Búgingi kún bolsyn, nemese osydan jıyrma-otyz jyl buryńǵy kezeń bolsyn, jastar men jasóspirimder ómirinen alynǵan taqyryp óziniń asa kúrdeliligimen erekshelenedi. «Qazirgi jastar qandaı?» degen suraq keshe de qoıylǵan, búgin de qoıylyp otyr jáne erteń de dál solaı qoıylady. Bireýleri bizdiń jastarymyz tamasha, olardyń erteńinen zor úmit kútemiz dep maqtanysh etse, endi bireýleri aldyna qoıǵan maqsaty joq, bilim alyp bilikti maman bolýǵa nıet jasamaıdy dep qynjylady. Qaısysy durys, qaısysy burys dep zerttep, zerdelep jatpaıdy, buzylǵan jastar degen atpen bar balany bir shepke tizip qoıady. Bul bizderdiń, ıaǵnı eresekter tarapynan jastarǵa beretin baǵamyzdyń túri. Toqsanynshy jyldar kezeńindegi jastar problemalarynyń kóp jaǵdaıda sheshilmeı tyǵyryqqa tirelip jatqandyǵyna bir jaǵynan, múmkin tipti jastardyń ózinen de buryn, eresekter kináli me degen de oı týyndaıdy. Búgingi aq basty aǵalar ózderi keshegi – jetpisinshi jyldardyń jastary – sol kezeńdegi jastar tárbıesine qoǵamdyq kózqarastyń qandaı deńgeıde bolǵandyǵyn umytpasa kerek bolar. Jastar taqyrybynyń ózekti máselelerine ulttyq kınematograf úlesi qandaı degen suraq joǵaryda atalyp otyrǵan kúrdeli máselelerdiń bir tarmaǵy bolyp esepteledi. Qazaq kınosynyń tutas bir belesine aınalǵan eleýli qubylys – sekseninshi jyldardaǵy jańa tolqyn kezeńi bul kúnde ózi tarıhqa aınalyp otyr. Bir kezde qazaq kınosyna tosyn taqyryp, ulttyq ekranǵa jańa keıipker ákelgen qazaq kınosynyń jańa rejıssýrasyndaǵy múldem erekshe, basqasha qoltańba bul kúnderi óz betinshe ulttyq kınomyzdyń jeke taraýyn quraıdy. Qazirgi zaman talabymen ósip kele jatqan jas urpaq tárbıesi men sol urpaqtyń qoǵamdaǵy jańa qarym-qatynastardyń erteńgi tiregi turǵysynda búgingi saıasat tamyrynyń tereńdiligimen tyǵyz shyǵarmashylyǵy arqyly búgingi kúnniń ashy shyndyǵyn eshbir boıaýsyz aıqyn kórýimizge múmkindik boldy. Osy jaǵdaı búgingi kórermendi asa qýantyp otyr. Kórermen dep basa aıtqanda, taǵy da negizgi oı jastar tóńireginde órbitiledi. Búgingi jastar kıno kórermenniń kópshlik paıyzyn quraıtyndar. Úlken ekrannan aıqara ashylǵan búgingi kúnniń boıaýsyz kórinisi jastarǵa neniń durys, neniń burys ekendigin táptishtep, ýaǵyzdaý formasynan múldem aýlaq. Búgingi jas kórermen jan-jaqtan aǵylǵan kóp aqparattyń ishinen ózine jaramdysyn ǵana paıymdap, qajetti jerinde oń tustaryn saralaı bir júıege keltirýge beıimdeldi. Qazirgi jastar kınosynda ózekti máseleler tek kóterilip qana qoımaıdy, sonymen qatar ekran arqyly kórermen dıalogyn júrgizý qabiletine kóterildi desek te bolady. Qazaq kınosynyń álemdik deńgeıge kóterilýiniń sebepteri qatarynda eń basty sebepterdiń biri – «qyzýy jetip, ábden ýshyqtanǵan» asa kúrdeli qoǵamdyq qozǵalystar jastardyń qabyldaýynda berilgendigi bolyp otyr. Sheteldik kınotýyndylardyń ulttyq ekranymyzda erkin aınalymda júrýi tól týyndylarymyzdyń kórkemdik deńgeıiniń joǵary satyda bolýyn talap etedi. Basqasha jaǵdaıda kórermen nazaryn aýdarýdyń múmkindigi tipten joq deýge de bolady. Búgingi kórermen, ásirese, jastar kıno tehnologııasynyń jańa jetistikterimen túsirilgen sheteldik kınoshyǵarmalar arqyly kıno tiliniń bar múmkindigine tárbıelendi deýge bolady. Olardy ulttyq kınotýyndylaryna qyzyqtyrýdyń birden-bir joly – jastardyń óz ómirinen alynǵan ózekti máselelerdi kınoshyǵarma mazmunyna negiz etip alý. «Búgingi jastar» dep jıi qaıtalanyp otyrǵan sóz tirkesiniń ózi bul kúnde turaqty maǵyna bermeıtin qubylysqa aınalyp otyr. Eger 1950-1960 jyldar tusynda jastar degende mindetti túrde «on altydan asqan, jıyrma beske jetpegen» dep kesip aıtqan bolsaq, toqsanynshy jyldar kezeńindegi jastar kategorııasy mektep jasynan bastaý alyp otyr. Zaman talaby solaı shyǵar, qazirgi kezeń jastary tym erte eseıgen, «úlken ómir» dámin mektep qabyrǵasynda júrip –aq baıqap-bilip jatady. Sol sebepten de shyǵar, qazaq kınosynyń «jańa tolqyn» rejısserlarynyń kópshiligi ózderiniń shyǵarmalarynda basty zertteý obektileri retinde negizinen 12-14 jas aralyǵyndaǵy balalar men jas óspirimder ómirin muqııat baqylaıdy. Qazirgi zaman kınoshyǵarmalarynda jastardyń barlyq kategorııasy qamtyldy deýge múmkindigimiz joq., ol az degendeı, áli de bolsa, ásirese, jastar ómirinen zerttelmeı jatqan taqyryp aıasy barshylyq. Máseleniń kúrdeliligi kún ótken saıyn óse túsýde. Sonda da bolsa, búgingi kúnge bar kınomaterıaldardy jastar taqyrybyndaǵy máseleler turǵysynan suryptap kórýge talpynys jasaýǵa bolady. Jastar álemi ózinshe bólek dúnıe. Olardyń óz tilderi bar, bir-birimen «túsinisý quraldary» da erekshe. Búgingi jastar arasynda jany asa názik, tabıǵatynan daryndy erekshe jaralǵandary da barshylyq, sonymen qatar, olardyń qasynda qatygez, ózgenikin kúshpen óziniki jasaıtyndar da joq emes. Kúndelik jazyp, gúldiń ádemi ıisin tamashalaıtyn hor qyzyndaı sezimtal perishte jandardyń dál «irgesinde» turmys aýyrtpalyǵy erte eseıtken , tánin satyp aqsha jasap júrgen judyryqtaı «jezóksheler» de barshylyq. Ókinishke oraı, bul – toqsanynshy jyldardyń ashy shyndyǵy bolyp otyr. «Oń» jáne «teris» uǵymdary ispettes qoǵam músheleriniń arasyndaǵy teńsizdik qashan da bolǵan. Alaıda, dál osy uǵymnyń bizdiń ulttyq sanamyzdyń qabyldaýynda asa ýshyqqan túri sirá da bolmaǵan shyǵar. Úlkenniń kishige qamqory, kishiniń úlkenge izeti sııaqty atadan kele jatqan ulttyq sananyń qalypty túri bul kúnde óz mańyzyn joǵaltyp barady. Búgingi sýretkerdiń «qol astyndaǵy» quraly retinde osy máseleler óz sheshimin kútip tur.

Qazaq kınosynyń jańa tolqyn rejıssýrasynyń qalyptasýynyń bastapqy kezeńinde basty taqyryptardyń biri qoǵamdaǵy ózgeristerge jastardyń kózqarasy men olardyń osy ózgeristerdi qabyldaý ereksheligi boldy. Alǵashqylardyń qatarynda rejısser Qalyqbek Salyqovtyń «Balkon» (1988j) fılmin ataýǵa bolady. Mundaǵy sýretteletin oqıǵa jelisi kórermendi sonaý elýinshi jyldar qoınaýyna áketedi...

...Almatynyń júrek tusy – ortalyq kósheniń qaınap jatqan ómirine shet jatqan kóshelerden kelip qosylǵysy bar balalardyń tobyna qoıylatyn erekshe talaptar bar. Eger kim de kim osy belgilengen zańdylyqtarǵa baǵynǵysy kelmese, olardyń «sybaǵalary» daıyn. Balalar men jasóspirimder arasynda júrip jatqan bul top aralyq jiktelýdiń sıpaty jalpy sol kezeńniń ózine tán qoǵamdyq sıpatymen dálme-dál kelgendeı. Fılmniń alǵashqy kadrlary adamnyń júrek tusyna jasalynyp jatqan operaııa kórinisteriniń iri plandarymen alynǵan...mine, dáriger pyshaqqa túsip jatqan aýrýdyń bilegindegi «20» degen sandy kórdi, «bizdiń aýlanyń balasy boldy ǵoı»... degen oı keldi, apyrmaı, qaısysy boldy eken balalardyń?...endi osy suraq dárigerdiń oıyn san-saqqa júgirtti... «Lopýh pa? Kaeı? Karas? Pýza?» - dárigerdiń mazasy kete bastady, dalaǵa shyqty, tynymsyz temeki tartty...Kóz aldynan onyń balalyq shaǵy jyljyp ótip jatyr. Kórermen de alys jyldar oqıǵasy qoınaýyna enip ketedi...Ásem mýzyka áýeni aýada qalyqtap júr. Beınelik qatarda qońyr salqyn jazǵyturym keshtiń birinde taza aýamen tynystap, kóshede serýendep júrgen adamdar. Jazǵy kınoteatr aldy yǵy-jyǵy. Ary-beri sapyrylysqan kólik te, adam da tynym tabar emes, aınala ý-shý. Elýinshi jyldar kezeńindegi Almatynyń ortalyǵy bir ǵana kósheniń kórinistik sıpattaǵy «ómiri» arqyly osyndaı qoıý sýrettermen berilgen. Rejısser tarapynan ýaqyt beınesine tereńirek ený proesi áli de bolsa táptishtelip jatyr...jazǵy kınoteatrda «Aleksandr Nevskıı» ótip jatyr, kóshe radıosynan Roza Baǵlanovanyń kúmis daýysy quıylyp tur. Osy qarbalas arasynda balalar arasyndaǵy kózge kórinbes kıkiljiń bir dem arasynda ýshyǵyp shyǵa keldi emes pe! Eki top bolyp jaryla ketken jas óspirimder arasynda tóbeles bastalyp ketti...Endigi kórinisterde kimniń ne istep júrgeni bilinbeı qaldy, tynysh kóshe lezde «soǵys alańyna» aınalyp kete bardy. Qaptaǵan qalyń top ishinde kimdi kim tópelep jatqany belgisiz, áıteýir judyryq siltenip jatyr. Arada birshama ýaqyt ótken soń ǵana bas keıipkerler «sytylyp», aldyńǵy planmen kórsetile baıstaıdy. «Sultanov» dep aıqaı salǵan Bektiń jan daýysy tym ashy shyqty. Buǵyp júretinder qataryna jata qoımaıtyn Aıdar Bektiń aldyna qasqaıyp kelip te qaldy. Aıqaspen bastalǵan tóbelestiń sońy nemen aıaqtalar edi, eger dál osy sátte mılıııa kelip qalmaǵanda? Bul joly bas keıipkerlerdiń arasyndaǵy «judyryq túsinistigi» júzege aspaı qaldy. Eki top ta amalsyz jaılaryna kete bardy. Bul kórinisterdiń barlyǵy derlik negizinen ýaqyt beınesine sıpattamalyq mazmun berip turǵan qosalqy detal elementteri bolsa kerek. Keıingi kadrlarda osy ádis endi bas keıipkerler arasyndaǵy tartys dıagrammasyn aıqyndaýǵa baǵyttalǵan. Sultanovtyń minezindegi qıqarlyq pen jeke adam boıyndaǵy erkindikke umtylǵan tabıǵı ereksheligin myna bir kadrlardan baıqap qalamyz: klasta matematıka sabaǵy ótip jatyr, kamera aqyryn jyljyp, jalpy panorama jeke kórinistermen irilenedi, taqtada tapsyrma jazyp jatqan jas muǵalımanyń ádemi aıaqtary Sultanovtyń qyzyqtaýynda alynǵan. Tym erkinsip ketti me, Sultanov ustazynyń «qaharyna» ushyrap qalady. Ózine telmire qaraǵan oqýshysyna eskertý jasap shyj-byj bolǵan ustazynyń jigerin fılosofııalyq joǵarǵy taqyryptaǵy óleń joldaryn mysalǵa keltirý arqyly qum qylady. Aıdardyń basqa balalardan erekshe erkindigi fılmniń ár kadrlarynan kórinis alyp jatady. Ózimen birge oqıtyn Jenıa dosynyń úıinde ol jıi bolyp júr, dosynyń áke-sheshesi Aıdardy óz balalaryndaı jaqsy kóredi. Sondyqtan da shyǵar, bul ekeýi matematıkadan eki degen baǵa alyp kelgen tusta Jenıamen qosa Aıdardyń da jelkesinen nuqyp qalǵan Borıa aǵaıǵa Aıdardyń aıtqany: «meni urýǵa qaqyńyz joq, men erkin adammyn». Bas keıipker retinde Aıdardyń erekshelenýi únemi jalǵasyp jatady. Aýla balalarynyń ishinde Aıdardyń aıtqanynan shyǵa qoıar batyrlar tabylmas, sirá! Olar úshin Aıdardyń aıtqandary zań. Aýla ómiriniń kúndelikti tirshiligi birqatar kórinisterdiń jıyntyǵy arqyly aıqyndala túsedi: balalar dop qýyp júr, úlkender ústel basyna jınalyp alǵan, olardyń óz qyzyqtary ózderinde. Aıdar osy kórinisterdiń bárin mektepke qaraı ári-beri ótkende muqııat baqylaıdy. Jáı qaramaıtyn sekildi, mindetti túrde toqtap turyp, synap qaraıtyndaı. Aýlada bolyp jatqan qalypty qubylysqa degen Aıdardyń kózqarasyn kórermen de eriksiz sezinetin áserde qalady. Jalǵyz qalǵan tustarynda ol únemi oı ústinde. Bozbalanyń názik janyn mazalaıtyn aıǵaqtar jetkilikti. Taǵdyrdyń aýyr salmaǵynan «basylǵan» ıyǵyn shamasynsha tik ustap júrse de, onyń áli de bala ekendigin bildirip qoıatyn epızodtar fılmde barshylyq. Aıdardyń janynyń sonshalyqty náziktigin bildirip qoıatyn myna bir kórinisti alaıyq: boıy sereńdeı bolǵan Aıdar ózinen áldeqaıda kishi balalarmen erinbeı dop qýyp oınap júr.Onyń boıy men kúshine teń keler bul qatarda eshkim joq. Aıdardyń tepken doby ushyp baryp, eń bıik aǵashtyń joǵarǵy butaqtarynyń arasyna qystyrylyp qalady. Dopty túsirmek bolyp, butaq-butaqpen órmelegen Jenıa bir sát únsiz qaldy. Tómennen aıǵaılap balalar tur, Jenıa bolsa, áli únsiz... «ne boldy, Jenıa?» - dep typyrshyǵan balalardyń aıqaıyna eleń etken Jenıa tómen túse bastady, alaıda onyń qolynda dop emes, rogatkadan ólgen qustyń balapany bolyp shyqty... Bári únsiz. Aıdardyń ashýy basyna burq ete tústi. «Kim muny istegen?» - degen aıqaıy qulaqty jarady. Balalar eptep yǵysa berdi... Endigi jerde mundaı qatygezdiktiń qaıtalanbastyǵy belgili boldy, Aıdardyń «aıqaıy» aınaladaǵylarǵa sabaq boldy dese de bolǵandaı. Azamat bolǵandyǵynyń dáleli Aıdardyń ápkesine baılanysty kórinisterde de baıqalyp qalady. Taǵdyrdyń aýyrtpalyǵyna shydamaı, aqyl-esinen aınalýǵa shaq qalǵan ápkesine de qamqor bolyp júrgen sol judyryqtaı Aıdar. Ol ózin óte jaýapty sezinedi.

Aıdardyń rolin somdaǵan jas akter Ismaıl Igılmanovtyń akterlyq oıynyn erekshe ataý kerek. Ol oınap júrgen joq dese de bolady, ol osy ortada ábden sińimdi bolyp, kúndelikti ómirdi óz basynan ótip jatqandaı senimdi shyǵara bilgen. Akter oıynynyń sonshalyqty tabıǵılyǵy kórkem obrazǵa tarıhı derekti maǵyna berip tur. Fılmde balalardyń ata-ana qamqorynan erte aırylyp, jetim qalǵan sıpatyn Aıdardyń ápkesi Jannanyń beınesi janamalaı bolsa da, áleýmettik-saıası mazmunmen tolyqtyryp tur.

Jańa tolqyn rejısserlarynyń shyǵarmashylyqtaryndaǵy balalar taqyrybynyń ashylý múmkindikteri múldem ózgeshe baǵytta. Qazirgi fılmderdegi ortalyq keıipkerler balalar bolǵanymen de, ondaǵy kóteriletin máselelerdiń kúrdeliligi buǵan deıingi qalyptasqan qalypty maǵyna sheńberinen áldeqaıda keńeıtilgen. Sońǵy ýaqytta sheteldik maman kınoqaıratkerleriniń qazaq kınosyna degen yqylastary arta túspese, esh kemigen joq. Oǵan dálel – sońǵy jyldar kólemindegi qazaq kınosynyń rejısserlarynyń halyqaralyq dárejeli kınofestıvaldarǵa qatysyp, júldeli oryndardy ıelenýleri. Bolat Qalymbetovtyń «Sońǵy yzǵar» (1993), Satybaldy Narymbetovtyń «Kózimniń qarasy» (1994), Dárijan Ómirbaevtyń «Kardıogramma» (1995), Ámir Qaraǵulovtyń «Sońǵy kanıkýl» (1996) fılmderiniń jınaǵan júldeleri osynyń dáleli. Bul atalyp otyrǵan fılmderdiń bas keıipkerleriniń jas shamalary 9-10 men 14-15 jas aralyǵyn qamtıdy. Mundaǵy keıipkerler balalar bolǵandyqtan jáne olardyń ortamen qarym-qatynasynyń kúrdeliligine qaramastan joǵaryda atalǵan fılmder mindetti túrde, janr jaǵynan balalar taqyrybyna jatady. Alaıda, sońǵy kezde jaryq kórip, qazaq kınosynyń dárejesin álemdik deńgeıge kóterip júrgen balalar fılmderiniń taqyryptyq sheńberi asa keńeıdi deýge bul atalyp otyrǵan fılmderdegi kóteriletin birqatar ózekti máselelerdiń asa kúrdeliligi negiz bolyp otyr. Birden kózge túsetin erekshelik – osy fılmderdegi rejısser tarapynan beriletin oqıǵa órbıtin orta men ýaqyt jáne kezeń beınesindegi sıpattyń úılesimdilik turǵysynan alǵandaǵy uqsastyqtary. «Beınelik kezeń» kórkemdik obrazyn ár rejısser ózine ǵana tán erekshe qoltańba arqyly berip otyrǵandyǵynda daý joq.

Desek te, atalmysh kınotýyndylardyń qurylymdyq ereksheliginde ortaq uqsas qasıetter de bar. Kıno tiliniń bar múmkindigin ulttyq sana ereksheligi turǵysynan materıalǵa arqaý ete alǵandyqtan da bolar, joǵarydaǵy atalǵan kınotýyndylar halyqaralyq asa dárejeli kınoforýmdarda laıyqty baǵasyn aldy jáne sonysymen de qazaq kınosyn jańa deńgeıge kóterdi.

Atalǵan fılmderdegi sıýjettik qurylym baıandalý ádisiniń utymdy ádisi bas keıipkerler – balalardyń ómirge kózqarasy arqyly berilgen. Ýaqyt aralyǵy jáne kezeń sıpaty bolat Qalymbetov pen Satybaldy Narymbetov fılmderinde kórermendi sonaý 40-50 jyldar qoınaýyna áketedi.

«Sońǵy yzǵar» (1993j). Soǵystyń sońǵy jyldaryndaǵy Qazaqstannyń shet shalǵaıynda jatqan kishi-girim óndiristik qalashyqqa Rossııadan kelgen Vladık pen Marııa aıaq asty tap bolǵan qıynshylyqtan (shesheleri qaıtys bolyp, jetim qalady) qurtaqandaı Ákejannyń berik dostyǵy arqasynda ǵana ilbip shyǵady.

Balalar arasyndaǵy dostyqtyń shynaıy kórinisi syrt orta – soǵystyń yzǵarly bederin az da bolsa, jibitkendeı áser beredi.

«Aınalaıyn» fılminen bastalǵan júldeli sherý Bolat Qalymbetovtyń kelesi fılminde jalǵasyn tapty. Rejısserdyń «Sońǵy yzǵar» (1993) fılmi birqatar halyqaralyq festıvaldarǵa qatysyp, júldeli oryndardy ıelendi (rejıssýra úshin júlde jáne FIPRESSIdiń arnaıy syılyǵy-Halyqaralyq Kınofestıval, Italııa,Týrın,1993j; Berlın qalasynda ótken Halyqaralyq kınofestıval-Qazylar alqsynyń arnaıy dıplomy, 1994j; Kıoto (Japonııa) qalasynda ótken Halyqaralyq kınofestıval – Qazylar alqasynyń arnaıy dıplomy, 1994j); Rıga (Latvııa) qalasynda ótken Halyqaralyq kınofestıval – Rejıssýra úshin júlde,1994j; Mınessota (Amerıka) qalasynda ótken Halyqaralyq kınofestıval- operator jumysy úshin júlde, 1994j; Sochı qalasynda ótken Halyqaralyq kınofestıval – úshinshi júlde, 1994j, sonymen qatar, Bolat Qalymbetovtyń fılmderi Germanııa (Mıýnhen), Kanada (Monreal), Franııa (Nant) Halyqaralyq kınofestıvaldaryna qatysty).

Kórkem kıno rejıssýrasynda óziniń tabıǵı talantymen kórine bilgen rejısser Bolat Qalymbetovtyń kınodaǵy shyǵarmashylyq jolynyń qalyptasýyna qazaq kınosynyń alyptary Abdolla Qarsaqbaev, Shárip Beısembaevtar óte zor yqpal etti. Alǵashqy kúrdeli rolin Bolat Qalymbetov 1968 jyly «Balalyq shaqqa saıahat»(rej.Abdolla Qarsaqbaev) fılminde somdaıdy. Bylaıǵy jyldary jas akter «Qyzyl tas zastava mańynda» (1969j, rej. Sh.Beısembaev), «Biz tórteýmiz»(1971j, rej.Sh.Beısembaev), «Bizdiń Ǵanı»(1972j, rej.A.Qarsaqbaev) taǵy basqa fılmderde oınaıdy.

1993-jyly jaryq kórgen «Sońǵy yzǵar» fılmi rejısser Bolat Qalymbetovtyń shyǵarmashylyǵynda kelesi bir sátti beles boldy.

«Kózimniń qarasy» (1994j). Jańa kezeń kınosynda kezdesetin taqyryptyń taǵy biri -ótkendi eske alý jáne sol arqyly el ómirindegi eleýli oqıǵalarǵa búgingi kún talabymen baǵa berý múmkindigi. Osy aıtylyp otyrǵan múmkindik rejısser Satybaldy Narymbetovtyń shyǵarmashylyǵynda oryn alǵan. Rejısserdyń 1994 jyly ekranǵa shyqqan «Kózimniń qarasy» fılmindegi sıpattalatyn oqıǵa jelisi el ómirindegi «tańbaly» kezeńnen alynǵan. 50-jyldarda jalpy halyq basyna tóngen qara bulttyń «kóleńkeli tustary» bir ǵana keıipker qabyldýaynda berilgen. Dárijan Ómirbaev pen Ámir Qaraǵulovtyń fılmderindegi sıpattalatyn kezeń sýreti 70-jyldarǵa jyljytylǵanymen de, bul kınoshyǵarmalarda da negizinen qoǵamdyq keleńsiz kórinister sebepteri turǵysynan qoıylatyn suraqtar basty taqyryp bolyp otyr. Ár kezeńde qoǵamdaǵy kúrdeli ózgeristeri mindetti túrde bolyp turatyndyǵyn jáne ol ózgeristerdiń adam sanasyna áserin eskeremiz. Solaı bola tura, osy atalǵan fılmderde, sol ózgeristerdiń jas keıipkerler jan-dúnıesiniń qabyldaýynda berilgendigi shyǵarma qundylyǵyn asa baǵaly etip tur. «Kardıogramma» (1995j) fılminde bul qubylys, ásirese, erekshe baıqalady. Aýylynan ómirinde esh jaqqa uzap shyǵa qoımaǵan Jasulan (rolde Jasulan Asaýov) úshin sonaý Almatyǵa saparǵa shyǵý úlken oqıǵa boldy. Júrek aýrýyn emdeıtin sanatorııge joldamamen arnaıy keledi. Fılmniń bastalýy eshbir tosyn oqıǵa bolaryn maqsat etpeıdi. Dárijan Ómirbaevtyń buǵan deıingi «Qaırat» fılminde baıqalǵan tylsym únsizdik «Kardıogrammada» da jalǵasyn tabady... Bastapqy kadrlarda kamera kózi baıaý jyljyp Jasulan jatqan bólmeni «sharlaıdy». Biraz ýaqytqa deıin jupyny úıdiń qalypty tirshiligin baqylaýǵa múmkindik bolady. Esikti jaımen ashyp, Jasulannyń anasy sharýamen aınalysyp júr, arasynda «Jasulan, tur endi, balam» - dep daýys berip qoıady. Júris-turysynda salmaqtylyq baıqalady. Qabaǵy jabyrqaý, kóńilinde bir kirbiń bar. Uly da turdy orynan. Sol únsizdik taǵy jalǵasyp jatyr, ana men bala arasynda sózsiz baılanys ornaǵan, ekeýi shúıirkelesip sóılespese de, bir-birine sonshalyqty jaqyn ekendikteri seziledi. Mine, endi olar avtobýs aıaldamasynda, munda da olar sol únsizdik qalyptaryn saqtap joldyń eki shetinde tur. Alystan munartqan jol aıyryǵynan avtobýs ta kórindi-aý! Anasynan ajyrap qalý úreıi Jasulannyń kózinen qaladaǵy dáriger bólmesinde ǵana baıqaldy. Qaıtar avtobýsqa minip bara jatqan anasynyń syrtynan jáýdirep qarap qalady. «Týra bir aı ótkende kelip alyp ketem»- degen anasynyń sózi az da bolsa dem bergenimen de, beıtanys orta, ózara tek orys tilinde túsinisetin balalardyń arasynda jalǵyz qalyp bara jatqan Jasulan qobaljı bastady. Temir sharbaqqa jabysyp alyp, anasy ketken avtobýs sońynan telmirip uzaq qarap qalady. Balanyń ishki jan dúnıesi arqyly, oryssha til bilmegendikten osy bir «kishigirim qoǵamdyq orta» – sanatorıı ishinde múldem jalǵyzsyrap qalǵan Jasulannyń «júrek soǵysy» arqyly rejısser tarapynan tutas qoǵamdyq dertke «dıagnoz» qoıylǵan. Dárijan Ómirbaevtyń rejısser retinde ózine ǵana tán sezimtaldyq tásilmen beriletin erekshe qoltańbasy baıqalady. Onyń kórkemdik ádistermen beriletin shynaıy ómir kórinisteri jıyntyǵy qoǵamdyq dertti meılinshe aıqynyraq kórsetedi. Sol sebepten de, shyǵarmanyń astarly mazmuny rejısserdyń kásibı deńgeıi arqyly kórkem týyndyǵa aınalyp otyr.

Ámir Qaraǵulovtyń «Sońǵy kanıkýl kúnderi» (1996j) fılmindegi bas keıipkerler mektep oqýshylary. Úsh dostyń kúndelikti tynys-tirshiliginen túsingenimiz, olardyń jáne olardy qorshaǵan ortadaǵy basqa da jas óspirimderdiń ómirden túńilgen sıpattary baıqalady. Sabaq ýaqytynda dala kezý nemese, mektepten tys ýaqytta aýla mańyna jınalyp alyp, bos ýaqyttaryn qalaı ótkizýdi bilmegen balalar men jasóspirimderdiń búgingi sıqy asa alańdatady. Fılmde qurylymynda órbitiletin oqıǵaǵa bas keıipkerler bolyp otyrǵan úsh dostyń berekesiz qylyqtary, olardyń minezindegi tosyn erekshelikteri arqyly mektep jasyndaǵy jastardyń tutas sıpatyn qamtýǵa degen áreket bar. Sabaq oqyp, bilimge umtylý bul balalar úshin ázirge qyzyǵy shamaly jat dúnıe bolyp otyr. Úlkenderden kórgenderi bar, bular da ómir shirkinniń basqa jaqtaryn barlap-bilip, baıybyna barmaqshy... Orynsyz oıyn-saýyqtyń arty orny tolmas ókinish pen qaıǵy-qasiretke dýshar etti. Ókinishke oraı, sońǵy kezdegi asa tez qarqynmen jaıylyp, óris alyp bara jatqan qoǵamdaǵy keleńsiz kórinister (nashaqorlyq, araq iship, temeki tartý) býyndary qatpaǵan jasóspirimder úshin asa qaterli dert. Sondyqtan da, ol «aýrýdyń» aldyn alyp, qoǵamdyq derttiń basyn ashyp kórsetý qajet. Atalǵan fılmderdegi keıipkerler oıdan shyǵarylǵan «kómeskiń mysaldar emes. Aınaladaǵy bolyp jatqan asa kúrdeli «jańa qoǵamdyq qurylys», ondaǵy san alýan astarly maǵynalarymen avtorlarymyzdyń kókeıindegi kóp suraqtaryna túrtki bolǵan.

Serik Aprymovtyń «Úsh aǵaıyndy» fılminiń de keıipkerleri balalar. Qazaqstannyń bir túkpirindegi shaǵyn ǵana aýyl. Aýyldyń irgesinde áskerı áýe bazasynyń jaqyndyǵy turǵyndardy tań qaldyrmaıdy. Olardyń mundaı «kórshilerine» etteri ábden úırengen. Klıaın esimdi ataı jaramsyz bolyp qalǵan paravozdardy qaıda áketetini belgisiz, osynyń ózi balalar úshin asa qyzyqty qupııa bolyp kórinedi. Olar onyń syryn belgisi keledi. Klıaın olarǵa ádemi ańyz aıtyp odan ármen qyzyqtyra túsedi. Balalar oǵan senip qalady da, ne bolsa da, Klıaın baryp júrgen keremet ózeńdi ózderi kórmekke bel býady. Sóıtip alty bala jolǵa shyǵady. Ásem ózen joq, árıne! Al, eski parovozdar áskerı ushaqtardyń kózdegen mejeleri bolyp shyqty... Ásem beıneniń eleske aınalyp joq bolýy... Rejısserdyń meńzegeni ǵasyrlar toǵysynda bala áleminiń ásemdik tabıǵaty osyndaı jaǵdaıǵa dýshar boldy demekshi.