Kıno ónerinde, ásirese, derekti kınoda kórsetiletin keıipker beınesi kúni búginge deıin ózekti máselelerdiń biri bolyp otyr. Óıtkeni, keıipkerdiń beınesi-shyǵarmanyń búkil ıdeıalyq qurylymyn, avtor oıynyń serippesin ustaýshy retinde mańyzdy. Sondyqtan, derekti kıno óneriniń paıda bolǵan alǵashqy kúninen bastap, qazirgi ýaqytqa deıingi aralyqta keıipker jáne ol ómir súrgen orta, qoǵammen tyǵyz baılanysyn kórsetý birneshe kezeńnen ótti.

Uzaq ýaqyt boıy keıipker beınesin ashyp kórsetý, onyń ishki jan-dúnıesine tereń úńilýde derekti kıno óneri álsiz degen pikir ústem boldy. Sovet derekti kınosynyń negizin qalaýshy Dzıga Vertov «O lıýbvı k jıvomý cheloveký» (1958j) degen maqalasynda bylaı dep jazady: «Derekti -poetıkalyq fılmde adamnyń minez-qulqyn, bolmysyn kórsetý múmkin be degen suraqty qarsylastarym maǵan jıi qoıady. Mysaldar men faktilerdi keltire otyryp jaýap berýge tyrystym. Biraq, olar maǵan senimsizdikpen mıyǵynan kúle qaraıdy.»- deıdi.

Shyn máninde, 20-30 jyldary derekti kınony óner retinde moıyndatý jolynda árqıly shyǵarmashylyq talas-tartystar tolastamady. Dzıga Vertovtyń eksperımentterin syn kózine ala otyryp, hronıka men derekti kınonyń tek oqıǵalardy, kórinisterdi plenkaǵa túsirýmen ǵana shektelýi kerek degen jańsaq pikirler aıtyldy. Belgili synshy V.Shklovskıı: «Vertovtyń fılmindegi kórinis tapqan parovozdyń búıirinde jazylǵan naqty nomirin kórgim keledi. Óıtkeni hronıka naqtylyqty súıedi »- dep aıtsa, belgili kınosynshy V.Tretıakov V.Shklovskııdiń pikirin qoldap, derekti materıaldyń kórkemdik turǵyda berilýi birjaqtylyqqa uryndyratyny týraly aıtady. S.Eızenshteın Dzıga Vertovtyń fılmderin ótkir syn kózine alady. Ol shyǵarmalardyń kórermenge tıgizetin áseri az, jadaǵaı ımpressıonızmniń basymdylyǵy úshin kinálady. Alaıda, 20-jyldardan bastap, derekti kıno óneri áleýmettik-saıası avangard retinde ózin moıyndata bastaıdy. 1920- jyldary sovet kórkemsýret kınosyna, ásirese, D.Vertovtyń shyǵarmalarynyń áseri mol bolǵany týraly kınosynshylar óte kóp jazdy.

S.Eızenshteınniń ózi bylaı dep jazady: «20-jyldary hronıka men derekti fılm bizdiń kıno ónerimizdiń kósh basshysy boldy. Sol kezeńde túsirilgen kórkemsýretti fılmderdiń basym kópshiliginde derekti kınematograftyń izderi saırap jatty...» (ızb.pr. v 6-tomah, tom 5-ı, «Iskýsstvo»,1968g).

Al, belgili kınoteoretık S.Freılıh bylaı deıdi: «Eızenshteın kórkemsýretti kınoǵa derektilik engizdi, al, Vertov hronıkany kórkemsýretti kınonyń deńgeıine deıin jetkizdi» («Zolotoe sechenıe ekrana», Moskva, «Iskýsstvo», 1976g.,58-str).

Keńes úkimetin ornatý jyldaryn, alǵashqy qurylystardy, kolhozdardyń uıymdastyrylýyn kórsetýde nasıhatshy rolin atqarǵan derekti kıno men hronıka qoǵamdaǵy eń úzdik aldyńǵy qatardaǵy qubylystardy beıneleıdi. Izinshe, derekti ekranda qarapaıym eńbekker, «soıalızm qurylysshysy» degen jańa keıipkerler paıda bolady. Olardyń júzine, minez-qulqyna, tulǵasynyń ereksheligine nazar aýdarylmaı, qalyń nópirdiń arasynda nemese sherýlerde sińip, joǵalyp otyrdy. Munyń sebebi – joǵaryda aıtyp ótkendeı – derekti ekranda uzaq ýaqyt boıy adam beınesin tolyqqandy kórsetýge degen qorqynysh edi. Tek, 1929 jyly túsirilgen «Túrksib», «Shanhaı qujaty» («Shanhaıskıı dokýment»), Kopalınniń «Kóptiń biri»(«Odna ız mnogıh») fılmderinde tuńǵysh ret kolhoz qurylysy taqyrybyna jan-jaqty toqtalyp, sharýa beınesi dúnıege keledi. Al, rejısser Ia.Poselskıı «Pıatnadatyı, posvıaennyı prazdnovanııý pervogo maıa» fılminde keıipkerin naqty kórsetý úshin uzaq baqylaý ádisin qoldanady. Dzıga Vertovtyń ózi alǵashqy fılmderinde naqty keıipker beınesin kórsetýge kóńil bólmeıdi. Keıingi shyǵarmalarynda, ásirese, «Trı pesnı o Lenıne» fılminde beton qalaýshy qyzdyń, kolhozshy qart pen áıeldiń beıneleri arqyly «Kınoǵa dybystyń kelýi men apparatýranyń kúrdelenýine baılanysty eksprımentińizden bas tartýyńyzǵa da bolady. Óıtkeni, keıipkerdiń ishki jan-dúnıesin ashý tek kórkemsýretti kınonyń úlesinde» degen qarsylastarynyń pikirin joqqa shyǵardy.

Otyzynshy jyldary derekti kıno sheberleri tarapynan ómirdiń ózinen alynǵan, qaınaǵan eńbektiń ortasynda júrgen jeke keıipkerler týraly túsirýge talpynys boldy. Keńes derekti kınosynyń negizin qalaǵandardyń biri E.Shýb «Chetyre jenıny» fılmin túsirmek nıetpen bergen ótinishinde bylaı deıdi: «Derekti kınoda keıipkerdiń bolmysy basty rol atqaratynyna senimdimin. Osy kúnge deıin derekti kınonyń taqyryby retinde ujymdyq qımyl-áreket qana qarastyrylyp keldi. Meniń bolashaq keıipkerlerimniń árqaısysynyń óz ómirbaıany, ózindik kúres joly jáne tulǵa retinde qalyptasý joly bar. Áıeldiń tolyqqandy ekrandyq beınesin jasaǵym keledi. Óıtkeni, ol mahabbat, ómir men ólim týraly taqyrypty qozǵaýyma múmkindik beredi...» («Jızn moıa - kınematograf», Moskva, «Iskýsstvo», 1972g.,285-286str.)

1930-jyldary Qazaqstan, tipti, búkil keńes derekti kınosynda ústem bolǵan basty taqyryptar – alyp qurylystar, aýyl sharýashylyǵyndaǵy jeńister, al, keıipkerleri tabıǵatty baǵyndyrýshy «jasampaz» adamdar boldy. Munyń dáleli retinde «Lých Vostoka»(1937j.rej.oper.V.Stradın), «Qazaqstan baılyǵy»(1938j.rej.G.Novojılov), «Betpaqdalany baǵyndyrý» (1939j.rej.D.Erdman,oper.A.Grıberman) fılmderin aıtýǵa bolady.

Rejısserlar zamandas kelbetin ekranda kórsetý úshin árqıly kınematografııalyq tásilderdi izdeıdi. Árqaısysy bul máseleni ártúrli jolmen sheshýge jáne 20-30-jyldardaǵy derekti fılmderde jalpylaı kórinis tapqan shematızmnen arylýǵa talpyndy. D.Vertov pen M.Slýkıı árqaısysy ózdiginshe keıipkerdiń poetıkalyq beınesin jasady. Sondaı-aq psıhologııalyq kınoreportaj salasynda túrli izdenister júrgizildi. R.Karmen men M.Levkov sekildi rejısserlar keıipker ómiriniń sharyqtaý shegin, sheshýshi sátterin beıneleıdi. Keıbir rejısserlar operator M.Kaýfmannyń oılap tapqan «uıymdastyrylǵan orta» tásilin qoldanady. Iaǵnı, keıipkerdiń oılary men minez-qulqy aıqyn kórinetin orta sıpaty keıipkeriniń aınalasynda qurylady. Derekti beıneni kórsetý jolynda operatıvti kınoreportaj, kınobaqylaý, keıipkerdi tikeleı nemese janama kórsetý, ocherk, suhbat alý tásilderi qoldanyldy.

Sonymen birge, Uly Otan soǵysy jyldarynan keıingi kezeńde keıipkerdi beıneleýde ózge úrdister paıda bolady. Keıipkerin stanoktyń basynda, laboratorııada, dastarhan basynda beıneleı otyryp, onyń taǵdyry, ereksheligi, bolmysy kóleńkede, ıaǵnı, keıipker jóninde jazylǵan gazet maqalasyna jasalynǵan ıllıýstraııanyń deńgeıinde qalyp qoıady. Bul – 1920-30-shy jyldardaǵy Qazaqstanda túsirilgen derekti fılmderdiń kópshiligine tán kemshilik boldy.

Kıno óneriniń tarıhyna kóz júgirte otyryp, derekti kınoǵa degen qajettilik pen suranys qoǵamda bolǵan betburystar, saıası silkinister, ótpeli kezeńderde kúrt ósetinine kózimiz jetedi. Munyń kórinisi retinde Keńes úkimetin ornatý jyldaryn, Uly Otan soǵysy jyldary, Keńes úkimeti ydyrap, ár respýblıka óz egemendigin alǵan 80-shi jyldardyń sońy men 90-shy jyldardy aıtýǵa bolady. Ár kezeńniń nátıjesinde derekti ekranda jańa keıipker paıda boldy. Uly Otan soǵysy jyldary túsirilgen derekti fılmderinde tyl gvardııashylarynyń, ıaǵnı, shahterlardyń, kenshilerdiń, qyzylsha ósirýshiniń beınesine jeke-dara toqtalady. Mysaly, «Syılyq» (1942j.rej.B.Lıahovskıı,oper.G.Novojılov) fılminde shahter A.Stahanovtyń, «Tyl gvardııashylary» (1942j. rej.M.Shapsaı, oper.B.Pýmpıanskıı) fılminde Lenınogorlyq kenshilerdiń beınesi paıda bolady.

Maıdan operatorlary túsirgen sıýjetterde 1942 jyldan bastap keıipkerdiń bolmysyn beıneleýde tyń úrdister paıda bolady. Buǵan deıin jaýyngerdiń beınesi shartty túrde dekloratıvti formada kórinis tapsa, endigi jerde olardyń ómirine, turmysyna basym kóńil bóline bastaıdy. Buryn jaýyngerdi beıneleýde kınoreportajdyń dástúrli eki keıipkerimen, ıaǵnı, buıryq berip turǵan áskerı bastyq pen urysqa attanyp bara jatqan jaýyngermen shektelip otyrsa, endigi jerde, jeke adamnyń erligi men qarapaıym áskerı maman ıeleriniń kúndelikti kózge kórine bermeıtin eńbegin kórsetý arqyly sovet jaýyngeriniń beınesin jasaýǵa tyrysty. «Soıýzkınojýrnalda» 1942-43 jyldar aralyǵynda kóptegen fılm-portret janrynda túsirilgen sıýjetter men ocherkter paıda bolady. «Alaıda, - dep jazady kınotanýshy V.Mıhaılov «Frontovoı kınoreportaj» (Moskva,1977j.82bet) atty kitabynda – Moskvaǵa mundaı ocherkter jıi kelip túsken saıyn, jaýynger beınesin kórsetýde keıbir birjaqtylyq anyq biline bastady...»

Keıipker beınesin kórsetýdegi birjaqtylyqtan derekti kıno óneri soǵystan keıingi jyldary da uzaq ýaqyt boıy aryla almaıdy. 1950-shi jyldary derekti ekranda keıipker beınesin qalaı kórsetý kerek degen másele aınalasynda talas-tartys qaıta jandanady. Bul másele tek bizde ǵana emes, sonymen birge shet el derekti ekranyndaǵy basty máselelerdiń biri boldy. 1955-jyly gollandııalyq rejısser Iorıs Ivens «Derekti fılmdegi keıipker» atty maqalasynda bylaı dep jazady: «Bizdiń qazirgi derekti fılmderimizde áli de bolsa adam bolmysyn kórsetý máselesine asa kóńil bólmeı kelemiz. Ázirge fılmderimiz - tek qurǵaq baıandaý, neıtraldy, enıklopedııalyq keıipte ǵana»(Pravda kıno ı «kınopravda», Moskva, «Iskýsstvo»,1967j.329bet).

1950-shi jyldary Qazaqstanda túsirilgen derekti fılmderdiń basym kópshiligine tek baıandaý, syrttaı sıpattaý qasıeti tán boldy. Iaǵnı, keıipker beınesin kórsetýde aqparattyq sıpattama basym boldy. Ekrandaǵy kórinis dıktor mátininiń mazmunyna saı ıllıýstraııa deńgeıinde qalyp qoıdy. Sol sebepten, keıipker kadr syrtyndaǵy baıandaý áýenine qaraı áreket etti. Mysaly, Qazaqstan derekti kınosynyń negizin qalaýshylarynyń biri O.Ábishevtiń shyǵarmashylyǵynyń alǵashqy kezeńinde túsirilgen «Bizdiń raport»(1947j.), «Alys jaılaýda»(1959j.) fılmderinde jeke adamnyń belgili bir ereksheligi, ózindik turpaty bólinip alynbaıdy. Bul kemshilikter H.Dáýletbekov, E.Faık, I.Vereagın, G.Novojılov, taǵy da basqa rejısserlardyń shyǵarmashylyǵynda kórinis tapty.

1950-shi jyldardyń orta sheninen bastap, derekti ekranda keıipker bolmysynda birshama ózgeristerdi baıqaýǵa bolady. Fılmderdiń kópshiligi keıipkeriniń áńgimesine nemese monologyna qurylady. Bul ásirese, O.Ábishevtyń shyǵarmashylyǵynda aıqyn ańǵarylady. 1956 jyly túsirilgen «Bizdiń qalada» fılminde Balhash zavodynyń jumysshysy Á.Álimjanovtyń, «Qazaq jerinde»(1959j.) - áke men bala arasyndaǵy áńgimege, «Jumysshy qyzdarda»(1965j.) – Rýdnyı qalasyndaǵy jumysshy qyzdardyń biri Zınanyń áńgimesine qurylady. Alaıda, keıipkerdiń áńgimesine qurý tásili onyń minez-qulqyna barlaý jasaýǵa talpynystyń biri bolǵanymen, kóp jaǵdaıda jadaǵaı deńgeıde qalyp otyrdy. Bul derekti kıno óneriniń tabıǵatyna jat aldyn-ala uıymdastyrylǵan kórinisterge, ıaǵnı ınsenırovkaǵa ákelip tiredi.

Aıtylǵan másele boıynsha Iorıs Ivens bylaı dep jazady: «Eger rejısser-dokýmentalıst keıipkeriniń evolıýııasyn kórkemsýretti kınonyń tásilimen kórsetýge tyryssa, onda sózsiz sátsizdikke ushyraıdy. Nátıjesinde, realıstik turǵydaǵy emes, sımvolıkalyq fılm paıda bolady». Derekti kınodaǵy keıipker máselesi aınalasyndaǵy mańyzdy máselerdiń biri – aldyn-ala uıymdastyrylǵan kórinister týraly 1930-jyldardyń ózinde-aq kóterilgen bolatyn. E.Shýb 1938 jyly «Vajnoe ı neotlojnoe delo» maqalasynda bylaı deıdi: «Eger túsirilgen derekti kórinister kóbirek bolsa, onda ınsenırovka týraly másele qalys qalar edi... Kórkem sýretti kınonyń tásilimen túsirilgen kórinis shyndyqty buza otyryp, senimsizdikti týdyrady, kadrdyń mazmunyn joıady («Jızn moıa - kınematograf», Moskva, 298-bet)».

Derekti kıno eń aldymen ómirdiń ózimen tyǵyz baılanysty. Onyń alǵashqy qaınar kózi de, kúshi de – sol ómirden alynǵan keıipkerler. Aldyńǵy qatarda únemi keıipkerdiń syrt pishini, qımyl-qozǵalysy bolǵandyqtan, olardyń ishki dúnıesin ashyp kórsetý – eń kúrdeli máselelerdiń biri.

1960-shy jyldary derekti kınematografta jeke tulǵanyń ishki jan-dúnıesine tereń barlaý jasaý, minezin, bolmysyn ashý úrdisinde jańa qyzyqty izdenister paıda bolady. Qazaq derekti kınosynda bul úrdis aǵa býyn rejısserlarymen qatar, «Qazaqfılm» kınostýdııasyna jańadan kelgen jas rejısserlar Iý.Pıskýnov, A.Mashanov, Iý.Mıngazıtınov, G.Emelıanovtardyń, 70-shi jyldary kelgen Á.Súleeva, S.Ázimovtardyń shyǵarmashylyǵymen tyǵyz baılanysty. Eger buryn jeke tulǵanyń beınesi onyń ómirbaıany negizinde ashylsa, endi bul avtordyń keıipker bolmysy jaıyndaǵy tolǵanysy, derekti materıaldyń kórkemdik turǵydaǵy nátıjesi retinde qarastyrylady. Mysaly, «Repetıııa» (rej.A.Mashanov) fılminde basty keıipker jas bıshi B.Aıýhanovtyń beınesi ol oryndaǵan bıler arqyly ashylady. Árbir bıdiń dúnıege kelý proesin, bıshiniń qımyl-qozǵalysynyń árbir qaltarys-bultarysyn kórsete otyryp, búkil sezimin, oıyn bı ónerine arnaǵan Aıýhanovty kóremiz. Iaǵnı, ol úshin bı óneri – rýhanı lázzat alý, ómiriniń máni. Bul jaıly kadrda nemese kadr syrtynan aıtylǵan birde-bir sóz estilmeıdi. Sózdiń ornyna bıshiniń dene qımyly, ol oryndaǵan bıler jaýap beredi.

Jalpy, keńes derekti kınosynda keıipkerdiń psıhologııasyn ashýda ártúrli túsirý tásilin qoldanady. «Katıýsha»(rej.V.Lısakovıch) fıminde basty keıipker Ekaterına Demına beınesiniń shynaıy shyǵýyna sebepker bolǵan tásil - ózi jáne maıdandas dostary kórinis tapqan maıdan hronıkasyn kórsetse («provakaııa» tásili), «Vzglıanıte na lıo» fılminde jasyryn kamerany, «Hronıka odnogo leta» – ashyq jáne uzaq baqylaý, úırenshikti kamera, reportaj, t.b. tásilderin qoldaný barysynda belgili-bir keıipker arqyly oqıǵanyń mán-maǵynasy, ol ómir súrgen orta men qoǵamnyń ózara baılanysy ashylady.

Derekti kıno rejısseri úshin keıipkerdiń bolmysymen, minez-qulqymen, taǵdyrymen, ómiriniń barlyq mańyzdy jaqtarymen tanys bolýy óte mańyzdy. Bul keıipkerdiń taǵdyrynda mańyzdy rol atqarǵan nemese atqaratyn derektermen tanys bolýyna kómegin tıgizedi. Iaǵnı, rejısser fılminiń taqyryby men sıýjetiniń shynaıylyǵyna kózi jetýi óte qajetti. Osy jerde taǵy da gollandııalyq rejısser Iorıs Ivenstiń pikirine júgineıik: «Fılmdi túsirý barysynda únemi keıipkerińniń janynda bolýyń kereksiń. Bul onyń otbasyndaǵy ómirimen, jumysymen, joldastarymen tanys bolýyńa, tolǵanystary men armany týraly habardar bolýyńa kómegin tıgizedi»(«Pravda kıno «kınopravda», Moskva, 1967j.) dep aıtsa, E.Shýb: «Men ár áıeldiń janynda kamerammen eki-úsh aı turǵym keledi. Tek sonda ǵana shynaıy keıipkerdiń nanymdy beınesi qalyptasar edi» («Jızn moıa - kınematograf», Moskva, 283 bet), - deıdi.

Belgili senarıst V.Nıkıtına «Svet na lıah» kitabynda «Lıýdı - provodnıkı, cherez kotorye bejıt tok vremenı»(36), «Radýısıa vstrechennym lıýdıam, govorı s nımı, slýshaı ıh»(65bet), «Sovremennost – v cheloveke, a ne v antýraje okrýjaıýem ego, no zrelym razmyshlenıem opredelı kto ız vstrechennyh lıýdeı voıdet v chıslo osnovnyh deıstvýıýıh lı, kotorye vyrazıat tvoı zamysel, ızvlechennyı ız ıh sobstvennoı jıznı, a ne navıazannyı ım, bıografııa glavnogo deıstvýıýego lıa pýst býdet soıalno znachımoı» (65-66 bet),-dep jazady.

Qazaq derekti kınosynyń rejıssery O.Ábishev: «Adamnyń ishki jan-dúnıesin ashyp kórsetýde onymen etene jaqyn bolý óte mańyzdy. Senimine kire bilý qajet», - deıdi. Keıipkerlerimen jaqyn tanys bolý, onyń qyr-syryn bilý kóptegen derekti fılmderdiń sátti shyǵýynyń kepili boldy.

Avtor ózi tańdaǵan keıipker arqyly belgili bir ıdeıany beıneleýge tyrysýy múmkin. Keıipkerdiń jeke basy, onyń is-qımyly bul jaǵdaıda fılmniń basqa elementterin ózine qaraı tartatyn basty qyzmet atqarady. Óıtkeni, shyǵarma taqyrybynyń ortalyǵynda jeke tulǵanyń ómiri, isi, minez-qulqy turady. Keıipkerdiń ómirlik ustanymy avtordyń jeke kózqarasymen sáıkes kelýi mindetti emes. Avtordyń ıdeıasy shyǵarmanyń ón boıynda birtindep jáne aıqyn kórinýi mańyzdy. Rejısser M.Ybyraev 1973-jyly túsirgen «Jyl jáne bir kún» («God ı odın den»,s.avt.V.Ların, oper.M.Aranyshev) fılminde Taldyqorǵan oblysyndaǵy «Oktıabrdiń 40 jyldyǵy» kolhozynyń ótkeni men búgingi tynys-tirshiligi týraly áńgime osy kolhozdyń tóraǵasy N.N:Golovakınniń beınesine qurylady. Al, Golovakınniń beınesiniń tolyqqandy ashylýy arqyly ol basqaratyn ujymnyń kelbeti ekranda paıda bolady.

«Túrksib jer qazýshylary» («Zemlekopy Týrksıba», 1968j.rej.M.Dýlepo) fılminde qart jol qaraýshy, bir kezderi Túrksib temir jolynyń qurylysyna qatysqan Muhamed Jarbolovtyń, «Kóz kórip, kóńil toıattar» («Ýdovolstvıe spolna», 1972j.rej.G.Emelıanov) ekskovatorshy E.Antoshkınniń beıneleri – keıipkerlerdiń oıyn, ishki jan-dúnıesin olar ómir súrgen, jumys isteıtin ortamen baılanysta kórsetedi.

Adam jáne onyń ómir súretin «keńistigi» bir-birimen tyǵyz baılanysty. Ekeýin bólek-bólek zertteý múmkin emes. Keıipkerdiń is-qımylyndaǵy, minez-qulqyndaǵy kórinister – tek syrt ortadan tys ishki jan-dúnıesindegi qımyl-qozǵalys qana emes, sonymen birge aınalasyndaǵy adamdarmen, árqıly faktorlarǵa qatysty ózara baılanysynda týyndaıdy. Iaǵnı, keıipkerdiń minez-qulqy men is-qımylyn jeke tulǵa men ony qorshaǵan ortanyń ózara baılanysy dep aıtýǵa bolady.

Jeke tulǵa ómir súretin keńistiginiń qurylymy birkelki emes ekendigi belgili. Onyń jekelegen bólimderinde jaǵymdy nemese jaǵymsyz jaqtary bolýy da múmkin. Nátıjesinde, keıipkerdiń minez-qulqyna áser etetin ishki psıhologııalyq kóńil-kúıiniń «shıryǵý júıesi» paıda bolady. Keıipkerdiń ekrandyq beınesiniń ashylýynda sınhrondy suhbattyń qoldanylýy jetkiliksiz.Tipti, keıipkerdiń áńgimesi barynsha shynaıy, ótkir, ári qyzyqty bolsa da, onyń tulǵalyq bolmysynyń tolyq kórinýine áserin tıgize bermeıdi. Keıipkerdiń áńgimesi, qyzmeti, oqıǵalar tizbeginiń árqaısysy jeke kúıinde alyp qarastyrylsa, árqaısysy bir-birimen baılanysy joq, óz aldyna qalyp qoıady. Bul jaǵdaıda keıipkerdiń minez-qulqynyń ashylmaı qalatyndyǵy belgili.

Derekti kınematografta adam beınesin kórsetýde negizgi eki tásil qoldanylady: tikeleı jáne janama. Birinshi tásil rejısser keıipkerin tikeleı túsirý barysynda, ekinshisi belgili bir sebeptermen keıipkerdiń ózimen júzdesýge múmkindik bolmaǵanda qoldanylady. Bul jaǵdaıda onyń dos-jarandarynyń, týǵan-týysqandarynyń eske alýy arqyly «qalpyna keltiriledi». Bul tásildi 1929 jyly túsirilgen «Lenıskaıa kınopravda» fılminde D.Vertov tuńǵysh ret qoldanady.

Belgili qazaqstandyq rejısser V.Tıýlkın : «Men úshin «derekti» keıipkerimniń ómiri asa qyzyqty bolýy óte mańyzdy. Sonda ǵana, tereń ári jan-jaqty túsiný úshin, onyń ishki jan-dúnıesin zertteı bastaımyn. Bolmysyn «jalańashtaýdan» qoryqpaıtyn adamdar men úshin tartymdy. Eger, adam óziniń shyn máninde kim ekendigin moıyndaǵysy kelmese, ózine-ózi «úńile» almasa, ol meni qyzyqtyra almaıdy. Resmı derekti kıno keıipkeriniń jan-dúnıesinen góri, onyń syrtqy beınesi, resmı tulǵasyn jıi kórsetedi» – deıdi. Shyn máninde, keıipkerdiń ekrandyq beınesi tolyq ashylýy úshin avtor onyń ómirimen, tynys-tirshiligimen, arman-oılarymen etene tanys bolýy kerektigi kúni búginge deıin eń qajetti, mańyzdy sharttardyń biri bolyp otyr.