Jańataı Shárdenov qazaq beıneleý ónerinde 60-jyldardaǵy sýretshiler býyny sanalatyn Salıhıtdın Aıtbaev, Shaımerden Sárıev, Toqbolat Toǵyzbaev, Álı Júsipov, Bahtııar Tábıev syndy bir top sýretshiler qatarynan shyqqan daryndy tulǵa. Bul keremet toptyń basty maqsattarynyń biri, ár sýretshi ulttyq dástúrge súıene otyryp óziniń jeke, ózine ǵana tán qoltańbasyn tabýynda edi. Nátıjesinde olar dástúrli qazaq beıneleý ónerine ulttyq mektep qalyptastyryp ketti.
Sýretshilerdiń shyǵarmalaryn bir-birimen shatastyrý múmkin emes. Sebebi, ár qaısysynyń tek ózine ǵana tán qoltabalyq erekshelikteri bar. Mysaly, S.Aıtbaev óziniń ishki jan-dúnıesinen shyqqan ómirdi belgiler arqyly bere alsa, T.Toǵysbaevtyń týyndylaryndaǵy ǵajaıyp tústen týyndaǵan sýretshi álemi qazaq halqynyń sándik qoldanbaly ónerimen baılanysyp jatty, al Sh.Sárıev shyǵarmashylyǵyna basty taqyryp retinde adam men onyń ómirin ala otyryp, ashyq-jaryq tústermen adamdardyń shynaıy sezimderin bildire aldy. J.Shárdenov bolsa, keskindemede boıaý men faktýrany birinshi orynǵa qoıdy.
Á.Qasteev atyndaǵy Memlekettik óner mýzeıinde sýretshiniń bıyl 90-jyl tolýyna baılanysty mýzeı qorynan birneshe jumystary kórermen nazaryna usynylǵan. Qylqalam sheberiniń ereksheligi – ol tabıǵat kórinisterin beıneleı otyryp, boıaýdy qalyń, birneshe qabatta qoldaný arqyly, taýdyń qyrlaryn, bólshekterin shyǵaryp, kóp tústerdi bir-birimen úılestirip shynaıy taýdyń beınesin tapty. Tek taýlardy ǵana emes, sýretshi aǵashtardyń japyraqtaryn, qabyǵyn beınelep, gúlderdiń ashyp turǵan ár kúltelerine mán bere otyryp, erkin jaǵyspen olardyń faktýrasyn dál taba bildi. Sonyń áserinen beıneler keneptiń syrtynan jaryp shyǵyp, shynaıy túrde jandana, tirile túsedi. Bir sózben aıtqanda, qazirgi zamanaýı 3D formatta usynylyp turǵandaı áser qaldyrady.
Qalamger týyndylarynyń basym bóligi bir taqyrypqa arnalsa da, olar bir-birine uqsamaıdy, birneshe ret qaıtalanǵanymen, keneptegi kórinisterdiń aıyrmashylyǵy túrli boıaýlardyń qoldanysymen jáne jyldyń ár mezgilinde, ár ýaqytta oryndalǵanyna baılanysty erekshelenedi. Mysaly, «Qysqy peızaj» (1960), «Medeý» (1985), «Toǵan» (1969), «Taýlar» (1971), «Kún batý sımfonııasy» (1978), «Taýdaǵy kesh» (1978), «Ymyrt» (1983) atty jumystary tylsym qupııaǵa toly tabıǵatta áserli sulýlyǵymen erekshe kózdiń jaýyn alaty taý kórinisterine ǵana arnalady. «Kún batý sımfonııasy» (1978) shyǵarmasyndaǵy shyryndy jasyl, qyzǵylt, qara-kók, qońyr, ıaǵnı keshki ýaqytty beıneleıtin qanyq tústerdiń gammasy ret-retimen joǵarylaı ornalasyp, bir-birimen birlese otyryp, sharyqtaý shegine jetip (kýlmınaııasy), qorytyndy akkordtary qanyq qyzyl túspen saltanatty aıaqtalady.
Munda aıta ketý kerek, J.Shárdenov tústerdiń naǵyz kásipqoı dırıjeri ispetti. Al qys mezgilinde oryndalǵan «Qysqy peızaj» (1960), «Taýdaǵy jylymdyq» (1973), «Bıik taýda» (1972), «Alataý kórinisi» (1970) atty jumystary kerisinshe ashyq, názik tústermen, ıaǵnı aqshyl-kók, kúlgin, qyzǵylt, keıde qystyń yzǵaryn beretin sýyq túster, sur, kókshil, ashyq-jasyl túster basym oryn alyp jatady. Biraq, sýretker qoldanatyn tústerdi naqty atap aıtý qıyn, óıtkeni, ol bir tústi shyǵarý úshin birneshe tústerdiń jaǵysyn qoldanady. Negizinen, árbir sýretshi úshin qys mezgilin beıneleý basqa mezgilderge qaraǵanda qıyndaý, biraq bul kúrdeli mezgildi sýretteý J.Shárdenov úshin kerisinshe lázzatqa toly.
Tabıǵattyń sulýlyǵyn aıqyndaı túsetin Shárdenovtyń shyǵarmashylyǵyndaǵy aǵashtar men gúlderdiń orny bir bólek. Olarǵa «Kúzgi emen» (1969), «Qys. Aǵashtar» (1977), «Qoshqyl shyrshalar» (1975), «Qara órik gúldedi» (1973), «Qyzyl gúlder» (1973), «Býldonej. Etıýd» (1980) atty týyndylaryn jatqyzýǵa bolady. Munda sýretshi aǵashtyń qabyǵynyń qyrtystaryn, japyraqtaryn biriktirý aryqyly túrli boıaýlardy paıdalana otyryp, erekshe formasyn tabady. Al, gúlderge kiriskende ár shoq gúldi bir-birinen ajyratý arqyly jalpy kompozıııany esepke ala otyryp, tabıǵatpen ózinshe baılanysyn kórsetýge tyrysady.
Mine, osylaısha tabıǵattyń ásem sulýlyǵyn mýzaǵa aınaldyrǵan sýretker beıneleý óneriniń tórinen erekshe qoltańbasymen óz ornyn tapty. Shárdenovtyń sýretteri onyń ishki jan-dúnıesiniń qanshalyqty baı ekenin, ómirge degen súıispenshiligin, mahabbatyn aıqyndaı túsedi. Elimizdiń ár túkpirlerinde saıahattan alǵan áseri arqyly sýretshi ár qadamynda ózine jańa ómir, áserge toly jańa dúnıe ashyp otyrdy. Qaı mezgil bolmasyn, ol qylqalamyn tastamaı, tabıǵat qushaǵyna attanatyn. Al, tabıǵat ony ózine erekshe baýrap alyp, sheksiz sulýlyǵymen shabyttandyryp otyrǵandaı.
Ár shyǵarmasynda birneshe qabatty, mol, ártúrli boıaýlardy qosý arqyly sýretshi óziniń áserin, sezimderin, tańdanysyn, sol mezettegi kóńil-kúıin kenep betine keskindep otyrdy. Búginde onyń ár týyndysyna mán bere otyryp, bir sátke ýaqytyńdy bólseń, jan-dúnıeń túrli sezimge bólene túsedi. Ishten týyndaǵan emoııaǵa toly áserdiń arqasynda bir kúrdeli mýzykanyń avtory bolyp shyǵa kelesiń.
