3.2. Bıografııalyq jáne komedııalyq fılmder

Bıografııalyq fılmder

Qazaq kınosynyń tarıhynda bıografııalyq janr «Amangeldi»(1938) fılminen bastalǵanyn atap ótý qajet, alaıda, osy janrdyń naǵyz  aıqyn ashylǵan tusy 1945 jyly ekranǵa shyqqan «Abaı ánderi» fılminen bastalady. Bıografııalyq janrdyń jalǵasy bolyp tabylatyn «Abaı ánderi» (1945) fılminiń ulttyq kınomyz tarıhynda alar erekshe óz orny bar. Bul kezeń qazaq kınoóndirisiniń jeke dara damı bastaǵan tusy. Birikken stýdııalar ortalyǵy (OKS) ydyraǵannan keıin qurylǵan «Almaty» kınostýdııasynyń alǵashqy kórkemsýretti shyǵarmasy «Abaı ánderi» fılmi qazaqtyń uly oıshyly, aǵartýshy, qazaq ádebıetiniń klassıgi Abaı Qunanbaevtyń ómirine arnaldy.  Fılmge senarııdi Muhtar Áýezovtyń ózi jazdy. Rejıssery G.Roshal.

Fılm avtorlary  Abaı beınesin sýretteýde ózindik sheshim taba bilgen.  Uly aqynnyń ekrandaǵy beınesi onyń óz ómirinen alynǵan  derekter arqyly emes, kerisinshe,  Abaıdy qorshaǵan orta sıpaty, dálirek aıtqanda,  ondaǵy jeke adamdar beınesi arqyly beriledi.

Fılm oqıǵasy bastapqyda jas ǵashyqtar Aıdar men Ajar tóńireginde órbitiledi. Eki jastyń sezimderi taptalyp, ámeńgerlikti júzege asyrǵysy kelgen  «ápenbaqar tobyrdyń» ádiletsizdigine Abaı aralasýǵa májbúr. Osylaı bastalǵan keıipker sıpatyn ashý múmkindikteri birte-birte kúrdelenip, daýdyń salmaǵy el aralyq, rýlyq tartysqa ulasady, taǵy da Abaı synaqqa túsedi. Mine, osyndaı ortada aqynnyń barlyq adamı qasıeti, onyń kemeńgerligi ekrannan tabıǵı, nanymdy, ári tartymdy bolyp shyǵady.

Kópshilikke tanymal qazaqtyń talantty akteri Qalıbek Qýanyshbaevtyń oryndaýyndaǵy «Abaı» asa salmaqty, kemeńger, aqyldy, ári oıshyl retinde kórine bildi.

Qazaq kınosy tarıhyndaǵy bıografııalyq janr elýinshi jyldar kezeńinde  zańdy jalǵasyn tabady. 1952 jyly ekranǵa rejısser Efım Dzıgannyń «Jambyl» fılmi shyǵady. Fılmge senarıı jazǵandar – N.Pogodın, Á.Tájibaev. Bul fılmniń ereksheligi - sıýjettik qurylymda Jambyl aqynnyń jastyq shaǵynan qartaıǵan shaǵyna deıingi uzaq ómir joly qamtylǵan. Kópshilik kórinister  aqynnyń shyǵarmalarynyń sıpaty retinde qamtylady.  Basty roldi somdaǵan Sháken Aımanovtyń Jambyl óleńderin oryndaǵan tustarynda  poetıkalyq jyr qudireti aıqyn baıqalady. Jambyl shyǵarmalarynyń sıqyrlyǵyna,  akter oryndaýynyń  sheberligi qosylyp,   ár óleń joldaryndaǵy sıpattalatyn sóz órnekteri «tiri kórinisterge» aınalady. Sháken Aımanovtyń somdaýyndaǵy Jambyl óziniń kemeńgerligimen qashan da halqynyń uly ekendigin umytpaıdy. Ol ómir súrip otyrǵan ortada talaı qoǵamdyq ózgerister bolyp jatyr. Jastyq shaǵy, aqyl toqtatyp eseıgen tustaǵy túıgen tolǵanystary jáne kemeńger qarııa bolǵan kezdegi kórgen-túıgenderi aqynnyń óleńderine arqaý bolady. Jyr alyby atanǵan Jambyldyń sonshalyqty qarapaıymdylyǵy qaıran qaldyrady. Harakter somdaýdaǵy asa tereńdilik tanytqan Sháken Aımanovtyń Jambyl roli qazaq kınosynyń tarıhynda eń úzdik rolderdiń biri bolyp esepteledi.

Qazaq kınosynyń tarıhyndaǵy bıografııalyq janr rejısser Májıt Begalınniń shyǵarmashylyǵynda aıqyn kórinis aldy. Ulttyq kınorejıssýrasynda kásibı mamandanǵan talantty rejısser Májıt Begalınniń úsh birdeı fılmi («Onyń ýaqyty keledi»-1957, «El basyna kún týsa»-1967, «Mánshúk týraly án»-1969) bıografııalyq taqyrypty meńgergen.

«Onyń ýaqyty keledi» (1957j,rej.Májıt Begalın)  fılminiń bas keıipkeri ozyq oıly ortadan bilimmen sýsyndaǵan, qazaqtyń  uly aǵartýshysy , ǵalym-etnograf Shoqan Ýálıhanov.  Kúı atasy Qorqyttan bastap qazaq halqynyń bylaıǵy tarıhyn zerttegen uly ǵalym Shoqan Ýálıhanovtyń (Nurmuhan Jantýrın)  ekrandyq beınesiniń ulttyq kınomyz tarıhynda alar orny erekshe.

«Aqqan juldyzdaı» qas qaǵym sát ómir súrse de, artynda sonshalyq baı mura qaldyryp ketken jas Shoqannyń kınoshyǵarmadaǵy beınesi onyń ómiriniń eń bir eleýli sátterin qamtıdy. Qazaq halqynyń áleýmettik jaǵdaıyn jaqsartýdyń jolynda qolynan kelgen múmkindikterdi paıdalanyp qalýǵa tyrysyp baǵady. Biliminiń, alǵyrlyǵynyń arqasynda Reseı ǵalymdarynyń joǵarǵy qaýymdastyǵy qataryna deıin kóterilgen jas Shoqan óz halqynyń naǵyz patrıoty boldy. Orys patshalyǵymen Shoqan arasyndaǵy qarym-qatynas asa shıelenisken «jasyryn» tartys ústinde qamtylady. Patshalyq Reseıdiń otarshyldyq saıasatyn der kezinde túsingen Shoqannyń jan kúızelisi dramatýrgııalyq utymdy kórinistermen berilgen. Aıaqtan shalǵan kóp kedergige shydamaǵan Shoqan aýylyna qaıtyp keledi.  Qazaqtyń keń dalasy, ashyq aspan astynda at qulaǵynda oınaǵan jigitter.. Shoqannyń «arqasy qozyp, qan qyzýy kóteriledi», bir sátke bar qaıǵysyn umytyp, ózin osy keń dalanyń uly bolǵandyǵyna baqytty sanaıdy.

Komedııalyq fılmder

Kınokomedııa janrynyń kórermen talǵamynyń kóp qyrlylyq tabıǵatyn qanaǵattandyra alatyn ereksheligi basqa janrlarǵa qaraǵanda aıqynyraq bilinedi. Kıno tarıhynyń qalyptasýynda avtorlyq sheshim retine sáıkes komedııanyń  satıralyq, áleýmettik, lırıkalyq, parodııalyq túrleri jiktele bastady. Qazaq kınosynda komedııa janry kórermenniń qalaýlysyna aınaldy desek artyq aıtpaǵandyq bolar edi. Ulttyq kıno tarıhynda komedııa janry  Birikken Kınostýdııalar kezeńinde ekranǵa shyqqan «Aq gúl» (1943j, s.avtorlary-Q.Sıranov,  V.Morozov, rej.E.Aron) fılminen bastaý alady.

Alǵashqy komedııalyq «Aq gúl» fılminiń mazmuny soǵys taqyrybyn janamalaı ǵana qamtıdy, munda basty keıipkerler- aýyl jastary. Qysqa metrajdy komedııalyq fılm túsirý mol jaýapkershilikti qajet etedi. Jańa órkendep kele jatqan qazaq kınosynyń alǵashqy jyldarynda birden komedııalyq fılm túsirý ýaqyt talabymen kelgen qubylys boldy. Soǵys júrip jatqan qıyn kezeńde  tylda tynbaı eńbek etken aýyl adamdarynyń  eńsesin kóterý maqsatynda osyndaı komedııalyq fılmder týdyrý qajet boldy.

Fılm mazmuny qarapaıym ǵana, asa kúrdeli sıýjettik tarmaqtar baıqalmaıdy. Qysqametrajdy shyǵarma kóleminde asa tereń harakterlik sheshim tabylmasa da, «Aq gúl» fılminiń ózindik jetistigin atap ótý qajet. Bul fılmde alǵash ret ulttyq sıpat sarynymen erekshelenetin  komedııalyq keıipkerler paıda boldy (Jaǵypar ata -Serke Qojamqulov, Sábıra-Nursulý Tapalova jáne jigitter-S.Telǵaraev, M.Syzdyqov, T.Esengeldın). Jaǵypar ataıdyń sóz saptaýyndaǵy oınaqylyq, Sábıranyń is-áreketindegi súıkimdilik, qyzǵa ǵashyq bolǵan jigitterdiń (ásirese, kóp jigittiń ishinde Saıfolla Telǵaraevtyń keıipkerin erekshe ataý kerek) minezderindegi qosarlana  júretin ańqaýlyq pen baladaı pák sezimderi-osynyń bári jınaqatala kele, ekranda ózindik sıpaty bar ulttyq  keıipkerlerdiń erekshelikterin basymyraq kórsetip tur.

Jaǵypar ataıdyń erketotaı nemeresi Sábıra atty sulý qyz aýyl jigitteriniń basyn qatyryp, árqaısysyna bir-bir raýshan gúlin syılaıdy. Onyń óz esebi ishinde, aq tústi raýshan gúlder bar jigitke syılanady, al júregi qalaǵan jigitine Sábıra qyzyl tústi gúl syılaıdy. Budan habary joq jigitter árqaısysy óz betinshe máz-máıram. Án aıtylady, qýanyshtary qoıyndaryna sımaǵan olar gúldiń tek ózderine ǵana syılanbaǵanyn kórip, kóńilderi pás bolyp qalady. Jınala kele barlyǵy Sábıradan jaýap kútedi. Mýzykalyq komedııa janrynda túsirilgen «Aq gúl» fılmi kórermenniń kóńilinen shyqty, ondaǵy oryndalatyn Sábıra áni (fılmge mýzykany jazǵan  kompozıtor Oskar Sandler) shyn máninde halyqtyq ánge aınaldy.

Akter oıynynyń ereksheligimen kelgen qazaq kınosyndaǵy komedııa janry  «Shabandoz qyz» (1955j, s.avtorlary-Sh.Qusaınov, V.Abyzov, qoıýshy-rejısser- P.Bogolıýbov) fılminde zańdy jalǵasyn tabady.

Jas jylqyshy Aıdar (K.Qojabekov) men aǵa tabynshy Ǵalııa (L.Abdýkarımova) arasynda mahabbat oty janǵaly biraz ýaqyt bolǵan. Bir-birine sonshalyqty yntyq bolsa da, eki jas arasynda bolymsyz nárseden  únemi túsiniksizdik týyp otyrady. Ekeýiniń de minezderi ótkir, oıyndaǵylaryn jasyra almaıdy, aıtýyn aıtyp qalyp, artynan talaı ókingen jerleri de boldy, biraq, birinshi bolyp  bir de bireýi keshirim suraı almaıdy. Osyndaı bir túsinbestik kezderinde olardyń aralarynda Ańǵarbaı (M.Súrtibaev) paıda bolady. Endigi jerde oqıǵa úsh keıipkerge  baılanysty órbitiledi. Ár keıipkerdiń atqaryp turǵan óz roli bar: Ǵalııa- keń dala tósinde emin-erkin ósken, ótkir minezdi qyz, qanshalyqty Aıdardy jaqsy kórip tursa da, sezimin ashyq bildirýge «jalǵan namysy»  jibermeıdi. K.Qojabekov somdaǵan  Aıdardyń roli fılmde tym salmaqty bolyp shyqqanymen de, akter oıynynyń tabıǵılyǵy jas jigittiń óte sezimtal minez-ereksheligine  sáıkes kelip tur. Fılmdegi komedııalyq sıpattyń basym kópshiligi  talantty akter Múlik Súrtibaev somdaǵan Ańǵarbaı  roli arqyly júzege asyrylǵan deýge bolady. Ańǵarbaı eki jaqty, tipti, bir-birine qarama-qaıshy keletin harakter erekshelikterin aıqyn kórsetedi. Ǵalııany ózine ǵashyq dep qate túsingen Ańǵarbaı biraz kúlkili jaǵdaılarǵa dýshar bolady. Ańqaý Ańǵarbaıdyń ar jaǵynda esh zil joq, alańǵasar, jasqanshaq, keı jaǵdaıda «kózsiz batyr» bolyp ta ketedi. Kishkentaı kúshikten záresi qalmaı qorqatyn Ańǵarbaı,  avtolavkasynan jelmen ushyp ketken ádemi oramalyn aıqasyp júrip  adýyndy  buqanyń múıizinen tartyp ala aldy emes pe! Ǵalııaǵa baılanysty oqıǵanyń oń-terisin ábden jete túsingennen keıin, Ańǵarbaı endigi jerde azamattyq minez kórsetip, eki jastyń qosylýyna dáneker bolady.  Kópshilik epızodtarda  ezý jıdyrmas kúlkili jaǵdaılardyń qoıýlandyrylyp keltirilýinde ótkir satıra elementteri oryn alǵan. Mysal retinde, ásirese akter  Q.Baıseıtov somdaǵan Jurqanyń rolin keltirýge bolady. Bir ǵana Jurqa arqyly osy tıptegi  sheneýnikterdiń óreskel áreketteri úılesimdi ázil-ysqaq túrinde óte sypaıy synalady. Fılmde ulttyq oıyndardyń túrleri, áýezdi mýzyka oryndy paıdalanylǵan.

Birikken stýdııalar kezeńinen bastaý alatyn ulttyq kınokomedııa jarnynyń naǵyz shyńdalǵan tusyn rejısser Sháken Aımanovtyń shyǵarmashylyǵymen tikeleı baılanysta qarastyrýymyz kerek.

Kórermenin mýzyka áleminiń ásem  yrǵaǵyna bóleıtin komedııalyq fılmder qataryna Sháken Aımanovtyń  «Bizdiń súıikti dáriger» (1957j, s.avtory-Ia.Zıskınd) fılmin jatqyzýǵa bolady. Demalys úıiniń bas dárigeri Lavrovtyń (Iý.Pomeranev) alpys jasqa tolý mereı toıyn erekshe atap ótpekshi bolǵan qyzmetkerleri dene shynyqtyrý úıirmesiniń jetekshisi  Bıbigúldiń (R.Ismaılova) usynysymen konert ótkizbekshi bolady. Demalys úıiniń sýretshisi Murat (M.Súrtibaev),  hatshy Ksenııa Pavlovna (V.Starjınskaıa) jáne ánshi Badyrov (E.Serkebaev) Bıbigúldiń bul bastamasyn tolyq qoldaıdy jáne bári jabylyp konerttik baǵdarlamany  uıymdastyrýǵa belsene kirisip ketedi. Olardyń bul áreketterine demalys úıiniń dırektory Fılkın (E.Dıordıev) mysqylmen qaraıdy, sebebi ol artısterdiń aqysyz konert qoıýǵa kelisetindikterine asa sene qoımaıdy. Osyndaı keketken únsiz kedergige kezdesken Bıbigúl men onyń dostary alǵan betterinen taıar emes. Mine, endi olar bir kezde dárigerdiń keńesinde bolyp, osy demalys úıinde birneshe qatar emdelgen belgili-belgili artısterdi konerttik baǵdarlamaǵa qatysýǵa shaqyrý úshin qala aralap ketedi. Osy oraıda Murattyń da, Bıbigúldiń de, ánshi jigit Badyrovtyń da bastarynan talaı kúlkili jaǵdaılar ótedi.  Sıýjettik qurylymǵa konerttik baǵdarlamany negizgi qazyq etip alǵan bul mýzykalyq fılmniń sheshimi de tosyn. Oqıǵa órbitý barysynda kórermen ár artıstpen jeke-jeke tanysýǵa múmkindik alady, olardyń ónerlerin tamashalaıdy. Fılmniń ıdeıasy boıynsha  konerttik baǵdarlama negizgi mazmundyq  tarmaǵy bolyp keletin bul fılmde Qazaqstannyń tanymal ánshileri men sahna juldyzdary óner kórsetedi. Dáriger Lavrov oqıǵaǵa tikeleı aralaspaıdy, alaıda bas keıipker retinde onyń harakterin ashýǵa tóńireginde júrgen  qyzmetkerleri men mereıtoılyq konertke barynsha daıyndalyp jatqan artısterdiń erekshe qarym-qatynastary úlken rol atqaryp tur.

«Bizdiń súıikti dáriger»  fılminde tek konerttik baǵdarlamaǵa ǵana kóńil bólinip qoımaǵan, sonymen qatar,  adamdar arasyndaǵy  qarym-qatynastyń kúrdeli jaqtary da meılinshe tereń ashylady.

Sháken Aımanovtyń  «Taqııaly perishte»(1968, s.avt. Ia.Zıskınd)  fılmi  qazaq kınosy tarıhynda komedııa janrynyń  jan-jaqty ashylǵandyǵynyń  aıqyn mysaly bola alady. Bas keıipker Taılaq, anasy Tananyń qoıǵan atymen «taqııaly perishte» atanady, ápke-jezdeleriniń erkesi, kirpııaz, kópke deıin úılenbeı júrip alady. Balasynyń  tezirek úı bolǵanyn qalaǵan anasy Tana endi qalyńdyq izdeýge ózi tikeleı aralasady. Osy jelige qurylǵan negizgi sıýjettik tarmaq Tananyń, Taılaqtyń minez-erekshelikterin ashýǵa qajetti birqatar qosymsha oqıǵalar arnasynan jınaqtalady. Fılm jeńil ázil, ádemi kórinister jáne mýzykalyq óńdeý ádisterinen qurastyrylǵan. Búgingi kún kórermenderi úshin fılmdegi kórinistik qatar  alpysynshy-jetpisinshi jyldar tusyndaǵy Almatynyń kóshelerinen, ásem tabıǵatynan eskertkish retinde qabyldanady. Panoramalyq sıpattaǵy kadrlar kóptep kezdesedi jáne ol mýzykalyq  dybystyq qatarmen oryndy órnektelgen. Fılmge mýzykany jazǵan kompozıtor Aleksandr Zaepın.