Sýretshi-karıkatýrashy Erkin Nurazhannyń shyǵarmashylyǵynda tanymal tulǵalarǵa arnalǵan sharjdary men karıkatýralyq sýretteri erekshe oryn alady.
Sýretshi jastaıynan sýret ónerimen aınalysa bastaǵanymen, osy ázil sýretke bala kúninen-aq jany qumar bolǵan eken. Oqýǵa túspeı turyp, ásker qatarynda júrgen kezinde-aq (1971-1973 jyldary) úsh-tórt metrlik «Skvoznıak» degen qabyrǵa gazetin shyǵarysyp, sol jaqtaǵy áskerı ómirdiń kemshilikterin ázil-shyny aralas beınelep otyrǵan. Orystyń aqyn jigiti ázil óleńdermen shymshylap jetkizse, Erkin aǵa sharj, ıaǵnı sýret arqyly mysqyldaǵan. Ol 1974 jyly N. Gogol atyndaǵy Almaty kórkemsýret ýchılıesine túsedi. Ýchılıe qabyrǵasynda júrgende birinshi kýrs stýdentterine arnalǵan keshte konkýrs uıymdastyrylady. Konkýrs sharty boıynsha, berilgen keıipkerdi sharj janrynda salý tapsyrylyp, aǵamyz birinshi oryndy enshileıdi. Ýchılıede tórt jyl teatr sýretshisi mamandyǵyn oqıdy. Sol jyldary Almatyda T. Júrgenov atyndaǵy Memlekettik teatr jáne kórkemsýret ınstıtýty ashylyp, bilimin sonda jalǵastyrady. Ýchılıeni támamdaǵanda Lenıngradtaǵy teatr-kórkemsýret ınstıtýtyna joldama berilse de, sýretshi elinen alystamaı, Almaty shaharynda qalǵan bolatyn. Jas sýretshiniń talantyn tanyǵan ataqty aqyn Muzafar Álimbaevtyń nazaryna iligedi. «Baldyrǵan» jýrnalynyń sol kezdegi bas redaktory bolǵan Muzafar aǵasy ózine jumysqa shaqyryp, ol bilimin óndirispen ushtastyrdy. Jýrnalda jumys jasap, balalarǵa sýret salýdy úıretedi. 1982 jyldan bastap qyzmettik ortada júzdes bolǵan belgili tulǵalar men qalamger aǵalaryna sharj jasap, ony júıeli túrde damytyp otyrdy. «Qazaq ádebıeti» gazetinde sýretshi eńbegine arnalǵan jeke rýbrıka ashylyp, apta saıyn sharj salýǵa tapsyrys túsedi. Sóıtip, oılamaǵan jerden sharj janry sýretshiniń ómirlik baǵytyna aınalady.
Karıkatýrada negizinen (satıra) kúlki etý ǵana emes, adam júreginiń túkpirine úńilý, kóńildilik pen kúrsinis, lırıkalyq sezim men ǵylymı taldaýlar toǵysyp jatady. Satıranyń epıgramma, pamflet, feleton, parodııa, sharj, karıkatýra sııaqty janrlary bolady. Sol janrlardyń ishinen sýretshi shyǵarmashylyǵynyń negizgi taqyryby – sharj. Bul janrda negizinen portret basty oryn alady. Portrettiń negizgi mindeti - adamnyń syrtqy uqsastyǵyn aınytpaı berýmen qatar, ishki jan dúnıesin, minez-qulqyn ashyp kórsetip, tulǵanyń ishki jasyryn qasıetterin shynaıylyqpen aıqyn beıneleýmen birge naqty bir obrazdyń qyryn ashýda ázil-qaljyńǵa, qısynǵa erekshe mán berý kózdeledi. Osyndaı adam boıyndaǵy qupııany, minezindegi erekshelikterdi ashý Erkin Nurazhannyń basty maqsatyna aınalǵan. Mysaly, Meırambek Besbaev, Roza Rymbaevanyń ázil portretterinde sýretshi olardyń minezderine sıpattama bergendeı. Ekeýi de halyqtyń súıikti ánshileri, ekeýi de qaısar minezdi, shynaıy, shyndyqty betke aıta alatyn tulǵalar. Biraq, soǵan qaramastan olar meıirimdi, óz halqyn súıetin jandar. Ol súıispenshilikti ánderin úlken júrekpen aıtatyn Meırambektiń jymııa kúlgen kúlkisinen, meıirimdi kózderinen kórýge bolady. Bul ánshini tańdaýyna onyń túriniń aıqyndylyǵy men jalpy naǵyz azamattyq tulǵasy sebep boldy. Al, Roza Rymbaeva naǵyz qazaqtyń qaısar qyzy, Qazaqstannyń halyq ártisi, bir sózben aıtqanda janyp turǵan juldyz. Bul onyń ústindegi jalyndaǵan qyzyl kóılegi men qolyndaǵy mıkrafonyn ustap bıleýinen baıqalady. Qyzyl kóılekte beınelenýiniń taǵy bir sebebi qyzyl tústi kóılek ánshiniń eń jaqsy kóretin túsi eken. Sonymen qatar, qazaq kınosyn álemdik deńgeıge kótergen akterlerdiń biri Asanáli Áshimulynyń karıkatýrasynan birinshi kezekte onyń akter ekendigine basym kóńil aýdarady. Erekshe beınede turǵan obrazy, qaraǵan kózqarasy, qolyndaǵy trýbkasymen kezekti bir rólde oınap turǵandaı áser qaldyrady. Asanáli Áshimulyn alýynyń taǵy bir sebebi onyń birneshe kúrdeli rólderde oınaǵandyǵy, jalpy tulǵa retinde, akter retinde bet - álpetiniń erekshe ekendigi tartqan. Akterǵa arnalǵan sýretshiniń birneshe sharjdary bar. Osyǵan oraı akterdiń kóptulǵalyǵymen qatar, áli de zertteýdi qajet etetin, onyń shyn máninde kúrdeli keıipker ekendigin tanytady. Al, keskindeme sheberi Jumaqyn Qaıranbaev karıkatýrashynyń ustazy, ári áriptesi. Qolyndaǵy sýretshi qaýymǵa tán palıtrasy men qylqalamyn negizge ala otyryp, sýretkerdiń minezindegi kúrdelilikke nazar aýdarady. Sondaı-aq túrinen, muń shalǵan kózderinen, sýretshiniń qarapaıymdylyǵy men onyń únemi oı, izdenis ústinde júretinin ańǵartady.
Erkin Nurazhan osyndaı ár óner salasynda júrgen belgili tulǵalardy ala otyryp, olardyń naqty nemen aınalysatyndaryna, sol isteriniń olardyń ómirlerinde qanshalyqty mańyzdy oryn alatynyna, olardyń minezderine, ishki jan-dúnıesine -karıkatýra janry arqyly, qýanysh pen kúlki syılaı otyryp sıpattama beredi. Dál osy janr arqyly, ıaǵnı satıralyq sýretter toptamasyn dúnıege ákelgen Erkin Nurazhan belgili bir tulǵanyń obrazyn ǵana emes, jalpy onyń álemin, ishki jan-dúnıesin kóre alatynyn, minezin seze alatyn psıholog ispetti. Sýretshiniń birneshe kórmesi «Kimne kúlemiz?» ataýymen ashylǵan bolatyn. Onyń sebebi, sýretshiniń Nıkolaı Gogol atyndaǵy ýılıesin bitirgennen, jazýshynyń «Revızor» degen ataqty komedııasynyń búkil oqıǵa bitkennen keıin sońynda kórermenge qarap aıtylǵan: «Kimge kúlip otyrsyńdar? Ózderińe kúlip otyrsyńdar» («Nad kem smeetes, nad soboı smeetes») degen sózderi de arqaý bolsa kerek.
«Nelikten sharj janryn tańdadyńyz?» degen suraqqa Erkin Nurazhan: «Sharj janryn men emes, meni sharj tańdaǵan shyǵar»,- dep kúle jaýap beredi. Onyń aıtýynsha ázil sýretke de adamnyń qabileti bolý kerek. Iaǵnı, karıkatýra, sharj janry aıtarlyqtaı ońaı emes. Ol da ózgeshe bir zertteýdi qajet etetin, ózine tán talaptary bar kúrdeli sýret óneriniń bir túri deýge bolady. Bul janrda sýretshi dál qandaı kemshilikti nemese kúlkili nárseni ashyp aıtý mindetti emes, ony kórermen ózi túsinýi kerektigin aıtady. Mysaly, parodııa jasaǵanda adam kúledi, nelikten kúledi, óıtkeni, parodıst daýsyn, túrin keltiredi, sodan keıin keıipker aıtpaǵan qyzyq, ázil sózderdi aıtyp halyqty kúldiredi. Al, sýretshiniń mindeti qıynyraq, ol ár adamǵa baılanysty oılardy ashyp aıtpaıdy, ony sýret arqyly jetkizýi tıis. Odan keıin sýrette sol tulǵaǵa baılanysty bir kúlkili sát bolý kerek.
Erkin Nurazhan jas sýretshiler men bolashaq óner ıelerin ázilge durys kózqaraspen qaraýǵa, oǵan tereń úńilýge, maǵynasyn ashýǵa shaqyrady.
Adamdaryń taǵdyrlary uqsas bolmasa da minez-qulyqtarynda uqsastyqtar bolýy múmkin. «Kimge kúlemiz?» dep alǵan taqyryptyń astarynda shyndyǵynda biz óz-ózimizge kúlemiz degen sııaqty oılar jatyr. «Ózine ózi kúlgen halyq – uly halyq» dep franýzdar aıtqandaı, qazaq halqynda da ázildi túsinip, qaljyńdy qadirleıtin qasıet ejelden boıymyzda saqtalǵan. Sondyqtan, sýretshiniń oıynsha sharjǵa renjimeý kerek, sebebi ol demokratııalyq proestiń damýyna, qoǵamnyń alǵa jyljýyna ózindik úlesin qosady.
