Maqala
B.Bápishev shyǵarmashylyǵynyń mıfologızaııalaý tili
1986 jyly qoǵamda beleń alǵan qandy oqıǵadan keıin kóp keshikpeı 1987 jyly B.Bápishevtiń "Mıokard ınfarkti" (1987), "Bári jaqsy" (1987), "Esik oıyǵy" (1987), "Jasyl taýlar" (1987), "Aı men aǵash" (1987), "Arýaqtarmen tildesý" (1987), "Jalǵyz sasyq kókek" (1987) týyndylary jaryq kórdi. 1986 jylǵy Jeltoqsan oqıǵasyna sýretshiniń narazylyǵy retinde "Mıokard ınfarkti" týyndysyn qarastyramyz.
Bólim: Beıneleý óneri
Datasy: 15.12.2016
Avtory: Зухра Ыдырыс
Maqala
B.Bápishev shyǵarmashylyǵynyń mıfologızaııalaý tili
1986 jyly qoǵamda beleń alǵan qandy oqıǵadan keıin kóp keshikpeı 1987 jyly B.Bápishevtiń "Mıokard ınfarkti" (1987), "Bári jaqsy" (1987), "Esik oıyǵy" (1987), "Jasyl taýlar" (1987), "Aı men aǵash" (1987), "Arýaqtarmen tildesý" (1987), "Jalǵyz sasyq kókek" (1987) týyndylary jaryq kórdi. 1986 jylǵy Jeltoqsan oqıǵasyna sýretshiniń narazylyǵy retinde "Mıokard ınfarkti" týyndysyn qarastyramyz.
Bólim: Beıneleý óneri
Datasy: 15.12.2016
Avtory: Зухра Ыдырыс
B.Bápishev shyǵarmashylyǵynyń mıfologızaııalaý tili

HH ǵasyrdyń sońǵy on jyldyǵyndaǵy Qazaqstan keskindemesi óziniń jańasha sıpatymen, kórkemdik qoltańbasymen, tyń shyǵarmashylyq tynysymen jáne osy sekildi t.b. kóptegen qubylystarymen erekshelendi. Osy aralyqtaǵy Qazaqstan keskindemesin qubylys dep alýymyzdyń ózindik sebebi bar. Temir buǵaýdan bosaǵan halyq óziniń memlekettiligin, ult retindegi ereksheligin aıqyn sıpattaıtyn faktorlardy qajet etedi. Ekonomıka men áleýmettik jaǵdaıdan buryn bul talapqa birinshi bolyp mádenıet pen óner sáıkes kelgendikten, tutas bir eldiń eldigin, talǵam-talaby men qajettiliginiń tolyq kórinisi mádenıetten oryn alady. Mádenıettiń ajyramas bóligi bolyp tabylatyn beıneleý óneri de osy aýqymdy proestiń quramyna kirdi. 1990 jyldary memleketimizdiń sýretshileri qazaq beıneleý ónerine eleýli ózgerister alyp keldi. Degenmen, bul úrdis qazaq keskindemesinde de bir jaqty baıandaýǵa ıe boldy.

HH ǵasyrdyń basyndaǵy Batys Eýropanyń kórkemdik tájirıbelerin jemisti túrde ıgerýde qazaq keskindemesinde «jańa tolqyn» paıda bolady. Jas sýretshilerdiń shyǵarmashylyqqa úlken serpilispen kelgen tobyn tarıhta osylaı atap ketken edi. «Jańa tolqyn» sýretshileriniń eń basty  shyǵarmashylyq mindeti halyq murasyn, rýhanı jádigerlerdi, babalar dástúrin halyq sanasyna etene jaqyn koneptýaldyq kórkem tilde kenep betinde qaıta jańǵyrtý bolyp tabyldy.

Keskindemeshiler ózderiniń jańa kórkemdik qoltańbalaryn damytý barysynda halyq sanasyna barynsha jaqyn ortaq til qalyptastyrýdy negizge alyp eýropalyq mektep tájirıbeleriniń birshamasyn óz shyǵarmashylyqtarynda synaqtan ótkizip baǵady. Batystyń abstraktylyq tiliniń kórkemdik qundylyǵyn ulttyq ereksheliktermen, halyqtyń dástúrli oılaý júıesimen tıimdi baılanystyrǵan bul sýretshiler mıfke, metaforaǵa negizdelgen sımvoldyq sheshimdi qabyldaıdy. Atalmysh qubylys shyǵarmashylyq jolyn 1980 jyldardyń aıaǵy men 1990 jyldardyń basynda bastaǵan sýretshilerdiń tutastaı bir tobyna ortaq boldy.

Mundaı kórkemdik til ulttyq-dildik erekshelikterdi, halyqtyń oılaý júıesin, estetıkalyq talap tilekteri men rýhanı qundylyqtaryn keskindemeniń ýnıversaldy tilinde beıneleýge negizdelgendikten 1990 jyldary keskindeme ónerinde mıfoshaǵarmashylyqty, belgilik keskindemeni qalyptastyrǵan bolatyn. Bul tendenııa qazaq keskindemesinde týra táýelsizdik alǵan alǵashqy jyldarǵa sáıkes kelip halyqtyń sanasyn rýhanı negizde qaıta jańǵyrtýda mádenı proeske eleýli úlesin qosty.

Babalar rýhyn, kóne arhetıpterdi, halyq sanasyndaǵy mıfologııalyq tujyrymdar men sımvoldy oılaý júıesin qaıta tanýǵa degen zárýlik, ertedegi túrkiler álemi men túrkilik kosmosty beıneleýdiń sol tustaǵy qajettiligi, ony halyqtyń qabyldaýyna álde-qaıda jaqyn tilde kenep betine túsirýge degen umtylys egemendiktiń alǵashqy jyldary bir top sýretshilerdiń shyǵarmashylyǵynda birizdi kórinis taýyp olardyń ózin-ózi taný, ózin ózgege tanytý sekildi ulttyq múddelik mindetterdi óz moıyndaryna júkteýlerimen baılanysty boldy. Babalar rýhy, kóne túrkilik panteon sekildi nanym-senimdik joralǵylarǵa negizdelgen keskindemedegi bul tendenııa osylaısha jetekshi sıpatqa ıe boldy.

Osy tusta ózderiniń alǵashqy qadamdarynan-aq rýhanı dástúrge degen qushtarlyqtary týraly málimdegen jas sýretshilerdiń ishinde B.Bápishev, Ǵ.Madanov, A.Esdáýletov esimderi áli tanyla qoımaǵan sýretshiler boldy. Bul býyn ózderiniń shyǵarmashylyqtary arqyly búgingi kúndi dástúrli qundylyqtar, túsinikter men nanym-senimder, rásimder álemimen baılanystyratyn bir tizbekti uǵymdy uǵynýǵa tyrysty. Olar mıfologııa men rásimderde, salttyq ǵuryptar men dástúrli mádenıette, folklor men materıaldyq mádenıette jasyrynǵan «aqtańdaqtarǵa» toly qazaqtardyń, túrikterdiń dástúrli muralaryna nazar salady. Atalǵan bul belgilerdi óz shyǵarmashylyqtarynda tıimdi ári utymdy paıdalana otyryp kórkemdik qoltańbalaryn, baıandaý tilderin qalyptastyrady.

Ónertaný doktory R.Erǵalıeva «Qazaqstannyń zamanaýı ónerindegi etnomádenı dástúrler» atty eńbeginde qazaq mádenıetindegi mıfologızm naqty shartty, belgilik formalarǵa ıe bolǵanyn atap ótedi. Sonymen qatar, dástúrli dúnıetanymdyq júıelerdi ulttyq mádenıet qalyptasýynyń jańa kezeńinde óziniń sabaqtastyǵyna qol jetkizgen mádenı sana retinde ıgerý júzege asqanyn da eskergen. [1, 179]. Al, R.Kópbosynova ónerdegi mıfologııalaný – búgingi shyǵarmashylyqtaǵy oılaý jaǵdaıynyń, ýaqyt týdyǵan kórkemdik úrdis erekshelikteriniń biri ekenin aıta otyryp, onyń sońǵy jyldardaǵy arnaıy zertteý obektisine aınalǵany jóninde Qazaqstannyń 1980 jyldardaǵy jas sýretshileriniń shyǵarmashylyǵyna  arnalǵan maqalasynda baıandaıdy. Bul tendenııa 1980 jyldardyń sońynda Qazaqstan keskindemesinde qarqyndy túrde beleń alyp 2000 jyldardyń basyna deıin jalǵasty túrde sozylady. S.Qobjanova bul kezeńge tómendegideı anyqtama beredi: «1990 jyldardyń sońy kóshpendilerdiń dinı, kosmogonııalyq túsinikterine erekshe nazar salǵan kezeń. Ulttyq stıldiń maǵynlyq, semantıkalyq qyryn anytaýǵa degen qajettilik paıda bolady Kone 1990-h godov – vremıa prıstalnogo vnımanııa k kosmogonıcheskım, relıgıoznym predstavlenııam nomadov. Voznıkaet potrebnost v opredelenıı smyslovoı, semantıcheskoı storony naıonalnogo stılıa» [2, 569].

Osylaısha HH ǵasyrdyń 1980 jyldarynyń aıaǵy men 1990 jyldardyń basynda óz Otanynyń taǵdyry týraly tolǵana otyryp sýretshiler nomadtar óneriniń sımvolıkasy men obrazdar ıkonografııasyn belsendi túrde paıdalana bastaıdy. H.H.Turyspekova 1990 jyldardaǵy sýretshilerdiń kóshpendiler mádenıetine qalam tartýyn olardyń postkeńestik keńistikte ózderin ózderi anyqtaý úshin, taný úshin ótkenge qaıta  oralýymen túsindiredi. Ótkenge qaıta oralý árıne jańa qyrynan, jańa sapasynan kórinedi, óıtkeni sýretshiler ótkenge oralý arqyly ózderiniń sonaý tarıh qoınaýynda jatqan babalarynyń rýhanı kosmosyna engendeı bolady. Minekeı tap osy jerde baryp olardyń shyǵarmashylyqtaryna tán qasıet birinshi shepke shyǵady, ıaǵnı – erte kóshpendiler óneri.

Kóshpendilerdiń oılaý júıesin, sana-sezimin, olardyń dúnıetanymynyń, rýhanı áleminiń kosmosyn kenep betinde qaıta jandandyrýda sýretshiler mıfti paıdalanady. Óz kezeginde Nemis ǵalymy fılosof Nıshe «mıfsiz árqandaı mádenıet óziniń salaýatty shyǵarmashylyq qasıetiniń tabıǵı kúshin joǵaltady: tek mıf arqyly ǵana oryn tapqan kókjıek tutastaı mádenı qozǵalysty áldeqandaı jumyr tutastyqpen toǵystyrady. ...bez mıfa vsıakaıa kýltýra terıaet svoı zdorovyı tvorcheskıı harakter prırodnoı sıly: lısh obstavlennyı mıfamı gorızont zamykaet eloe kýltýrnoe dvıjenıe v nekotoroe zakonchennoe eloe. Vse sıly fantazıı ı appolonovskıh grez tolko mıfom spasaıýtsıa ot beselnogo blýjdanııa» dep kesip aıtqan bolatyn [3, 113].

Mádenı tanymdyq sózdikterde mıf sózine arnaıy anyqtama keltirilgen. Bul uǵym úsh túrli maǵyna beredi: 1) kóne ańyz, áńgime; 2) mıfoshyǵarmashylyq (mıf týdyrý), mıfologııalyq kosmogonez; 3) tarıhı-mádenı sharttalǵan aıryqsha sana túri [24]. «HH ǵasyr mádenıetiniń enıklopedııalyq sózdigi» atty eńbeginde  belgili fılosof jáne lıngvıst ǵalym Vadım Rýdnev mıf sóziniń joǵaryda atalǵan úshtik uǵymyna taldaý jasaıdy. Birinshi uǵym týraly ol mıf tek qana taza tarıhı áńgime bola almaıdy, óıtkeni mıfologııalyq oılaý barysynda baıandalyp jatqan dúnıe áli de bolsa ne týraly baıandalyp jatqanynan ajyramaǵan deıdi. «Kogda poıavlıaıýtsıa ıstorıcheskoe soznanıe – predstavlenıe o býdýem, kotoroe ne povtorıt proshlogo, mıf nachınaet lomatsıa, demıfologızırovatsıa. Otsıýda voznıkaet predstavlenıe o nem kak rasskaze v dýhe «Predanıı ı mıfov Drevneı Greıı» – eto vytıanýtye v lınııý, ıskýsstvenno nadelannye chertamı povestvovatelnostı mıfologıcheskıe «ostatkı»» [4, 243].

Mıftiń mıfoshyǵarmashylyq kozmogonez retindegi ekinshi uǵymyn ǵalym álemniń haostan jaralýy týraly álde-qaıda túzetilgen maǵynasynda beredi. Óıtkeni mıf ǵalymnyń pikirinshe bizdi HH ǵasyrda mádenı kategorııalardyń eń bastylarynyń birine aınalǵandyqtan qyzyqtyrdy deıdi, «<...> a stal on takovym blagodarıa tretemý znachenııý – mıfa, kak osobomý sostoıanııý soznanııa. Eto takoe sostoıanıe soznanııa, kotoroe ıavlıaetsıa neıtralızatorom mejdý vsemı fýndamentalnymı kýltýrnymı bınarnymı oppozıııamı, prejde vsego mejdý jıznıý ı smertıý, ıllıýzıeı ı realnostıý» [4244].

Mundaı fılosofııalyq talqylaýlar mıftiń jalpy bolmysyn, atqarar qyzmetin taldap talqylary sózsiz. B.Barmanqulova bizdiń mádenı qoǵamymyzda oryn alǵan  mıftiń túrin «Mıf – eto osmyslenıe  chývstvamı nepoznannogo, myshlenıe obrazamı» dep jetkizedi [5, 88]. V.Rýdnevtiń zertteýindegi mıftiń biz zertteıtin kezeńge ekinshi jáne úshinshi túrleri dál keledi. Óıtkeni joǵaryda atap ketkenimizdeı olar bir-birinen ajyramaıdy, kerisinshe bir-birin tolyqtyryp turady. Mıfoshyǵarmashylyq, mıfologııalyq kosmogenez, ónerdi mıfologııalaý bunyń bári mıfologııalyq oılaý júıesin bir qalypqa keltirip ıgergende ǵana júzege asady. Oılaýdyń osyndaı aıryqsha kúıin ıgerip mıfoshyǵarmashylyqpen aınalysqan jas sýretshilerdiń qataryna B.Bápishev, Ǵ.Madanov, A.Esdáýletov, A.Sydyhanov sekildi keskindemeshilerdiń shyǵarmashylyǵy birinshi tizbekte endi. «Mıfologııa prejnem ponımanıı, ýstýpaet mesto jıvomý ı neposredstvennomý ee vosprııatııý. V ıskýsstve  ımenno ıazyk mıfa, ego obraznye analogıı bylı ı ostaıýtsıa naıbolee adekvatnymı v metode vyrajenııa hýdojnıkamı svoıh zamyslov. Mıfologıcheskaıa sıstema obedınıaet poetıcheskoe ı realnoe v elnost, gde kartına  mıra predstavlıaetsıa v proekıı  na estetıchesko-nravstvennye kategorıı konkretnoı naıonalnoı edınıy» [6, 115].

Mıf arhaıkalyq sana ústemdik etken dáýirde paıda bolady, biraq keıingi mádenıetterde de saqtalady. Áleýmettik sananyń ósýine  jáne adam óziniń derbestigi men eriktiligin túsingende, ıaǵnı adamnyń tabıǵı jáne qoǵamdyq ómirmen tikeleı  tutastyǵy buzylǵanda mıf óziniń jalpylama qudiretin (sakraldyǵyn) joǵaltady [7 ,187].

Qazaq keskindemesindegi táýelsizdik jyldaryn qamtyp, erekshe zertteýdi talap etetin mıfologızaııalaý men belgilikti atalmysh kezeńniń eń kórnekti degen sýretshileriniń biri B.Bápishev shyǵarmashylyǵy boıynsha qarastyrýdy jón kórdik.

Baqyt Bápishev shyǵarmashylyq qoltańbasy 1980 jyldarda jeke dara qalyptasqan sýretshilerdiń biri. Onyń shyǵarmashylyǵy túrkilik ponteızm, kóshpendiler álemi men olardyń oılaý júıesin óz kenepterinde sheber beınelep, utymdy sheshken sýretshiler tobynyń aldyńǵy qatarynda.

«Molshylyq belgisi» («Sımvol plodorodııa», 1986) – sýretshiniń mıftik, belgilik saryndaǵy jetistikke jetkizgen eń alǵashqy jemisti shyǵarmalarynyń biri. Qyzyl túspen bederlengen tabıǵat fonyna sýretshi sımvoldyq mánde kóldeneńinen qarapaıym janýar – qoıdyń sýretin beınelegen. Týyndyda bir qaraǵanda adamdy elitip áketetin oqshaý qımyl, qarqyndy dınamıka joq, kompozıııalyq qurylymy qarapaıym sheshilgen jáne eshqandaı áreket nyshany baıqalmaıdy. Sonaý kókjıekte kók aspannyń qoınynda kósilip jatqan taý silemderi kórinedi. Sýretshi qyzyl, kók sekildi ashyq tústerdiń taza ózin ala otyryp, olardy tym jaryqtandyryp ásireleýge umtylmaıdy.

Qoıdy molshylyqtyń, jetistik pen kóbeıýdiń sımvoly retinde qarastyra otyryp  sýretshi kóne zamandaǵy babalar túsinigindegi belgilik uǵymdarǵa jeteleıdi. Erte kezden-aq múıiz oıýlary molshylyqtyń belgisi bolǵan. Halqymyz kıiz úıdiń jan-jaǵyn, as quıatyn ydystar men kıim-keshekterin qoshqar múıiz oıýymen «as kóp, kıim kók bolsyn» degen nyshanmen bederlep otyrǵan. Ásirese, molshylyqtyń belgisi retinde qoshqar múıiz oıýynyń mańyzy zor bolǵan. Múıiz qoı tólinde, ásirese qoshqar men arqarda bolǵandyqtan, onyń pishininde eshqandaı qatty nemese qatań syzyqtar kezikpeıdi. Ol eki qaptalynan ishke qaraı tuıyqtalyp ıilgen de, aıaq jaǵy oıýdyń keńistikte jalǵasyn tabýyna baılanysty sheshilip otyrǵan. Múıiz oıýynyń osy ishke qaraı qaırylyp tuıyqtalaýynyń ózi onyń toqshylyq pen molshylyqtyń nyshanyna aınalýyna sebep, óıtkeni jalpy pishininde barlyq elementterin jınaqtap turǵan oıý kompozıııasynan-aq onyń ysyrapshyldyqqa qarsy uǵymdy bildiretinin baıqap bilýge bolady.

Al, Bápishev óziniń joǵaryda atalǵan keskindemelik jumysynda koı tóliniń urǵashy malyn beıneleı otyryp, molshylyq, toqshylyq, jetistik belgileriniń qataryna kóbeıýdiń sımvolyn endiredi. Óıtkeni erte kezden-aq halyq arasynda qoı malynyń jaqsylyqqa, qýanyshqa, molshylyqqa baǵyshtalǵany jóninde «Qutty qonaq kelse qoı egiz tabady» degen naqyl sózder tarap ketken. «Svoı sımvol plodorodııa hýdojnık postýlırýet kak ıskonno skotovodcheskıı, prınadlejaıı kochevomý narodý, vozrojdaet v sovremennoı jıvopısı, drevnıı kýlt barana – ne prosto osnovy blogosostoıanııa kochevnıkov, organızýıýego nachalo tradııonnogo hozıaıstvennogo ýklada, no odnogo ız totemov-prarodıteleı. Vozvraaıa kýlt barana v jıvopıs, on vozrojdaet ızdrevle sakralnye naıonalnye totemy. <...> No vse je «Sımvol plodorodııa» stal manıfestaıeı otkrytogo perevoda strelok kýltýrnogo soznanııa naıı, deklaraıeı ego vozvrata «na krýgı svoıa»» [8, 93].

Osy jyly sýretshiniń qylqalamynan «Taý, aspan jáne qus» (1986), «Jaǵadaǵy balyqtar» (1986), «Taý eńisindegi shópter» (1986) jáne t.b. keskindemelik kenepteri týyndady. Bul týyndylar taqyryptary aıtyp turǵandaı tabıǵatty, onyń jaı-kúıin beıneleýge baǵyttalǵan. Keskindemeshi mundaı jumystarynda tabıǵattyń tylsym syrlary arqyly adamnyń jaǵdaıyn, ishki tolǵanystaryn jetkizýge tyrysty. Tabıǵattyń ajyramas bólikteri tastar, shópter, aspan men jer, qustar barlyǵy derlik tutas dúnıeni quraıtyn elementter. Sýretshi osyndaı jekelegen elementterdi bir ortalyqqa jınaqtaı otyryp, olardyń kenep betindegi jaǵdaıy men astarly oıyn jetkizýde «obraz» retinde paıdalanady. Mysaly, tastar tarıhtyń tikeleı murageri, qoǵamda bolǵan san ǵasyrlyq qubylysty basynan keshirýshi, Aspan – jaratýshy táńir, Jer – ana, Táńirdiń qaharynan óziniń balalaryn (jer betinde tirshilik etetin tiri tirshilik ıeleriniń barlyǵy) qorǵaýshy. Al, qustar táńirdiń habarshysy, erkindiktiń, beıbit kúnniń elshisi. Ashyq kógildir túste keskindelgen sýretshiniń «Taý, aspan jáne qus» atty kenebi osyndaı maǵynalyq kúshke ıe.

1986 jyly qoǵamda beleń alǵan qandy oqıǵadan keıin kóp keshikpeı 1987 jyly B.Bápishevtiń  «Mıokard ınfarkti» (1987), «Bári jaqsy» (1987), «Esik oıyǵy» (1987), «Jasyl taýlar» (1987), «Aı men aǵash» (1987), «Arýaqtarmen tildesý» (1987), «Jalǵyz sasyq kókek» (1987) týyndylary jaryq kóredi. 1986 jylǵy Jeltoqsan oqıǵasyna sýretshiniń narazylyǵy retinde «Mıokard ınfarkti» týyndysyn qarastyramyz.

"Mıokard ınfarkti" 1987

«Mıokard ınfarkti» – adamdar arasynda jıi taraǵan syrqattyń ataýymen atalatyn bul týyndy dramalyq sıpatqa ıe. Tik formatta tas balbal kóldeneńinen sulap túsken. 1986 jylǵy qaıǵyly jaǵdaıǵa degen óziniń qatysyn sýretshi osy týyndysynda tolyqtaı jetkizýge tyrysady. Balbal fonynda shyǵystyq mánerde ósimdik tektes oıýlarmen órnektelip oryndalǵan kilem ilingen. Kilem qyzǵysh sary tústen kúreń qyzyl túske deıin qubylady. Qaýipti naýqas shalyp, sulap túsken alyp tas balbaldyń bet júzi tuspaldanyp berilgen. Alaıda, kúńirenip túıgen qabaǵy aıqyn kórinip tur. Balbal baba ózi syndy tastan jaratylǵan júrek tusyn qushaqtap qyrynan jatyr. Onyń ústine kepterge uqsas qus qonaqtaǵan. Qustyń kóleńkesi erekshe aıshyqtalyp qoıý qara túste kilem betine túsken. Aldyńǵy shepke qustyń ózinen góri kóleńkesi basymdyq tanyta shyǵyp tur. Bul kóleńke shyǵarmanyń dramalyq kúshin odan beter kúsheıte túsedi. Qulap túsken balbaldyń kóleńkesi bederlenbegendikten onyń endigide bul dúnıeden ótkenin túsinsek, ústine qonaqtaǵan qus pen onyń kóleńkesi balbal tastyń arýaǵy retinde kórinip, onyń baqılyqqa attanǵandyǵyn tuspaldaıdy. Kompozıııa aıaqsyz qalǵandaı áser qaldyrady. Sebebi, kenepte beınelengen kilem formattyń sol jaq tusynda bitpeı qalyp short kesilgen bolsa, sulap jatqan balbal tas keneptiń oń jaq tusynda jambasynan tómen qaraı short kesilip aıaqsyz qalǵan.

Sýretshi osyndaı dramalyq qaıǵyly ólimge sebepshi bolǵan qaterli aýrýdyń dıagnozyn baba balbalǵa qoıa otyryp, búgingi qoǵam ókilderine keshegi babalardan mura bop qalǵan dástúrli qoǵamnan tamyr tuqylymen ajyraǵandyqtary týraly qaıǵyra kóńil aıtady. 1986 jyly ultym dep qan tókken jastardyń alańdaǵy jeltoqsan oqıǵasyn sý seýip basqan, tógilgen qandaryn sýmen shaıǵan ultsyzdarǵa kóńil aıtady. Olar búkil bir ulttyń tamyryna balta shapqandaı edi. Urpaǵynyń osyndaı zulymdyǵynan shoshynǵan keń dalanyń tas balbaly mıokard ınfarktyna shaldyǵyp sulap jatyr. Bápishevtiń osyndaı sıpattaǵy shyǵarmashylyǵynyń tili jóninde H.H.Truspekova «B.Bapıshev vospolzovalsıa sımvolıcheskım ıazykom ıskýsstva kochevnıkov: zdes net rasskaza, net opısanııa sobytıı, a znachıt, net ı konkretnogo vremenı v proıshodıaem – est chývstvo glýbokoı dýshevnoı rany ı bolı. Takova sıstema bytııa, kotoroı slojno protıvostoıat, mojno tolko prınıat kak neızbejno sýestvýıýee polojenıe veeı» - deıdi [9, 481]

1988-89 jyldary sýretshi osy sımvoldy dekoratıvtik beıneleý mánerin jalǵastyra beredi. Túster burynǵysynsha ashyq ári qanyq. Qyzyl, jasyl, kók sekildi taza túster jıirek kezigedi. Kenep betinde antropomorfty beıneler oryn ala bastaıdy. Sýretshi tabıǵatpen adamdy burynǵydaı bóle jara beınelemeı, bir keńistikke syıdyrýǵa kúsh salady. Nátıjesinde adam men tabıǵattyń, tabıǵat pen búkil kosmostyń tutas álemi túrkilik, kóshpendilerdiń sımvoldyq tilinde sýretshi kenepterinde kompozıııa quryp, erekshe maǵynalyq kúshke tolyǵady. «Umaı» (1988), «Qudaıǵa shúkir» (1988), «Áýedegi neke» (1989), «Tórt paıǵambar» (1989), «Soltústik Qazaqstan» (1989) atty jumystary sýretshiniń osy jyldardaǵy ózindik kózqarasy men qoltańbasyn aıshyqtaǵan aıtýly jumystarynyń qatarynda boldy. «Umaı» (1988) túrkilik qudaılar dúnıesi týraly túsinikti usynatyn týyndylarynyń biri.

«Umaı» - túrkilerdiń qudaı anasy, tirshilik bastaýy.  Kóne túrikterdiń ómir tirshiligindegi Umaı – qudaı anany M.Orynbekov «Predfılosofııa protokazahov» atty eńbeginde: «Drevnıe tıýrkı predstavlıalı Ýmaı kak molodýıý jenıný ılı devıý, ochen krasıvýıý ı dobrýıý, ýlybaıýýıýsıa, s serebrıstymy volosamı, prıhodıaeı ız pod nebes po solnechnoı dýge s zolotym lýkom v rýkah dlıa ohrany deteı» - dep tanystyrady [10]. O.V.Batýrına «Ýmaı – v drevne tıýrkskoı mıfologıı – olııtvorenıe jenskogo zemnogo nachalo ı plodorodııa. Ona schıtalas pokravıtelnıeı deteı, jenın, voınov. Hýmaı, kotoraıa, brosaıa svoıý ten na cheloveka, delaet ego schastlıvym» [11, 218] – dep anyqtama beredi. Umaı – túrkilerdiń qudaı anasy barlyq tirshilik bastaýyn qoldaýshy, qorǵaýshy, jelep jebeýshi bolyp tabylady. Táńirshildik panteonynda Umaı – joǵarǵy qudaı ana – Umaı – tiri tirshilik bastaýy. Onyń belgileri – qus jáne onyń dene múshesiniń beıneleri. Umaı – balalar men úı oshaǵynyń qorǵaýshysy, al, tipti erte kezderde ónerdiń de qoldaýshysy bolǵan. Ol «jatyr», «bala jatatyn oryn» degen maǵyna beredi deı kele ónertanýshy A.K.Iýsýpova óziniń kandıdattyq dıssertaııasynda Umaıdyń ónerdi qoldaýshy qudaı bolǵanyna da basa nazar aýdarady [12, 56]. Alaıda Baqyt Bápıshev baıandaýyndaǵy Umaı qolyna altyn jebe ustaǵan keremet sulýlyqtyń ıegeri emes. Ol orta jastardaǵy aq kımeshek kıgen keıýana retinde sıpattalǵan. Dene bitimi ardaqty anany kózge elestetedi. Al, kenep betinde eshqandaı qozǵalyssyz beınelenýi Umaı beınesinde jasyrynǵan balbaldy eske túsiredi. Umaı kóne tas balbaldar sekildi eki qolyn biriktirip, tómen ustap tur. Jumsaq syzyqtardan quralǵan dene bitimi, aq tústi kıimi, statıkaly kompozıııalyq qurylym keń dalanyń saharasynda myńdaǵan jyldar boıy kún qaqtaǵan syn tasty eriksiz kóz aldyńa ákeledi.

1990 jyldary sýretshi buǵan deıin qalyptastyrǵan kórkemdik máneri men oryndaý tehnıkasyna adal bolyp qala beredi. Tek jalǵyzdyq taqyryby jıirek beınelenip, aıqyn kóriniske ıe bola bastaıdy. Mysaly, «Aı astyndaǵy aǵash» (1990), «Jalǵyz kereýet» (1991), «Er adam» (1993) kenepteri. Bul týyndylardyń barlyǵynda derlik kenep betindegi jaǵdaı tynyshtyqqa, únsizdikke negizdelgen.

"Aı astyndaǵy aǵash" 1990

«Aı astyndaǵy aǵash» (1990) týyndysynda tórt buryshty formatta túngi atmosferada jaıqalǵan jalǵyz túp jas aǵash benelengen. Fon qara túspen berilip, aǵash formattyń qaq ortasyna tastan qalanǵan dýaldyń joǵarǵy jaǵyna ornatylǵan. Jas aǵashtyń dińi tik bitip, butaqtarymen keneptiń joǵarǵy jaǵyna tirelip kenep betinde qysym týdyryp tur. Qap qara aspannan aıdyń ózi de, aıdy tuspaldaıtyn jaryq ta kórinbeıdi. Tek aǵash japyraqtary men dýal betine túsken sarǵysh, qyzǵylt tartqan boıaý reńderinen ǵana túnniń aıly ekenin tuspaldap bilemiz. Jan-jaǵy tik tórtburyshty pishin qurap qalanǵan tas dýaldyń ishine egilgen mundaǵy aǵash jasandy órkenıettiń, nemese tarıhı tamyrynan, ózeginen, jermen tikeleı baılanysyn bildiretin negizinen ajyraǵan búgingi mádnıettiń, urpaqtyń sımvoly ispettes. Aǵash japyraqtary da jasandy gúldiń japyraqtary tárizdi birdeı kólemde jetilip jarqyrap tur. Onyń minsiz tik bitken dińi túngi aspannyń ortasyna sińip asa bilinbeı beınelense de óziniń minsizdigimen tań qaldardy. Keskindemeshiniń bul shyǵarmasyndaǵy jas túp jasandy jolmen ósirilgeni sonshalyq tabıǵı negizi joq tárizdi. Sýretshi baıandaýyndaǵy bul týyndynyń negizgi astary óz jerińde búrshik atyp, gúl jarǵanyńmen, ózge mádenıettiń qysymynda tárbıelengendikten tamyryńmen tamyrlas jemis bere almaıtynyń sózsiz degenge saıady.

"Jalǵyz kereýet" 1991

«Jalǵyz kereýet» (1991) – sýretshiniń jańa serpilistegi, oryndalý mánerinde ózgeshe sarynǵa ıe bolǵan jumystarynyń biri. Kenep betinde belgisiz tabıǵat aıasynda onyń tylsym kórinisin buza jara engen kereýet beınelengen. Kereýettiń alyptyǵy sondaı ol kenep betine syımaı tek bir jartysymen ǵana engen. Onyń jaqtaýlaryn óte jińishke temir tireýler quraıdy. Tósenishi de juqa ári jińishke. Kókjıek syzyǵy kórý deńgeıinen tómen ornalasyp, sary dalanyń keńistigin odan beter keńeıte túsken. Keneptiń oń jaǵynan bastaý alǵan taý silemderi keneptiń orta tusyna kelgende aýaǵa sińip, óz jalǵasynan adasyp joǵalyp ketken.

Keskindemelik jumysta tek sary tús qana basymdyq tanytady. Qalǵan sýyq, qúreń, qoıý túster osy sary tústiń mańaıyndaǵy boıaý reńderi. Jumysta birneshe syzyqtar bir-birimen parallel quraıdy. Mysaly, Kereýet jaqtaýynyń kóldeneń temirleri men tósenish aǵashy, kereýettiń jerge túsken kóleńke syzyǵy jáne fonda beınelengen kókjıek pen taý silemderiniń bederli boılyq deńgeıi. Al, tik baǵytta kereýet jaqtaýynyń tik ornalasqan tireý temirleri beınelengen. Kereýetti kóshpendiler keńistigine engen jalqy jat mádenıet retinde qabyldasaq ta onyń názik beınelengen keskini alyp keńistikke úreı týǵyzyp turǵandaı. Tabıǵattyń tylsym jaǵdaıy áldebir kosmostyq álemdi, ǵaryshtaǵy ǵalamshardy sýrettegendeı kúı qaldyrady.

Biraq osyndaı taldaý men talqylaýlardy kenep betindegi bir ǵana kishkene beıne tas talqanyn shyǵarady. Tylsym tabıǵat sýretshiniń eshkimge esigin ashpaǵan ishki dúnıesiniń, jan dúnısiniń álemi tárizdi. Ol áldebir nársege degen saǵynysh pen qushtarlyqqa toly. Alystan saǵym bolyp oryndalmaǵan armandar men jetpegen bıikterdiń asýy buldyraıdy. Kókjıek birde jaqyn birde alys. Al, kereýet sýretshiniń ózi, ómiri sekildi. Onyń aıaqtary men temir tireýleriniń jińishkeligi sondaı ol ózine degen senim týdyrmaıdy. Turaqsyz, qaýipti. Tipti, tósenish aǵashy da jatýǵa sondaı jaısyz, yńǵaısyz.

Kereýet sýretshiniń sandalmaly sergeldeńge toly ómiri sekildi. Týyndy avtordyń ózin-ózi tergeýi nemese, óz-ózine bergen esebi sekildi. Óıtkeni kereýettiń jerge túsken kóleńkesi kereýettiń ózinen salmaqty, álde-qaıda aýyr. Kenepte tas materıalǵa uqsas aq túste beınelengen  kereýettiń aıaq tusynda, jerde jatqan qundaqtaýly balany elestetetin detal keskindemelik týyndynyń sıýjetinen, onyń joǵarydaǵy talqylaýǵa saı kelmeıtinin ashyp anyqtaýǵa, jalǵyzdyq taqyrybyn qozǵaýǵa sebepshi bolady. Bir qaraǵanda qundaqtaýly balaǵa uqsaıtyn bul detal osy bir tylsym, qupııaǵa toly mánerde keskindelgen týyndyǵa jylylyq uıalatady. Alaıda onyń tas sekildi qatty  materııasy úreı týǵyzady. Onyń ústine tóne beınelengen kereýet qanshalyqty názik, turaqsyz beınelense de sýretshi óziniń áleminde, ishki dúnıesinde ústemdik quryp turǵandaı áser qaldyrady.

"Esi aýysqandar otbasy" 1990

B.Bápishevtiń 1990 jyldary jazylǵan týyndylary qoǵamdaǵy, áleýmettik jaǵdaı men ekonomıkalyq jaǵdaıdaǵy, adamdardyń qaıta qurýdaǵy toqyraýǵa ushyraǵan sanasyndaǵy qaqtyǵystardy baıandaıdy. «Esi aýysqandar otbasy» (1990), «Jan bitken tastar» (1993), «Qustarmen tildesý» (1993) atty týyndylary taqyryptary baıandap turǵandaı qoǵamdaǵy daǵdarysty, mádenıet pen ónerdegi, halyq sanasyndaǵy daǵdarysty, toqyraýdy sıpattaýǵa baǵyttalǵan. «Esi aýysqandar otbasy» kenebinde sýretshi 1990 jyldardaǵy qorshaǵan ortadaǵy, memlekettegi túsiniksiz jaıttardy keskindemelik tilmen sýretteýge tyrysady. Sýretshi munda buǵan deıingi jyldardaǵy týyndylarynda qoldanǵan halyq sanasyna jaqyn kóshpendiler tilininiń metaforalyq baıandaýynan alshaqtaıdy. Bul til qoǵamdaǵy kóńil-kúıdi, ishki kúzelis pen toqyraýdy baıandaýda álsizdik tanytady. Sýretshi bul kemshin tusty tolyqtyrýda Batys Eýropa sýretshileriniń Qaıta Órleý dáýirindegi, ásirese soltústik qaıta órleýdegi apafoezǵa toly, absýrdty tiliniń múmkindikteri arqyly beıneleýdi jón kóredi. Mysaly, P.Breıgel, I.Bosh shyǵarmashylyǵynyń tili sýretshiniń osy kezeńdegi shyǵarmashylyq tilin aıqyndaýǵa ekpindi yqpalyn tıgizedi. «Esi aýysqandar otbasyndaǵy» adam aıtqysyz, súreńsiz, úreıli sıýjet sol kezdegi qoǵamdaǵy, mádenıet pen ónerdegi tyǵyryqqa tirelgen jaǵdaıdyń aınasy sekildi. Al, aqyrzaman nyshandaryn sýretteıtin tirilgen tastar («Jan bitken tastar») jáne qustarmen uǵysqan adamdar («Qustarmen tildesý») qoǵamda beleń alǵan túsiniksiz jaıttardyń kelbeti.  Mádenıet pen ónerdiń daǵdarysyna alyp kelgen qoǵamdaǵy toqyraý sýretshilerdiń shyǵarmashylyǵynda osyndaı sıpattaýǵa, osyndaı beıneleý tiline ıe boldy.

Tabıǵat nysandary – aspan, jer, tas, aǵashtar, ózen sýretshi shyǵarmashylyǵynda álem jaratylysy týraly alǵashqy bastaýdyń, jaratylystyń negizi bolyp tabylady. Táńirshildiktiń dúnıetanymdyq negizi – tabıǵat – qudaı anany jandandyrǵan kóshpendilerdiń natýrfılosofııasy – onyń shyǵarmashylyǵyna koneptýaldyq negizde enedi. Máńgilik, sakraldyq bastaýlar súıikti tabıǵat nysandaryn – aǵashtardy, taý men tastardy, Kók pen Jerdi beıneleýmen, olardy metaforalaýmen, ózine tán keskindemelik stılıstıkasymen erekshelenedi [13, 94].  

2009 jyly, «Art-Almaty» kórkemsýret galereıasynda saltanatpen ashylǵan kezekti jeke kórmesinde B.Bápishev óziniń shyǵarmashylyǵymen etene tanys kórermenderine ózin múlde jańa, tyń qyrynan kórsetedi. «Ataýsyz» dep atalǵan bul kórmesinde sýretshini endi realıst, bilikti tabıǵat sýretshisi retinde tanımyz. Óziniń mundaı tosynnan ózgerýine sýretshi endigide aldyna tabıǵatqa jaqyndaý, onyń qyr-syryna úńilýge, keskindemelik múmkindikterdi keskindemeniń ózge de tilderinde baıqap kórý mindetin qoıǵanyn eskertedi. Tabıǵatty, onyń kúndelikti myń túrge boıalyp qubylǵan túrin realıstik keskindeme arqyly beınelep jetkizý sýretshiniń búgingi ishki dúnıesi bir qalyptanǵan jaǵdaıynyń qajettiliginen týyndasa kerek.

Qoldanylǵan materıaldar:

  1. Ергалиева Р.А. Концепты традиционного сознания и современная казахская живопись. //Мақалалар жинағы. Современное искусство Казахстана: проблемы и поиски. – Алматы, 2004. – 176, 179 бет.
  2. Кобжанова С.К. Вопросу художественной критики изобразительного искусства Казахстана. //Мақалалар жинағы. Республиканская научно-практическая конференция. – Алматы, 2002. ­– 569 бет .
  3. Ницше Ф. Полное собрание сочинении. І том.  – М., 1912. – 113 бет.
  4. Руднев В. Энциклопедический словарь культуры ХХ века. – М.: АГРАФ, 2001. – 243 бет.
  5. Барманқулова Б.К. Искусство выбора // Didar Kаzakstan №3, 1997. – 88 бет.
  6. Джадайбаев А.Ж. Галим Маданов. Статья к сборнику Мастера изобразительного искусства Казахстана. Выпуск 3. – Алматы, 2004. – 111, 114 бет.
  7. Мәдениеттану сөздігі. / Құрастырушылар: Т.Х.Ғабитов, Ә.Ә.Қодар, Ә.Б.Наурзбаева, А.Т.Құлсариева, топ жетекшісі Б.К.Көбекова. – Алматы: Сорос – Қазақстан қоры, 2001. – 186 бет.
  8. Ергалиева Р.А. Этнокультурные традиции в современном искусстве Казахстана. Живопись. Скульптура. – Алматы: НИЦ Ғылым, 2002. – 98 бет.
  9. Тұрыспекова Х.Х. Традиционная культура и современное искусство Казахстана. //Мақалалар жинағы. – Алматы: Үш қиян, 200 . – 481, 482 бет.
  10. Орынбеков М. Предфилософия протоказахов. – Алматы: Өлке 1994.
  11. Батурина О.В. Галерея современного искусства «Тенгри-Умай». История и тенденции. // Мақалалар жинағы. Современное искусство Казахстана: проблемы и поиски. – Алматы, 2004. – 218 бет.
  12. Юсупова А.К. Осноаные тенденции в развитии живописи Казахстана 1980-1990-х гг. Өнертану кандидаты ғылыми дәрежесін ізденуге арналған диссертация – Алматы, 2004. – 10
    бет.
  13. Барманқулова Б.К. Притяжение символа. Абдрашит Сыдыханов. Альбом. 2007. – 143, 144 бет.