jasalǵan qylqalamdy paıdalanady jáne bul ádispen dóreki, ári úlken jumystardy jazǵan bolsa, náziktik, ári óte jińishke kórkem bólikterine qyzyl bulǵynnyń talshyǵynan alynǵan qylqalamdy qoldanady. Sýret salýda tek qylqalamdy ǵana qoldanbasa bolady. Mysaly mastehındi, gýpkany nemese shúberekpen t.b. tek qolmen emes. Óıtkeni, pıgmentter ýly bolǵandyqtan terige zııandy jáne sińip ketedi. Maıly boıaýmen jazýda sıntetıkalyq qylqalam jaramsyz, olar boıaýdy az alady jáne syrmen aralastyrǵysh qospalardyń qosyndysy kezinde tez búlinedi. Sıntetıkanyń myqtylyǵy jaǵylǵan tabıǵı shashqa jaqyn. Ol kóbinese qymbatqa túsken. Keskindemeniń jazýyna, ári myqty bolyp shyǵýyna qylqalamnyń mańyzdylyǵy boıaýdan da artyǵyraq.

Boıaýly palıtrada aralastyrý úshin mastehındi nemese qylqalamdy paıdalanady (arnaıy «pyshaq» nemese «masterokpen»). Mastehın tot baspaıtyn metaldan jáne plastıkadan jasalatyn bolǵan. Metaldan jasalǵan mastehın óte yńǵaıly, ári senimdi qural. Olar boıaý pıgmentter reakııa bergende katalızator qyzmetin atqarsa, keıde pıgmentterdiń tústerin ózgertýge de áser etken. Shyǵarmada qaýip-qaterge urynbas úshin plastıkalyq mastehındi paıdalanǵan jón. Sonymen qatar, boıaýdyń jarqyn aıshyqtyǵyn saqtaý úshin hımııalyq reakııa bolmaý úshin pıgmentterdiń aralasýy úshten artyq bolmaý kerek. Reńkke qysqa jolmen barǵan durys[28, 125b].

Palıtra aǵashtan jasalatyn taqtaısha, balaýyzdy qaǵaz, áınek keskini jáne qyshtan jasalǵan taqta. Eń jaqsysy áınekti paıdalanǵan jón. Ol maıdy boıyna sińirmeıdi, pıgmentterdi qabyldamaıdy, tez tazalanady jáne onyń astyna qaǵaz qoıýǵa bolady. Tóseme qabattyń túsine qaraı, bunyń barlyǵy boıaý tústerin aralastyrýǵa jeńildigin tıgizedi. Sondaı-aq kásibı maılanǵan palıtraǵa aǵash, plastıka jáne organıkalyq negiz jatady.

Boıaýdy aralastyrý nemese qylqalamdy shaıqaý úshin skıpıdarmen jáne basqa da qospalardy taza kúıinde qoldaný qajet, óıtkeni tolyǵymen erip joǵalý úshin artynan olar maıly daqty basqa kirlegishterdi boıaýda búldiredi. Boıaýdy qatty aralastyrmaý kerek, eger de jetkilikti maı bolmaǵan jaǵdaıda boıaý qabattaryna jabyspaýy múmkin. Mıneraldy qospalar boıaýdyń túsin shyǵarady. Shyǵarmanyń joǵarǵy qabattaryna suıyq boıaý kerek jáne olardy suıyqtatý úshin zyǵyr maıyn qosý kerek[28, 128b].

Qylqalamdy joıý úshin eritindini tókpeý kerek, onyń arnaıy asty eki túp ydysta ustaý kerek, ekinshi túp tesigimen bolý kerek. Pıgmentter jaılap tesikter arqyly túpke shógedi jáne ezgishti qaıtadan paıdalanýǵa bolady. Qylqalamdy jýýdyń aldynda, ony taza shúberekpen súrtedi. Keıin jýý ezgishpen qylqalamdy, sýsabyndy qoldanyp, jyly sýmen jýady jáne jaqsylap súrtedi, aldymen tezirek, ári pishinin joǵaltpaý úshin qylshyqtyń basyn joǵary qaratyp, qylqalamdy stakanǵa tik qoıady. Maıly boıaý jyltyraý úshin, olarǵa arnaıy syrdy jáne shaıyrdy aralastyrady. Eger de eritindi myqty bolmasa, syrdyń árbir quramy erimeıdi jáne túbine jınalady[28, 132b].

Qazirgi kezdegi boıaýlarǵa tez kebý úshin ár túrli zattardy qosady. Ol sıkkatıv dep atalady. Tez kebetin boıaýlar óte yńǵaıly, biraq olar eger boıaý tolyǵymen kepse, birneshe jyldar ótken soń jarylýy múmkin. Al keıde, kerisinshe arnaıy boıaýlardy paıdalanady, olar jaı kebedi, bundaıda allaprıma tásilin de qoldanady. Bir sátte jazylatyn maıly boıaýmen oryndalǵan týyndylardy kóbinese arnaıy malbertke kenepti ornalastyryp qoıady. Malbertter turaqty jáne jyljymaly bolyp ekige bólinedi. Olar aǵashtan jáne temir plastıkadan jasalady. Yńǵaılysy aǵash malbertter, olar alıýmın jáne plastık malbertterge, sondaı-aq aq bolat malbertterine qaraǵanda turaqty, ári myqty bolady. Eń áıgili syr – keton syry. Onyń ústińgi beti buzylsa, ony jeń spırtimen ketirip alady. Tolyǵymen aıaqtalǵan, kepken jumystyń túsin tegisteý úshin syrmen jabady, ol týyndyny búldirýden saqtaıdy[7].

Jańǵyrtý úderisi. Jumys bastalmas buryn shyǵarmanyń saqtalýyna sıpattama jasalý kerek jáne jańǵyrtý kýáligine engizý qajet. Jumys tóseme jáne boıaýly qabattardy myqtap ustatýdan bastalady. Búlingen jerine bes paıyz aldyn-ala qyzdyrylǵan qoıannyń jelimi jaǵylady. Ólshem boıynsha, qıylǵan papırýs qaǵazy qoıan jelimimen jabylady. Olardy búlingen jerine qaǵazdy qoıyp, qol sezimtaldyǵymen jaıa otyryp, tegistep aýasyn shyǵarady. Ftoroplastty qabyrshyqpen jáne súzgish qaǵazben biraz ýaqyt ótken soń ystyq útikpen keptiredi. Keptirgen soń nyǵyzdaýǵa qoıady. Prafılaktıkalyq japsyrmany jumys aıaqtalǵan soń, kelesi jaǵymen alady. Ol úshin taza sý, maqta tampony kerek. Sýly maqtamen jelimge sińgen papırýsty qaǵazdy aqyryndap alyp tastaıdy. Keneptiń kelesi jaǵyndaǵy búlingen jerindegi qosymsha zattaryn aldyn-ala qoıady. Osy zatqa mólshermen kesip alynǵan, sýlanǵan matanyń ústine salady, ústinen qabyrshaqpen jáne qumdy qapshyqpen bastyryp nyǵyzdaıdy. Birazdan soń arnaıy pyshaqpen alady. Jyrtylǵan jerdi biriktirgen soń, teris betindegi kenepten qosymsha jamaýdy alyp tastaıdy. Shańsorǵyshpen shańyn, kirlengen jerlerin alyp tastaıdy. Al skalppen jáne egeıtin qaǵazben qatqan, sińgen kirlerdi joıady. Sonymen qatar, jan-jaǵyndaǵy ustap turǵan aǵash ramkasyn alyp tastaıdy. Dáke arqyly keneptiń betki jaǵyndaǵy kirdi, sabyndy qospamen daıyndalǵan jáne tazalanǵan sýmen jýyp, joıyp shyǵady. Kenep aıasyndaǵy sarǵaıǵan syrdy pınenmen jáne 90% etıl spırtimen maqtamen alady. Al shyǵarmanyń qara jerlerindegi boıaýly qabatyndaǵy aqshyl tutasqan kirdi arnaıy eritindimen jáne maqtamen  joıady[23].

Shyǵarma jıegindegi aldyńǵy jańǵyrtýdyń qaıtalaǵan jeri ýaqyt óte eskiredi, al keıbir tustarynda múlde joq bolady. Bul úshin aǵash podramnıgine ólshengen matany kesip, eski negizine 10% qoıan jelimi men baldy jabystyrady. Ystyq jáne sýyq útikpen tegistep keptirip, tolyqtaı jabysqansha nyǵyzdaıdy. Turaqty búlingen jerin prafılaktıkalyq qoıan jelimimen jabysqandy súzgish qaǵazben, ystyq jáne sýyq útikpen ony tegisteıdi jáne joıady. Sodan keıin qaıta nyǵyzdap, birneshe ýaqyttan keıin prafılaktıkalyq japsyrmany joıady.

Jańǵyrtylǵan tósemeni alyp, skalptiń kómegimen ony búlingen jerge qaıta ornalastyrady. Jańǵyrtýǵa arnalǵan tóseme qabat tazalanǵan bordan, 6% qoıan jelimi men zyǵyr maıynan turady[23].

Grafıkany saqtaý. Grafıkalyq  týyndylardyń kollekııalaryn saqtaý úshin negizgi derektilerdiń qaýipti jaılary:

• Óner týyndylarynyń erekshiligi men qasıeti;
• Saqtaýdyń sharttary men tártibi;
• Grafıkalyq ónerdiń týyndylaryn paıdalanýy men óńdelýi;
• Stıhııalyq apat (kútpegen) jáne avarııalar.

Birinshi aıtylyp ketken tarmaq bizge ǵana baılanysty emes, ár óner týyndylarynda da eskeriletin jaıt. Sonymen, saqtaýshylarǵa jáne óner týyndylary bar kollekıonerlerge tabıǵattyń zańymen kúresýge týra keledi. Qalǵany restavratorlardyń qolynda, konservaııany aldyn ala eskertýi, onyń mazmunyn qalaıdy, buǵan saqtaýshylar da, ıe bolýshylar da nazaryn aýdarý kerek[33].

Konservaııa mindeti – týyndylardyń kúızeltý barysyn báseńdetý, kúıin turaqtandyrý. Konservaııanyń eń negizgi mindeti ekspozıııalarda da, saqtandyrýda da únemi turaqty mıkrokıshatta jáne ózine laıyqty jaryqtandyrýda ustaý kerek. Óner týyndylaryn bezendirýine erekshe nazar aýdarý kerek jáne kórmege qoıatyn týyndylardyń sharttaryna nazar aýdarǵan jón. Grafıka týyndysyn bezendirgende saqtaýdyń túpki túıinine ilesý qajet. Bul ustanymǵa talǵam sáıkes bolý kerek, dekoratıvtik materıalmen, ónerdiń týyndysymen tyǵyz baılanysta jáne kórmede turǵan týyndylardyń jaryqtylyǵy baılanysty bolý kerek[26, 15b].

Grafıka týraly aıtqanda, biz tek qana sýretti garvıýra jáne lıtografııa emes, bul sý boıaýy, gýash, pastel, qaǵazda jasalǵan, pergolektte, súıekte jáne basqa negizderinde aıtylǵan murajaı zattary organıkalyq materıaldarynyń tobyna kiredi. Olar temperatýra ylǵaldylyq tártibine óte sezimtal keledi. Shyǵynmen jáne buzylýlarmen kóp ýaqyt saqtalǵan organıkalyq materıaldardyń mıkroklımattyq úılesimdi parametrleri mynadaı: t°+ 17-19°C, salystyrmaly ylǵaldylyq 45-55%. Yqtımal parametrdiń shekarasy birneshe keńirek. Osy dıapazonda materıalda ózgerister bolmaıdy t° + 15-24°C; salystyrmaly ylǵaldylyq 45-55%.

Eger temperatýra +240-tan joǵary jáne salystyrmaly ylǵaldylyq 40%-tan tómen bolsa, nysannyń sýsyzdandyrýyna jáne mehanıkalyq buzylýyna ákeledi, salystyrmaly ylǵaldylyq 65% joǵary bolsa,bıologııalyq zararlanýdyń qaýpine ákeledi. T + 240 jáne ylǵaldylyq 65% bolsa, tek qana az ýaqytqa yqtımal[9, 59b].

Grafıkamen ne bolyp jatady: qaǵaz ylǵaldylyqqa berik, belgili bir shegine deıin turaqty. Uzaqty ylǵaldylyqta qaǵaz talshyǵynyń qurylymynda hımııalyq ózgerister bolady jáne bıologııanyq zararlanýdyń qaýipi paıda bolady. Ylǵaldylyq tómendese, qaǵaz kebedi de kúıregishtikke jáne morttyqqa ıemdenedi[9, 60b].

Pergament joǵary ylǵaldylyqta kóp sý jutyp alady, jelindeıdi, ashyqtyqty ıemdenedi, kólemi men aýdany aýqymdanǵanda zeńniń paıda bolýy yqtımal. Ylǵaldylyq tómendese pergament kebedi, pishinin joǵaltady da, jikter men búrmeler qyrtystalady. Pergamenttiń paraǵy ¾ óziniń kóleminen kebedi de, bundaı qubylys óz qalpyna kelmeıdi. Boıaý qabaty ár jaǵdaıda bolsyn buzylady. Negiziniń syny buzylǵanda boıaýy túse bastaıdy, qyrtystanady, al joǵary ylǵaldylyqta baılanystary isinedi. Temperatýra men ylǵaldylyqtan basqa aýanyń jyldamdylyq legi eskerilý kerek, al sekýndyna 0,1-0,2 metrden kóp bolmaýy qajet. Aýa aýysýy birtindep júrý kerek, ókpek sekirýsiz jáne eksponattarǵa aýa legi týra túspeýi kerek[28, 211b].

Týyndylarǵa jaryq túsý proesi. Tabıǵı jaryq pen jasandy jaryq kórneki jaryqtan jáne ýltrafıolettik, ınfroqyzyl negizden turady. Óner týyndylaryn qorǵaı otyryp, restavratorlardyń mindeti ýltrafıolettik sáýlelerin joıý, ınfroqyzyl jylýlyqty azaıtyp, kórneki jaryqtyqqa shek qoıý. Sheshýshi mańyzǵa ıe bolatyn problema, nysandy jaryqtatý organıkalyq materıaldan jasalǵan ásirese, grafıka týyndylary, olar jaryqqa óte sezimtal topqa jatady. Jaryqtan bolǵan zaqym – túsin joǵaltqan qaǵazben boıaý kóbinese qalpyna kelmeıdi. Ásirese, sý boıaýyna yqpal etetin qaýipti ýltrafıolettik sáýle, óıtkeni boıaýda usaq pıgmenttiń bólshekteri bar, olar materıaldyń ústinde jatady da,tez óńin solǵyndatyp jiberedi. Taǵy tez bolatyn jaıt fotokúızeltýdiń negizi sarǵaıa bastaıdy, mehanıkalyq kishireıedi, synǵyshtyǵy kóbeıedi[33].

Úsh aıdan keıin ýltrafıolettik sáýlege shaldyǵýy qarqyndalady, qaǵazdyń negizi 60% deıin myqtylyǵyn joǵaltady. Ár túrli materıaldarda túrli jaryq berikteri bolady, pıgmentter jaryq yqpalyna myqtylaý,  pergament, pil súıegi – myqtylyǵy azdaý, al qaǵaz osy aıtylǵan zattyń arasynda óte álsiz, nashar[33].

Úshinshi toptaǵy nysandardyń jaryq beriktiktiń, jaryqtyń, shekaranyń múmkindigi, oǵan grafıka týyndylary jatady. Nysannyń buzylǵan jeri az ýaqyttaǵy qatty sáýlege jolyǵýynyń nátıjesi, sondaı-aq álsiz, biraq uzaq. Eger kórmege qoıylǵan grafıka týyndysyn on saǵat kóleminde jaryqtyǵy 300lk bolsa, boıaýdyń ózgeristeri 17 kúnde baıqalady, al 50 lk, 100 kúnnen keıin kórinedi. Eger bir jyldyń jaryqtyǵyn alsaq, 1,5 mln. Lk/saǵ nysandardyń jaryqqa turaqsyz uzaq ómirleri 20 jyl. Ýltrafıolettik nur taratýy joq bolsa, onyń ýaqyty alty ret kóbeıedi[33].

Múmkindiginshe, asa qundyly grafıkalyq týyndylarǵa tabıǵı jaryqtyqtyń yqpalyn joıý kerek, óıtkeni dál sol, ashyq kúnniń nury joq jaǵdaıda, eń joǵary ýltrafıolettik nur taratý úlesin qamtamasyz etedi jáne az yqpalymen bárin joıady.

Sonymen, bultty aspannyń jaryǵynyń buzýshy kúni qatty qyzdyrylǵan shamnan on ese artady, basqa jasandy jaryqtarmen salystyrǵanda onyń jaryǵynda ýltrafıolettik sáýlesi óte az. Qatty qyzdyrylǵan shamnyń kemshiligi  óte joǵary jyly beretin ınfraqyzyl sáýlesinde, sondyqtan osyndaı shamdar óner týyndylaryna bir metr kóleminde turý kerek. Kúndizgi jaryqtyń shamdary – tomınesentti únemdi, az jylý beredi, biraq ýltrafıolet paıyzy óte joǵary. Galogendi shamdar uzaq qyzmet jasaıdy, ýltrafıoleti óte joǵary. Eń myqtysy talshyqty jaryq túsirýshiler, sýyq jaryq beredi, ýltrafıoletsiz. Árbir jaǵdaıda shashyraǵan jaryq yńǵaıly, ol jyltyrlyǵyn bermeıdi jáne naqty shoǵyrlaý sáýlesi[34, 45b].

Grafıkalyq týyndylardy qorǵaý úshin arnaıy «murajaılyq» áınek qolaıly, arnaıy qabyrshyq – fıltrler bolady. Sırek jaǵdaıda, eger tabıǵı kúıi kórmege qoıýǵa jaramasa, grafıkalyq týyndylardy qaıtalaýyn jasaıdy (kopııa), al negizgi týyndy jaryq túspeıtin qolaıly jerde saqtalady. Grafıkalyq týyndylardy bezendirý, grafıkalyq jumystardy kúızeliske alyp keletin qyshqyldardyń kóship qonýy tabıǵı qaǵazben tıimdiligi, qaǵazdyń kúızelýi hımııalyq kóp turmaıtyn materıaldan kúsheıedi. Eń qolaılysy qaǵaz ben qatty qaǵaz murajaıdyń sapasyna sáıkes qundy grafıkalyq týyndylardy bezendirgende qoldaný kerek. Qatty qaǵazdardyń ereksheligi zııandy áserin azaıtady; nysandardy buzatyn hımııalyq zattardy shyǵarmaıdy, hımııalyq jáne mehanıkalyq kúızeliske berik. Kóbinese qaptyrma qaǵazdyń suryptary mata talshyqtarynan turady (100% zyǵyr jáne maqta)[33].

Grafıkalyq jumystardy pasportýmen bezendirgende áınektiń jáne túpnusqanyń betinde áýe aıasy qalady, ol grafıkalyq jumystaryna pák bolyp tabylady. Pastel, kómir, sangına jáne shetin mınıatıýralar súıek pen pergamenttegi týyndylar bezendirilý qalpynda únemi bolý kerek. Úlken kólemdi týyndylarda arnaýly karnekterdi jasaıdy. Olar týyndynyń betin shańnan jáne mehanıkalyq kúızelisten saqtaıdy. Ásirese, pastel tehnıkasyna óte mańyzdy – pasteldi tek qana áınektiń astynda saqtaý kerek: pasteldiń ústinen shańdy alýǵa múmkin emes. Súıek jáne pergoment mınıatıýralaryna kásibı  bezendirý jáne podramntgi keskindemeniń sol róldi atqarady, syrtqy ózgeristerge negizin qıratpaıdy. Aıryqsha qundy grafıka týyndylaryn saqtaý úshin montaj tásilderinde úlken maǵyna bar. Bul ustamanyń tásilderiniń kómegi «tabanshalar» nemese topsa, jelimdi qaǵaz tilmeleri dep atalady. Olardyń ólshemi men sanyn sheber eksponat ólsheminen alady. «Tabanshalardy» jelimdegende, qajet bolsa túpnusqanyń baılanysyn kórýge bolady. Eń jaqsy qaǵaz – uzyn talshyqty japon qaǵazy, ony keskende tabanshalar kóldeneń bolý kerek. Daıyn tabanshalardy jelimmen jaǵady jáne birinshi túpnusqaǵa japystyrady, keıin aıyna qaǵazben jumyq júktermen basady. Grafıkalyq jumystardy únemi astynan japsyrady[32, 129b].

Grafıkalyq paraq jan-jaqtan qatal bekitýli bolsa jyrtylady. Eń qundyly grafıkalyq jumystardyń montajǵa arnalǵan jelim – qaıta jańǵyrtý úlgisine sáıkesedi. Sheberler tek qana un jáne krahmal qamyrymen nemese balyq jelimmen jumys isteıdi. Bundaı reepti I.E. Grabar atyndaǵy ortalyqta daıyndaıdy.

Montaj jasaǵanda eń qundyly grafıkalyq týyndylardy búkteýge jáne eksponattyń shetin kesýge bolmaıdy. Sonymen qatar, montajda kóringen konelıarııa jelimin paıdalanýǵa tıym salynady. Zat belgisin de eksponatqa japsyrýǵa bolmaıdy. Olar tek qana paspartýǵa nemese romaǵa japsyrylady. Eger eń jeńil montaj tásili qajet bolsa, burymtaryna montaj paıdalanady. Móldir polımerden nemese murajaı sapaly qaǵazdardan arnaıy buryshtar bolady. Kólemi grafıka týyndynyń kóleminen jáne paspartý kóleminen táýeldi. Kóbinese bundaı montaj qataryna qaǵazda jasalǵan týyndylar, tyǵyz qaǵazda nemese asty qytyrna qaǵazdarǵa jaraıdy. Týyndylar mehanıkaly, baıandy bolý kerek[32, 133b].

Týyndylarǵa demontaj jasaǵanda, olarǵa zaqym keltirmeı, óte muqııat bolý kerek. Grafıkany úıde saqtaýǵa bolady, ol úshin birneshe erejelerdi bilý kerek: grafıka týyndylary mindetti túrde kásekte paspartýda bezendirilý kerek jáne áınekpen jabyq bolý kerek; grafıkany káseksiz de saqtaýǵa bolady, tek qana paspartýǵa bezendirý kerek; kún sáýlesi týyndyǵa túsýi qajet emes; qysqy ýaqytta bólmeni aqyryndap jeldetip alý kerek; as úıde qundy týyndylar ilinbeıdi; grafıka asa qundyly bolsa, ony «murajaı» áınegimen jabady[33].

Sonymen, birneshe tájirıbelerdi qarastyra otyryp, sheberler kartınalarǵa jańa ómir syılaıdy dese de bolady. Týyndyny qalpyna keltirý úshin ártúrli quraldar, ýltrakúlgindi shamdar, mıkroskop, rentgen, tipti mármár plıtalar, vakýýmdar men eski útikter de qoldanylatynyn bildik.

Negizi keskindeme týyndylarynda eski keskindemeler qazirgi týyndylarǵa qaraǵanda jaqsy saqtalady. Ol kezdegi materıaldyń sapasy óte jaqsy bolǵan. Qazirgi sýretshiler týyndylaryn kenep betine túsirerde ony túbegeıli zerttemeıdi. Maıly boıaý bolmasa, akvarel bul materıalǵa qanshalyqty úılesimdi ekenin bilmeıdi. Al ony keıin qalpyna keltirý qıyn bolady. Kartınalardyń uzaq saqtalýyna týyndylardyń syrtqy kergishteri kóp yqpal etedi. Ol bolmasa kartına tez búlinedi. Qalpyna keltirý kezinde restavratorlar sýret avtorynyń qandaı materıal qoldanǵanyn, boıaý qanshalyqty qalyńdyqta jaǵylǵanyn, túrli-tústi boıaý qoıyrtpaqtarynyń mólsherine deıin zertteledi. Sodan keıin sýretke eshbir ózgeris kelmeıtindeı naq ózinikindeı etip keskindeme júrgizedi. Ár keskindi úlkeıtkish qural arqyly qarap boıaıdy[25, 69b].

Restavrator óte kóne mamandyqtyń biri. Sýretterdi qaıta qalpyna keltirý óte kúrdeli jumys. Bul jerde olardyń sheberligimen qatar eski tehnologııany da jaqsy meńgerýi qajet. Ár sýretshiniń stıline deıin zertteledi. Eń bastysy týyndyǵa eshbir artyq syzat túsirmeı avtordyń naqty túpnusqasyn sol qalpynda qaldyrý asa mańyzdy bolyp sanalady.

Qazirgi tańda, qoǵamdyq damýdyń jańa kezeńine aıaq basqanda ulttyq qundylyq jaıly óreli áńgime órbip júr. Osy úrdisti «Mádenı mura» baǵdarlamasy serpilis týǵyzýda. Bul shara ulttyq mazmuny joǵary asyl muralarymyzdy bolashaq urpaq enshisine jetkizý úshin túrli isterge muryndyq bolýda.

Qorytyndy

Zertteý jumysyn naqtylaı kelgende, biz Qazaqstanda qaıta qalpyna keltirý isiniń damý ústinde ekenin jáne restavratorlardyń ózindik ádis-tásilderin jáne arnaıy materıaldardy durys qoldaný áreketterin aıqyndadyq.

Qazirgi ǵylymı-teorııalyq jańarý barysynda ónerde negizgi eki konstrýktıvtik oı-tujyrym bar. Alǵashqysy kóneniń kózi sanalatyn qundy muralardy qalpyna keltirý, sodan keıin ondaı zattardy óziniń tabıǵı tehnologııasymen óńdep jasaý. Osyǵan baılanysty restavraııanyń ǵylymı qalyptasý múmkindikterin úsh jaǵdaıda qarastyrýǵa bolady. Birinshisi ıdeıalar men qaıta jańartý ádisteri; ekinshisi qaıta jańartýdaǵy is-tájirıbelik múmkindikter; úshinshisi jumysty is júzine asyrý. Osy ádisterdi bir-birimen úılestire otyryp, sóz etken kásipti ıgerýge kásibı sýretshilikten basqa hımııa, fızıka, bıologııa salalaryndaǵy qajettilikterdi sabaqtastyra bilý kerek.

Jalpy nelikten óner týyndylaryn, qazaqtyń beıneleý ónerin saqtap, qaıta qalpyna keltirip turýymyz kerek. Keıingi kezde qazaqtyń beıneleý ónerinde kesindeme, grafıka salalary jas bolsa da, ulttyq naqyshpen óz deńgeıin túsirmegen. Osy bir óner túrleri jastarǵa estetıkalyq tárbıe berýmen olardyń rýhanı sezimin oıatýda úlken yqpalyn tıgizedi. Bizdiń elde óner salasynda júrgen árbir sýretshiniń shyǵarmashylyq joldary keń, ári san qıly. Olardyń jasaǵan dúnıeleri bolmystyń jańa qyrynan kórinis taba bildi. Bul óner týyndylary ulttyq jáne ózindik dástúr úrdisterdi boıyna sińire kelip, jańa kózqaras bildirdi. Ómir tynymsyz qozǵalysta ótip jatsa, bizdiń ónerimiz ýaqytpen baılanysyp ózgerip otyrady. Qazaqstanda óner qaıratkerleri jyl saıyn kóbeıe túsýde. Degenmen, árbiriniń halqymyzǵa jasaǵan eńbekteriniń biri baǵalansa, endi birin elemeı ketip jaqanymyz taǵy bar. Tarıhqa kóz jibertsek, búgingi kúnge deıin, Qazaqstanda qanshama qıyndyqty bastan keshse de, atadan qalǵan ónerdi, mádenıetti jalǵastyryp keledi. Qazirgi táýelsiz Qazaqstan kezeńinde ulylardy ulaǵattaý, olardyń eńbekterin saqtap, kórkeıtip jas urpaqqa jetkizý, kórsetý bizge júktelip otyr. Elimizde jasalyp jatqan ónerge, mádenıetke úlesin qosyp jatqan, kóptegen óner qaıratkerleriniń eńbekterin jańǵyrtyp, olardy baǵalaý bizdiń maqsatymyz. Iaǵnı, urpaq aralyq sabaqtastyq, ónegelilik.

Qazaqstanda restavraııa isi óz jumysyn bastaýda jáne bul iske qyzyǵýshylyqtar artyp keledi. Almaty qalasyndaǵy murajaı isinde restavraııa isi qolǵa alynyp, qalpyna keltirý ortalyqtary damý ústinde, qarqyndy túrde jumys jasap jatyr.

Restavraııa jasaýshy mamanǵa kelsek, ol – sándik qoldanbaly zattar men keskindeme óneriniń tarıhı kúıin qalpyna keltirýde óte muqııat bolýy tıis. Bizdiń aldymyzda bul mamandyqty Reseı oqý oryndarynyń is-tájirıbesine súıene otyryp, olardaǵy oqý quraldaryn paıdalanýdy zertteý mindeti tur. Eń aldymen praktıkalyq is-tájirıbe júrgizý, óner murajaılarynyń qorlaryndaǵy qundy materıaldy zerttep, saraptaý júıesi arqyly qalyptasýy tıis. Sóz etip otyrǵan mamandyqty moınyna alǵan oqý ornymyz respýblıkamyzdaǵy óner oryndary jáne murajaılarmen birlese otyryp, ortaq múddede jumys isteýi kerek. Qıyndyqtardy baǵyndyrýǵa oqýlyqtardyń kómegi erekshe ekeni belgili. Sondyqtan Reseıde jaryq kórgen ádebıetterdi múmkindiginshe óz tilimizge aýdaryp paıdalanǵan jón. Solardyń ishinde D.I. Kıplıkanyń «Keskindeme jáne onyń quraly», V.A. Ageevanyń «Keskindemedegi boıaýlar», E.V. Kýdrıavevtiń «Kartına restavraııalaý tehnıkasy», I.E. Grabardiń «Grafıka týyndylaryn restavraııalaý» sııaqty eńbekteri jas maman restavratorlarǵa kóp kómek bereri anyq.

Murajaılyq qorlardaǵy tarıhı derekterdi, jádigerlerdi júıeli túrde zertteý, qaıta qalpyna keltirý men jazýǵa suranys pen qajettilik, táýelsiz jáne jańa teorııalyq-metodologııalyq prınıpterdi izdestirýdi talap etedi. Qazirgi kún talaby tarıhı qundylyqtardy, zertteýlerdi ulttyq, memlekettik tarıh aıasynda qarastyrý jáne qalpyna keltirý qajettiligi zor bolyp otyr. Sondyqtan, elimizde qalyptasqan restavraııa isin joǵarǵy deńgeıge jetkizý úshin barynsha atsalysýǵa mindettimiz.

Murajaı qorlaryn saqtaý, onyń eń mańyzdy baǵytynyń biri bolyp tabylady. Qordy saqtaý júıesi men tártibin durys uıymdastyrýdy qamtamasyz etkende ǵana múmkin bolady.

Keskindemeni qaıta jańǵyrtý óneri qıyn jáne izdenis pen eńbekti talap etetin jumystyń biri. Álem jáne Otandyq sýretshilerdiń týyndylaryn restavraııalaý ıaǵnı, túpnusqasyn jasaý úshin, birinshi sýret ónerin jaqsy meńgergen maman jáne oǵan yqpal etetin sýretshiler bolýy tıis. Búginde Á. Qasteev atyndaǵy MÓM men Memlekettik Ortalyq murajaıy elimizdegi beıneleý óneri salasyndaǵy jetekshi ǵylymı-zertteý jáne mádenı-aǵartý isindegi iri murajaılar bolyp tabylady.

Ár óner túri óziniń ereksheligimen kózge túsedi. Sýret shyǵarmashylyǵyna restavraııalaý, kóshirme jasaý, postanovka qoıý, ol ózindik bir eńbekti talap etetin óner túri bolyp sanalady. Eskirgen, joıylǵan, óńin joǵaltqan týyndylardy jańartý restavratorlardyń qolynda. Jańǵyrtýshylardyń eń basty mindetteriniń biri – tabıǵı eskirýdi báseńdetý, ýaqytynda toqtaı bilý jáne múmkindiginshe az aralasý. Óıtkeni, keleshek urpaq úshin eń bastysy qalpyna keltirý jáne saqtaý bolyp esepteledi. Sondyqtan, zamanaýı ónerde osy ónerdiń qarqynyn damytý, ár óner janashyrynyń qolynda bolyp tabylady.

Qazaq óneri «restavraııa» atty salaǵa mamandar daıarlaýda osyndaı izashar jumystar jasap jatyr. Basty maqsat – órkenıet kóshine ilesý, básekege qabiletti elder qatarynan kóriný. Árıne, kórkem muralarymyz ata-babalarymyzdyń bergen syıy ekeni anyq. Biraq, búgingi kúnge deıin jetken sol sırek jádigerlerimizdi qaz-qalpynda saqtap, ómirsheń etý óskeleń urpaq – bizdiń qolymyzda ekenin umytpaýymyz kerek. Ár nárse ýaqyt enshisinde, degenmen, óner muralaryna uqyptylyqpen qarap, olardy júıe-júıesimen saraptap, halyq ıgiligine aınaldyrý búgingilerdiń mindeti.

Rýhanılyq qundylyqtarǵa jetýdiń eń ıgilikti joly «Mádenı mura» baǵdarlamasyn ispen júzege asyrý bolyp tabylady. Sol arqyly biz qazaq órkenıetiniń ózindik bolmysyn alys-jaqyn elderge óz bolmysymen tanyta alamyz. Bolashaǵyn oılaǵan el ǵana ulttyq murasyn saqtaı alady. Al ol jolda eńbek etý – úlken abyroı.