Shynymen de medıada bar jáne joq dúnıelerge ne qosa alamyz? Kezdesýdiń taqyryby suraq bolyp turǵandyqtan, Nazgúl Qojabekova da kezdesýge kelgen jastarǵa suraq qoıýdan bastady. Ónertanýshy jastardyń jazǵan dúnıeleri qandaı suraqtarǵa jaýap beretini týrasynda órbidi.

Árıne, ónertanýshylardyń jazǵan eńbekteri qalyptasqan úlgide belgili bir gazet nemese ınternet jelisinde jarııalanady. Ol jazylǵandardy óner salasyndaǵylar ǵana oqıtyny, basqa saladaǵy adamdarǵa qyzyq bola bermeıtini tarmaqtala taldandy. Osy turǵydan medıa salasynyń óner men oqyrman arasyn jalǵaýdaǵy róli jáne búgingi óner týrasynda jazylyp jatqan dúnıelerdiń sapalyq deńgeıine qatysty naqty problemalar qozǵalyp, ony sheshýdiń joldary da qarastyryldy. 

Nazgúl Qojabekova belgili bir óner salasynda medıa arqyly jetistikke jetýdiń joldaryn arnaıy taqtaǵa syzyp, taıǵa tańba basqandaı etip kórsetti. Óziniń bilimi men medıa salasynda jınaǵan tájirbıesin jastarǵa barynsha yqylasymen túsindirdi. Taqyrypty júıeli, jan-jaqtyly qamtyp jazýdy kezdesýge kelgen jastar arasyndaǵy bitirýshi kýrstardyń dıplomdyq jumysyn negiz ete otyryp jetkizdi.

Suhbat, taqyryp máselelerine de den qoıyp, mańyzdy tustary men qupııalaryn ashyp berdi. Áleýmettik jelidegi belgili bir kontentti damytýdaǵy paıdaly keńesterdi de aıtty. Qazaqstan medıasyndaǵy bos keńistikte jatqan óner salasynyń damýy úshin jastarǵa qajetti jol nusqap, usynys tastady.

Qorytyndylaǵanda medıa arqyly óner týraly oqyrmandardy qyzyqtyratyndaı dúnıeler jazyp, saýatyn kóterý maqsatyn qoıdy. Nazgúl Qojabekova men kezdesý qonaqtary toptyq rásimge túsip, medıanyń bar múmkinshilikterin paıdalanyp ónertaný salasyn damytamyz degen úmitpen tarqady.