Talant – ıesine taǵdyrdyń bergen syıy. Mekenin taýyp dál jetse, qadirin sezinip ornymen paıdalansa, árıne, ol da bir baqyt. Ata-babalary sonaý tarıhy tereń Aqmeshitte tamyr jaıǵanymen, ózi Jetisýdyń topyraǵynan nár alǵan has ónerpazdyń biri Quralaı Úmbetova. Sýretshiler otbasynda dúnıege kelgen ol jastaıynan jaratylystyń qyr-syrynyń keremet úndestigin boıyna sińirip ósti. Tula boıynda bite qaınasqan, kózin ashqannan kókeıine jat bolmaǵan óner onyń ómirine aınalǵanyn sýretshi ózi de sezbeı qalsa kerek. Keıde, Quralaıda mamandyq meńgerýde tańdaý boldy ma degen suraq ereksiz mazalaıdy. Ondaı suraqtyń bolýy da zańdy. Óıtkeni tańdaý talǵammen baılanysty dúnıe. Qylqalam ıesi sol tańdaýdy beısanaly túrde jasaǵandaı. Tipti mamandyqty sýretshi emes, mamandyq sýretshini tańdaǵan sekildi. Olaı deıtinimiz elimizge belgili qolónershiler Jáńgir Úmbetov pen Amangúl Ihanovanyń tula boıy tuńǵyshtary bolǵan Quralaı tyrnaq aldy týyndylarynan-aq múlde jańasha izdenisterimen kórermen nazaryna ilikti. Quralaı ata-anasy ter tógip qalyptastyrǵan sara jolynan bas tartyp, soqpaqty bolsa da ónerdegi óziniń dara jolymen júrýdi jón sanaıdy. Kórkem týyndylary eksperımentaldy-sımvolıkalyq mánerde sheshim taýyp, sýretshiniń ónerden ózin izdeýiniń eń alǵashqy talpynystary retinde kórindi. Eshkimge uqsamaıtyn dara qoltańbasy ár kenepte ózinshe úılesip, sýretshi tulǵasy qalyptasýyndaǵa jeke bir basqyshtarǵa aınaldy. Osylaısha árbir týyndy sýretshi ómiriniń jekelegen kezeńiniń jınaqtalǵan beınesi retinde kórinis tapty.

Tyrnaqaldy týyndylarynyń ózin Quralaı ózin-ózi zertteýden, tanýdan, tabýdan bastaǵan bolatyn. Kórmege alǵash usynǵan týyndylarynan bastap qylqalam ıesiniń ishki úndestikke mán berip, jan dúnıesiniń únine qulaq túrip, kóńil pernesin terbetken sezimge arqa súıeıtinin ańǵarý qıyn emes. «Tynyshtyq» (2005), Kezdesý (2006) «Zamandastar» (2006), «Ymyrt» (2006), Muń (2008), «Quıyn» (2008) atty kenepteri kórermenin óziniń jan dúnıesine úńildirip, ony sýretshi álemimen sabaqtastyrǵan edi. Bul oraıda saralaýdy alǵashqy shyǵarmashylyq jumystarynyń biri «Tynyshtyq» atty kenebinen bastaǵanymyz jón bolar.

Japan túzde oıǵa shomyp, qorshaǵan orta tynyshtyǵyna múlgigen qyz beınesi kompozıııanyń ortalyq núktesinde ornalasyp, onyń mazmundyq jelisine arqaý bolǵan. Kenep keńistiginen bir-birine jat eki ortany baıqaımyz. Birinshisi – óziniń tylsym qubylysyn saqtaǵan taǵy dalanyń keń órisi bolsa, ekinshisi qoǵamnyń tynymsyz beımaza tirshiliginen rýhanı tynyshtyǵyn izdegen beıtanys jan. Kórermenge arqasyn bere tizesin qushaqtaǵan kúıinde ol, aıdaladaǵy myzǵymas tynyshtyqtan ońashalyq izdegendeı áser qaldyrady. Dala tynyshtyǵynyń keńistigin buza kirgen aldyńǵy sheptegi adam denesiniń pishini men ol otyrǵan beıtarap jazyqtyq óziniń beıneleý mánerimen kórermen qabyldaýynda belgisiz bir mazasyzdyq týdyrady. Qoıý jasyl men sarǵysh-qyzyl tústerdiń shaqpaqtasa ornalasýy jáne adamnyń arqasyna túsken kún shýaǵynan jasyryna tyǵylyp, jer jazyqtyǵyna batyldana jaıǵasqan salmaqty kóleńkesi biz sezingen úreıdiń sebepkeri bolmaq. Sýretshi kenep keńistigindegi aldyńǵy shep pen artqy aıany keskindeýde osyndaı qarama-qaıshylyqty batyl paıdalana otyryp, olardy bir tutastyqqa baǵyndyrady. Eki orta bir-birine qanshalyqty jat bolsa da olar sondaı úılesimdi úndesken. Tabıǵat kórinisinde basymdyq tanytqan aq túster kenep keńistigine tylsym, shynaıy emes ortany elestetip týyndydaǵy mazasyzdyqty kúsheıte túsedi. Osy oraıda keneptegi aıa keńistigin tolyqtyra túsken aq túspen astasa beınelengen qustar beınesin baıqamaý múmkin emes. Qara emes aq túste sheshim tapqan qus beınesinen qarlyǵash pishinin taný qıyn bolmas. Mánerlený sıpatyna qaraı ol qupııa tylsymdyqtyń kilti ispettes. Qarlyǵash sımvolıkasy men mıfologııasy eń aldymen adam sanasynda jylylyqpen assoıaııalanyp, jıirek kóktemniń habarshysy retinde kórinis tabady. Sonymen qatar, qarlyǵashty úmittiń, jaqsy ıgi habardyń, baqyt pen jańa bastaýdyń, kún shyǵys pen tańsáriniń belgisi dep tanyǵan. Iaǵnı, «Qarlyǵash kóktemniń bastalǵanyn bildirse, bulbul kóktemdi aıaqtaıdy» degen mátel kóptegen halyqtarda keń taraǵan. Bul týraly dáıekti derekterdi mıfologııaǵa, sımvolıka men geraldıkaǵa arnalǵan sózdikterden kezdestire alamyz [1, 36].

Qazaq mıfologııasy men hrıstıan mıfologııasynda qarlyǵash beınesi uqsas keledi. Qutqarýshy keıpinde sýrettelgen ony, tek belsendi jaǵynan kóremiz. Barsha jurtqa belgili «Qarlyǵash pen aıdahar ertegisinde» kishkentaı ǵana qus adamzat balasyn ajaldan qutqaryp, azýly aıdaharmen arpalysady. Adam qanynan aıdaharǵa dám buıyrtpaǵan ol, quıryǵyn qurbandyqqa shalyp, uıa salǵan otaýyna, jalpy adamzatqa degen óz adaldyǵymen aıshyqtalady.

Al, kóne hrıstıan mıfologııasynda qarlyǵash pen kógershin Iesýs Hrıstostyń qubylmaly beıneleriniń birimen sáıkestendiriledi. «Qudaıǵa jalbarynǵan ol Onyń aldynda qarlyǵash beınesinde kórinis tabatyn», ıaǵnı qarlyǵash árqashan rýhanı azyqqa qumar, ıgi habar ákelýshi, hám taza, pák qus retinde sıpattalatyny baıandalǵan [2]. Sonymen qatar, ol qaıta jandanýdyń belgisi «Maǵan qarap ólilerdiń tiriletinin bil (Ýbedıs ot menıa v voskresenıı mertvyh)» degen joldardy Ioann Damaskınniń shyǵarmalarynan oqı alamyz. Bul derekte avtor qarlyǵashtyń qys túskende qaýyrsyndary túlep, ózi aǵash qabyrshaǵynyń astyna jasyrynǵan kúıi qystap shyǵatynyn jáne erte kóktemde qaýyrsyndary qaıta jańalanatynyn baıandaıdy [3]. Hrıstostyń rýh kúıinde qaıta tirilgenin kóptegen zertteýshiler Ioann Damaskınniń ÚIII ǵasyrdaǵy atalmysh shyǵarmasyndaǵy qarlyǵashqa qatysty derekterimen baılanystyrsa kerek.

Slovıan mıfologııasynda qarlyǵash páktiktiń tazalyqtyń belgisi retinde aıtylady. Sonymen qatar, bul qus turmys qurmaǵan qyzdy mańaılap ushsa, nemese onyń úıiniń ne bolmasa, terezesiniń mańaıyna uıa tikse onda ol qyzdyń ómirinde toıdyń aýylynyń uzaq emestigin bildirgen [4].

Barlyq mıfologııalyq mazmundarmen avtordyń tolyq deńgeıde tanys bolyp, olardy óz kenepterinde sanaly túrde paıdalanýy mindetti emes. Bul kórkemdik shyǵarmashylyq úderis barysynda beısanaly túrde júredi. Týyndynyń jazylǵan merzimi men sýretshi ómiriniń sol bir kezeńin salystyrmaly túrde qarasaq, ómirdiń jańa bir kezeńine aıaq basqaly turǵan sátin, álde-qandaı jańalyq nyshanyn sezemiz. Onyń aldynda tańdaý turǵany aıqyn. Boıdaqtyq ómirimen qoshtasyp, ózi úshin beıtanys jańa álemge ener aldyndaǵy kez-kelgen boıjetkenniń búkil ishki tolǵanysy men qobaljýy, úreıi men alańdaýshylyq sezimi kenep kompozıııasyndaǵy tústik sheshiminde jáne beınelik jazylýy men kórkemdik mánerlenýinde ózara qarama-qaıshy keńistikterdiń bir ortalyqqa baǵynýynan kórinis tapqan. Al, ómirdiń kelesi satysyndaǵy tyń jańalyqtarǵa degen qýanyshy osy kenep tynyshtyǵyn buza otyryp, ony qozǵalysqa endirgen, aq túste sheshilgen, qarlyǵashtar beınesimen sabaqtasady. Naq osy qarlyǵash beınesi sýretshiniń jan dúnıesiniń habarshysy, aldaǵy bolar, keler jańalyqtyń jarshysy, bir kezeńnen kelesi kezeńge óter aldyndaǵy qaıta jandaný, «túleý» sekildi bastamanyń nyshany bolmaq. Kenep kompozıııasynyń ıdeologııalyq negizin, mazmundyq ózegin, sımvolıkalyq belgisin de osy kishkene qus beınesimen sabaqtastyrýymyz osydan».

Quralaı Úmbetova keskindegen osy bir kenepti ınterpretaııalaı kele, týyndynyń kórkemdik máneri beısanaly túrde sheshim tapqanyn jáne onyń sýretshi ómiriniń belgili bir kezeńinen habar beretinin joǵarydaǵy derekterge súıene otyryp, dáıekteı alamyz. Bul tujyrymdarymyzdyń múmkindiginshe dáldigine kóz jetkizý úshin avtormen suhbattasqanymyzda, ol qandaı da bolmasyn týyndysynyń jazylý barysy beısanaly túrde júrip, sýretshiniń ishki rýhanı tazarý sezimimen baılanysty ekenin baıandady. Iaǵnı, kórkem týyndyny jazý nemese týdyrý, bul, sol proess aıaqtalǵansha sýretshi janyna tynyshtyq bermeıtin, ony álde-qandaı kóńil-kúıge bóleıtin medıtaııa. Kórkemdik shyǵarmashylyq proestiń mejege jetýimen sýretshi óziniń rýhanı tazarý proesin de mejege jetkizedi. Nátıjesinde sýretshiniń tikeleı qatysýymen, beısanaly túrde týyndaǵan týyndy avtorǵa álde-qandaı lázzat sezimin syılary aıqyn. Úlken tolǵanys pen kúsh jigerdi qajet etetin bul medıtaııany avtordyń bosaýy nemese bosanýy desek te bolady.

Keskindemeshiniń kórkemdik týyndylarynyń keler satysyn 2008 jyldardaǵy kenepteri arqyly baǵdarlap kórsek bolady. Et jaqyn týystaryn, mysaly anasyn, nemese otbasy músheleriniń birin beıneleýde bolmasyn, ol tulǵalyq keıipkerlerine portrettik keskin nemese uqsastyq berýdi qajet dep tappaıdy. Quralaı negizinen keıipkerlerin tanymsyz kúıde qaldyryp, qorshaǵan orta men kórermen pikirinen táýelsiz etedi. Sondyqtan da bolar sýretshi kenepterine tulǵalyq keıipkerler men kórkemdik beınelerdi jalpylastyrý tán («Begim ana» 2003, «Baqyt» 2007, «Kompozıııa» 2009). Olar jalpy beınelik turǵydan ǵana tanymdy bolyp, keneptiń maǵynalyq qurylymyn ashatyn, bilgili bir pishinde sheshim tapqan kórkemdik beınege jınaqtalǵan keskin bolyp tabylady. Osyndaı tanymsyz tulǵalary sýretshiniń janyn mazalaıtyn ishki «Meni» sekildi seziledi. Biri avtordyń psıhologııalyq portreti bolsa, endi biri jan dúnıesiniń keskini, rýhanı áleminiń qorǵaýshysy, tipti qııal áleminiń saıahatshysy ispettes. Osy kezeńnen bastap sýretshi kenepterindegi mazasyz kúı joǵalyp, týyndy keńistigi áldebir lırıkalyq áýenmen terbelip, názik áýezdi kóńil-kúıge ulasady. Tústeri de bir-birimen talaspaı, ózara salmaqty sıpat alyp, kenep keńistigindegi myzǵymastyq pen turaqtylyqty nyǵaıta túsedi. Osyndaı turaqtylyq pen alańsyzdyq sezimin Qurlaıdyń «Kezdesý» (2008), «Meıirim» (2011), «Januıa» (2011), «Qadam» (2011), «Mamyrajaı» (2009), «Iis» (2011), «Baqyt» (2007) atty týyndylary aıshyqtaı túskendeı.

Tyrnaq aldy týyndylarynyń biri sanalatyn «Tynyshtyq» kenebi Quralaı ómiriniń kóktemi. Týyndynyń ózi de kenep keńistigindegi qarlyǵashtar syndy sýretshi shyǵarmashylyǵyndaǵy kóktemniń habarshysy retinde qarastyrýǵa suranyp turǵandaı. Al, otbasyly ómiriniń kórinisterin keskindeıtin kórkem týyndylaryn mamyrajaı, meıirim men shýaqqa toly, jylýy mol, sheksiz mahabbattan týyndaǵan shyǵarmashylyǵynyń alańsyz jazy desek te bolady.

2011 jyly Quralaı tuńǵyshynyń ómirge kelýimen jáne otbasylyq ómirinde oryn alǵan ózgeristerdi baıandaıtyn birneshe týyndylar jazady. «Meıirim», «Qadam» atty kenepterinde vertıkal formatty tańdaı otyryp, kompozıııany joǵarǵy rakýrstan baqylaý arqyly sheshedi.

Quralaı shyǵarmashylyǵy úshin osy jyl jemisti kezeńge aınaldy desek te bolady. Bul ýaqyttaǵy kenepteri otbasy baqytyna, ondaǵy turaqtylyq pen senimge, analyq meıirim men shýaqty estelikterge arnalǵan. Alańdaýshylyq sezim men beıqam alańsyzdyqtyń bir keńistikke toǵysqan úlgisin osy jyly jazylǵan «Meıirim» atty týyndysynan kóre alamyz. Tik formatta tutastaı kóneniń kózindeı bolǵan, tarıhtan syrt shertetin qyzyl-kúreń tústi taqyr kilem naqyshyna keltirile keskindelgen. Botamoıyn, ırek, synyq múıizdi geometrııalyq órnektermen kómkerilgen kilemniń jaqtaýy erekshe kózge túsedi. Balalyq shaqtan tanys, kókeıimizde ótken kúnge degen saǵynysh sezimin oıatatyn bul túster ulttyq sıpatymyzdy aıqyndaı túskendeı. Kenep kompozıııasynyń ortalyǵynda kilem ústinde onyń jıek syzyǵynyń ıirimin yrǵaqty qaıtalaı uıqyǵa ketken eki jandy kóremiz. Tula boıy tuńǵyshyn baýyryna ala, ony jan-jaǵynan óz denesimen qorǵashtaı túsken anasy men balasy aq, qara, sary jáne kók tústerdiń úndestiginde sheshilgen.

Sábıin uıqyǵa jatqyzǵan anasynyń bir sátke kózi ilinip ketkendeı. Sonyń ózinde áıel adamnyń dene turqynan, balasyn qushaǵyna tarta túsken qoldarynan mazasyz kúıin, janyńa tynyshtyq bermeıtin, tek anaǵa ǵana tán alańdaýshylyq sezimin baıqaımyz. Al, sábıi ómirdiń barlyq qaýyrt tirshiliginen beıhabar. Ol alańsyzdyq pen tunyqtaı móldir tazalyqtyń belgisi. Sýretshi sábıi men ózin syrtqy kúshterden qorǵaǵysy kelgendeı jıek syzyqtaryn paıdalanyp, keskindemelik týyndyǵa grafıkalyq naqysh beredi. Týyndy qarama-qaıshylyq zańyna júgingen. Buny tek bala men ananyń, ashyq pen qoıý tústerdiń qatynasynan ǵana emes tarıh pen búginginiń sabaqtastyǵynan da kóremiz. Týyndydaǵy aıany tolyǵymen qamtyǵan kilem atadan balaǵa jalǵasqan birneshe býynnyń kýágeri. Asyl qazynaǵa aınalǵan qolónerimiz, babalar dáýiriniń dúnıetanymdyq kózqarasyn bizge qaltqysyz tasymaldaýshy. Osylaısha avtor eki birdeı tarıhı kezeńdi bir-birimen sabaqtastyrýǵa tyrysyp, urpaqtar jalǵastyǵyn beıneleý sheberliginiń kórkem tilimen jetkizedi.

Urpaqtar sabaqtastyǵy taqyryby beıneleý ónerinde udaıy kóteriletin ózekti máselelerdiń biri. Ár dáýirde sýretshiler osy taqyrypqa birizdi qalam tartyp otyrǵan. Leonardo da Vınchıdiń «Áýlıe Anna Marııamen jáne sábımen» atty týyndysy osy sózimizdiń dáleli. Otandyq beıneleý ónerinde de osy pikirimizge mysal bolarlyq týyndylar az emes. Keńestik kezeńdegi sýretshilerdiń eń kóp toqtalatyn taqyryptarynyń biri edi. Marııa Lızogýbtyń «Ertegi» (1958 j.), Álı Júsipovtyń «Meniń Otanymnyń áıelderi» (1965 j.), Sabyr Mámbeevtiń «Kıiz úı janynda» (1958 j.), Úki Ájıevtiń «Qazaq madonnasy» (1979 j.), Ábdirashıt Sydyhanovtyń «Toǵyzynshy yqsham aýdany» (1972 j.) jáne t.b. sýretshilerdiń osy saryndas týyndylary kópshilikke tanymal. Negizgi ıdeıa men taqyrypty tarqatýy bir bolǵanymen, árbir sýretshi sol taqyrypqa degen óziniń kózqarasyn, tujyrymyn, kompozıııalyq qurylymyn usyný arqyly dara qoltańbalyq ereksheligin aıqyndaýǵa barynsha kúsh salady. Quralaı Úmbetovada osy jolda atalmysh týyndylary arqyly óz izdenisi men sheberligin shyńdaı túsedi.

Sýretshi tik formatpen qatar keńistikpen de eksperıment jasaıdy. Buǵan onyń «Qadam» atty kenebi dálel bolmaq. Týyndynyń taqyryby aıtyp turǵandaı ol ulynyń eń alǵashqy eńbektep basqan qadamyna jáne ómir jolyndaǵy alar belesi men baǵyndyrar shyńdaryna arnalǵandaı. Qym-qıǵash syzyqtarmen shaqpaqtana túsken edendegi lınolıým jazyqtyǵynan aspanmen astasqan bıik munaraly kóp qabatty úıler sılýeti men aqsha bulttary qalyqtap kóshken kók aspan syǵalap, keńistik kerile túsedi. Edende eńbektep bara jatqan bala bir sátte kókke, beleske órmelep bara jatqanda áser qaldyrady. Sábıdiń bul árketin janynda qımylsyz jatqan dop qana toqtatqandaı. Dóńgelek pishin qozǵalystyń sımvoly. Qyry joq forma árqashan eńis jaqqa qaraı aýyp ketýge daıar turady. Sondyqtanda ol kóńilge turaqsyzdyq pen senimsizdik uıalatady. Alaıda, sýretshi onyń jıegin kontýrlap, kóleńkesin qoıýlatyp berý arqyly salmaǵyn arttyryp, ony myzǵymastaı qozǵalyssyz kúıge keltirgen. Kishkene ǵana doptyń qozǵalyssyz beınesi kórermen kózin onyń jazyqtyqta ornalasqanyna ılandyrady. Kózimizdi edendegi syzyqtardy boılaı keneptiń joǵarǵy jaǵyna qaraı balamen birge jyljytsaq jazyqtyqtyń keńistikke ulasqan sátin tamashalap, qıylǵa erik beberimiz aıqyn. Jazyqtyq keńistikke ulasyp, týyndyda olardyń ıllıýzııasy kezek-kezek kórermen nazaryn aýlap, aldaıdy. Osylaısha Quralaı salystyrmaly túrde ulynyń alǵashqy adymyn, ómirlik qadamy retinde qabyldap, onyń alar asýy men shyǵar bıiginiń belesterin satylap qoıyp shyǵady. Shaqpaqty lılonıým bederin sátti paıdalana otyryp, eden men aspannyń 3D kórinisin jasaǵan ol perzentiniń bolshaq ǵumyrynyń bulyńǵyr bolmaýyn tileıtindeı. Aspanynyń ashyq, jolynyń dara, alar belesiniń aıqyn bolǵanyn qalaıtynyn baıqaımyz. Bul tek Quralaı úshin ǵana emes, árbir ana úshin eń asqaq arman bolyp tabylady.

Grafıkalyq naqyshyn arttyra otyryp, kompıýterlik múmkindikterdi kenepte maıly boıaýdyń kómegimen sheber jetkizgen sýretshi týyndysynda jazyqtyq pen keńistikti oınatyp, kóńil-kúıdi barynsha áserli berýge den qoıady. Quralaı Úmbetova óz ómiriniń árbir sátin qylqalamyna arqaý ete otyryp, ony jalpy adamzattyń ómir týraly tolǵanystary retinde qarastyrady. Kameralyq sıpatqa ıe otbasy baqyty men qýanyshy sýretshi úshin shyǵarmashylyq azyqqa aınalady. Ol otbasylyq arman tilekteri arqyly meıirim men mahabbatqa toly júregin kórermenine usynyp, qatal da qatygez synaqqa boly ómirge tamshydaı bolsa da jylýlyq quıǵandaı áserde qaldyrady.

Árbir kenebinde, kezekti týyndysynda ómirdegi, ónerdegi ózin izdeıtin sýretshi tájirıbe jasaýdan jalyqqan emes. Shyǵarmashylyq jolynda osyǵan basa nazar qoıǵan Quralaı búgingi kúni armannyń asaý tulparyn aýyzdyqtaǵandaı. Osyndaı úmit pen izgi tilekten jınaqtalǵan kórkem týyndylary keskindemeshi ómiriniń eleýli kezeńderiniń basqyshtary ispettes.

Sýretshi ǵumyry, jalpy shyǵarmashylyq tulǵa ómiri úzdiksiz izdenisten turatynyn ol eń alǵashqy týyndylaryn jaza bastaǵanda-aq uqqan edi. Sondyqtan da Quralaı kórkem týyndylarynda pozıtıvti bolashaq pen baqytty ómirdi beıneleı otyryp, beısanaly túrde aldaǵy ómirin josparlaıdy. Iaǵnı, maqsat aıqyn bolǵan jerde, nátıje sapaly bolatyny sózsiz. Buǵan jas ta bolsa jemisti shyǵarmashylyǵymen kórermen kóńiline áldeqashan jol tartqan Quralaı Úmbetovanyń kórkem týyndylary dálel.