Sekseninshi-toqsanynshy jyldar kınoshyǵarmalaryndaǵy keıipkerlerdiń basym kópshiligi «qoǵamdyq daǵdarystardyń jemisi» - olardyń óz dúnıetanymynda da «toqyraý» belgisi bar. Eresek te adasqan, bala keıipkerdiń de baǵyty bulyńǵyr. Toqsanynshy jyldar kınoshyǵarmalaryndaǵy jas keıipkerler alpysynshy jyldardaǵy «Meniń atym Qoja», «Arman-ataman» fılmderindegi keıipkerlerine múldem uqsamaıdy, tipti bertingi «Alty jasar Alpamystyń» ózi kózden bulbul ushty deýge bolady. Qazaq kınosyndaǵy qazirgi kezeń keıipkerleri men taqyryp aýmaǵy tereń de jan-jaqty zertteýdi qajet etetin tutas bir qubylysqa aınalyp otyr. 90-jyldar ekrandyq shyǵarmalaryndaǵy ózgeshe keıipker psıhologııasyndaǵy «daǵdarystar» zertteýdiń mańyzdy obektisine aınalyp otyrsa da, endigi jerde kórermenge keregi jańa keıipker sııaqty. Ol qandaı bolyp shyǵady, bul suraqqa jaýap – ýaqyt úlesinde.

Jańa tolqynmen qazaq ekranyna jańa keıipker keldi. Toqsanynshy jyldar kezeńiniń «jańa keıipker álemi» sıpaty jaǵynan san qyrlylyǵymen erekshelenip, búgingi kórermen qabyldaýyna asa kúrdeli bolǵanymen de, qoǵam aınasy retinde sonshalyqty tanymal bolyp qalyptasty. Qazirgi qazaq kınosyn zertteý barysynda, ásirese, basty nazar aýdaratyn suraqtar qatarynda jańa zaman taqyryby men jańa keıipker beınesi sııaqty kúrdeli de, ári qyzyqty máselelerdi ataýǵa bolady. Jańa keıipkerdiń somdalýyn qarastyrý arqyly qazaq kınosyndaǵy rejısserlyq jeke qoltańbalardy aıqyndap, olardyń uqsastyǵy men ózindik erekshelikteri nátıjesinde qazirgi qazaq kınosynda paıda bolǵan tutas aǵymdardyń baǵyt-baǵdaryn saralaýǵa múmkindigimiz bar. Qoǵamdyq ózgerister men ekonomıkalyq daǵdarystar kedergisine qaramastan irili-usaqty jeke kınobirlestikterdiń kúshimen sońǵy jyldar kóleminde ár jylda shamamen 5-6 kórkemsýretti fılmder ekranǵa shyǵyp jatty.

Atalyp otyrǵan kezeń aralyǵynda, ásirese, sekseninshi jyldardyń sońy – toqsanynshy jyldardyń ortasyna deıingi aralyqtaǵy qysqa merzim san jaǵynan da, sapa jaǵynan da asa nátıjeli boldy. Oǵan dálel Serik Aprymovtyń «Qııan» (1989j), «Aqsýat» (1997j), «Úsh aǵaıyndy»(2000j); Dárejan Ómirbaevtyń «Qaırat» (1991j), «Kardıogramma» (1995j); Bolat Qalymbetovtyń «Aınalaıyn» (1990j), «Sońǵy yzǵyr» (1993j); Satybaldy Narymbetovtyń «Kózimniń qarasy» (1994j) fılmi; Ámir Qaraǵulovtyń «Ázázil qyz» (1991j), «Kógershin qońyraýshysy» (1993j), «Sońǵy kanıkýl kúnderi» (1996j) fılmderi.

Zaman ózgeredi, osyǵan sáıkes adamnyń is-áreketi de basqasha, qoǵamdaǵy qatynastar qaıta qaralýda. Toqsanynshy jyldar kezeńindegi jańa fılmderge mazmun bolar taqyryp múmkindikteri alýan túrli. Qazirgi zaman sýreti men qazaq kınosyndaǵy jańa keıipker beınesi keıingi tolqyn rejısserlarynyń shyǵarmalarynda árqalaı ádister arqyly tereń mazmundy sheshimin taba bilgen.

Sońǵy ýaqyttaǵy kınotýyndylarda jańa zaman keıipkeri jeke avtordyń ár fılminde erekshe bolǵanymen de, olardyń bárine derlik tán ortaq qasıet bar. Ol – qoǵamdaǵy kóp jylǵy qalyptasqan úırenshikti qarym-qatynastardyń aıaq-asty ydyrap, rýhanı ortanyń quldyraýynan jańa ózgeristerge der kezinde beıimdelip úlgere almaı, sol sebepten de ýaqyt jáne jańa zaman talabynan qalysta qalyp qoıǵan «sharasyz adam» beınesi. Qoǵamdaǵy kúrdeli qarym-qatynastyń ózekti máseleleri jeke keıipkerdiń ishki jan-dúnıesiniń tereńdigine boılaý ádisimen zertteledi.

Ónerdiń barlyq túrlerinde jańa baǵyt, jańa estetıkalyq qundylyqtar paıda bolǵan kezde, ekran keıipkeriniń sıpattalý erekshelikteriniń de ózgeretini sózsiz.

Toqsanynshy jyldardaǵy qazaq kınosynda eleýli qubylys bolǵan «Jańa tolqyn» kınosymen birge ulttyq ekranymyzǵa jańa keıipkerdiń kelgeniniń kýási bolamyz.

Sońǵy jıyrma jyl kóleminde qazaq kınosy tanymastaı ózgerdi, jańa kezeń jańa taqyryp jáne jańa rejıssýra óz nátıjesin kóp kúttirgen joq. Jáne, olar birkelki emes, ár rejısserdyń jeke basynyń ereksheligine, dúnıetanymyna, shyǵarmashylyq qoltańbasyna qaraı árqıly.

«Jańa tolqyn» rejısserlarynyń fılmderinde kórinis alatyn ómir sýretteri kúndelikti úırenshikti tirshilik ortasynan alynǵan. Shyndyq ásirelenbeıdi, keıipker oıdan shyǵarylmaıdy. Keıingi býyn rejısserlary nyń shyǵarmalarynda qazirgi kezeń sıpaty realıstik turǵydan beınelenip, halyqtyń turmys-tirshiligi, dúnıe tanymy, jańa keıipker psıhologııasy basqasha kórinis tapqan. Bul kóz jumyp qaraıtyn shyndyqty dál sýretteı bilgen jas rejısserlardyń kózqarasyn tanytatyn ultyq kınematografııa nyń jańasha bastamasy bolyp tabylady.

Rashıd Nuǵymanovtyń «Ine» fılminde áleýmettik sıpat turǵysynda eki toptyń ókilderi arasynda «tartystyq baılanys» mundaǵy sıpattalatyn eki túrli ortanyń (dáriger úıiniń sáni jáne Vıktor oı keıipkeriniń panalap júrgen jupyny meken-jaıy) kórinisteri arqyly shıelenistirilse, Serik Aprymovtyń «Qııan» fılminde quldyryp ketken qazaq aýylynyń tym shynaıy sýretterin beretin «tabıǵı» kórinister jańa tolqyn rejıssýrasyndaǵy negizgi rejısserlyq sheshim ádisterin aıqyndaıdy.

Keıipkerler áleminiń ereksheligi de «jańa tolqyn» kezeńindegi kınoshyǵarmalardyń ulttyq kınematografııa qoryna qosqan ózindik úlesteri bolyp otyr. Rashıd Nuǵymanovtyń fılminde bas keıipker (Vıktor oı) zamanynyń sımvoly, onyń aınalasyndaǵylar (Petr Mamonov-mýzykant, Aleksandr Bashırov-rejısser) bas keıipkerdiń kóleńkesinde qalyp qoıady.

Serik Aprymovtyń «Qııan» fılminde keıipkerlerdiń basym kópshiligi óz ortasynan alynǵan naqty adamdar. Olardyń sóılegen sózderi, júris-turysy naǵyz ómir kórinisi, qazirgi adamdardyń óz erekshelikteri sol qaz qalpynda esh boıaýsyz berilgen. Toqsanynshy jyldar kezeńindegi ekran keıipkeri mindetti túrde ózgeriske ushyrady. Búgingi keıipker de «jeńimpaz» keıipker, alaıda onyń jeńisi kórermen úırengen soǵys ardageri, ozat shopan, eńbek ekpindisiniń jetistigi emes. Búgingi keıipkerdiń arpalysy óz ishinde ótedi, onyń jeńisi de sol kúrestiń nátıjesi.

Osy oraıda Serik Aprymovtyń toqyraý kezeńindegi tyǵyryqqa tirelgen aýyldyń quldyraı bastaýyn shynaıy beınelegen «Qııan» fılmi birden tilge oralady. Sonymen qatar qoǵamnyń quldyraý satysynda turǵan aýyl men ondaǵy etek jaıa bastaǵan keleńsiz jaılar sýretteledi. Jalpy bul fılm birtutas ýaqyt kelbetin esh qospasyz, boıamasyz qaz – qalpynda realıstik turǵydan kórsete bilgen kınotýyndy. Ulttyq kıno bolý úshin tek qana halyqtyq qadir-qasıetti madaqtaý azdyq etedi, oǵan qosa, halqy úshin jany aýyryp, óz eliniń qamyn jegen azamat ony aýyr indetten qutqaryp qalýǵa talpynýy kerek. Osy talpynys jańa tolqyn rejıssýrasyna tán erekshelik bolyp otyr. Naǵyz ulttyq kıno osyndaı sezimmen týsa kerek.

Keıipkerler áleminiń erekshe atmosferasy Dárijan Ómirbaevtyń fılmderinen aıqyn ańǵarylady. Sózi az, kamera qozǵalysy arqyly keıipkeriniń ishki jan dúnıesine úńilý – rejısserdiń ózine ǵana tán erekshe qoltańbasy. Jaryqty oryndy paıdalaný, keıipkerlerdiń naqty dıalogy sııaqty kınodetaldar onyń fılmderindegi negizgi mazmundy ashýǵa sebep bolyp tur.

Dárijan Ómirbaevtyń ár fılminiń jeke ózine ǵana tán erekshelikteri bar. Keıipkerleri tym baıaý, bolyp jatqan «oqıǵa» ortasyna emin-erkin aralasyp kete almaıdy. Qaırat («Qaırat» fılminiń bas keıipkeri) úshin de, Jasulan («Kardıogramma») úshin de, Marat («Kıller») úshin de olardyń aınalasynda bolyp jatqan oqıǵalar baıaý jyljıtyn sııaqty áser qaldyrady, alaıda, bul qubylys kúrdeli máseleniń bir astary ǵana. Shyn mánine kelgende, óz keıipkerleri arqyly rejısser tarapynan eki kezeń(eski jáne jańa ómir kórinisteri) arasyna «bolymsyz kópir jaıǵandaı» talpynys bar. Jańa jaǵdaıǵa qalyptasý proesinde keıipkerler minezindegi erekshelikter daralana túsedi jáne sol arqyly jańa qoǵamdyq qatynastarǵa da sıpat beriledi. Dárijan Ómirbaevtyń fılmderindegi sıýjettik rıtmniń baıaý bolǵanyna qaramastan kórermen qabyldaýy shektelmeıdi.

Qazaqtyń jas kınosy ózimen birge aıtarlyqtaı kóp jańalyq ákeldi, sonymen de ulttyq rejıssýra mektebin jańa arnaǵa burdy. Bulaı deıtinimizge sebep, qazirgi fılmderde taqyryp ózektiliginen bastap, keıipker beınesin somdaý tásilderi de jańasha sheshimin tapty.

Jas kınematografıster ulttyq rejıssýra dástúrin jalǵastyra otyryp, búgingi kúnniń kókeıkesti máselelerin aıqynyraq kórsete bildi. Eger ulttyq rejıssýra kezeńindegi fılmder ashyq, ári jarqyn týyndylar bolsa, qazirgi kezeń fılmderinde bul ashyq atmosfera ýaqyttyń aýyr salmaǵy nátıjesinde eriksiz «bulyńǵyr» tartyp tur.

Jańa tolqyn rejısserlarynyń týyndylary qazirgi ómir sıpatyn ashyq sýrettegen, ár fılmnen ýaqyt tynysy seziledi jáne sol arqyly adam boıyndaǵy ózgeristerdi baıqaýǵa múmkindigimiz bar.

Qazaq kınosynyń damý tarıhynda árqıly kezeńder qalyptasty. Ulttyq tanym turǵysynan alǵanda toqyraýǵa ushyrap jatqan tustary da boldy. Uly Sháken Aımanov óziniń estelikterinde aıtqandaı, ár rejısserdiń shyǵarmashylyq joly únemi izdenis ústinde qalyptasady. Qazaq kınosynyń klassıkterine aınalyp otyrǵan alǵashqy rejısserlarymyzdyń fılmderi olardan keıingi býyn kınogerleriniń shyǵarmashylyqtaryna áser etpeı qoımaıdy. Bul zańdy qubylys. 80-jyldardyń sońynda qazaq kınosyna tosyn lep ákelgen jańa tolqyn rejısserlarynyń shyǵarmashylyǵynan da Sháken Aımanov, Májıt Begalın, Abdolla Qarsaqbaev tárizdi kıno ardegerleriniń qoltańba úlgilerin baıqap qalamyz. Jańa kezeń rejıssýrasymen tárbıelengen 90-jyldar kezeńindegi rejısserlarymyz kóp jaǵdaıda bul qubylysty moıyndaı bermeıdi.

Atalyp otyrǵan kezeń kınoshyǵarmalarynda taqyryp tańdaý aıasy halyqtyq sıpattan góri avtorlyq kınematograf aǵymyna beıimirek bolyp keledi. Osy turǵydan alǵanda, búgingi ekrandaǵy keıipker de, onyń minez-qulqynyń qalyptasýyna áser eter orta sıpaty da erekshe. Jańa tolqyn rejısserlarynyń fılmderindegi taqyryptarǵa ózek bolyp otyrǵan ártúrli qoǵamdyq ózgerister jańa keıipkerdiń harakterine tikeleı áser etedi. Osy qubylysty sýretteý barysynda jańa kezeń rejısserlary kóp jaǵdaıda ózderiniń zamandastary boıyndaǵy erekshelikterdi tilge tıek etedi. Olardyń tynys-tirshilikteri sonshalyqty úırenshikti bolǵandyqtan da shyǵar, zamandas jáne qazirgi zaman sıpatynda beriletin jańa kezeń fılmderinde kúndelikti ómir kórinisi qaı jaǵynan alsaq ta (keıipkerler arasyndaǵy qarym-qatynas, áleýmettik máseleler, qoǵamdyq ózgerister saldary, t.b.kórinister) eshbir jasandylyqsyz tym shynaıy beriledi. Sanaýly ǵana degen týyndylary arqyly «jańa tolqyn» rejısserlary basty-basty máselelerdi kótere otyryp, qoǵamda bolyp jatqan jańa ózgerister tóńireginde asa úlken daý týdyrady.

Serik Aprymovtyń «Qııan» fılminde sýretteletin aýyl ómiri buǵan deıingi osy taqyryptaǵy shyǵarmalardan múldem ózgeshe, kórermenge áseri de tym tosyn. Eger kınematografııalyq zańdylyqtar turǵysynan jańa kezeń kınoshyǵarmalarynyń mańyzyn atar bolsaq, bir ǵana «Qııan» mysalynda ekranǵa jańa keıipker keldi dep tujyrymdaýǵa bolady jáne ol keıipker bireý ǵana emes, birneshe topqa jiktele otyryp tarmaqtalady, sonysymen de kúrdelene túsedi.

Serik Aprymovtyń «Qııan» fılmindegi keıipkerler álemin olardyń minez erekshelikterine oraı shartty túrde eki topqa jikteýge bolady: birinshisi- kóp jylǵy daǵdylanǵan ómirdiń aıaq-asty ózgeriske ushyraýyna, sonyń nátıjesinde kelgen jańa qoǵamdyq ózgerister tasqynyna tap bolyp, sol tasqynda jol taba almaı tunshyǵa bastaǵan adasqan keıipkerler; ekinshi top- jańa qoǵamdyq qatynastardyń tikeleı nátıjesi «jańa ómirge tutas beıimdelgen» keıipkerler. Aprymov fılmindegi Talǵat, Murat – adasqan keıipkerler bolsa, Arman jańa ómirge beıimdelip, der kezinde jol taba alǵan jańa keıipkerlerdiń jınaqtalǵan beınesi. Al, bas keıipker Erkindi osy atalyp otyrǵan eki toptyń ekeýine de jatqyzýǵa bolmaıdy. Ol ekrandyq keıipkerdiń jańa túri – syrttaı baqylaýshy ǵana, harakterlik tartys oǵan tán qubylys emes, ol, tipti, oqıǵanyń órbitilýine aralaspaıdy da, eshqandaı qarym-qatynas formasy da kórinbeıdi, ol tek syrttaı baqylaýshy ǵana, alaıda, Erkin basty keıipker. Olaı deıtinimiz, fılm kóleminde bolyp jatqan oqıǵanyń qorytyndysy da, baǵasy da sol Erkinniń qabyldaýymen beriledi, onyń syrt ortada bolyp jatqan oqıǵalar tizbegine tikeleı qatysy da joq, alaıda óziniń sol oqıǵaǵa degen kózqarasy bar. Syrttaı baqylaýshy bolyp qana qoıǵan Erkinniń basqa keıipkerler harakterin ashýdaǵy úlesi orasan zor. Bul jerde rejısser ony (Erkindi) syrttan kelgen jańa kózqaras retinde paıdalanady. Erkin aýylynda kóp jyl bolǵan joq, jer kórdi, el kórdi, jańa turmysty baqylady, endigi jerde, árıne, osy kórgen-bilgenderin erkinen tys salystyrýǵa májbúr bolyp otyr...

Endigi jerde biz tutas bir aýyl ómirin Erkinniń kózimen baqylaı bastaımyz, sonyń qabyldaýymen sezinemiz. Erkin ekranda kórinis alyp jatqan oqıǵalardan tys qalmaıdy, alaıda tikeleı de aralaspaıdy. Alǵashqy kadrlardan baıqalatyn aýyldyń suryqsyz syrt kelbeti adamǵa qarańǵylyq, joqshylyq lebin sezdiredi. Belgisiz qorqynysh sezimi týyndaıdy. Ashyq aıtpasa da, bas keıipkerimizdiń úreıin onyń kózinen kóremiz. Kóp jyl kórmegen dostaryn aýyl aralap júrip túgendegen Erkin, qaıda barsa da sol bir keleńsiz kórinisterdiń kýási bolady. Talǵat dosy tym qyzba, ur da jyq minezdi, shataqqumar, kim kóringenniń jaǵasynan ala túsedi, al Murattyń boıynan dál Talǵattyń minezindegideı qyzbalyq baıqalmaıdy, alaıda, ol da kórermenderge jaǵymsyz jaǵynan kórinip qalady, araqqa beıimdileý. Bul jigitterdiń erteńi sonshalyqty bulyńǵyr, bolashaqtan úmitterin ábden úzgen, bir kúnmen ǵana ómir súrip jatqan jaǵdaılary bar. Dostarynyń bul túrin kórip Erkin qynjylady, biraq bildirgisi joq, bolymsyz nárseden syltaý taýyp, ózara tóbeles-janjal týdyryp jatqan jigitterdiń arasyna túspekshi bolyp aqyryn ǵana dybys shyǵaryp qoıady, biraq Erkinniń sózin tyńdap jatqan olar joq... Osyndaı keleńsiz jaǵdaılardan ábden yǵyr bolǵan Erkin aýyldan ketýge májbúr bolady. Bas keıipker minezindegi «solqyldaqtyqty» kórermen ár jaqty baǵalaıdy, múmkin ol alǵash kezdesip otyrǵan qıyndyqtan óz qara basyn alyp qashty ma? Nege dostaryna rýhanı kómek kórsete almady? Osy týyndap otyrǵan suraqtar Erkin minezindegi túsiniksiz sharasyzdyqtyń saldary. Qalaı desek te, avtorlar tarapynan qoǵamdaǵy bolyp jatqan ózgeristerge dert retinde dıagnoz qoıylady, al onyń sheshimi bar ma, bul ýaqyttyń úlesinde, suraq taǵy da jaýapsyz qaldy...

Dál osy taqyryp Serik Aprymovtyń kelesi fılminde de zańdy jalǵasyn tabady. «Aqsýattyń» (1997j) keıipkerleri jańa ómir jaǵdaıyna beıimdelip úlgergen jandar. Bul fılmde de sol aýyl problemalary sóz bolady. Biraq, mundaǵy keıipkerlik tartys arnasy basqa qyrynan qamtylǵan. Aman – jańa zaman keıipkeri. Onyń boıynda birqatar ózgerister baıqalǵanymen de, ol óziniń tabıǵı tazalyǵymen erekshelenedi. Bas keıipkerdiń beınesin tereńdetýge ony qorshaǵan orta sýreti, qosalqy keıipkerler úlken rol atqaryp tur.

Amannyń súıiktisi Sáýle, onda turǵan ne bar degen suraq týady. Alaıda, dál osy fılmde jastardyń arasyndaǵy mahabbat sezimi bıznes quralyna aınalyp otyr, bul tańqalarlyq jaǵdaı. Amandy Sáýleniń ákesi barynsha qoldap, óziniń murageri retinde qabyldaǵysy keledi. Qyzdy Aman unatady, biraq «shaldyń» (Sáýleniń ákesiniń bıznestegi qosalqy aty) dál osy áreketteri onyń sezimin tunshyqtyra bastaıdy, ol ózin qoly baılanǵandaı sezinedi. Múmkin sol sebepten de bolar, Amannyń kóńili birte-birte Jannaǵa qaraı oıysa bastaıdy. Amannyń inisi qanat jańa jastar beınesiniń taǵy bir ókili, ol qaladan kelgen, múldem basqa tárbıe alǵan, óz istegenine jaýap berýge shamasy kelmeıdi, sol sebepten aıaǵy aýyr jas kelinshegin aǵasynyń úıine ákelip tastap, budan bylaı ol jóninde múldem umytyp ketedi, dál osy oqıǵa Amannyń jaýapkershiligin asyra kórsetýge tirek bolyp tur.

«Shal» jáne onyń tolyp jatqan nókerleri ózinshe bir keıipkerler álemi. Osylar arqyly aýyl ómirindegi tosyn jaǵdaılardy baıqaýǵa múmkindigimiz bar, jergilikti jaǵdaıdy jańa kásipkerlikke beıimdep úlgergen, sol arqyly aqshanyń kózin tapqan jańa zaman alaıaqtary.

Serik Aprymovtyń jańa keıipkerleri onyń kelesi fılminde de erekshelenedi. Keıipkerleri 10-12 jas aralyǵynda bolǵanymen de, rejısserdyń «Úsh aǵaıyndy» fılmi balalardyń ásem áleminen tym alshaqtap ketken. Býyndary áli qataıa qoımaǵan jasóspirimderdiń oılaý qabiletteri basqasha, ómirge tez beıimdelgen, tym erte eseıgen dep aıtýǵa da bolady. Búginniń ózinde olardyń bar oılaǵany qoldarynan kelgenshe aqsha tabý, tapqan aqshalaryn barynsha shashyp-tógip, «ómirdiń bar rahatyn kórý», bir sózben aıtqanda, bul balalar ázirge ata-ana tárbıesinen tys qalyp otyr. Onyń arty nege ákelip soǵatynyna kóz jetkizý múmkin emes. Jastardyń osyndaı kúıge dýshar bolýyna qoǵamdaǵy ózgeristerdiń tikeleı áseri bar, bala qııaly alǵyr, ne kórse sony birden qaǵyp alady.

Kınodaǵy shyǵarmashylyq jolyn Áýezov shyǵarmasyn («Qaraly sulý»-1983j) ekrandaý arqyly batyl qadamnan bastaǵan Ermek Shynarbaevtyń kórkem kıno salasyndaǵy fılmderi árqıly taqyryptardy qamtıdy. 1984 jyly belgili jazýshy Anatolıı Kımniń senarııi boıynsha «Qaryndasym Lıýsıa» fılmi jaryq kóredi. Adamdar arasyndaǵy kúrdeli qarym-qatynastyń tereń tamyryna boılaı bilgen týyndy «Qaryndasym Lıýsıa» fılminen (Franııanyń Amen qalasynda ótken 7-Halyqaralyq kınofestıvalinde bul fılm ádil qazylar alqasynyń arnaıy júldesin ıelendi) rejısser men jazýshynyń kóp jylǵy sátti shyǵarmashylyq birlestigi bastaý alady. 1987 jyly osy shyǵarmashylyq birlestiktiń nátıjesinde taǵy bir fılm ekranǵa shyǵady. Ermek Shynarbaevtyń «Ormannan alańqaıǵa shyǵý» («Vyıtı ız lesa na polıaný») atty qysqametrajdy kórkemsýretti fılminiń mazmuny fılosofııalyq qaǵıdalardyń adam sanasyna áseri turǵysynan alǵandaǵy tereńdigine negizdelgen. 1989 jyly Anatolıı Kımniń senarııi boıynsha Ermek Shynarbaev úshinshi kórkemsýretti fılm túsiredi. «Kek» dep atalatyn bul fılm 1992 jyly Týr qalasynda (Franııa) ótken Halyqaralyq kınofestıvalda Bas júldeni jeńip alady jáne osy jyly Kann kınofestıvaliniń konkýrstyq baǵdarlamasyna qatysady. Toqsanynshy jyldar tusynda Ermek Shynarbaev «Álem» jeke shyǵarmashylyq birlestiginiń kórkemdik jetekshisi qyzmetine shaqyrylady.

1993 jyly ekranǵa rejısserdyń adam janynyń arpalysyn jeke keıipker minezi arqyly berýge tyrysqan kúrdeli taqyryptaǵy «Azǵan úshtiktiń azaby» («Mesto na seroı treýgolke»), 1994 jyly «Álsiz júrek» fılmderi ekranǵa shyǵady. «Álsiz júrek» fılmi – birigip túsirilgen franýz-qazaq kınoóneriniń jemisi bolǵandyqtan da shyǵar, basty keıipkerlerdiń minezdik erekshelikterinde de, oqıǵa mazmunynyń órbitilýinde de batys kınotýyndylaryna biraz elikteýshilik baıqalady.

Alǵashqy epızodtardan-aq aınalańdaǵy basqa kóremenderdi kózge ilmeı, tipti olardyń bar-joǵyn umytyp, ózińdi japadan-jalǵyz otyrǵandaı sezinesiń. Ekran men kórermen arasynda kózge kórinbes jińishke baılanys jibi tartylǵandaı...

Qalaı aıtqanmen de, bul kórip otyrǵanymyz osyǵan deıingi shyǵarmalardan tipti ózgeshe. Únemi oı ústinde tunjyrap júretin 45 jastaǵy ádemi kelinshek Aıjanǵa aıaq asty kez bolǵan ózinen 20 jastaı kishi jas jigit ǵashyq bolady. Ishteı janyn jegen ár túrli sezim tasqynyn shamasy kelgeninshe toıtarýǵa tyrysyp baqqan Aıjannyń «kúshi» de taýsylýǵa jaqyn edi. Biraq ol úlgermedi, jas jigittiń jaraly júregi aýyr salmaqtan ezilip ketkendeı...

Bastapqyda aıtarlyqtaı oqıǵa sonary bilinbese de osy fılmdi kóre otyryp, úlken «betburystyń» kýágeri bolasyz. Munyń syry nede? Ol - ómir shyndyǵy, ómir shyndyǵynyń ekrandaǵy kórinisi. Jáne bul shyndyq tarazysynyń eki basy teń emes... Bir jaǵynda osyǵan deıingi ózimiz kórip-bilip júrgen turmys, ondaǵy áleýmettik teńsizdik, qajettilikten týǵan bolmys: ómir, qoǵam qalyptastyrǵan moraldik normalar men sol psıhologııalyq júıege soqyr adamsha bas ııý. Bul «temir tártipke» baǵynbaı bas kótergenderdiń aldaǵy ómiri – jalǵyzdyq pen qorlyq. Tarazynyń ekinshi basy – adamnyń ishki dúnıesi, sezimi, ishki arpalys. Osy tarazynyń eki basy arasynda óz oryndaryn taba almaǵan keıipkerler (Aıjan, Aıjannyń erjetken qyzy, Aıjanǵa ǵashyq bolyp qalǵan bozbala Adık) seńdeı soǵylysyp ábden qaljyraıdy.

Dál osyndaı birneshe bolmys jıyntyǵy bir ýaqytta kórinis beretin kınoshyǵarma búgingi kúnge deıin qazaq kınosynda bolmaǵan dúnıe. Fılmdi kóre otyryp, osynda Fellını qoltańbasy basymyraq emes pe dep oılaýǵa da bolar. Alaıda, keıbir epızodtardyń uqsastyqtaryn tapqanmen de, Ermek Shynarbaevtyń ózindik erekshe sheshimderin taba bilgenin aıta ketken jón. Fellınıdiń «Intervıý» fılmin kórgen kórermen ekranda eki birdeı bolmystyń kýágeri bolady. Eń keremeti – osy eki bolmystyń ara jigi bilinbeı jymdasyp ketken. Fızıkada «dıffýzııa» qubylysy degen túsinik bar. Munda bir zattyń (gaz) usaq bólshekteri ekinshi bir zattyń elementterimen aralasyp, keńistikke birtutas jaıylyp ketedi. Dál osy qubylysty «Intervıýde» kóre otyryp, baıqaýǵa bolady, kıno ishinde taǵy bir kıno túsirilip jatyr. Kóp oqıǵalardyń qaı bolmysta ótip jatqanyn ajyrata almaǵan kórermen ony eki bolmys arasyndaǵy keńistikti óz oıymen, óz qııalymen tolyqtyrýǵa múmkindik tabady... «Álsiz júrekte» de osyndaı eki bolmys bar. Jigittiń jataqhanasynda ekeýi Aıjannyń jas kezinde túsken «Qaraly sulý» fılminen úzindi kórip otyrǵan jerin alaıyqshy, osy kórinis joǵaryda aıtylǵan eki bolmystyń mysaly bola alady. Ermek Shynarbaev eki shyndyq ómir ara jigin joǵaltpaı, kerisinshe, ony «badyraıtyp» kórsetedi. «Buryńǵy buryńǵymen ketedi, qazirgi shyndyq basqa», - dep eskertip turǵandaı.

Bul tóbeńnen sýyq sý quıyp, es jıǵyzǵandaı áser qaldyrady. Munda da birneshe bolmys jıyntyǵyn tabýǵa bolady, al ol shyndyqty kim qalaı túsinedi – bul kórermenniń óz erki. Fılmniń taqyryby - mahabbat. Syrt kórgende, oqıǵa tizbegi samarqaý, áste sozylyńqy órbıdi. Asa kóp sóz de joq, kózge uryp turǵan ystyq sezim baıqalmaıdy, sonda da bolsa munda úlken mahabbat bar jáne ony ár keıipker ózinshe túsinedi, soǵan sáıkes beıneleıdi. Aıjan 45 jasta, soǵan qaramastan qyzdaı ásem saqtalǵan, oǵan ózinen 20 jas kishi jas jigittiń qyzyǵýy ózge túgili onyń ózi kútpegen jaǵdaı edi. Alǵashqy qumarlyǵy keıin ǵana úlken sezimge ulasqan. Adık qol ushy tıip turǵan baqyt qusyn úrkitip alǵanyn sezdi... Sharasyzdyqtan jas jigittiń jany torǵa túsken torǵaıdaı shyryldaıdy. Al Aıjan ne kúıde? Aktrısa Natalıa Orynbasarovanyń somdaýyndaǵy keıipkerdiń shynaıy sezimi asa nanymdy beriledi. Keıbir epızodtarda, ásirese, Adık ekeýiniń betpe-bet kelip qalǵan tustarynda eki keıipker arasyndaǵy únsizdik keńistigi kóp jaǵdaıda aktrısanyń shamasynan shyǵyp ketkeni baıqalady. Bul tustarda kerisinshe, únsizdik uzaqtyǵyn Adıktiń rólin oryndaýshy jas akter Adık Esenbolatov kóterińki oryndaı alǵan. Onyń jaı kózqarasy, qımyl-qozǵalysy sózben jetkize almaıtyn tereń sezim syrlaryn ashyp bergendeı... Bul fılmniń kórermeni kim degen suraq týýy múmkin. Sebebi, osy ýaqytqa deıin, qazaq kınosynda áıel zatynyń óziniń balasyndaı adamǵa mahabbat sezimin kórsetý bolmaǵan. Rejısser bul turǵydan óte batyl qadam jasaǵan deýge bolady. Eń bastysy – ol óz keıipkerlerine qazaq ultynyń ókili dep emes, jalpy adam balasy dep qarap, olardyń júrek túkpirindegi qupııa syrlaryna úńilýge tyrysqan.

Fılmdi «jaqsy» nemese «jaman» dep kesip aıtý tipti de múmkin emes. Eger kórermenniń óz túsinigi boıynsha baǵalasaq, bul kınoshyǵarmanyń alar orny erekshe.

Sonymen, sońǵy on-on eki jyl ishindegi qazaq kınosyndaǵy joǵaryda atalyp ótken keıipkerler «sanymen» ǵana shektelip qoımaıdy. Eń bastysy – adamnyń ishki jan dúnıesi men qoǵamdaǵy úılesimsizdik, búkil adamzatqa ortaq máseleler jastardyń kózimen baıandalatynyp kóremiz. Qaı fılmdi alyp qarasańyz da, keıipkerdiń jas mólsheri 11-12-den bastap 20-25 aralyǵynda. Tipti Jambyl, Abaı sekildi tarıhı tulǵalarǵa arnalǵan «Jambyldyń jastyq shaǵy» (1996, rej. Q.Qasymbekov), «Abaı» (1995, rej. A.Ámirqulov) fılmderinde de basty keıipkerlerdiń jastyq shaǵy beınelenedi.

Toqsanynshy jyldar kezeńinde «jańa tolqyn» rejısserlarynyń fılmderi arqyly búgingi ekranǵa kelgen tosyn keıipkerler jańa zaman dáýirindegi qoǵamdyq qatynastardyń nátıjesi.