Beıneleý óneriniń qandaı salasynda, nemese qandaı janrda bolmasyn áıel beınesi erekshe oryn alady. Sýretshilerdiń shyǵarmashylyǵynda jıi kezdesetin obrazdardyń biri - áıel beınesi.

Jalpy beıneleý ónerindegi áıel beınesi sonaý paleolıt dáýirinen bastap qalyptasa bastaǵan. Alǵashqy qaýymdyq ónerdi zertteý barysynda ǵalymdar tek sol kezeńge ǵana tán áıel beınesin tapqan. Ol músinsheler, ıaǵnı «Veneralar» - dep ataldy. Olardyń kólemderi kishkentaı jáne bet- álpetteri beınelenbegen kúıinde boldy. Veneralardyn dene pishinderi qazirgi tańdaǵy biz biletin sulýlyqtan alshaq bolsa da, sol zamandaǵy adamdar úshin bul naǵyz symbattylyq bolyp eseptelgen.

Álemdik sýretshilerdiń shyǵarmashylyǵyn áıel beınesinsiz elestetý múmkin emes. Mysaly: Sandro Bottıchellı «Veneranyń týylýy» (1482-1483 j.j.), Edgar Dega «Bıshiler» (19 ǵasyr), Edýard Mone «Olımpııa» (1863 j.), Van Gog «Arlezıanka» (1888 j.), Rembrandt «Saskıdiń portreti» (1633 j.), Leonardo da Vınchı «Djakonda» (1503 j.) jáne t.b. áıgili sýretshilerdiń náziktikke toly týyndylaryn atap ótýge bolady.

Al, qazaq beıneleý óneriniń qalamgerleri naǵyz qazaq áıeli beınesi retinde: Ábilhan Qasteevtiń «Qaryndasymnyń portreti», Qanapııa Teljanovtyń «Jamal», Úki Ájıevtiń «Qazaq madonnasy» syndy týyndylaryn keltirýge bolady bolady.

Sýretshilerdiń shyǵarmashylyq týyndylarynda tirshilik bolmysty túısine lırıkalyq sezim men ulttyq mentalıtet, ondaǵy fılosofııalyq uǵymdy tanytý máselesin maqsattalǵanyn kóremiz.

Jalpy áıel taqyrybynda beınelemegen, jyrlamaǵan, ándetpegen jan joq shyǵar. Negizinde «Áıel» – kóp maǵynaly tereń uǵym. Bul taqyryp qaı janrda bolsyn qıyn sheshim. Taqyryptyq beıneni maǵynaly ashý kóregendikti, sezimtaldyqty talap etedi. Osyndaı taqyrypta óziniń erekshe daryndylyǵyn tanytqan sýretshilerdiń biri Aǵymsaly Dúzelhanov. Sýretshiniń shyǵarmasyndaǵy árbir áıel beınesi taqyrypqa baılanysty lırıkalyq sezimge toly, onyń ulttyq naqyshyn ashatyn kórkem nárli kolorıti sıýjettiń tolyqqandy mazmundyq bolmysyn tereń ashqan.

Aǵymsaly Dúzelhanovtyń shyǵarmashylyǵynda arqaý bolǵan obrazdardyń biri – qazaq áıeliniń beınesi. Jalpy alǵanda beınelerdiń toptama nemese jeke sıpattaǵy sıýjettik ıdeıa bir arnaǵa kelip janasady. Iaǵnı, qazaq áıel beınesine saı minez, kórik jáne de taǵdyr bar. Sýretshi portrettik jáne peızaj janrynda sheshken kompozıııalyq ıdeıasy bir- biriniń ózindik erekshe maǵynasyn tolyqtyrǵan. Qalamgerdiń shyǵarmashylyǵyndaǵy áıel beınelerin jeke kezeńge bólip tereńinen taldaýdy qajet etedi. Onyń týyndylaryndaǵy áıel beınesi birde tarıh paraqtarynan syr shertetin bolsa, endi birde áıel – ana, tabıǵat, ómir, tirshilik, mahabbat, sulýlyq, páktik, batyrlyq sımvolyna aınalady.

Aǵymsal Dúzelhanovtyń beınelerinde boıyn tik ustaǵan, tákáppár sulýlardyń («Tumar patshaıym», «Qyz-Jibek», «Qyz uzatý», «Aıman-Sholpan») minezin kórsete tarıhtyń shyndyǵy men dástúrli ádep- ǵurypymyzdy, salt-sanamyzdy tereńdete sıpattaǵan bolsa, birde názik, qııalyna shomylǵan has sulý («Sáýkele kıgen qyz», «Kóktem», «Kól jaǵasynda», «Adraspan», «Kókshetaý») bıkeshterdiń beınesinen qazaq dalasynyń jazıraly tylsym bolmysyn, máńgilikti, mahabbatty jyrlaǵandaı.

Sýretshiniń beıneleri – jańbyrdyń tamshysynan jaralǵandaı. Sol sulýlardyń samal jeldiń yrqyna jelbiregen aq búrmeli kóılegi, zer beldikpen qynalǵan beshpetti, basyndaǵy kámshát bórigi,álde bir sazdy áýendi esitkendeı, selt qaraǵan albyrt názik júzderi jumbaq álemniń syryn shertip turǵandaı. Sonymen qatar, bul beınelerden qazaq ulttyq mádenı-ónerimizdiń tarıhyn zerdelep oqýǵa bolady.

2003 jyly jazǵan  «Qyz-Jibek» týyndysynda uzynsha kelgen kenep betinde basty keıipker men onyń taǵdyryn tamasha bergen. Aq boz atqa (Aqbozat) mingen Qyz-Jibektik obrazyn keneptiń ortasyna keltirgen. Kóshý joryǵyn aspanda qalyqtap ushqan aqqýlardyń birin syńarsyz beınelegen sheshimi, týyndynyń joǵarǵy bóliginde jaıyqtyń boıyn jaǵalaý shapqan jylqy úıiri Qyz-Jibektiń fılmin eske túsiredi.

Al «Aıman-Sholpan» 1985 jylǵy lıtografııasynda sýretshi boıjetkenderdiń taǵdyrǵa táýeldiligin kórsetse, has sulýlardyń boıynan ǵashyqtyq jyry tógilip, sazdy ǵajaıyp álemge eriksiz enip ketken sátti tamasha bere otyryp, Aıman men Sholpannyń aqyl parasattylyǵyn, tákkáparlyǵyn bir reńmen túsindirgen. Aq qara reńniń ózindik erekshe úlestire naqty sýrettegen.

«Qyz uzatý» 2002 jyly týyndalǵan keskindemeli jumysynda dástúrli ádep-ǵurypymyzdy, salt- sanamyzdy tereńdete sıpattaǵan. Jalpy aıtqanda qazaq halqynyń kóne zamannan bastaý alǵan sándik- qoldanbaly ónerimizdiń salasynyń ózindik ereksheligin sýrettegen. Kıimderindegi órnekteri, boıyna taqqan zergerlik áshekeıler: syrǵa, óńirjıek, shekelik, zer beldik, zer beldikke taǵylǵan  qaltalar, torsyq, júzik, bilezik, shashbaý-sholpylar, sáýkeledegi óz ornymen taǵylatyn áshekeılerdi anyq beınelegen.

1987 jyly jazǵan názik te, óziniń qııalyna shomylyp turǵan «Sáýkele kıgen qyz» atty týyndysynda keýdesin bir arman kernegen has sulýdyń beınesi sýrettelgen. Negizinde, bul týyndyda sýretshiniń jary Gúlnázııa Qasteeva beınelengen. Qasyn kere kóziniń qıyǵymen qaraǵan aqquba kelgen sulýdyń pák sezimi, boıynda bir minsiz kórki men parasattylyǵy tamasha berilgen. Sulýdy ulttyq kıimde sýrettegen. Munda tek áıel janynyń ómirlik obrazy ǵana emes, ulttyq salt-dástúrimiz, ulttyq danalyǵymyz, ulyqtylyǵyz dáriptelgen.

Ýaqyt qozǵalysy jyljyǵan saıyn, ulttyq kózqaras jan-jaqtylansa da, olar óziniń ishki qasıetin joǵaltpaı mektebin baǵalap, saqtap otyr. Sýretshi ulttyq júıeni ózderiniń kózqarastary men sezimderiniń negizi arqaýy retinde qarady. HH ǵasyr fılosofııalyq oılar aǵymy ashylǵan ǵylymı jańalyqtarmen qatarlasyp jatqan kezeńge saıady.

Sýretshiniń bir qatar saq patshaıymy «Tumar patshaıymy» (Tomırıs) beınesin ártúrli formalyq keńistikte tanytyp otyr. Aıtalyq, birde sarbazdaryn bastap ushqytyp kele jatqan bolsa, birde sarbazdarynyń aldynda jigerlene ýaǵyz atyp turǵanyn kórsetedi, keıde tize búkken jaýynyń aldynda aıbarly obrazy beınelegen. Biraq, bárinde boıyn tik ustaǵan, bir min joq, aqylyna kórki saı has sulý áıel benesi, batyr beınesi jáne batyr ana beınesi beriledi.

Sýretshiniń 2000 jyldary jazǵan «Tumar patshaıym» keskindemelik týyndysynda qaıǵysyn ishine jutqan has batyrdyń beınesi utymdy beınelengendigin kóremiz. Sonymen qatar, kompozıııalyq sheshiminde jasaqtarynyń ortasynda sáıgúlik ústinde qasqaıyp otyrǵan Tumar hanymnyń patshalyq minezge saı beınesin sýretteýde qalamger bylǵary beldigine taqqan qylyshy men semseri, altynmen kómkerilip órnektelgen jasyl tústi shapany, qaharlana kelgen appaq bet júzin kımeshek pen shoshaq basty bóriginiń sándiligi jasyryp turǵandaı. Týyndyda beınelengen árbir jasaqtaryn naqtylaı kórsetse, bir jaǵynan Tomırıstiń jiger bergenimen, qaıǵydan qan jutyp, kóńilin muń shalyp, jaryq kúnine tún  basqandaı ishki sezimin kórýge bolady.

Al, 1986 jyly týyndalǵan «Shaıqas. Amazonkalar» lıtografııasynda, 2000-2005 jyldary jazǵan «Urys alańy. Tumar patshaıym» (Amazonkalar), «Saqtar» keskindemesinde «Ana» kóńiline qaıaý túsken obrazdyń basqa qyrynan da sýretteıdi.

Jalpy alǵanda, munda «Saq» balasy silkinip, qyzdar atqa minip, Tumar patshaıymǵa jigerlerin bildire aıbarlanyp jaýǵa toı-tarys bergen sıýjettik kompozıııany qaǵaz ben kenep betine urandyq serpilispen beınelegendeı. El basyna kún týǵanda jumyla birigip, jerine taban basqan jaýdyń ordasyn talqandap qanǵa bóktirip, azattyq úshin tý tikken ata babamyzdyń rýhtyq dastany osy týyndylarda jyrlanǵan.

Sýretshi Tomırıs beınesin sýretteýde kóp izdeniste bolǵany baıqalady. Ár minezde, ıaǵnı onyń taqyryptyq kompozıııa qurý, nemese sıýjettik kóriniste jekeleı kórsetý josparynda utymdy sheshken. Aıtalyq jaý oǵyna kókiregin tosa shaıqasqan («Urys alańy. Tumar patshaıym» (Amazonkalar)), Tumar men onyń jasaqtarynyń arasynda áıelderden quralǵan amazonkalar dep atalatyn sarbazdardyń bolǵany tarıhta da dáleldengen. Olar nebary on úsh, on bes jasar qyz balalar bolǵan eken degen Geradot jazbasynda aıtylyp ketken. Derekterde «Amazonkalar» qorqý, seskený degendi bilmeıtin, at ústinde oınaıtyn, bar qarý-jaraqtardy qoldaný ádisin erkin, jetik meńgergen jasaqtar bolǵan desedi.

Shyǵarmashylyq oıdy júzege asyrý - proesti ulttyq, kórkemdik forma men ondaǵy keńistiktiń qurylymynyń erekshe oryndalýynda. Sýretshilerdiń shyǵarmashylyqtaǵy ustanatyn bir prınıpteri ulttyq fılosofııalyq uǵym, estetıkalyq túsinik jáne dúnıetanym bolyp tabylady.

Qazaqstannyń 80-90-shy jyldardaǵy beıneleý ónerinde ulttyq tarıh pen qazirgi kezeńniń ózara baılanysyn aıqyndaıtyn máselelerge, oǵan qosa jalpy adamzattyń rýhanı, mádenı muralaryn jáne óz halqynyń dástúrin qurmetteý sezimine tárbıeleıtin qubylystar negizdeldi. Beıneleý ónerinde ózindik qoltańbasymen erekshelengen sýretshi Aǵymsaly Dúzelhanov qazaq óneriniń qazirgi jaǵdaıyn tolyǵyraq túsinip, onyń bolashaǵynyń aqıqatyn beıneleı, tabıǵı kórkem zańdylyqtaryn jańa mindetterde paıymdaýdaǵy izdenisterin kóremiz. Sýretshiniń qoltańbasynyń dara, ereksheligi tirshiliktiń ózindik fılosofııasyn óz boıaýynda beınelep, ómir týraly hıkaıa shertip turǵandaı áser qaldyrǵandyǵynda.

Qalamger A. Dúzelhanovtyń qazaq beıneleý ónerindegi alatyn orny - onyń kórkemdik izdenisteriniń san qyrly ıdeıasy jáne ony jetkizý saýattylyǵy men jańashyldyǵynda.

Sonymen birge, álemdik beıneleý óneriniń ozyq jetistikteri men túrli stıldik tendenııalaryn baǵdarlap, óz shyǵarmashylyǵynda utymdy paıdalana bilýi – onyń negizgi erekshelikterdiń biri. Onyń ár shyǵarmalary ózindik ómir keshedi, ári kórermendi beı- jaı qaldyrmaıdy.

Beıneleýshi jáne aıqyndaýshy qural tásilder shyǵarmanyń kórkemdik tilin, onyń mazmunyn aıqyndaıdy. Dúnıetanymdyq tujyrymy men kórkem stıldiń dınamıkalyq ózgeristerinde baıqalatyn kórkem obrazdyń jasalý joldarynyń jalpy zańdylyqtary ýaqyt talabyna saı ózgerip turady. Ónerdegi tildi, obrazdyq júıeni ulttyq mánerde kórinis tapqanyn maqsattaıtyn mindetterdiń negizin turaqty turǵyda qarastyrady.

Ulttyq mektepti qalyptastyryp tanytýdaǵy soıalızmdik saıasat jalpy qazaq kásibı ónerinde mańyzdy oryn aldy. Sýretshilerdiń ulttyq mektepti tanytý ıdeıalyq izdenisteri birinshiden – mazmuny soıalıstik bolyp kelgen shyǵarmashylyq týyndylarynda ıntelektýaldyq, ıternaıonaldyq, estetıkalyq maǵynada, ekinshiden – jalpy kompozıııalyq sheshimderinde formasy men kórkemdik jaǵynan ulttyq naqysh, máner jáne ulttyq psıhologııa da kórine bastady. Mundaı proesti júzege asyrýda sýretshilerdiń shyǵarmalarynda negizgi taqyryptyq kompozıııalar ulttyq qoǵamnyń mádenı-etnıkalyq mentalıtetin ár qyrynan tanytty.