Álimaqyn Janbolat

kınotanýshy, T.Júrgenov atyndaǵy QazaqUÓA, "Kıno tarıhy men teorııasy" kafedrasynyń oqytýshysy

24 qańtar kúni T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq
ulttyq óner akademııasynda belgili kınorejısser Dárejan Ómirbaevtyń 60 jas
mereıtoıyna arnalǵan fılmderiniń retrospektıvasy bastaldy. Shamamen eki aıǵa
jalǵasatyn fılmder kórsetilimniń ashylý rásiminde T.Júrgenov atyndaǵy
QazUÓA-nyń ǵylymı jumystar jónindegi prorektory Qabyl Halyqov pen «Ónertaný»
fakýltetiniń dekany Baqyt Nurpeıis sóz alyp, mereıtoı ıesin ıgi sharanyń
bastalýymen quttyqtady. Óz kezeginde fakýltet dekany rejısserdyń shyǵarmashylyq
jetistikterine, qazaq kıno ónerine qosqan úlesine, jas mamandardy tárbıeleýdegi
pedagogtyq erekshe qyryna da toqtalyp ótti. Q.Halyqov Ómirbaev fılmderiniń
qazaq kınematografııasynda alar orny men mańyzdylyǵyn atap ótip, kórsetilimge
sáttilik tiledi.

Retrospektıvanyń ashylý sharasyna, sonymen
qatar, «Kıno tarıhy men teorııasy» kafedrasynyń meńgerýshisi Gúljan Naýryzbekova,
«Teatr óneriniń tarıhy men teorııasy kafedrasynyń» meńgerýshisi Sánııa Qabdıeva,
«Beıneleý óneriniń tarıhy men teorııasy» kafedrasynyń meńgerýshisi Qaldygúl Orazqulova
bastaǵan akademııa ustazdary, stýdentter qaýymy men jýrnalıster jáne arnaıy
kelgen qonaqtar qatysty.

Retrospektıvanyń josparyna saı
kórermenderge rejısserdiń 1988 jyly túsirilgen «Shilde» atty qysqametrli
kınotýyndysy usynyldy. Kartına oqıǵasy shalǵaıdaǵy temir jol boıynda ornalasqan
qazaq aýyldarynyń birinde órbıdi. On jastar shamasyndaǵy eki bala úndi
fılmderin kórý úshin baqshadan qaýyn urlap ony poıyzdaǵy jolaýshylarǵa satpaq
bolady. Alaıda olardyń bul isi kútpegen nátıje beredi. 23 mınýttan turatyn
fılmde avtordyń oqıǵany kórsetýdegi ózgeshe tásilin baıqaýǵa bolady. Aq-qara
plenkaǵa túsirilgen fılmde mı qaınaǵan shilde aıynyń atmosferasy, balalyq
sezim, kınoǵa mahabbat, tús, kezdeısoq túsinbestik qatarly kóptegen kórinister
sheber óriledi.

Kórsetilimnen keıin kesh moderatory Alma
Aıdarqyzy sóz kezegin rejısser Dárejan Ómirbaevqa berdi. Avtor óz kezeginde
sonaý stýdenttik shaǵynan bastap kıno ónerine qalaı kelgenin, matematıka pániniń
múǵaliminen rejısserlik jolǵa qalaı aýysqanyn baıandady. «Mektepte meniń eń
qyzyǵyp oqıtyn eki pánim boldy, onyń biri matematıka bolsa ekinshisi sýret salý
edi. Ókinishke oraı sýret salý sabaǵyn eshkim ońdyrtyp oqytpady. Keıde tipti úıge
de jibere salatyn nemese ornyna basqa pánder ótetin. Múmkin, búgingi rejısserlik
jolym sol sýret salýǵa degen qyzyǵýshylyqtyń jalǵasy bolar», – dep bastady sózin
rejısser. «Ýnıversıtetti aıaqtap, aýylda eki jyl matematıka pániniń muǵalimi
bolyp júrdim. Bir kúni, túski sháı iship bolyp, shyntaqtap jatqam. Kenet kózim
ápkem kóterip alyp jatqan sháınektiń astynda birge jabysyp júrgen gazettegi
«Kıno ...» degen sózge túse qaldy. Gazetti dereý julyp alyp úlgerdim de,
oqysam, Almatyda jańadan ashylatyn rejısserlik kýrsqa shaqyrǵan habarlandyrý
eken. Kórsetilgen meken-jaıǵa sýretterimdi, jazǵan áńgimelerimdi jiberdim.
Arada biraz ýaqyt ótken soń meniń kýrsqa qabyldanǵanym týraly habar keldi.
Sóıtip, aýyldy da, matematıkany da tastap Almatyǵa jol tarttym. Kıno salasyna
kelý tarıhym osy bir kishkene oqıǵadan bastaldy», – dep jalǵastyrdy sózin.

Fılmge baılanysty kórermenderdiń
suraǵyna jaýap bere otyryp rejısser qazaq kınosy “jańa tolqynynyń” paıda bolýy
týraly da aıta ketti. «1983 jyly sol kezdegi QazKSR memlekettik kıno
komıtetiniń tóraǵasy bolyp turǵan Oljas Súleımenovtiń tikeleı qoldaýymen
Máskeýdegi Búkil odaqtyq kınematografııa ınstıtýtynan (VGIK) arnaıy qazaqstandyq
jastar úshin keshendi sheberhana daıyndaldy. Sol jyly Almatydan bir top jas
senarıster, rejısserler, operatorlar, sýretshiler Máskeýdegi sheberhanalarǵa
oqýǵa jiberildi. Mine, sol jastardyń kóbi keıin kıno salasynda qalyp eńbek
etti. Olardyń qatarynda Rashıd Nuǵymanov, Ardaq Ámirqulov, Serik Apyrymov, Murat
Nuǵymanov, Sábıt Qurmanbekov, Ermek Shynarbaevtar boldy. Men de osy joly
Máskeýde bilim aldym. Keıin osy býynnyń fılmderinen Qazaq jańa tolqyny týdy»,
– dep eske aldy rejısser.

Qazaq kınosyna sekseninshi jyldardyń sońy
men toqsanynshy jyldardyń basynda ózgeshe rejısserlik qoltańbalarymen kelgen jańa
bir býynnyń – «Jańa tolqynnyń» paıda bolýyna Tikeleı áser etken Oljas
Súleımenovtiń erekshe eńbegi ásirese búgingi jastar úshin taǵylymy mol tarıh
bolýy tıis.

Kórsetilimnen keıin rejısserge qoıylǵan
suraqtar ónerdegi qoltańba uǵymy, rejıssýranyń máni, shyǵarmashylyq shabyt
máselesi, kınodaǵy akterlik oıyn men adamdy kórsetý arasyndaǵy aıyrmashylyqtar,
shyǵarmashylyq top jasaqtaý qatarly kóptegen mańyzdy taqyryptar aıasynda órbidi.
Qyzyqty kezdesý sońynda moderator kelesi kórsetilimniń 31 qańtar kúni «Qaırat»
kınokartınasymen jalǵasatynyn habarlady.

Esterińizge sala keteıik, D.Ómirbaevtiń
60 jas mereıtoıyna aranalǵan fılmderiniń retrospektıvasyn T.Júrgenov atyndaǵy
QazUÓA «Ónertaný» fakýltetiniń «Kıno tarıhy men teorııasy» kafedrasy jáne
«Kózimniń qarasy» mádenı-tanymdyq klýby uıymdastyryp otyr. Kórsetilimder
boıynsha qorytyndy dóńgelek ústel 14 naýryzǵa josparlanǵan.