Maqala
"Qazaq kınosynyń tarıhy" (VI.I)
VI. Qazaq kıno óneri táýelsizdik kezeńinde 6.1. Kórkemsýretti fılmderdegi taqyryptyq ıdeıa
Bólim: Kıno
Datasy: 07.09.2020
Avtory: QAZAQ KINOSY
Maqala
"Qazaq kınosynyń tarıhy" (VI.I)
VI. Qazaq kıno óneri táýelsizdik kezeńinde 6.1. Kórkemsýretti fılmderdegi taqyryptyq ıdeıa
Bólim: Kıno
Datasy: 07.09.2020
Avtory: QAZAQ KINOSY
"Qazaq kınosynyń tarıhy" (VI.I)

Asa jyldam qarqynmen kelgen qoǵamdyq ózgerister men ekonomıkalyq daǵdarystar kedergisine qaramastan Qazaqstan kıno óneri sekseninshi-toqsanynshy jyldar aralyǵynda shyǵarmashylyq izdenis jáne ekrandyq sıpattaý múmkindikteriniń erekshelikteri turǵysynan jańa satyǵa, álemdik kıno óneri deńgeıine kóterile aldy. Jyl ótken saıyn kınoshyǵarmalardyń mazmundyq sıpaty men baǵalaný krıterııleri de ózgerýde. Bul kezeń fılmderi «kamera kózimen» ǵana qamtylǵan oqıǵalar tizbeginiń syrt formasynan góri adamnyń ishki jan-dúnıesine, jeke keıipker harakteriniń  somdalý erekshelikterine oraı tereńirek zertteýge umtylǵan kúrdeli týyndylar. 

Jańa taqyryptyq aǵymdar aıasynda qazaq kınosy tarıhyndaǵy ulttyq qoltańba dástúri jalǵasa otyryp, sol qalypty qubylysqa  degen jańa kezeń rejıssýrasynyń ózindik erekshe kózqarasy da aıqyndaldy. Sondyqtan da bolar, qazaq kınosynyń atalyp otyrǵan onjyldyq kóleminde ekranǵa shyqqan týyndylaryna beınelik sýretteý formalarynyń jańa ádisteri turǵysynda sheteldik kınozertteýshilerdiń nazarynyń tym basym bolǵandyǵy zańdy qubylys edi. Osyndaı erekshe qubylys tusynda, ásirese, qazaq kınoóndirisimen aralyqtaǵy jańa shyǵarmashylyq birlestik nátıjeleriniń bolashaqtaǵy múmkindikterin boljaǵan batys kınoprodıýserleriniń de búgingi qazaq kınosyna degen qyzyǵýshylyǵy artyp otyr. 

Toqsanynshy jyldar kóleminde ekranǵa shyqqan fılmderdiń sandyq kórsetkishi de, sapalyq erekshelikteri de qazaq kınosynyń úlken jetistigi ekendigi daýsyz. Mundaı jetistiktiń basty sebepteri qatarynda eń aldymen osy jyldary kóptep paıda bola bastaǵan jeke shyǵarmashylyq birlestikterdiń asa órleý ústinde bolǵandyǵynyń nátıjesi dep baǵalaýymyz kerek.

Qazaq kınosynyń damý tarıhynda óndiristik nátıje jáne kınoshyǵarmalardyń  mazmundyq tereńdigi jaǵynan da alyp qarasaq, órleý jyldary men toqyraý kezeńderi únemi almasyp otyrǵany belgili.  Bul sıpat qazaq kınosynyń sekseninshi-toqsanynshy jyldar kezeńine de tán qubylys bolyp otyr. «Qazaqfılm» kınostýdııasynyń 1959-jyldan toqsanynshy jyldardyń sońyna deıingi jınaqtalǵan óndiristik jaǵdaıdaǵy tarıhyn shartty túrde eki jıyrma jyldyqqa bólip qarastyrar bolsaq, sońǵy jıyrma jyldyq  kóleminde ekranǵa shyqqan fılmderdiń sany áldeqaıda basym ekendigin baıqaýǵa bolady.

Alǵashqy jıyrma jyldyq ýaqyt aralyǵynda «Qazaqfılm» kınostýdııasynan jylyna shamamen 4-5 kórkemsýrtti fılm, 50-ge jýyq derekti fılmder ekranǵa shyǵyp jatty. Bul kezeńdegi kınoóndirisiniń  negizgi baǵyty aýdarma fılmder boldy, ár jyl saıyn 70-80 fılm qazaq tiline aýdarylyp otyrdy.  Keńes Odaǵy ydyraǵan tusta jeke respýblıkalar kınostýdııalary da jańa   óndiristik qarym-qatynasqa kóshe bastaıdy. Budan bylaıǵy kezeńde «Qazaqfılm» kınostýdııasy da  aýdarma fılmderden góri, ulttyq fılmder óndirisine basymyraq  kóńil bóledi.  Bir ǵana onjyldyq kóleminde (1988-1998 jyldar aralyǵynda) Qazaqstanda 84 kórkemsýretti fılm túsiriledi. Qazaqstan  kıno óndirisiniń osyndaı jyldam qarqynmen damı bastaýyna sebep bolǵan qubylys- osy jyldar tusynda kóptep paıda bola bastaǵan jeke shaǵyn kınostýdııalardyń úlesi edi. 

Óndiristik san kórsetkishi kınoshyǵarmanyń  sapalyq mazmunyna  áser etpeı qoımaıdy. 1980-1990 jyldar tusynda ekranǵa  shyqqan fılmderdiń taqyryp aıasy alaýan túrliligimen sıpattalady. Basty nazar aýdaratyn suraqtar qatarynda jańa zaman taqyryby men  osy kezeń aralyǵynda paıda bolǵan  jańa keıipkerdiń ekrandyq beınesi sııaqty kúrdeli de, asa qyzyqty  máselelerdi ataýǵa bolady.  Jańa keıipkerdiń somdalýyn  qarastyrý arqyly qazaq kınosyndaǵy rejısserlik jeke qoltańbalardy aıqyndap, olardyń  uqsastyǵy men ózindik erekshelikteri nátıjesinde qazirgi qazaq kınosynda paıda bolǵan tutas aǵymdardyń baǵyt-baǵdaryn saralaýǵa múmkindik týady. Qoǵamdyq ózgerister men ekonomıkalyq  daǵdarystar kedergisine qaramastan atalyp otyrǵan sekseninshi-toqsanynshy jyldar tusynda  irili-usaqty jeke shyǵarmashylyq birlestikterdiń  qatysýymen «Qazaqfılm» kınostýdııasynan jylyna shamamen 7-8 kórkemsýretti fılm ekranǵa shyǵyp jatty. Osy  kezeń aralyǵy san jaǵynan da, sapa jaǵynan da asa nátıjeli boldy. 

Qalypty jaǵdaıdaǵy qoǵamdyq qatynastardy buzyp-jaryp kelgen el ómirindegi kóp ózgeristerdiń nátıjesiniń áserinen ekranǵa jańa taqyryp pen jańa keıipkerler keldi. Oǵan dálel Serik Aprymovtyń  «Qııań», «Aqsýat», fılmderi; Dárijan Ómirbaevtyń «Qaırat», «Kardıogramma», «Kıller» fılmderi; Bolat Qalymbetovtyń «Aınalaıyn», «Sońǵy yzǵar» fılmderi; Satybaldy Narymbetovtyń «Kózimniń qarasy»; Ardaq Ámirqulovtyń «Otyrardyń kúıreýi» fılmderi; Ámir Qaraǵulovtyń «Ázázil qyz», «Kógershin qońyraýshysy», «Sońǵy kanıkýl» fılmderi; Dámir Manabaevtyń «Surapyl Surjekeı» fılmi, Aıaǵan Shájimbaevtyń «Jansebil» fılmi  jáne basqa da rejıserlardyń birqatar sátti shyqqan týyndylary. 

Jańa kezeń fılmderine arqaý bolǵan taqyryptar múmkindikteri shetsiz-sheksiz.  Qazirgi zaman sýreti men jańa keıipker beınesi qazaq kınosyndaǵy  keıingi býyn  rejısserlarynyń shyǵarmalarynda árqalaı ádister arqyly tereń mazmundy sheshimin taba bilgen. 80-90 jyldar fılmderindegi  jańa zaman keıipkeri jeke avtordyń ár fılminde ózindik sıpatymen erekshelense de, olardyń barlyǵyna derlik ortaq qasıet baıqalady.  Ol - qoǵamdaǵy kóp jylǵy qalyptasqan úırenshikti qarym-qatynastardyń  aıaq-asty ydyrap, rýhanı ortanyń quldyraýynan jańa ózgeristerge der kezinde beıimdelip úlgere almaı, sondyqtan da ýaqyt jáne zaman talabynan qalys qalyp qoıǵan «sharasyz adam» beınesi. 

Tarıhı shyndyq jáne ekologııa taqyrybyndaǵy fılmder

Toqsanynshy jyldar kınoshyǵarmalarynda kóterilietin asa mańyzdy taqyryptar qatarynda tarıhı shyndyq jáne qazirgi  ekologııa máselesi bolyp otyr.

Tabıǵat pen onyń perzenti adam arasyndaǵy «baılanys jibiniń» úzilýinen paıda bolǵan ekologııalyq daǵdarys taqyrybyna túsirilgen Bolat Qalymbetovtyń «Aınalaıyn» (1990) jáne Edige Bolysbaevtyń «Ultýǵan» (1989) fılmderi ondaǵy keıipkerleri men olardyń is-áreketteri arqyly birqatar qoǵamdyq mańyzdy máselelerdiń basyn qozǵaıdy.

«Aınalaıyn» (1990j). Kınorejısser retinde shyǵarmashylyq jolyn qysqametrajdy «Tamshy» fılmimen bastaǵan Bolat Qalymbetovtyń «Aınalaıyn» atty tolyqmetrajdy alǵashqy týyndysy  onyń  osy taqyrypqa tereń tolǵanyspen kelgendigin dáleldep berdi. «Aınalaıyn» fılmi oqıǵa mazmunynyń shynaıylylyǵymen, ondaǵy keıipkerlerdiń tabıǵı minezderiniń basymdylyǵymen kórermenniń de, kınomamandarynyń da joǵary baǵasyna ıe boldy.  

Fılminiń alǵashqy kadrlarynan-aq kórinis beretin áni men sáni joǵalǵan, tirshiliktiń aty degeni ǵana bolmasa, zaty múldem joq qazaq aýyly kórermenniń  eńsesin ezip, ózimen birge «muńdy dalanyń joqshysyna» aınaldyrady. Ondaǵy bir tal mekteptiń jalǵyz muǵaliminen «shala-sharpy bilim» alyp júrgen bas keıipkerler Álisher men Janar jáne olardyń qurby-qurdastary sabaqtan tys ýaqytta bir sátke bolsa da kóńil kóterip, máz máıram bolady. Degenmen de bul balalardy baqytty dep oılaýǵa bola qoımas. Osy óńirdi mekendegen el-jurttyń basyna túsken zobalań-ıadrolyq jarylys synaqtary saldarynan týǵan aýyldarynyń quryp bara jatqan búgingi sıqy men aýyr turmys-tirshiligi jasóspirim balalardy mezgilsiz eseıtkendeı. 

Bas keıipkerler Álisher (Farhad Seıfýllın) men Janar (Sana Jetpisbaeva) «kópshilikten» bólinip qarastyrylyp, fılm kompozıııasyna  jas óspirimderdiń  arasynda oıanyp kele jatqan balǵyn sezimi basty  tarmaq retinde qııýlastylyrsa da, bul fılmdegi avtorlar tarapynan qoıylyp otyrǵan basty maqsat zamanymyzdyń «qaraly» sýretine aınalǵan ıadrolyq synaq máselesi  qoǵamdyq kúrdeli  qozǵalystardyń negizgi sebepteri degen másele  astaryna úńilýge talpynys jasaıdy. 

Keıipkerler arasyndaǵy qarym-qatynastan  asa kózge kórinip turǵan dramatýrgııalyq tartys baıqalmaıdy, alaıda, bul kemshilik emes, kerisinshe, shyǵarma mazmunynyń  taqyryp aıasyn tereńdetýdegi  qosalqy sıpattyq elementterge berilip otyrǵan keńistik dep qarastyrý kerek. Fılmde kórinis alyp jatqan ár epızodtyń aýqymynda jeke taǵdyrlar sıpaty, olardyń árqaısysynda ózindik dramatýrgııalyq zańdylyqtarǵa sáıkestigi jáne sharyqtaý shegi bar. Álisher men onyń dosy Bolat (Erbolat Ospanqulov) sol kórinisterdiń eriksiz kýágeri bolady.  Áıteýir bir joǵarydan tónip turǵan zaýaldyń bar ekendigin bala túısikterimen sezinedi. Olardyń  birtindep jınaqtala  bastaǵan úreıli sezikterin muǵalimderi (Altynbek Kenjekov) ár sabaq saıyn  aıtylyp jatqan ómir týraly «túsiniksiz boljamdary» arqyly odan ármen qoıýlandyra túsedi.  

Ár jeke keıipkerdiń is-áreketi men minezindegi ózindik ereksheliktiń túpki astaryn qoǵamdyq  qatynastar negizinen izdeý «Aınalaıyn» fılminde, ásirese, aıqyn baıqalady. Ol- Janar men Álisher bolsyn, ol - tarıh pániniń muǵalimi bolsyn, ol - Álisherdiń atasy Asan qarııa bolsyn, bulardyń barlyǵy jıyla kelgende, báribir sol bir ekologııalyq apat máselesi turǵysynda sıpattalady.  Fılmdegi keıipkerlerdiń  is-áreketteri ózderiniń jeke harakterleriniń erekshelikterinen góri, «syrtqy qoǵamdyq qozǵalystarǵa» baǵynyshty bolyp otyr. Bir sátke bolsa da, balalyqtary boı alyp, erkin júre sóılesetin Janar men Álisher ilezde qaıta tunjyraı qalady,  onyń sebebi – olar ómir súrip jatqan ortanyń sonshalyqty qutsyzdyǵy. 

Asan qarııanyń (Qasym Jákibaev) beınesi arqyly fılmde ótken ómirge degen qımastyq sezim beriledi jáne búgingi men keshegi arasyndaǵy  kózge kórinbes jińishke jiptiń tartyla-tartyla úzilýge shaq qalǵandyǵy  kórsetiledi.  Ol únemi nemeresi Álisherge aqyl-keńes aıtyp, bir kezde asyp-shalqyp jatqan qazaq aýyldarynyń kelmeske ketken sýretin  ózge úshin emes, ózi úshin aıtyp otyrǵandaı kúızelis sezimge batyp júredi. Sharasyz adamnyń is-áreketi de ónimsiz, Asan qarııa aýylyna apat ákelgen «synaq ordasyn» janarmaı jarylysymen tunshyqtyrmaqshy, odan, árıne eshkimge paıda bolmady... atasynan aırylyp,  Álisher ańyrap qaldy...

Fılm sońynda kezekti jarylystan keıingi aýyl evakýaııasy kórsetiledi. Bul bir mazmuny men syrt formasy tutasqan asa utymdy sheshim boldy.  Taǵy bir qazaq aýyly jer betinen joǵaldy. Bul bir aýyl qasireti emes, bul tutas halyqtyń zary. 

«Aınalaıyn» fılminiń ón boıynda ár kadr arqyly kórermendi eki túrli sezim baýrap otyrady. Birinshisi- oqıǵa bolyp jatqan «ortanyń  qozǵalysy» arqyly keletin joqtaý sezimi bolsa, ekinshisi- rejısser tarapynan óz keıipkerlerine degen súıispenshilik.

«Jańa qoǵamdyq dert» aýmaǵyndaǵy eliniń aýyr taǵdyryn, tabıǵat qasiretin kórkemdik shyǵarma deńgeıinde kórsetýge bet burǵan «Aınalaıyn» fılmi  ulttyq tanym máselesin óte oryndy qozǵaıdy. Quldyraý shegine jetip, tirishilik belgisi joıylǵaly turǵan aýyldyń kórinisi arqyly ekologııalyq qaýipti aýdandarda turyp jatqan adamdardyń ay da zarly ómirin sýretteı kele, bet qaratpas shyndyqty kórermen aldyna jaıyp salady. Bir kezde tirshilik tynysyna toly aýyl úıleriniń endigi ańyrap bos qalýy – «el basyna kún týǵan» zaman sýretimen teńdes bolyp otyr. «Aınalaıyn» fılmi el ómirindegi kúrdeli de, aýqymdy máselelerdi qozǵaǵan birden-bir sátti  týyndy bolyp otyr. 

Qazaqstan Respýblıkasynyń «Daryn» syılyǵynyń ıegeri Bolat Qalymbetovtyń «Aınalaıyn» fılmi  1991 jyly Saratov qalasynda ótken Halyqaralyq  kınofestıvaldyń (Rossııa) Altyn belgisin jáne  Birinshi dárejeli  dıplomdy jeńip aldy. «Qazaq kınosynyń jańa tolqyny» kezeńiniń eń úzdik týyndylary qatarynda «Aınalaıyn» fılmi taqyrypqa negiz bolǵan  máselelerdiń ózektiligi jaǵynan   asa joǵary baǵalanady.

«Ultýǵan» (1989j). Tabıǵat qasiretin adam taǵdyrymen baılanystyra kórsetken Edige Bolysbaevtyń «Ultýǵan» fılmi Aral óńirindegi suryqsyz kórinisterimen bastalady. Aınala tirshilik joqtaı tym-tyrys. Ystyq kúnde soqqan «yzǵyryq jeldi» betińdi qarıtyndaı sezimmen jetkize berilgen sáni ketken tabıǵat sýretteri seltıip-seltıip arakidik kezdesip qalyp jatqan túp-túp sırek shılerdi aralaı, «kamera kózimen» kórermen zeıinin sýy tartylǵan bir kezdegi «telegeı» teńiz jaǵalaýynda ár jerde teńkıip-teńkıip jatqan alyp kemelerge ákelip tireıdi. Tamyzyq bolar qýraǵan shóp-shalamnyń ózin áreń taýyp jınap júrgen Ultýǵannyń syrt kelbeti de kórermen kóńilin kótere qoımaıdy. Iri planmen berilgen kadrlarda bas keıipkerdiń «sáýlesi óshken» kóz janary da tunǵıyqqa batyrǵandaı sharasyzdyqtyń áserin qaldyrady. Fılmde aýyr da alýan túrli adamdar taǵdyry barshylyq, qaı-qaısysyn alsaq ta, rejısser «oıynyń jetegimen» báribir sol bir Aral taǵdyryna qaıtyp orala beremiz. Sýy tartylyp, kóz aldynda quryp bara jatqan teńizdiń búgingi kúıine kúızelgenderimen, arasha bolar esh amaldary qalmaǵan Aral mańynyń turǵyndary taǵdyrlaryna moıynusynyp, kúıbeń tirlikterimen kún keship jatyr. Ómirge qýat berer qasıetinen aırylǵan Aralmen  birge bas keıipkerler Maıdan (Jambyl Qudaıbergenov), Ultýǵan (Mádına Erjanova), Sándibala (Tamara Shakırova) taǵdyrlary da tyǵyryqqa tirelgen degen maqsatta aıtylatyn fılm mazmuny jeke adamdy ony qorshaǵan ortadan bólip qaraýǵa bolmaıtyndyǵyn jáne eń bastysy jer baılyǵy eldiń baılyǵy degen oılarmen tujyrymdalady. 

Toqsanynshy jyldar kınoshyǵarmalaryndaǵy basty taqyryptardyń taǵy biri – kórkemdik shyǵarma deńgeıinde birneshe dúrkin  qamtylǵan  el ómirinde, qoǵamda bolyp jatqan saıası oqıǵalar. Qoǵamdyq qozǵalystar men onyń saldary qazaq kórkem kınosynda  bir emes,  birneshe tarmaqtarǵa bólinip qarastyrylady. Ár rejısserdyń taqyryptyń ashylýyna degen kózqarastary men ózindik úlesteri de árqıly. Tarıhı taqyryptyń birneshe tarmaqtar arqyly qamtylýyn eskere otyryp, osy oraıda, ár kezeń oqıǵasyna ózindik saraptaýlarymen kelgen rejısserlardyń fılmderi arqyly bir taqyryp tóńireginde kórkemdik sýretteý tásilderin tujyrymdaýǵa múmkindigimiz bar. 

Toqsanynshy jyldar kezeńinde asa mańyzdy oryn alǵan taqyryptardyń biri – 1986 jylǵy Jeltoqsan oqıǵasy bolyp otyr.

Bul oraıda rejısserlar Qalyqbek Salyqov, Qaldybaı Ábenov, Talǵat Temenovtyń  fılmderinde «Jeltoqsan oqıǵasynyń» kórinis alý erekshelikterin aıtýǵa bolady.

«Jeltoqsan ashynalary» (1991j, rej.Q.Salyqov), «Qyzǵysh qus»(1991j, rej. T.Temenov), «Allajar»(1995j, rej.Q.Ábenov) kórkem fılmderinde Jeltoqsan oqıǵasy ártúrli kózqaraspen qamtylady. 

«Jeltoqsan ashynalary» (1991j). Zaman sıpaty adamdar arasyndaǵy qarym-qatynastan aıqynyraq baıqalatyndyǵy dál sol 1986-jyldyń jeltoqsanynda sharyqtaý shegine jetti deýge bolady.  Almatynyń alańynda eki kún ishinde ótip qana ketken kóterilis qyspaǵy endi bastalǵandaı... Jeltoqsan oqıǵasynan keıingi ýaqytta bolǵan oqıǵalar tizbegi  sol kezdiń ózinde talaı adamǵa, talaı dostyqqa nemese basqa da qarym-qatynasqa degen shyn máninde synaq boldy. Kóp adamnyń  álsizdigi men solqyldaqtyǵy, pasyqtyǵy men aramzalyǵy dál osy tusta ashyldy. 

Osyndaı qatań jaǵdaıda   «Jeltoqsan ashynalary»  fılminiń keıipkerleri de, dálirek aıtsaq, olardyń  bir-birine degen qarym-qatynasy úlken synnan ótedi. Rejısser Jeltoqsan oqıǵasyn jeke keıipkerlerdiń psıhologııasyn ashýda kómekshi qural retinde paıdalanady.

Fılmdegi bas keıipkerler Zoıa men Aronnyń ózara jáne basqa keıipkerlermen arasyndaǵy  qarym-qatynas, olardyń is-áreketteri,  sóılegen sózderi  tarıhı oqıǵa sıpatyna ústeme sıpat beredi, bulardyń ómirinde bolyp jatqan oqıǵalar jeltoqsannan alshaq, alaıda, aýada qalqyp júrgen túsiniksiz úreı sezimi olardyń sezimderine tikeleı áser etedi. 

Kez kelgen shyǵarmanyń aty onyń negizgi mazmunyna saı bolyp, avtordyń aıtaıyn degen oıy bir-eki aýyz sóz sheńberine sıyp, kórermenge aldyn ala az da bolsa fılm jaıynan habar berýi shart qoı. 

Qalyqbek Salyqovtyń «Jeltoqsan ashynalary» fılmi kóp jaǵdaıda sezimge qurylsa, Talǵat Temenovtyń «Qyzǵysh qus» jáne Qaldybaı Ábenovtyń «Allajar» fılmderiniń negizgi mazmuny jeltoqsan oqıǵasy tóńireginde tarıhı derekter boıynsha órbitiledi. 

  «Qyzǵysh qus» (1991j).  Fılminiń bas keıipkeri Sanjar Jeltoqsan oqıǵasynyń  alǵashqy kúnderinen-aq jalaly bolyp, aıaq asty qýǵynǵa ushyrap qalady. Ol qaladan ketýge májbúr. Oqıǵa  órbigen saıyn fılmniń mazmuny bastapqy tańdalǵan taqyryptan birtindep alshaqtaı bastaıdy. Qaladan pana tappaǵan Sanjar biraz ýaqyttan soń shalǵaıdaǵy temir jol torabynda turyp jatqan Zına shesheıdiń úıinen bir-aq shyǵady. Osy tustan bastap tek mazmun ashylý múmkindigi ǵana emes, jalpy bas keıipkerdiń ózi de ekinshi planǵa syrǵytylyp qalady. Bastapqy kezde kirpishe jıyrylyp, Sanjardy sýyq qabyldaǵan Zına shesheı kóp uzamaı-aq oǵan óziniń bar syryn aqtaryp salady. Budan ári Sanjar Zına shesheıdiń úıine aıaq-asty shaqyrýsyz saý ete qalǵan Álibek Qasymovıch pen onyń  «sezikti  dostarynyń» kóńil kótergen saýyq-saırandarynyń kýágeri bolady. Osyndaı janamalaı berilgen oqıǵa tizbekteri bas keıipkerdi Jeltoqsan oqıǵasynan tym alystatyp jibergen. Tuspaldap qana kórsetilgendikten de, taqyryp ashylý múmkindigi bul fılmde óz dárejesine jete qoımaǵan. 

«Allajar» (1995j). Sýretkerdiń ózindik qoltańbasy, ómirge kózqarasy onyń shyǵarmasy arqyly júzege asyp, búkil qoǵamdyq qajettilikten týyndaǵan shyndyqtyń bet-perdesin ashýǵa septigi tıip jatsa, ári kórkem týyndyda kózdegen erekshelikteri basym tússe,  onda avtor úshin úlken tabys ekeni sózsiz.  Jeltoqsan oqıǵasyn ózek etip, tarıhı shyndyqty meılinshe shynaılyqpen sýretteýge umtylǵan rejısser Qaldybaı Ábenovtyń «Allajar» fılmi tarıhı taqyrypty meńgerýdiń jarqyn mysaly bola alady. Qasiretti 1986-jyldyń Jeltoqsanynda dáýirlep turǵan totalıtarlyq, ámirshildik-ákimshildik júıesiniń  demokratııa úshin alańǵa beıbit sherýmen shyqqan jastarǵa qarsy kúsh qoldanýy – oǵan qatysqandardy qýǵyndaýy, sol alasapyran kezeńniń qıyndyqtary men qasiretti kúnderi fılmde derekti jáne kórkem turǵyda jan-jaqty qamtylǵan. 

Atalyp otyrǵan týyndy ońaılyqpen kelgen joq, nebir aıaqtan shalǵan kedergilerdi jeńýge týra keldi, fılm ekranǵa oqıǵa ótken soń toǵyz jyldan  keıin shyǵyp otyr. Jeltoqsan oqıǵasyn túbegeıli zerttep, onyń anyq-qanyǵyna kóz jetkizý, laıyqty baǵasyn berý tek tarıhshylar men resmı oryndardyń úlesi bolmasa kerek. Kezinde berilgen asyǵys baǵa aqyry teriske shyǵyp, shyndyq saltanat qurdy. «Allajar» fılminiń  mańyzdylyǵy sonda, onda avtor oqıǵany jalań sýretteýden aýlaq. Jeltoqsan oqıǵasyna rejısserdyń ózindik kózqarasy bar, ótken men búgindi salystyra otyryp taldaý jasaý talpynysy basymyraq. Kóp jyl boıy jınaqtalǵan qundy derekti materıaldar shyǵarmanyń ón boıynan adamdardyń sózi, arnaıy qurylǵan komıssııanyń derekti materıaldary qamtylyp, sol arqyly kórkem jelige jan berilip otyrady. Derekti kadrlarda elimizdiń belgili saıası qaıratkerleriniń Jeltoqsan oqıǵasyna baǵa berýdegi,  jáne bul oqıǵanyń  elimizdiń egemendigin nyǵaıta túsýdegi orny týraly aıtqan oılary  naqty kórsetilgen. Rejısser bul fılmde Jeltoqsan oqıǵasynyń barlyq aýyrtpalyǵyn, qýǵyn-súrginin, jastardyń qaısarlyǵyn  totalıtarlyq qatyp-semgen júıege qarsy kelgen áreketteri men osy júıege beıimdelgen adamdarmen qaqtyǵysy arqyly kórsete bilgen.  Sonymen qatar, ár top ókilderiniń jeke  psıhologııasyn kórsetýde qajetti rolderdi oryndy tańdaı bilgen jáne fılmdegi basty keıipkerler arqyly  zamannyń tıptik obrazdaryn iriktep jınaqtaǵan. Fılm oqıǵasy bas keıipker Azattyń (Aqan Sataev) taǵdyry arqyly sıpattalady. Alǵashqy kadrlardan-aq  Jeltoqsan jańǵyryǵy derekti materıaldar arqyly kórermendi esinen tandyrǵandaı. Ekrannan kóringen alańdaǵy aıqaı-shý, órt sóndirgish mashınalardyń sırenasy, qyz balalardyń shyńǵyrǵan jan daýystary, olardy aıamaı soqqan soıyldardyń dúrsili, bári-bári qulaqty tundyryp, jandy túrshiktiredi. Bas keıipker kóp stýdenttiń biri ǵana. Bir kún ishinde onyń taǵdyry kúrt ózgeredi, «kisi óltirdi»- degen jalamen  qýǵynǵa ushyraǵan bas keıipker azap pen zorlyqtyń nebir túrin kóredi.

Azattyń beınesin kúrdelendirý arqyly fılmdegi bastapqy pýblııstıkalyq saryn kórkemsýretti janrǵa kózge kórine bermeıtin «kópir» arqyly jymdasyp, tutastaı bir týyndyǵa ulasyp jatady. Sıýjetti órbitýdegi rejısserdyń paıdalanǵan utymdy ádisteriniń biri-qarama-qaıshy keıipkerlik beınelerdiń qaqtyǵysyn oryndy, ári nanymdy paıdalana bilýinde bolyp otyr.  Fılmde elimizdiń basynan keshken 1937-jyldyń zaýaly Jeltoqsan oqıǵasy derekteri arqyly jıi eske túsedi. Tergeýshilerdiń Azatty azaptaǵanyn, bireýlerdiń túrmede onyń kózin qurtýǵa talaı aıla-sharǵy qoldanǵanyn kóre otyryp, qataldyq pen qatygezdiktiń sheksiz ekendigine kóz jetkizýge bolady. 

Qaı zamanda da zańnyń aty zań, al ol saıasat qurbany bolsa, onda ádiletsizdik oryn alady. Totalıtarlyq júıeniń aıtqanyn eki etpeı oryndaıtyndar ishinde quqyq qorǵaý oryndarynyń ókilderi de ekrannan kórinis tapqan. Biraq solardyń ishinde saıasat yqpalyna  kete bermeı, ádildik úshin alsyqandar da az bolǵan joq. Fılmde solardyń biri Azatty qorǵap qalýǵa janyn salǵan advokat beınesi. Al, jaǵymsyz obraz – Máskeýden kelgen tergeýshi rolin jas akter Alekseı Shemes shynaıy oryndap shyqqan. Osy tergeýshi aıypkerge óziniń taqqan kinásin qalaı da moıyndatý úshin eshteńeden taıynbaıdy, ıaǵnı ol qatygezdiktiń, qataldyqtyń, áperbaqandyqtyń jıyntyq obrazy. Fılmde tutqyndalǵan jastardyń tergeý mekemelerinde kórgen qorlyqtary men olarǵa qoldanyp jatqan jaýap alý ádisterin kórsetýde rejısserdyń ultshyldyq kózqarastan múldem aýlaq ekendigin birden ańǵarýǵa bolady. Sebebi, ondaı qatygez tergeýshilerdiń ishinde qazaqtar da júr. Fılm avtorlary jeke taǵdyrlar arqyly qoǵamdaǵy saıası jaǵdaıdy, Jeltoqsan oqıǵasynyń mán-maǵynasyn keńinen asha bilgen. Osy fılm arqyly elimizdiń ótken buralań joldary, egemendik alý jolyndaǵy kórgen qıyndyqtary kórinis tapqan. 

«Allajar» fılminde beınelik qatar almasýy men montajdyq ádis sııaqty taza kınematografıstik qural elementteri basty maqsat emes, munda  ár epızodta beriletin kórinis sıpaty  dramatýrgııalyq shıelenisýiniń sharyqtaý shegi arqyly jeltoqsan oqıǵasynyń tarıhı shyndyǵyna meılinshe jaqyndatylady. 

Tarıhı shyndyq negizinde túsirilgen «Allajar» fılminiń  harakterlik sheshimi jaǵynan kórkem shyǵarma zańdylyqtaryna saı ashylýyna áser etken keıipkerler bul fılmdi týdyrýǵa tikeleı áser etken sol qandy jeltoqsan oqıǵasyna qatysýshalar bolyp otyr. Rejısser tarapynan oqıǵa ótken alańda bolǵan jeke adamdarmen  áńgimeleý, solar jaıynda naqty derekter jınaý jáne ol materıaldardy óńdeý sııaqty  biraz jumystar jasalynǵan. Jeltoqsan júgi shyn máninde  aýyr júk boldy. Materıaldyq-tehnıkalyq múmkinshilikter jaǵynan túsirýshi top óte kóp qıynshylyqtarǵa kezdesip jatty.  Qarjy-qarajat jetispeı, uzaqqa sozylǵan toqyraý jyldarynda fılmdi ekranǵa shyǵarýǵa demeýshilik kórsetken azamattar jaıynda aıtpaýǵa bolmaıdy. Fılm óte uzaq túsirildi, 1988 jyly bastalǵan fılm 1995 jyly ǵana ekranǵa shyqty. Qıyn-qystaý kezeńde demeýshilik kórsetip, fılmdi aıaqtaýǵa materıaldyq jaǵynan kómek kórsetken jigitterdiń basym kópshiligi sol jeltoqsan oqıǵasyna tikeleı aralasqan azamattar, olardyń kópshiligi, tipti barlyǵy dese de bolady, jazyqsyz jalaly bolyp, orynsyz taıaqqa jyǵylyp, zardap shekkender. Aıanbaı kómek kórsetkender  qatarynda  fılmniń bas demeýshisi bolǵan «Mataı» korporaııasynyń prezıdenti Janat Dúzbaev, bir kezde ózi sol oqıǵanyń bel ortasynda júrgen, sol sebepten de, tarıhı shyndyqty kórsetýge umtylǵan ekrandyq shyǵarma - uzaqtyǵy tórt saǵattyq «Allajar»  fılmine qyrýar aqshalaı kómek kórsetedi.  

Shyndyqtyń bas-aıaǵyn meılinshe tereńirek ashýǵa tyrysqan derekti materıaldar negizinde sonshalyqty qıyndyqpen dúnıege kelgen «Allajar» fılminiń barlyq derlik kórinisteri tabıǵı ortada ótedi, birde-bir pavılondyq epızodtar joq.

Sol sebepten de «Allajar» fılmin el ómirinde bolǵan iri qoǵamdyq qozǵalysqa  jol ashyp bergen Jeltoqsan oqıǵasyna  eskertkish  dep baǵalaý kerek.

Tarıhı taqyryptardyń qamtylýy  taǵy birqatar rejısserlardyń shyǵarmalarynda sátti kórinis tabady.  

«Surapyl Surjekeı» (1991j). Toqsanynshy jyldar tusynda qazaq kórkem kınosy rejısserlarynyń shyǵarmashylyǵynda jıi qamtylǵan tarıhı taqyryptyń taǵy biri- jıyrmasynshy- otyzynshy jyldar tusyndaǵy qoǵamdyq ózgerister: kollektıvtendirý jáne onyń saldary qazaq halqynyń tarıhynda aq tańdaq bolǵan asharshylyq kezeńi. 

Azamat soǵysy  aıaqtalyp, el eńsesi áli  jınala qoımaǵan tusta taǵy bir kúrdeli syn kezeńi týady. «Revolıýııalyq romantıka»  kózden ǵaıyp bolyp, jańa ekonomıkalyq saıasatpen qazaq aýylyna kezekti qoǵamdyq daǵdarys nátıjesi keledi.  Iri baılardyń, feodal ókilderiniń maldaryn tárkilep alý, olardyń ózderin jer aýdarý sııaqty  is-áreketter asa qatań, qytymyr jaǵdaıda júzege asyryla bastady. Talaı taǵdyrlar, talaı adam jazyqsyz jalaly bolyp, istiń oń-terisin durys boljaı almaǵan shala belsendilerdiń qurbany bolyp ketti. «Konfıskeleý»  mindetti túrde oń is dep tabyldy, joǵarydan túsken jarlyq boıynsha, qorasynda 100-300 bas maly bar orta dáýlettegi adam «qan sorǵysh qanaýshy» tap ókiline jatqyzylyp, qara tizimge ilinip qalyp jatty. 

Mine, osyndaı «aýyl baılaryn» aýyzdyqtaý sııaqty kúshtep konfıskileý saıasatynyń  saldary   qazaq kınosy shyǵarmalarynda  kórinis tapty.

Osy taqyrypty tereń meńgerý, ásirese, rejısser Dámir Manabaevtyń shyǵarmashylyǵynda aıqyn baıqalady. 

Jazýshy Smaǵul Elýbaevtyń  «Aq boz úı» ádebı shyǵarmasynyń jelisimen ekrandalǵan «Surapyl Surjekeı» (1991) fılmi ádebıet pen kınematograf baılanysy turǵysynan da qarastyrýǵa bolatyn kúrdeli shyǵarma.  

Ádebı nusqadaǵy keıipkerler fılm avtorlary tarapynan ekrandyq shyǵarma zańdylyqtaryna saı óndeýden ótkizilip, búgingi kún turǵysynan alǵanda áli de kezdesip qalyp jatatyn adam minezindegi keıbir óreskel áreketterdiń túpki tabıǵatyn ashýǵa tyrysqandyqtan da, fılm mysalynda  toqsanynshy jyldar tusyndaǵy asa qyzyqty taqyryptardyń meńgerilýiniń mysaly retinde rejısser  Dámir Manabaevtyń «Surapyl Surjekeı»  fılmin ataýǵa bolady.  

Fılmge senarıı jazý  jumysyna  jazýshy Smaǵul Elýbaevtyń ózi tikeleı aralasady, múmkin sondyqtan da bolar, ádebı nusqadaǵy bas keıipkerler minezindegi erekshelikter ekrandyq varıantynda jańasha qyrynan utymdy jaǵdaıda meılinshe tereńdetilgen. 

Oqıǵa otyzynshy jyldardaǵy qazaq aýylynyń jańa ómirge beıimdelý kezeńindegi tynys-tirshiligi tóńireginde órbıdi. 

Alǵashqy kadrlar Majan aýylynyń syrt kórinisimen bastalady. Aýyldyń qaınap jatqan ómiri kúndelikti tirshilik sýretteri arqyly (úı arasynda asyr salǵan bala-shaǵynyń shýymen, qazan-aıaq basynda kúıbeńdep júrgen kelinshekter tirligimen) beriledi. Óristen mal qaıtty, aýyl ortasyndaǵy qyzyl jalaýy jelbiregen qazaq úıden aýylnaı Jorǵa Kúreń shyqty, boıynyń qyrys-tyrysyn jazyp, esik aýzynda biraz turyp qaldy. Ań aýlap, qus atyp qaıtqan  Bulyshtyń kózi Majan baıdyń qudyqtan sý alyp kele jatqan Balqııa toqalyna túsedi. Tulymdary jelbiregen kishkentaı sińlilerimen  asyr salyp oınap júrgen Pahradınniń kenje qyzy kerbez  Hansulý da óz otaýyna bettedi... Osyndaı bastapqyda  baıaý damıtyn oqıǵa jelisi, bas keıipkerledi kórermenine «tanystyryp» bolǵannan keıin, kenet jyldam qarqyn ala bastaıdy. «Kamera qozǵalysy» erteńgi bolar «sumdyq» aldyndaǵy aýyl ishin jaılaǵan qarbalasty dóp basyp, úreıli keıipkerlerdi aldyńǵy planǵa shyǵarady. Jańa ókimettiń ókili Surjekeı de (akter Meıirman Nurekeev) keldi, jata-jastana demin alyp, qarnyn toıdyrdy. Bolymsyz ǵana nárse sebep bolyp, Surjekeı aıaq-asty aıbattanyp shyǵa keldi, qylyshyn ońdy-soldy  sermep, aýyl adamdarynyń qutyn qashyrdy... Fılm sońynda jábirlengen halyq qaıda qashyp qutylaryn bilmeı, bel asyp, qum arasyna sýdaı sińip joq bolady...

Bir ǵana Majan aýylynyń kórinisi arqyly otyzynshy jyldardaǵy jalpy qazaq aýyldaryna tán ortaq qubylystar qamtylǵan. Rejısser tarapynan kórermenge Surjekeı-Pahraddın, Surjekeı-Ázbergen qarym-qatynastary arqyly talaı shyndyqtyń astaryna úńilýge múmkindik berilgen. Qolynda bar bıligin paıdalana otyryp, «shash al dese, bas alatyn» Surjekeı (Meıirman Nurekeev) - oı taıazdyǵy, kúnshildik, aryzdaný, qatygezdikten týǵan ozbyrlyq sııaqty eń bir keleńsiz sıpattardyń jınaqtalǵan beınesi. Mundaı keıipker ár zamanda da kezdesip qalyp jatady degen oı – rejısserdiń kózdegen túpki maqsaty bolsa kerek. Syrttan keler zulmat (tóńkeris, orystar basqynshylyǵy) oqıǵanyń syrt perdesi ǵana, máseleniń tórkini aýyl adamdarynyń ózara qyrqysynda. Pahraddın (N.Jantórın), Ázbergen (J.Abdyqadirov), Shege (B.Álpeıisov) keıipkerleri eki ottyń ortasynda qalǵandaı alasurady: bir jaǵynan «orystar» ozbyrlyq kórsetse, ekinshi búıirden Surjekeıler qysyp barady, sońǵysynyń ozbyrlyǵy tipti basymdaý baıqalady. Kópshilikti erkinen tys bir ortaǵa baǵyndyrý, ıaǵnı kollektıvtendirý qubylysy Dámir Manabaevtyń fılminde «qalyń tobyrdy» han kóterip, «dara adamdy» tabanǵa basý proessterin qatar kórsetýmen berilgen. Tobyrdyń shýynan jalǵyzdyń úni shyqpaıdy, bul rýhanı basyp-janshýdyń basty quraly. Osy saryn fılm mazmunynyń sheshýshi tarmaǵy bolyp tur. 

«Jansebil» (1991j). Rejısser Aıaǵan Shájimbaevtyń «Jansebil» kórkemsýretti fılmi  el ómirindegi taǵy bir tarıhı kezeńdi paraqtaıdy. 

Egde tartqan eki keıipker ómirinen alynǵan oqıǵa fılmge negizgi mazmun bolyp tur. Kózge kóriner asa kórnekti  oqıǵa joq bolǵanymen de, tarıhı kezeń dep aıtýǵa basty sebep - keıipkerdiń ótken ómirine barlaý jasap, ókinishke toly qazirgi kúıge túsken jaǵdaıyna kýáger bolǵandyǵymyz. «Jansebil» fılminiń keıipkerleri soǵys zardabyn bastarynan keshken, talaı qıyn synaqtardan moıymaı, erteńinen úmit kútken jaǵdaılary bar. Muqataı qart (Qasym Jákibaev) Stalın kezeńinde jazyqsyz jalaly bolyp, týǵan jerden alshaq jaqta qalyp qoıady.  Ómirleriniń sońǵy kezeńinde bir-birine tirek bolyp, qartaıǵan shaqtarynda endi olar Muqataıdyń alystaǵy el-jurtyna habar jetkizetin adam izdep alasurady. Fılmniń oqıǵasy eki qarııanyń  vokzal basyna kelip, Qazaqstan jaqqa barar poezdardy baǵyp júrgenderinen bastalady. Kún saıynǵy tirlikteri osy: tań azanmen shaly kempirin shydamsyzdana oıatyp  alady,  asyǵa júrip, ara-arasynda kempiri Marııa (G.Makarova) da ózinshe shalyna zilsiz ǵana burqyldap qoıady. Qol-aıaǵy qyrqylyp, «samaýryn» bolyp qalǵan múgedek  shalyn arbaǵa salyp alǵan Marııa  myqshyńdaı basyp, áreń súıretilip keledi. Jalynyshty kórinis bulardyń vokzal basyndaǵy mardymsyz tirlikteri arqyly odan ármen tereńdetiledi. Ár kelgen poezd sostavtarynyń ón boıymen súrine-qabyna júgirgen kempirdiń artynan qol-aıaǵy joq  shal baıǵustyń «Marýsıa! Ana jaqtan sura, Marýsıa myna jaqqa júgir!»-dep, tynymsyz aıǵaılaýdan basqa amaly joq. Osy bir kórinisterden «shyǵarǵa joq» adam janynyń  nebir tereń qatparlaryn túısikpen sezinýge bolady. Úmit oty keýdesin qyzdyrǵan Muqataıdyń seniminde gáp joq. Jerlesteriniń bireýi bolmasa, bireýin áıteýir bir kezdestiretinine senimi mol. Búginge taǵy da sátsizdik... ary aıǵaılap, beri aıǵaılap kempiri ekeýi Abraly jaqqa barar bir de bir jolaýshy tappady.  Týǵan jerine, alysta qalǵan eline sálem jetkizer adam taba almaı áýrege túsken shal úmitin úzer emes, kelesi keler poezdy kútedi.  Sál tynystaǵan shaǵynda ekeýi  ótken kúnderine kóz júgirtip, kórermendi qaterli otyzynshy jyldar tusyna  áketedi...

...Jas Muqataı (Q.Nurlanov) aıaq asty jazyqsyz qalaı jalaly bolyp qalǵanyn túsinbeı de qaldy. Aınaldyrǵan eki adamnyń basy qosylsa, sybyr-kúbir erteńine belgili bolyp jatqan osy zamanda,  bulardyń úıinde Maǵjan Jumabaevtyń, Ahmet Baıtursynovtyń attary abaısyzda atalyp qalǵandyǵy Muqataıdyń bylaıǵy ómirine kúrt ózgeris engizedi. Alys jaqqa jer aýdarylyp, aıdalyp ketip bara jatqan Muqataıdyń artynda súıgen jary men jas balasy qalyp barady.  Baqytty júrgen sátterindegi ásem kórinister jadynda ábden jattalyp qalǵan. Muqataıdyń endigi ómiri azap pen qorlyq boldy.  Jany asa qınalǵan sátterinde onyń kókeıindegi baqytty kez sýretteri qalqyp shyǵyp, kóńilin bir sátke bolsa da aýlaıdy. Nebir qıyndyqty bastan keshken Muqataı (Q.Nurlanov) óziniń kim ekenin umyta bastaıdy. Sondaı bir qıyn kezinde onyń ómirine ádemi kelinshek Marııa enedi. Aýyly, jary, balasy, jastyq shaǵyndaǵy baqytty sátteri Muqataıdyń  esine jıi túsedi...

Sol bir elesti ustaı almaı ábden qınalǵan shaǵynda Muqataıdyń «jerlesi» de kezdese ketedi. Muqataıdyń áńgimesin júre tyńdaǵan «jerlesi» onyń týǵan-týystaryna jazǵan hatynan buryn, qart adamdardyń jıyp-terip berip jatqan aqshasyn alýǵa asyǵady. Fılm oqıǵasynyń aıaqtalýy óte aıanyshty. Muqataıdyń sonsha jyl kútken úmiti aıaq asty taptalyp qaldy.  Buǵan deıin derekti kıno janrynda shyǵarmashylyq jolyn shyńdaǵan Aıaǵan Shájimbaevtyń kórkem kıno janryndaǵy tyrnaqaldy alǵashqy fılmi óte sátti shyqty. «Jansebil» fılmi 1992 jyly Ashhabad qalasynda ótken Halyqaralyq kınofestıvalda eń úzdik debıýttik fılm úshin marapattalsa, akter Qasym Jákibaev eń úzdik basty  rol úshin «Zolotoı polýmesıa» júldesin ıelenedi.


"Qazaq kınosynyń tarıhy" (oqýlyq)
QR Bilim jáne ǵylym mınıstrligi, T.Júrgenov atyndaǵy QazUÓA,
B.R.Nógerbek, G.Q.Naýryzbekova, N.R. Muqysheva – Almaty: IzdatMarket, 2005.