Maqala / #stýdentSózi
Omar Qıqymov: «Syrǵalym» telehıkaıasynan keıin Jantóre esimdi balalar ómirge kele bastady
Bólim: Kıno
Datasy: 16.05.2017
Avtory: Жансая Зейнелғабетова
Maqala
Omar Qıqymov: «Syrǵalym» telehıkaıasynan keıin Jantóre esimdi balalar ómirge kele bastady
Kıno jáne teatr akteri, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Omar Qıqymovpen suhbat.
Bólim: Kıno
Datasy: 16.05.2017
Avtory: Жансая Зейнелғабетова
Omar Qıqymov: «Syrǵalym» telehıkaıasynan keıin Jantóre esimdi balalar ómirge kele bastady

Omar aǵa, jalpy, óner degen qıyn jol. Onyń ishinde akterlik jan-jaqty bolýdy, besaspap bolýdy talap etetin ónerdiń eń qıyn túriniń biri dep oılaımyn. Bul salaǵa qalaı keldińiz? Bala kezden «akter bolsam» dep armandap pa edińiz?

Iá, shynymen ónerge kezdeısoq kelgem joq. Men 4-synyptan bastap sahnaǵa shyǵyp, sketch oqyp júrdim. Onyń ústine, sol kezderi halyqtyń, otbasymnyń da óner adamdaryna degen kózqarasy erekshe bolatyn. Qurmetpen qaraıtyn. Bul bir. Ekinshiden, maǵan qatty áser etken «Qyz jibek» fılmi boldy. Sol jyldary shyqqan «Qyz jibek» fılmi negizinen, kóp balaǵa oı salyp, áser etti desem de bolady. Ol kezde aýylda klýb degen bolatyn. Jan-jaqtan, Qyrǵyzstannan, Qazaqstannyń oblystarynan teatrlar kelip, spektakl qoıatyn. Biz ony kórip óstik. Osynyń bári áser etip, akterlik jolǵa tústim.

Sizge ról usynylǵan sátte qanshalyqty talǵampazsyz? Kóńilińizden shyqpaǵan rólden bas tartatyn kezderińiz bola ma?

Róldiń bári birdeı keremet, shedevr bola bermeıdi. Ról degen nárse, seniń bir jaqynyń sııaqty, syrlasyń sııaqty, ishten shyqqan balań sııaqty bolýy kerek. Árıne, unamaıtyn, bir nárse jetispeı turatyn kezderi bolady. Biraq, bas tarta almaısyń.

Siz sonaý 80-jyldan bastap M.Áýezov teatrynda eńbek etip kelesiz. Sondaı-aq, biz sizdi kıno akteri retinde de jaqsy tanımyz. Sonyń ishinde, kópshilik súıip kórgen «Syrǵalym» telehıkaıasyndaǵy Jantóreniń róli jaıly aıta ótseńiz. Ózińizdiń bir bergen suhbatyńyzda bul róldi eń súıikti rólińizge jatqyzatyndyǵyńyzdy aıtypsyz. Bunyń sebebi men úshin qyzyqty bolyp tur...

Shynymen de, «Syrǵalym» burynǵy túsken serıal, fılmderdiń ishindegi eń qomaqtysy boldy. Qazaq aıtady ǵoı, «jambasyma kelgen» dep. Akterdiń «jambasyna kelgen», shyn peıilimen ózine unaǵan ról, mindetti túrde kópshilikke de unaıdy. Jantóreniń róli ózime de unady. Sondyqtan da bolar, kópshilikke de unaǵany. Al qazir, sol men ról somdaǵan osy telehıkaıany kórgennen keıin, Jantóre esimdi balalar ómirge kele bastady. «Siz ónerdegi Jantóresiz, myna bala ómirdegi Jantóre» dep, talaıy meniń keıipkerime osylaı súıispenshilik bildirip jatty.

Al, túsirilim barysynda qandaı da bir qıynshylyqtar boldy ma?

Kóp qıyndyqtar boldy. Biz jazda tústik. Jazda, pavılonnyń ishinde, ystyq, mı qaınatar temirdiń astynda tústik. Keıin birte-birte, qysqa qaraı sozylǵan kezde ol qaqyldaǵan sýyq boldy. Sonyń bárine tózýge týra keldi. Sonysymen de qyzyq boldy.

Búgingi tańda qazaq kınosy birshama damyǵan. Otandyq, sapaly telehıkaıalar da ekranda kóbeıip keledi. Degenmen, bizdiń eldiń jastarynyń sanasyn koreı, túrik telehıkaıalary jaýlap alǵan. Sheteldik telehıkaıalarǵa degen qyzyǵýshylyqtyń basym bolýynyń sebebi nede dep oılaısyz?

Endi, árıne telearnalarǵa toltyryp sheteldik telehıkaıalardy qoıyp tastaǵannan keıin, amal joq kórýge týra keletin shyǵar deımin. Bul bir. Ekinshiden, ol telehıkaıalardy kóretin sebebi, mysaly, ásirese koreı serıaldarynda olar ózderiniń eń basty qundylyqtaryn, ulttyq salt-dástúrin, ulttyq kodtaryn jaqsy kórsetedi. Úlkendi syılaý, izet-ıbadatyn kóp kórsetkennen keıin sonysymen qundy, tartymdy dep oılaımyn. Áıtpese, akterlardiń oıyny, materıaldarymen asyp turǵany shamaly.

Al, jalpy ózińizdiń qazirgi qazaq kıno ónerine berer baǵańyz qandaı? Kóńilińiz tola ma?

Biz, qazaq kınosy sovet odaǵynyń kezinde ortalyqqa, ıaǵnı Máskeýge baǵynyshty bolatynbyz. Táı-táı basqan bala sııaqty, endi-endi tolysyp kele jatyr. Qudaıǵa shúkir... Árıne, burynǵyny ańsaısyń, sol kezdiń kınolaryn. Biraq, qazir zaman talabyna saı fılmder túsirilip jatyr. Degenmen, meniń kóńilim tolmaıdy. Meniń qazirgi qazaq kınosyna berer baǵam osy. «Kóńilim tolady, jaqsy» desem ótirik aıtqan bolar edim.

Óner akademııasynda jyldan-jylǵa stýdentter kóbeıýde. Ásirese, teatr (akterlik óner) salasyna degen qyzyǵýshylyq kóp baıqalýda. Bul bir jaǵynan qýantarlyq jaǵdaı bolǵanymen, boıynda múldem akterlik qabileti joq balalar kelip jatady deıdi. Siz bul pikirmen qanshalyqty kelisesiz? Akter bolý úshin sonda, bastysy talant kerek pe? Álde, eńbek etse, ter tókse baǵyndyra alatyn shyń ba?

Durys. Óner salasyna «akter bolsam» degen, biraq onyń mánisin túk túsinbeıtin, qury qyzyǵýshylyqtar kóbeıip jatyr. Al, onyń bári erteń qala beretini ras. Óıtkeni, balalardyń kóbisi bári ońaı eken, bara salam, ala salam dep kórseqyzarlyqpen keledi. Shynymen, boıynda múldem akterlik qabilet joq balalar kelip jatady. Kelsin, biraq, olardyń oqyǵan sonsha ómiri keıin bosqa ketedi. Akterlik degen árıne, eńbek. Bizdiń muǵalimderimiz baıaǵyda, akter bolý úshin 5 paıyz talant, 95 paıyz eńbek kerek deıtin. Al, biraq eńbek etý úshin de seniń boıyńda talantyń, ónerge degen beıimiń bolmasa, qury dalaqtap shapqannan túk shyqpaıdy. Talant kerek, talantpen qosa talap kerek.