Maqala
«Qazaq kınosynyń tarıhy» (III.3.1)
III. Qazaq kıno óneriniń janrlyq túrlenýi (1960-1970 jj.) III.1. Tarıhı-revolıýııalyq jáne Uly Otan soǵysy taqyrybyndaǵy fılmder
Bólim: Kıno
Datasy: 15.02.2017
Avtory: QAZAQ KINOSY
Maqala
«Qazaq kınosynyń tarıhy» (III.3.1)
III. Qazaq kıno óneriniń janrlyq túrlenýi (1960-1970 jj.) III.1. Tarıhı-revolıýııalyq jáne Uly Otan soǵysy taqyrybyndaǵy fılmder
Bólim: Kıno
Datasy: 15.02.2017
Avtory: QAZAQ KINOSY
«Qazaq kınosynyń tarıhy» (III.3.1)

Gúljan NAÝRYZBEKOVA

T.Júrgenov atyndaǵy QazUÓA professory, kınotanýshy


3.1.  Tarıhı-revolıýııalyq jáne Uly Otan soǵysy taqyrybyndaǵy fılmder

Ulttyq kıno ónerimizdiń damýynyń bastapqy kezeńindegi alǵashqy kórkemsýretti fılmderdiń taqyryp aıasy el ómirindegi ótpeli tarıhı kezeńder men  tarıhı tulǵalar ómirinen alynǵan bıografııalyq derekterge negizdeldi.

Qazaq kınosy  shejiresinde  tarıhı jáne bıografııalyq janrdaǵy ekrandyq shyǵarmalar  «Amangeldi» (1938j,rej.M.Levın) fılminen bastaý alady.  1916 jyly taptyq jáne ulttyq ezýshiliktiń, soǵysqa degen óshpendiliktiń kúsheıýi ult-azattyq kóterilisiniń birden-bir sebepkeri boldy. Kóterilistiń shyǵýyna basty qozǵaýshy kúsh bolǵan faktorlar -  áleýmettik-ekonomıkalyq jáne saıası sıpattaǵy qubylystar. «Amangeldi» fılminiń alǵashqy kadrlarynan 1916-jylǵy oqıǵaǵa kirispe retinde kóterilistiń sebepkeri bolǵan «qara tizim» harakterıstıkasy ashylady. Baı-shonjarlardyń ózara sybyr-kúbirinen qara jumysqa alynýǵa tıis aýyl qazaqtarynyń tizimin saralap jatqandyǵy belgili boldy. Dál osy tustan bas keıipker birden oqıǵaǵa engiziledi.

Qazaqstandaǵy ult-azattyq kóterilisiniń  belgili qolbasshylarynyń biri bolǵan  Amangeldi Imanov beınesin ekranda kórsetý arqyly qazaq halqy ómirindegi  tutas bir kezeń qamtylady. Tarıhı qujattarǵa júginsek, azamat soǵysy jyldarynda Qazaqstan terrıtorııasynyń ár jerinen burq etip kóterilip qalyp jatqan ult-azattyq kóterilistiń eń qýattysy Amangeldi basqarǵan Torǵaı óńirindegi kóterilis boldy, bastapqyda júzdep, keıinirek ústi-ústine qosyla bastaǵan jaýyngerlerdiń sany birte-birte asa jyldam qarqynmen eseleı túsedi.  Kóterilistiń eń shyrqaý tusynda Amangeldi sarbazdarynyń sany 50 myńnan asyp jyǵylatyn boldy. Talantty áskerı qolbasshy retinde Amangeldi qol astyndaǵy jaýyngerlerdi ondyqqa, júzdikke, myńdyqqa bólip,  júıeli ári tártipti túrde  tııanaqty áskerı organızm quraıdy.

Ómirde bolǵan keıipkerdiń obrazyn jasaý kınematografıstik tásilder arqyly júzege asyrylady. Fılm basynan sońyna deıin  tek bir ǵana Amangeldi beınesi arqyly  qoǵamdaǵy  ózgerister evolıýııasyn da baıqaý múmkin boldy.  Ult-azattyq kóterilisiniń mańyzy men halyq ómirindegi bolyp jatqan ózgerister Amangeldi kózimen, onyń baǵalaýymen jetkiziledi.

«Amangeldi» fılminen keıin tarıhı-revolıýııalyq taqyryp  «Almaty» kınostýdııasynda 1954 jyly túsirilgen «Dala qyzy» fılminde kórinis tapty. Bul fılm - Sháken Aımanovtyń ekinshi rejısserlyq jumysy.  Fılmge arqaý bolǵan taqyryp – jıyrmasynshy jyldar tusynda qazaq dalasyna kelgen jańalyq – revolıýııa jańǵyryǵy nátıjesinde qazaq áıeliniń bas bostandyǵyna ıe bolýy. Bas keıipkerdiń jańa ómirge degen kózqarasy onyń bilimge umtylýy arqyly kórnekti ǵalym dárejesine deıin jetýi satylaı kórsetiledi jáne sol arqyly jańa ortada jeke adam harakteriniń  qalyptasýyn sıpattaý basty maqsat retinde qoıylady.

«Dala qyzy» fılminiń kompozıııalyq  qurylymyndaǵy keıipkerlik tartys júıesi  bir adam taǵdyrynyń  ómir jolyndaǵy ár kezeńinde  qalaı ózgergendigi tóńireginde órbitiledi. Osy turǵydan alǵanda  ekinshi plandaǵy keıipkerlerdiń atqarar roli asa mańyzdy bolyp tur. Aqtanbaı baıdyń (Elýbaı Ómirzaqov) esiginde  jalshy bolyp júrgen jetim-qyz Nurjamaldyń (S.Nazarova) basy saýdaǵa túsip, Malbaǵarǵa satylǵan tusy Keńes úkimetiniń endi ǵana ornaǵan alǵashqy jyldaryna sáıkes keldi. Malyn, baılyǵyn shet elge alyp shyǵýǵa nıet qylǵan Aqtanbaıǵa jol kórsetýge tıis bolǵan Malbaǵar Nurjamaldy alýǵa kelisimin beredi. Shekaraǵa jaqyndaǵan tusta Nurjamaldyń jalbarynǵan sózderine júregi jibigen Malbaǵar ony bosatýǵa bel baılaıdy,  kópshiliktiń kózin ala bere, Nurjamaldyń baılanǵan qoldaryn sheship, taý-tastyń arasymen  qashyryp  jiberedi. Aqtanbaı aýyly báribir oılaǵandaryna jete almady, taý arasynda olardy qyzyl ásker  otrıady qamaýǵa alady. Arada kóp jyldar ótedi, keshegi jetim qyz endi mamandanǵan dáriger bolyp  týǵan jerine qaıta oralady. Medıına ınstıtýtyn bitirgen Nurjamal (Z.Sháripova) aýyl adamdaryn emdeýmen ǵana shektelmeıdi, ol sonymen qatar, taý jaqtaýlarynda ósetin ár túrli shıpaly shópterdiń qasıetterin zertteýmen shuǵyldana bastaıdy. Kóp jylǵy izdenisteri jemisti bolyp, soǵys aıaqtalǵan alǵashqy jyldarda Nurjamal ǵalym-maman retinde Almatyǵa  qyzmetke shaqyrylady. Sháken Aımanovtyń «Dala qyzy» fılmindegi  bir keıipkerdiń ómir jolyn baqylaý nátıjesinde harakterlik ózgeris satylaryn fılm kompozıııasynan tolyq dárejede kórýge múmkindik boldy. Fılmge  Kapan Badyrov, Nurmuhan Jantýrın sııaqty tanymal akterlar túsken.

Elýinshi jyldar tusynda revolıýııa taqyrybyn ádebı shyǵarmadan ekrandalǵan fılmder arqyly ashýdyń úzdik mysaly  1957 jyly ekranǵa shyqqan  «Botagóz» fılmi bola alady. Belgili jazýshy Sábıt Muqanovtyń shyǵarmasy boıynsha túsirilgen  «Botagóz» fılminde  ádebı nusqada kezdesetin keıipkerler álemi esh ózgeriske ushyramaı, sol qalpynda tutas saqtalǵan.

Jas kezinen basyna is túsip, Itbaı baıdyń «shapaǵatynan» táýeldi bolyp qalǵan Botagóz  biraz qyspaq kóredi. Buǵan qolqa salyp, kóńilin bildirgen baıdyń betin qaıtarǵan Botagóz óz aýylynyń adamdaryna Itbaıdyń yzǵaryn tóndirgenin bilmeı de qalady. Búkil aýyl aýyr jumysqa qýǵyndalady. Aýyldastary, árıne, Botagózdi kinálaıdy. Bir jaǵynan Itbaı, ekinshi jaǵynan muny qarǵaǵan aýyldastary - Botagóz ábden qınalady. Sonda da ol esh moıymaıdy, onyń júregin jylytatyn qudyret- Asqarǵa degen mahabbat sezimi.  Askar (E.Daýlbaev) revolıýıoner retinde tanylyp, jazyqsyzdan-jazyqsyz aıdalyp ketedi, túrmeden qashyp shyǵyp Amantaı (Y.Noǵaıbaev) otrıadyna qosylǵan shaqtan Botagóz ekeýiniń ómir joly birge ótedi.

Bul fılmde revolıýııa taqyryby janamalaı qamtylǵan. Bolǵan oqıǵanyń naqtylyǵynan góri,  oqıǵaǵa keıipkerlerdiń kózqarasy arqyly beriletin saralaý, sol arqyly qoǵamdaǵy  ózgeristerge baǵa berý sııaqty qubylystar basymyraq baıqalady. Negizgi oqıǵalyq tarmaqtar ádebı nusqadan alshaqtamasa da, ekrandyq shyǵarma varıantynda bas keıipkerlerdiń minez erekshelikteri biraz ózgeristerge ushyraǵan. Eger  romandaǵy Botagóz minezi ótkir, qaısarlyǵy basym bolsa, fılmdegi Botagóz (G.Ismaılova) áldeqaıda názikteý, jany tym jaraly keıipker bolyp otyr. Alekseı Kýlakovtyń (V.Kýzneov) beınesi romandaǵydan áldeqaıda  kúrdeli bolyp shyqqan. Ekrandyq keıipker minezindegi erekshelikter onyń  orta sıpatynan táýeldiliginde bolyp otyr. Al, bul táýeldilik oqıǵa dınamıkasynyń ózgerýine baılanysty san qubylyp otyrady. Osyndaı ózgeristerge Itbaı da, Botagóz de, Asqar men Amantaı da, Lıza jáne Alekseı de qamtylǵan.

1966 jyly  revolıýııa taqyrybyn negizge alǵan rejısser Abdolla Qarsaqbaevtyń  «Qıly kezeń» atty  kórkemsýretti fılmi ekranǵa  shyǵady. Bul shyǵarmada 1918 jyldyń oqıǵasy baıandalady.  Jıyrmasynshy jyldar - Qazaqstan jerinen jańa ókimet qyspaǵyna shydamaǵan baı jáne orta sharýalar shet elge ótip ketip jatqan alasapyran kezeń edi. Qyzyl komıssar Toqtar Baıtenov chekıster otrıadymen qashyp jatqan  toptardy shekara tusynan ustap qalýǵa jedel tapsyrma alady.  Qazaq eliniń  basyna túsken sol bir qıly kezeń jyldarynda eki tap ókilderiniń arasyndaǵy tartys dramalyq shegine jete meılinshe shynaıy sýrettelgen. Fılm oqıǵasy óte jyldam qarqynmen damıdy. Basty rolderde Y.Noǵaıbaev, A.Shamıev, A.Áshimov, Á.Moldabekov, N.Yqtymbaev, Q.Jandarbekov.

Sháken Aımanovtyń  eń sońǵy  ekrandyq shyǵarmasy «Atamannyń aqyry» (1970j) kórkemsýretti fılmi qazaq kınosynyń atalyp otyrǵan kezeńinde tarıhı-bıografııalyq janrdy odan ári jalǵastyrady. Senarıı avtorlary - A.Mıhalkov-Konchalovskıı, E.Tropının. Fılm oqıǵasy azamat soǵysy kezeńin qamtıdy jáne tarıhı derekterge negizdelgen.

Aq gvardııashylardyń ataman Dýtov basqarǵan otrıadynyń Qazaqstanǵa shabýylynyń aldyn alýdaǵy sovet chekısteriniń erligine arnalǵan. Oqıǵa Qazaqstan jáne Qytaı terrıtorııasynda ótedi. Basty sıýjettik tarmaq kapıtan Chadıarovtyń  tóńireginde órbitiledi. Kınoshyǵarma janrynyń tarıhı taqyrypqa tolyq sáıkestiligi «Atamannyń aqyry» fılminiń úlken jeńisi deýge bolady. «Kúrdeli sıýjettik detektıv» janrynda túsirilgen bul fılmniń ekrandyq shyǵarma zańdylyqtardyń belgilerin tolyq saqtap, kásibı deńgeıge kóterilgendigin aıtý kerek. Tarıhı oqıǵa negizine súıengenimen de, rejısser tarapynan jeke keıipkeriniń ishki dúnıesindegi tereńdik arqyly sıýjettik tarmaqqa boıaý berýiniń mánisi - óz keıipkerleriniń ártúrli ómir jaǵdaıyndaǵy minezindegi erekshelikterdiń ashylý múmkindikterin kórsetý edi, sol arqyly derekti materıalǵa kórkemdik sheshim engizý. Sol sebepten de shyǵar, «Atamannyń aqyry» fılmindegi  tutas rıtm  jeke epızodtardyń erekshelikterimen tabıǵı úılesimdilik tapqan.

Basty rolderde – A. Áshimov, V.Avdıýshko, G.Iýdın, Iý.Saranev, V.Strjelchık, N.Jantórın, N.Yqtymbaev, A.Eleýova, Z.Setekov, O.Lı.

Fılm 1972 jyly Qazaq SSR Memlekettik syılyǵyna ıe bolady. Qazaq SSR Memlekettik syılyǵynyń ıegeri degen ataq basty roldi somdaǵany úshin akter Asanáli Áshimovke, senarıı avtorlary A.Mıhalkov-Konchalovskıı men  E.Tropınınge beriledi.

Tarıhı-bıografııalyq janrdaǵy rejısser Abdolla Qarsaqbaevtyń «Bizdiń Ǵanı» (1972j, s.avt.L.Tolstoı, oper. Á.Kasteev) fılmi  azamat soǵysy jyldaryndaǵy oqıǵalardy qamtıdy. Fılmge belgili qoǵam qaıratkeri Ǵanı Muratbaevtyń ómirindegi eki kezeńdik oqıǵa jıyntyǵy negiz bolǵan.

Basty rolderde - Quman Tastanbekov, A.Lısıanskaıa, A.Zolotnıkıı, K.Qojabekov, E.Krasavev, A.Kenjeev, M.Ótekeshova, Z.Mendıbaev.

Tarıhı-revolıýııalyq taqyryp rejısser Májıt Begalınniń «Otqa oranǵan Oral» (1975) fılminde jalǵasady. Májıt Begalın fılmderine tán bir erekshelik, qaı kezeń sıpaty fılmge negiz bolsa, sol ýaqyttyń ekrandaǵy kórinisi týyndynyń ón boıynan jańǵyryp turady. Ár epızod, ár keıipker meılinshe naqtylanyp, zaman sıpaty asa shynaıylyqpen beriledi. «Otqa oranǵan Oral» fılminde Qazaqstan tarıhyndaǵy eleýli kúnderdiń biri - Denıkın men Kolchak armııasynyń basqynshylyǵynan Oral qalasyn 70 kún boıy qorǵap turǵan qyzyl áskerlerdiń erligi jaıynda aıtylady.

Bul fılmniń ekranǵa barar joly aýyr boldy.  Shyǵarmaǵa tańdalǵan taqyryptyń asa mańyzdylyǵyna  oraı Ortalyq ókimet tarapynan bul jobaǵa óte zor ynta aýdarylady. Fılmdi túsirý barysynda «Mosfılm» kınostýdııasynan massovkaǵa arnalǵan  arnaıy kavalerııa qamtylady. Fılm aıaqtalǵan tusta qabyldaý komıssııasy birneshe dúrkin qaıtaryp, bolymsyz jerlerden kemshilik taýyp jatty. Kóp ózgertýler engizile kele, aqyr sońynda bastapqy senarıı baǵytynan aýytqyp ketken jaǵdaı baıqalady. Fılm kompozıııasynda kezdesip qalyp jatqan kemshilikterge qaramastan, «Otqa oranǵan Oral» fılmin qazaq kınosynyń tarıhı-revolıýııalyq taqyrybyna ózindik úles qosqan fılm dep baǵalaýǵa bolady.

 

Uly Otan  soǵysy taqyrybyndaǵy fılmder

Alpysynshy-jetpisinshi jyldar tusynda qazaq kınosynyń tarıhynda ár túrli taqyrypty meńgerý  jáne  janrlyq túrlený qubylysy keń etek jaıdy. Eger jańa zaman jáne zamandas taqyryby turǵysynda qamtylǵan  fılmderdiń kórkemdik deńgeıi áli de bolsa  bir jaqty ıllıýstratıvtik sýretteý aýmaǵynan shyǵa almaı jatqan bolsa, osy kezeńde ekranǵa shyqqan Uly Otan soǵysy taqyrybyndaǵy fılmderdiń kórkemdik deńgeıi ulttyq kınomyzdy jańa deńgeıge kótere aldy.  «Ana týraly ańyz» (1963, rej.A.Karpov, s.avt. A.Tashenov), «Atameken» (1966, rej.Sh.Aımanov, s.avt.O.Súleımenov) fılmderi osynyń dáleli bola alady.

«Ana týraly ańyz» fılminde ómirdiń boıaýsyz shyn kórinisteri oryn alǵan. Kıno tiliniń sýretteý zańdylyqtary turǵysynan kezdesip jatqan keıbir bolymsyz ǵana kemshilikteri  tutas fılm qurylymyndaǵy tereńdik jáne sonshalyqty tabıǵı úılesim tapqan orta jáne keıipker atmosferasynda  múldem kózge kórinbesteı bilinbeı ketedi.  Fılmge taqyryp bolyp otyrǵan oqıǵa – qarapaıym ananyń (Ámına Ómirzaqova)  ómiri, onyń jalǵyz balasyna degen analyq zor mahabbaty. On jetige endi ǵana tolǵan balǵyn bozbala Asanyn soǵysqa attandyryp, endi kún saıyn  balasynan hat-habar kútken ananyń  jan kúızelisi kórermendi sonshalyqty tebirentedi. Ananyń beınesi arqyly soǵys jyldarynyń aýyr sıpaty berilgen. Kún saıyn bireý emes, birneshe «qara qaǵaz»  jetkizip, aýyr amanattyń habarshysy bolýǵa májbúr bolǵan ana aýyldastarynyń qaıǵylaryna qabyrǵasy qaıysyp, múldem tunjyraı túsedi. Pochta tasıtyn sómkesin arqalap, aýyl kóshesimen kele jatqan oǵan ár úı aldynan úmitpen qaraǵan qanshama kózder jáýdirep artynda qalyp jatyr. Hat kútkender qanshama, qaraly habar alyp jatqandar da az emes....aýyr kezeń, aýyr taǵdyrlar. Osynyń bárin kórip júrgen ana belin bekem býyp, qaırattana túsedi.

Fılmniń ón boıynda óte áserli epızodtar barshylyq. Mysal retinde myna bir epızodty alýǵa bolady. ...Ortalyqtaǵy kontorǵa aıaǵyn ilbı basyp  ana áreń kele jatyr. Jol-jónekeı kezdeskender onyń bireýge  qaraly habar ákele jatqanyn birden sezip qalyp jatyr, pendemisiń degen, áıteýir ózderiniń aýlasyna burylmaı ótip ketkenine qýanatyn da sııaqty...Kontorǵa qaraı týra ótkeninen  aýyl adamdary hatshy shaldyń úıine qaraly qaǵaz kelgenin birden sezdi. Ana aıaǵyn ilbı basyp, kontordyń aldynda biraz kibirtiktep qaldy..., qınala-qınala esikti zilmen áreń ashty.  Hatshy shal kúndegisindeı jumys basty bolyp otyr eken. Ananyń kelgenin kórip, ol qýana beri qaraı jyljıdy... Ana bolsa, oǵan tik qaraı almaı, kózin alyp qashady. Stolynyń janyna jaqyndap, sál jymıǵandaı shyraı bildirdi... Sómkesinen býdaq-býdaq gazetterdi shyǵara bastady, hatshy shal olardy aýdarystyryp jatyr, arasynan áldene izdegendeı syńaıy bar. Ana úreıli ekendigin sezdirgisi kelmeı, bóten bireýdiń úsh buryshty hatyn shaldyń qolyna ustata saldy.  Shal úlken úmitpen hattyń adresin oqyp edi, basqa bireýdiki bolǵanyna sonshalyqty qynjyldy, alaıda, onysyn sezdirgisi kelmeı anaǵa qaljyńdap qoıady. Baǵanadan sonshalyqty ábirjigen ananyń myna túrinen onyń ózi-aq bir sumdyqtyń shet-jaǵasyn sezingendeı, biraq, sengisi kelmeıdi, qaraly habar estý sátin sál de bolsa yǵystyra turmaqshy ... baıǵus shaldyń bul jaǵdaıyn ana da sezdi, biraq  qara qaǵazdy qolyna ustatýǵa dáti barar emes...Ana bir sátke shaldyń betine qadala qarap, endi aıta bereıin degende, basy aınalyp, kózi qaraýytyp qulap bara jatty... shal ony demep qaldy, endi ekeýi oryndyqta qatar otyr... «sharshap júrgenińdi bilem, azyraq demińdi al, men saǵan shaı demdep jibereıin» -, dep shal basqa bólmege kirip ketedi. Osy bir qas-qaǵym sátti paıdalanǵan ana qaraly hatty stol ústine qoıa salyp, syrtqa atyp shyǵady. Shal bolsa, bárin túsindi, ekinshi bólmede qolyndaǵy sháınegin solǵyn ǵana ustap, oryndyqta sharasyzdyqtan basy tómen salbyryp otyra berdi..otyra berdi, ol úshin ómirdiń máni bir sátte joq bolǵandaı. Bergi bólmege qaıta kirgen shaldyń  kózi stol ústinde «muzdaı» bolyp jatqan qaraly qaǵazǵa túsedi...

Bul almasyp jatqan kadrlardyń  áserli shyqqany sonshalyq, kórermen úshin soǵys jyldarynyń aýyr salmaǵy aıqyn seziledi.  Fılmniń úlken jetistiginiń biri - ananyń rolin somdaǵan Ámına Ómirzaqovanyń akterlyq sheberligi.  Aktrısa somdaǵan ana beınesi – adamı qasıetterdiń eń úlgili sıpattaryn jınaqtaǵan keıipker bolyp otyr. Qasiretke moıymaı, qaıratty minez kórsetken ana soǵys jyldaryndaǵy  rýhanı azap ortasynda júrgen adamnyń beınesin shynaıy jetkize bildi. Bul fılmde soǵys alańynan aıqyn kórsetiletin atys-shabys elementteri joq, alaıda, soǵystyń aýyr sıpaty tyl adamdarynyń  tirshiligi arqyly sonshalyqty shynaıy berilgen. Ana sol adamdardyń jınaqtalǵan beınesi, ár úıge qaraly habar jetkizý jas qyzdardyń shamasynan tys qalyp jatqanda, sol poshtashynyń sómkesin bul kóterýge májbúr bolady. Endigi jerde ár úıdiń qazasy munyń qazasy, ár úıdegi joqtaý munyń joqtaýy... Ámına Ómirzaqova  óziniń keıipkeri minezindegi, onyń ishki jan-dúnıesindegi ózgeristi dál taba bilgen. Akter oıynynyń sheberligi nátıjesinde fılmdegi bir ǵana keıipkerdiń taǵdyry, onyń jan tebirenisi arqyly tutas halyqtyq sıpat alǵan qubylysty baqylaýǵa múmkindik bar.

«Ana týraly ańyz» fılmin kórermen de, kıno salasyndaǵy mamandar da asa joǵary baǵalady,  1966 jyly bul fılm Qazaq SSR Memlekettik syılyǵyn ıelenedi, qoıýshy-rejısser A.Karpov, fılmniń operatory A.Ashrapov jáne bas roldi somdaǵan Á.Ómirzaqova da Memlekettik syılyqtyń ıegeri atanady. 1964 jyly Lenıngrad qalasynda ótken Birinshi Búkilodaqtyq kınofestıvalda  Ámına Ómirzaqova eń úzdik áıel beınesi úshin degen júldeni jeńip alady. 1964 jyly «Ana týraly ańyz» fılmi  Karlovy Vary (Chehoslovakııa) qalasynda ótken Halyqaralyq kınofestıvalǵa qatysady jáne  arnaıy dıplomdy ıelenedi.

Qazaq kınosynyń altyn qoryna engen       Sháken Aımanovtyń «Atameken» (1966, s.avt.O.Súleımenov) fılmi soǵys taqyrybyn janamalaı qamtyǵanymen de,  taqyryp ashý múmkindigi jaǵynan ulttyq rejıssýra deńgeıin jańa satyǵa kótergen qundy shyǵarma retinde asa joǵary baǵalanady. Oljas Súleımenovtyń senarııi boıynsha túsirilgen «Atameken» fılmi  kınoshyǵarma qurylymyna poetıkalyq saryn engizý ádisiniń  sátti mysaly bola alady.  Fılmge taqyryp bolyp otyrǵan oqıǵa soǵysta  qaza taýyp, Lenıngrad qalasynyń mańynda jerlengen qazaq jaýyngeriniń súıegin eline  qaıtarǵysy kelgen onyń ákesi men  balasynyń basynan ótkenderi men tebirenis-tolǵanystary. Bas keıipkerler - atasy men nemeresi alys jolǵa shyǵady. Jol-jónekeı olar basqa adamdarmen tanysady, aralasady. Keıipkerlerdiń ózara áńgimesi barysynda kórermen  ulttyq tanym, qazaqı tárbıe tóńireginde biraz málimetter alyp otyrady. Jerine, eline degen súıispenshilik sezimi keıipkerler áreketteri arqyly bir ǵana aýyl, bir ǵana el, bir ǵana ult sheńberinen shyǵyp, jalpy adamzattyq maǵynaǵa ıe bolady. On tórt jastaǵy Baıan (Murat Ahmadıev) joldaǵy kezdesken adamdarmen óte tez til tabysady, ár nársege eliktegish, tabıǵatynan elgezek. Onyń atasy (Elýbaı Ómirzaqov) ulttyq  salt, qazaqy dástúrdi qatal saqtaıtyn adam retinde nemeresiniń orystarmen tez ortaq til taýyp,  aralasyp ketkenine asa kóńili tola qoımaıdy. Ózin aýlaqtaý ustap, Baıanǵa únemi eskertý jasap otyrady.  Tabıǵatynan sonshalyqty qytymyr emes qart adam jol boıynda biraz adamdarmen  (sheshen shal, professor) aralasyp, ózi úshin ómirdiń basqa qyr-syryn endi ashqandaı bolady.  Baıan da osy sapar barysynda «Otan» degen uǵymnyń qanshalyqty mańyzdy ekendigine endi kóz jetkizgendeı áserde qalady.  Baıannyń ákesi jerlengen  orys derevnıasyna jetkende ol óziniń qatarlasy orys balamen tanysady, onyń da ákesi soǵysta qaza bolǵan jáne ol basqa jaqta jerlengen eken. Ár jaqta, ár elde qalyp qoıǵan soǵys ardagerleriniń ańsaǵany bir ǵana otanǵa degen súıispenshilik, sol otandy jaýdan qorǵaý boldy. Osyny túsingen atasy men Baıan elderine  basqa kózqaraspen qaıtady. Bas keıipkerlerdiń ishki tebirenisterin dálirek sezinýge múmkindik berip turǵan iri plandar, tabıǵı kórinistik qatar – osynyń bári fılmdegi fılosofııalyq mazmundy asa tereńdetýge sebep bolyp tur.

«Atameken» fılmi Dýshanbe qalasynda ótken Ortalyq Azııa elderi  fılmderiniń konkýrsynda (1967j)  óte joǵarǵy baǵaǵa ıe bolyp, «Gornyı hrýstal» júldesin ıelenedi.

 

 Májıt Begalınniń soǵys taqyrybyndaǵy fılmderi

Qazaq kınosy tarıhynda soǵys taqyrybynyń meńgerilý deńgeıine rejısser Májıt Begalınniń úlesi aıtarlyqtaı boldy. Rejısserdyń tarıhı taqyryptaǵy fılmderiniń ereksheligi -  belgili bir qaıratker nemese el tarıhynda eleýli iz qaldyrǵan halqyna tanymal adamdardy fılmderine keıipker ete otyryp, olardyń ómirin sýretteıtin bıografııalyq tarmaq arqyly janrlar  úılesimdiligin meńgergendigi bolyp otyr. Uly tulǵalar arqyly bıografııalyq fılm dástúrin  soǵys taqyrybyna da úılestire bilgen Májıt Begalınniń Shoqan beınesinen keıingi  ekrandyq keıipkeri aty ańyzǵa aınalǵan Baýyrjan Momyshuly boldy.

Ózi jaýynger bolyp Uly Otan soǵysyna qatynasqan, jaraly bolyp elge oralǵan soǵys ardageri Májıt Begalın  kınodaǵy shyǵarmashylyq jolynda soǵys taqyrybyna jıi oralatyndyǵyn sol kezeńde óz basynan ótken oqıǵalardyń esteliginiń áserinen deıdi. Maıdandastary aldynda, soǵys dalasynda qaza bolǵan 350 myńnan astam qandastarynyń janqııarlyq erligi aldynda ol qazaqtyń batyl da batyr jaýyngeriniń ekrandyq beınesin jasaýdy armandady, sol oıyn júzege asyrýdy maqsat etti. Soǵys aıaqtalǵannan keıingi alǵashqy jyldarda  VGIK-tiń sońǵy kýrsynda oqyp júrgen Májıt Begalın S.Bondarchýk, Ia.Segel, G.Chýhraılarmen aralasa júrip, soǵys taqyrybyndaǵy oılaryn  birtindep jetildire bastaıdy.

Uly Otan soǵysy taqyrybyndaǵy  alǵashqy fılmine senarııdi  Májıt Begalın  dramatýrg Vasılıı Solovevpen birlestikte jazady, 1967 jyly ekranǵa «El basyna kún týsa» fılmi shyǵady. Bul fılmge negiz bolǵan ádebı nusqa Keńes Odaǵynyń batyry Baýyrjan Momyshulynyń   kitaby. Soǵys taqyrybyn ashýdyń ózindik ereksheligi rejısser tarapynan tabylǵan tosyn ádis boldy, munda  bar-joǵy tórt kúnniń oqıǵasy qamtylady. Áıgili Panfılov dıvızııasynyń quramynda bolǵan Baýyrjan Momyshulynyń batalonyna Volokolam tas jolyn tórt kún boıy jaý tankterin jibermeı ustap turýǵa tapsyrma berilgen edi. Osy tórt kúndik shaıqasta erlik kórsetken jaýyngerlerdiń is-áreketteri arqyly fılmge mazmundyq sıpat berilgen jáne sol  arqyly tutas taqyryptyń ıdeıasy ashylady, keıipkerdiń minez-ereksheligi de osy tórt kúndik oqıǵa jelisimen órnekteledi.

Májıt Begalın shyǵarmashylyǵynda soǵys taqyrybyndaǵy tarıhı-bıografııalyq fılmniń kelesi keıipkeri  Keńes Odaǵynyń batyry, búldirshindeı jas qazaq qyzy Mánshúk Mámetova boldy. Rejısserdiń «Mánshúk týraly án» fılmi ekranǵa 1969 jyly shyqty. Joǵaryda atalyp ótken «El basyna kún týsa» fılmindegi oqıǵa tarmaqtaryn qurastyrý ádisi bul fılmde de  oryn alǵan. «Mánshúk týraly án» fılmine Mánshúk ómirindegi eń sońǵy qaza tabar kúni ótken oqıǵalar negizge alynady. Fılmge senarııdi Andron Mıhalkov-Konchalovskıı jazdy, basty roldi somdaǵan –  Natalıa Orynbasarova.

Ónerge  asa tyńǵylyqty daıyndyqpen kelgen rejısser Májıt Begalınniń fılmderi  joǵary professıonalızmimen erekshelenedi. «El basyna kún týsa», «Mánshúk týraly án» fılmderindegi ýaqyt kelbetin tek sol soǵysty óz kózimen kórip, qan maıdan ortasynda bolǵan adam ǵana jetkilikti dárejede shynaıy sýretteı alady. Májıt Begalınniń fılmderi osynyń aıqyn dáleli.


 «Qazaq kınosynyń tarıhy» (oqýlyq)

QR Bilim jáne ǵylym mınıstrligi, T.Júrgenov atyndaǵy QazUÓA,

B.R.Nógerbek, G.Q.Naýryzbekova, N.R. Muqysheva – Almaty: IzdatMarket, 2005.