Álimhan Janbolat

kınotanýshy

10 sáýir kúni T.Júrgenov atyndaǵy QUÓA-da «Qazaq kınosyndaǵy áıel reprezentaııasy» taqyrybynda ǵylymı semınar ótti. Kezdesýdi óner akademııasynda ótip jatqan «Júrgenov oqýlary» ǵylym aptalyǵy aıasynda «Kózimniń qarasy» mádenı-tanymdyq klýby uıymdastyrǵan bolatyn. Kınotanýshy, PhD, SDÝ qaýymdastyrylǵan professory Moldııar Ergebekovtyń atalǵan taqyryptaǵy semınaryna T.Júrgenov atyndaǵy QUÓA-nyń ǵylymı jumys jónindegi prorektory Q.Halyqov, «Ónertaný» fakýltetiniń dekany B.Nurpeıis bastaǵan akademııa ujymy basshylarymen qosa oqytýshylar, stýdentter jáne osy taqyrypqa qyzyǵýshylyq tanytqan qonaqtar kelip qatysty.

Sońǵy jyldary qazaqstandyq medıa jáne kıno salasy negizinde belsendi genderlik zertteýler júrgizip kele jatqan ǵalymnyń kezekti semınary ulttyq kınematograftaǵy áıel ókildigi (reprezentaııasy) aınalasynda órbidi. M.Ergebekov bir qyry kıno arqyly kórinis taýyp otyrǵan máseleniń sebebin arydan bastap tarqatady. Semınarda antropologııalyq uǵymnan bastaý alatyn áıel jáne erkek bolyp ómirge kelý men áıeldigimiz hám erkektigimiz arasyndaǵy aıyrmashylyqty jete túsinýdiń mańyzy zor ekendigi alǵa tartyldy. Iaǵnı bizdiń erkektik pen áıeldik qalpymyzdy biz ómirge kelgen otbasy, qoǵam jáne memleket birlese qalyptastyratyndyǵyna tereńirek úńilýimizdiń máni zor deıdi ǵalym. Osy arqyly kınotanýshy ónerdegi áıelge nemese erkekke baılanysty kórsetilitin dúnıeler de qalyptastyrylǵan (strýktıvti) dep tujyrymdaıdy.

Biz áıel bolýdy kınoda qalaı qalyptastyryp otyrmyz degen saýlǵa jaýap izdeýdi M.Ergebekov az-kem tarıhı sheginister jasaýdan bastaıdy. Keńestik kezeń kınosyndaǵy beıne – obraz uǵymy men batystyq qoldanystaǵy reprezentaııa – ókildik ataýlarynyń beretin maǵynalaryndaǵy aıyrmashylyqty ǵalym estetıkalyq jáne ókildik syndy bir-birinen birshama paryqtalatyn túsinikter arqyly sıpattaıdy. Baıandama barysynan biletinimiz belgili bir sheshýshi qoǵamdyq qozǵalystardaǵy áıelderdiń belsendi áreket etýshi róli bolǵanyna qaramastan ulttyq memleketterdiń qurylý barysynda áıel – sımvol syndy jalań túsinikke bizdiń de urynyp kele jatqanymyz syndy shyndyq edi. Osynyń áserinen qazaq kınosyndaǵy áıelder de sımoldyq nemese reprezentaııalyq beıneler ekenin alǵa tartady baıandama avtory.

Kontent analız jáne synı dıskýrs taldaý tásilderin qoldana otyryp M.Ergebekov qazaq kınosynda jıi kezdesetin ana, kelin, modern áıel, jezókshe, belsendi áıel, etnıkaralyq úılenýdegi áıel harakterlerine saraptama júrgizedi. Shyn máninde qazaqstan táýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynan BUU-nyń áıelderge degen zorlyq-zombylyq pen óshpendilikti boldyrmaý mánindegi deklaraııasyna qol qoıǵanymen sol negizde qabyldanǵan memlekettik ishki zań-erejeler kóbinde otbasylyq qaıshylyqtardy boldyrmaý maqsatyndaǵy tar sheńberde qalyp ketkenin baıqaımyz. Zertteýshi budan keıin atalyp ótken sımvoldarǵa jekeleı toqtalyp ótti. Ergebekov áıelge ana retinde ǵana qaraý túsiniginiń biz baıqaı bermeıtin saldaryn, ıaǵynı ana emes áıelderdiń eleýsiz qaldyrylýy syndy shyndyqty aıta kelip, elimizdiń bas gazeti – «Egemen qazaqstanda» ár jyldary áıelder kúnine arnalyp jarııalanǵan taqyryptyq quttyqtaý mátinderindegi bir jaqtylyqty ókinishpen tilge tıek etedi. Sonymen qatar bul keleńsizdiktiń túpki sebebi qoǵamnyń ózinde jatqandyǵyn da jasyrmaıdy.

Kelin, ıaǵnı kelindikti qurastyrý barysynda ekranda eki tıptegi sheshimderdi kóremiz deıdi baıandamashy. Aıtalyq Nurtas Adambaev pen Asqar Uzabaevtyń fılmderinde dástúrli kelin uǵymyna qarama-qarsy kózqarastar arqyly kelin men eneniń túsinistigi dáriptelip, «otbasy uıytqysy» retinde kórinip jatsa, ózge fılmderde kelinder arqyly áıel jaýapkershiliginiń «áý bastan aýyr» ekendigi basty taqyryp bolyp jatatyndyǵyn eske salady. Modern áıel uǵymyna degen kózqarasymyzda da shıkilik baryn kınotanýshy fılmdegi osy tıptegi beınelerdiń aqyr sońy «jazaǵa ushyrap jatatyndyǵy» syndy sheshimdermen dáleldeıdi. S.Narymbetovtyń «Qyz jylaǵan» fılminen keltirilgen naqty kadrlar bul pikirdiń shynaıylyǵyn aıǵaqtaı túsedi. Iaǵynyı erkektiń «kómeginsiz» áıelderdiń tragedııaǵa ushyraýy buǵan dálel bolǵandaı.

Ǵalym etnosaralyq neke kórsetiletin basym kópsandy fılmderde ózge ultqa turmysqa shyqqan qazaq qyzynyń boıynda aqyr sońy baqytsyzdyqqa ushyraý nemese ókinish arqalaý sezimi bolatyndyǵyn da mysalǵa keltire ketti. Qoǵamdyq kózqarastardan bastaý alaty bul dıkýrsty úrdisti «Tuzdy kól jaǵasyndaǵy úı» nemese «Dala ekspresi» fılmderi mysalynda  dáleldeıdi semınar avtory.

Ataýly taqyryptyq másele ishinara áıel rejısserlar fılminde de kezdesetinin ókinishpen baıandaı kele, zertteýshi patrıarhaldy sezim otandyq kınoda eńbektenip jatqan áıel kınematografnda da baıqalady deıdi. «Aýylym kóktóbeniń baýraıynda», «Baqsy» nemese «Shıza» qatarly kınokartınalardaǵy patrıarhaldy atmosferany (erkektik kózqarasty) baıqaý asa qıyn emes ekenin aıtady. Alaıda, baıandamashy buǵan kerisinshe jaǵymdy úrdis retinde genderlik máselege sezimtal Janna Isabaevaniń fılmderinde qalyptasqan qoǵamdyq streotıpterge qarsylyq baıqalatynyn atap ótti.

Bedeldi femınısterdiń zertteýlerine súıene otyryp qoǵamymyzda qalyptasqan «Áıel-áıelge dushpan» kózqarasynan týyndap otyrǵan nemese «Sen qatynsyń» syndy synı tirkesterden shyǵatyn uǵym bizdegi máseleniń taǵy bir qyry dep topshylaıdy Ergebekov. Árıne, qazaq kınosynda jaǵymdy ul bala keıipkerleri kóp ekeni anyq, alaıda dál osyndaı qyz balalar kınoekranymyzda joqtyń qasy ekeni shyndyq.

Ulttyq kınematografııadaǵy áıel reprezentaııasy máseleleriniń qorytyndysy retinde zertteýshi atalǵan kinárattardyń sebebine toqtalyp ótti. Naqtyraq aıtqanda medıa bolsyn, kıno bolsyn, kúndelikti ómirdiń barlyq salasynda atalǵan streotıpterge, genderlik saýatsyzdyqqa jol beretindigimizdiń saldary osyǵan alap kelip otyr dep túıindeıdi. Zertteýshi bizdiń qoǵamda genderlik teńdikti áıelderge basymdyq berý dep qaraıtyn kózqarastardyń bar ekendigin jasyrmady. Oryn alyp otyrǵan máselege kózjuma qaraý nemese qoǵamda qalyptasqan úrdisterdi zań retinde qabyldaý da genderlik máseleniń bir sebebi dep qortyndylaıdy. Eldik sanaǵa áli durys sińirilmeı jatqan «Rýhanı jańǵyrý» aıasynda atalǵan másele kerisinshe órshiýi múmkindigine zertteýshi alańdaýshylyq bildiredi. Endeshe biz de ǵalymyń bastamalary negizinde qoǵamymyzda erkin pikirtalas alańy men  ıqýatty genderlik synnyń qalyptasýyn qoldaǵan bolar edik.