Kirispe

Jaqsy kınoshyǵarma men nashar fılmniń baǵasyn kórermen sanyna qarap berýge bolmaıdy. Bul óte qate túsinik. «Baǵasyn halyq bere jatar» degen mánerdi óner adamdarynan jıi estip jatamyz. Uly ónerdiń baǵasyn, ózindik qundylyǵyn aıqyndaıtyn – ýaqyt. Shynaıy túsinetinderdiń talǵamy, árıne, árqashan da bıik. Ókinishke qaraı, ónerdi ómirdiń altyn dińgeginen nár alǵan ulylyq dep emes, jaı ǵana sharshaǵandy basatyn, bar lázzattan asatyn, kóńil-kúıdiń quraly dep qabyldaıtyn jandardyń da aramyzdan kezigip jatatyny bárimizge belgili dúnıe. Osy tusta, bizdiń, kınotanýshylar tarapynan alǵa qoıylǵan mindet – kınoónerindegi «shedevr» bolyp tabylatyn qazaq kıno shyǵarmalaryn taldap, saralap, halyq aldyna túsinikti te qyzyqty aqparat retinde taratý. Sonda ǵana ulttyq kózqaras ta ózgeredi.

Bizdiń kıno tarıhymyzda, dálirek aıtqanda, táýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynda paıda bolǵan «jańa tolqyn» kınosy ókilderiniń shyǵarmashylyǵy týraly eńbekter óte kóp bolmasa da, zertteýshilerdiń nazarynda únemi bolǵany belgili. Osy «jańa tolqyn» kınosynyń eń bir belgili rejısserleriniń biri – Dárejan Ómirbaevtyń shyǵarmashylyǵy  tanymal kóptegen kınotanýshylardyń zertteý jumystarynyń basty taqyryby bolyp keledi. Ol ózindik kınematografııalyq stılin shyǵarmashylyq jolynyń alǵashqy kezeńinde-aq, ıaǵnı 1990 jyldary túsirgen «Qaırat», «Kardıogramma», «Jol», «Kıller» fılmderinde qalyptastyryp úlgerdi. Sondyqtan, atalmysh fılmder týraly áli de zerttele beretini belgili. Osy rette, bul fılmderdegi sımvol men metaforanyń, sóz ben tústiń alatyn orny týraly tolyǵyraq, jan-jaqty qarastyrýdyń qajettiligi taqyryptyń ózekti ekenin dáleldeıdi.

I Kınorejısser Dárejan Ómirbaevtyń fılmderindegi keıipkerdiń bolmysy jáne sımvoldyń qoldanylý erekshelikteri

1.1 «Qaırat», «Kardıogramma», «Jol» fılmderindegi keıipkerdiń bolmysy jáne sımvoldyń qoldanylý erekshelikteri

Darejan Ómirbaevtyń kınoshyǵarmalaryn qarastyra otyryp, labırıntke uqsas oqıǵa, shym-shytyryq shelenisken ómirdi baıqaýǵa bolady. Kóptegen qıyn soqpaqtarǵa kezikken keıipkerlermen birge, sol tyǵyryqtan shyǵatyn, durys baǵyt beretin joldy izdeýge qulshyna kirisip ketesiń. Onyń fılmderi muńdy qupııaǵa toly. Syrttaı baǵa bergenge – qabyldaý aýyr, al ishteı úńilgenge – rejısser aıtpaq bolǵan aqıqatqa jol ashylady.

Ómirbaev keıipkerleri – qaıtalanbas beıneler. Olar qoǵamǵa bedeldi, yqpaldy jandar emes, qarapaıym ortadan shyqqan salqynqandy jigitter. Men olarǵa «ishteı tynǵan bóriler» degen ataq berer edim. Nelikten «ishteı tynǵan»? Óıtkeni, olar – jalǵyz. «jalǵyzdyń úni shyqpas» demekshi, ol qandaı sheshim qabyldasa da, shıbórideı úımelegen qoǵamǵa qarsy tótep berý múmkin emes. Jáne de qınalysyn da, ishki sezimin de eshbir janǵa ashpaıdy. Qoǵamnyń qozǵalysyna erekshe áser etetin alyp kúsh bolmasa da, oǵan etene enip, jaqsy jaǵy men nashar tusyn aıqyndap beredi. Bir sózben aıtqanda, syrttaı baqylaýshy ári baǵa berýshi ispettes. Al, nelikten «bóri»? Sebebi, bóriniń terisin sypyryp alsań da, «qyńq» etpesten tózimdilik tanytady. Mine, onyń keıipkerleri basynan qansha aýyr jaǵdaılar ótse de, júrgen jolda túrli soqpaqtarǵa tap bolsa da, syr bermeıdi.

Biz bul jumysymyzda rejısserdiń ótken ǵasyrdyń toqsanynshy jyldarynda túsirgen «Qaırat» (1991), «Kardıogramma» (1995), «Kıller» (1998) atty fılmderin qarastyrýdy maqsat etip otyrmyz. «Qaırat» fılmindegi Qaırat Janmen jekpe-jekke shyǵyp, ońbaı taıaq jeıdi, biraq yńyrsyp, kúshikshe qynsylaǵanyn kórdińizder me? Ne bolmasa, «Kıller» fılmindegi Marat qansha soqqynyń astynda qalsa da,  qarsylastary aldynda qorqaqtyq tanytqan emes. «Kardıogramma» fılmindegi Jasulannyń balalar shıpajaıyndaǵy atamandardyń birin jekpe-jekke shaqyrýy, ójettilik emeı, ne? Boıdaǵy batyldylyq ádilettilikti súıedi. Asqan qaısarlyq pen ójettilik berip, batyldyq jáne táýekelshil minezben boıaýyn qanyq etken.

Jasyrynǵan aqıqat (sımvol). «Qaırat» fılminde keremet tańqalys ekspozıııasynan bastaý alady. Alǵashqy epızodtyń ózi kórermenge ádetten tys qupııaly jumbaq jasyrady da, oı men qııal álemine jiberedi. Shaǵyn poıyz beketteriniń birinde turatyn jas óspirim bala appaq balshyqpen sylanǵan úıdiń qabyrǵasyn aınala qara kólbeń syzyqpen syzyp shyǵady. Bir emes, birneshe beldik júrgizedi. Biraz otyryp, júrip bara jatqan poıyzǵa tas laqtyrady. Tas terezeni jaryp ótedi de, kórermenge fılmniń basty keıipkerin kórsetedi. Mine, qyzyqtyń nári qaıda jatyr? Osy epızodty ekige bólip qarastyrǵan jón bolady. Biri – balanyń qabyrǵaǵa beldik salýy, ekinshisi – poıyzǵa laqtyrylǵan tas. Eger de, birinshi bólimdi esh metaforasyz, sımvolsyz qarastyrar bolsaq, bala qabyrǵaǵa sýret salyp oınap júr degen sheshimge kelgen bolar edik. Al, túbine úńile zertter bolsaq, qazaqtyń ejelgi jınalmaly kıiz úıge toqtalǵanymyz durys bolady.

Kıiz úı tolyǵymen qurastyrylǵan boıda, syrtyna qalyń kıiz qaptalady. Al, onyń syrtynan birneshe baýlar – basqurlar júrgiziledi. Basqurlardyń qyzmeti, birinshiden, ádemilik maqsatynda bolsa, ekinshiden,  kıiz ben onyń ishindegi ýyq-keregelerdi myqtap ustap turý úshin qoldanylady eken. Al, endi osyny zamanaýı ári kınematografııalyq jaǵynan qarastyrar bolsaq, bylaı shyǵar edi: jas urpaq – erteńgi bolashaq. Ol ulttyq mentalıtet pen jyldar boıy qalyptasqan qundylyqtardy óz pishininde saqtaýshy, kelesi kezeńge esh zardapsyz jetkizýshi dep paıymdar bolsaq, ekinshi bólimdi, birinshiden – shyǵarmadaǵy osy jansyz zattyń ekinshi ret oınatylatyny jóninde, rejısserdiń kórermenge bergen eskertýi desek, bir jaǵynan fılosofııalyq turǵyda qarastyrǵyń keledi de turady. Bala qandaı qoǵam arasynan ytqyp shyqqysy keledi?

Poıyz terezesiniń áınegi bútindikti kórsetetin bolsa, tereze sımvol jaǵynan jaryq jáne kúnmen rýhanı baılanys, ishki álemge enýdi bildiretin kórinedi. Tereze shynysynyń ortadan oıylyp túsýi, joǵaryda aıta ketkendeı, fılmde ekinshi ret qaıtalanady. Biraq bul jerde onyń róli múldem basqasha kórinis tapqan. Birinshiden, shynyny jaryp shyqqan tas pa, álde basqa da qatty zat pa, belgisiz. Ekinshiden, ony istegen adam da beımálim. Degenmen, zat pen ony qoldanǵan jan balasy aldyńǵy planda emes, mańyzdysy sol zatty qalaı qoldanýynda bolyp otyr. Sol arqyly rejısser Indıra men aspazshy jigittiń rýhanı ári tánı jaǵynan jaqyndasqandyǵynan habardar etedi. Bul shyǵarmadaǵy qoldanylǵan sımvoldyń bir ǵana bólshegi.

Kelesi túri – «ıá» jáne «joq» oıyny. Buny, óz basym, osylaı ataımyn. Indıra men aspazshy jigit bir kýpede jeke qalady. Jigittiń qyzda kóńili bar. Qyz onyń sezimine qarsy emes. Sol kezde jaryqtyń birese óship, birese janǵanyn kórsetedi. Jigit óshiredi «ıá», qyz qaıta qosyp qoıady «joq». Rejısser qyz men jigit arasyndaǵy dıalogty sımvol arqyly sátti paıdalanǵany sonshalyqty, kadr artyq sóz ben qajetsiz áreketterdi talap etpeıdi.

Týra osy erekshelikti Dárejan Ómirbaevtyń 2001 jyly jaryqqa shyqqan «Jol» fılminen de baıqaımyz. Jas rejısser Ámir shaǵyn dámhana qyzmetkeri, symbatty orys qyzben tanysady. Ekeýiniń kezdeser sátin elestetken Ámirdiń qııalynda da «ıá», «joq» oıyny júzege asady. Naqtyraq aıtar bolsaq, kóliktiń esigin Ámir «ıá» nıetimen jabady, qyz esikti ashýmen qarsylyq tanytady. Mine, dál osy kadr birneshe sekýndqa sozylady. Bul fılm bizdiń maqalamyzdyń zertteý obektisine kirmeıdi, biraq rejısserdiń qoltańbasyn aıqyndaı túsý úshin, mysal retinde alynyp otyr.

Úı qabyrǵasynyń róli Dárejan Ómirbaev fılmderinen utymdy kórsetilgen. «Qaırat» fılmindegi Qaırattyń besinshi kórgen túsin eske túsireıik. Basty keıipker óz túsinde qaza tapqanyn kóredi. Arǵy bólmede, Indıra men anasy áńgimelesip otyrady. Anasy: «Er adamnyń denesi súıgeniniń qasynda bolýy kerek». Indıra: «Iá, alyp ketem, biraq qazir emes». Indıra ketip qalady. Al, anasy basyn tómen túsirgen kúıde qabyrǵaǵa súıenip qalady. Dál osy kadrdy biz «Kardıogramma» fılminen baıqaımyz. Lýnatık (shıpajaı balalary balaǵa sondaı esim bergen) túnde uıqyly kúıde áreket jasaıdy. Bul onyń kúndelikti ádeti. Shıpajaı atamandarynyń biri Lýnatıkti qatty renjitedi. Ol shoshynyp qalǵany sonshalyqty, túnde uıqyly kúıinde qabyrǵaǵa «Qaırat» fılmindegi basty keıipkerdiń anasyndaı turysta turǵanyn baıqaımyz. Qabyrǵany sımvol jaǵynan qarastyrar bolsaq, maǵynasyna asa mán aýdarǵanymyz jón. «...Stena sımvolızırýet jestkoe ogranıchenıe, dýhovnýıý nevolıý, nepreodolımýıý pregradý ı razdelenıe»[1] Osyǵan baılanysty, kınoshyǵarmalardyń aıtar oıy da aıqyndalǵan sııaqty. Eki túrli shyǵarma bolsa da, eki keıipker sharasyzdyq pen tuıyqtyqtalǵan ómirdiń beınesin rejısser qabyrǵaǵa tirelgen keıipkerleri arqyly jetkizgen.

II Dárejan Ómirbaevtiń fılmderindegi tús pen sózdiń róli

2.1 Dárejan Ómirbaevtyń fılmderindegi óń men tústiń baılanysy (dramatýrgııalyq sheshim)

«Kardıogramma» fılminiń ekspozıııasy birden tústen bastalady. Tús demekshi, rejısser Ómirbaevtyń stıldik erekshelikteriniń qatarynda tústiń atqarar róli mańyzdy, basty qundylyq bolyp esepteledi. Kórermen óń men tústi shatastyryp almaıdy. Rejısser birden olardyń arajigin aıqyn belgilermen ajyratyp qoıǵan. «Qaırat» fılminde sózder jańǵyryqpen estiledi, «Kıllerde» buldyr kóriniske saǵat tyqyly úılesken. Al, «Kardıogrammada» tús kórinisi tereń tynyspen aıqyndalǵan. Osyǵan baılanysty, rejısser Dárejan Ómirbaev: «Soıalnyı sloı, predstavıtelem kotorogo moı geroı ıavlıaetsıa, ýje dostatochno horosho opısan ı v kıno ı, ı v lıteratýre. No ıa pytalsıa pokazat ego vnýtrennıe perejıvanııa. I ıa reshıl vvestı v sıýjet sny» - dep óz shyǵarmashylyǵyndaǵy tústiń atqarar mańyzdy rólin aıqyndap beredi [2, 132 b].

«Qaırat» fılminde basty keıipker bes tús kóredi. Iaǵnı, fılm dramatýrgııasyn bes bólikke bólip qarastyrýǵa bolady. Onyń árqaısysy keıipkerdiń jan dúnıesinen, ishki muńynan syr shertedi. Sonyń ishindegi eń ózektisi – úshinshi túsi sııaqty. Anasyna dorbasyn tabystap, ózi karýselge otyrady. Shynaıy ómirdegi aspazshy qyzmetin atqaratyn jigit Qaırattyń túsine karýsel basqarýshysy beınesinde enedi. Qaırat bıikteı beredi, bıiktegen saıyn oǵan óz keńistigi keń aýqymda kórine túsedi. Basqarýshy tetikti basa salyp, tipti onda adamnyń qalyp qoıǵanynan da habarsyz adamdaı júrip kete beretini kórermendi eseńgiretedi. Al, anasy balasyna uzaq qarap turady da, ún qatpastan ol da kete barady. Kórgen sátte, túsiniksiz sezimnen aryla almaısyń. Nege eken? Óıtkeni dál osy kórinister arqyly rejısser kórermenge suraq qoıady. Jigit ne nársege jetti. Basty keıipker óńinde eshqandaı emoııany bastan ótkizbeıdi jáne eshqandaı talas-tartys ta kórermen aldyna koıylmaıdy. Kórermen ózi zertteı otyryp, ishki tartysty tús arqyly baıqaı alady. Rejısserdiń ereksheligi de sonda, kórermenge erkindik beredi. Kórýshi jandy da, óz shyǵarmasynyń keıipkeri etedi.

Al, joǵaryda taldanǵan tústiń máselesine keler bolsaq, «Karýsel – prısposoblenıe dlıa razvlechenııa, polýchenııa ýdovolstvııa dlıa deteı ı vzroslyh. prıshedshıh v park na progýlký. Odnako, eto ýdovolstvıe falshıvoe. Cherez etot obraz vyrajaetsıa, chto jızn cheloveka techet po krýgý, bez kakogo-lıbo progressa» dep jorıdy psıholog A. Menegettı [3].

Karýsel – Qaırattyń ómiri. Ol aldamshy ıllıýzııanyń qurbany boldy. Jáne de bul qaqpanda ózinen basqa eshkim qalmady. Óz babymen aınalyp jatqan, oıdan qurastyrylǵan arman-qııaldyń toqtaýyna, qulaýyna sebepker bolǵan aspazshy jigit. Qaırattyń túsinde de ol mańyzdy ról atqarady.

«Kıller» fılminde Marat eki tús kóredi. Jigit kóp qabatty ǵımarattyń ústinde turyp, tereń oıǵa shomady. Bir qadam basyp, o dúnıelik bolýdy jón kóretindeı, biraq artyna qaıta-qaıta jaltaqtaýmen boldy. Onyń ýaıymy – artynda qalǵan áıeli men balasy. Biraq, alapat zulym kúsh ony bıik quzdan ıterip jiberedi. Qoǵamnyń turaqsyzdyǵy, adamnyń bolashaqqa degen senimsizdigi, ishki qınalys, jan jarasy, rýhanı jalǵyzdyq – bunyń bári «Kıller» shyǵarmasynan kórinis tapqan. Toqsanynshy jyldary shynymen osylaı boldy ma álde asyra silteýshilik pe – tarıhtyń enshiliginde. Biz tarıhty aqtarmaımyz, bizdiń mindet – kınoshyǵarmany tereńirek uǵyný. Degenmen, belgili kınotanýshy, ónertaný kandıdaty, professor Baýyrjan Nógerbek rejısser Ómirbaevtyń atalmysh úsh týyndysyna bylaı baǵa beredi: «...dýhovno-nravstvennye ı fılosofskıe problemy, postavlennye D. Omırbaevym v fılmah «Kaırat», «Kardıogramma», «Kıller» ostro aktýalny, soıalno pravdıvy, hýdojestvenno ýbedıtelny» [4, 304 b].

Bul shyǵarma tarıhı shyndyqtyń bir bólshegin negizge ala otyryp, adam psıhologııasyna basqa qyrynan úńiledi. Aldaǵy barlyq joly jabyq turǵanda, amalsyzdyq kezeńinde, adam balasy tyǵyryqtan shyǵý jolyn izdeıdi. Taba almasa, sońǵy múmkindikti oılastyrady. Bul – ózine-ózi qol jumsaý. Árıne, óte qaıǵyly. Keıbireýler «toqsanynshy jyldary qazaq jerinde toqyraý kezeńi boldy. Er azamattar otbasyn asyraý úshin jeńil jumystarǵa bas suqty. «Kıller» fılmi sonyń kórinisi» dep baǵa berýi múmkin. Alaıda, bul óte qate túsinik. Bazar – jaltaqtaýshylyq, saýda jasaý – tabys tabýdyń jeńil joly bolǵandyqtan, Ómirbaevtyń bóri minezdi Marat keıipkeri sońy tek qaıǵy-qasiret ákeletin isten bas tartty. Qara jumys sol ýaqytta joqtyń qasy, al basqa tynysh jumys keıipkerdiń kirgen qaryzyn tolyǵymen óteı almaıtyndyqtan, amalsyzdan qylmystyq toptyń múshesine aınalady.

2.2 Dárejan Ómirbaevtyń fılmderindegi sózdik metaforanyń alatyn orny (epızodtyq keıipkerler)

Dárejan Ómirbaev shyǵarmalaryn saralaı otyryp, sózge qurastyrylymaǵan fılmder ekenin ańǵaramyz. Biraq, ondaǵy árbir sóz bekerge aıtylmaıdy jáne sol sózder epızodtyq keıipkerler arqyly júzege asatyny daýsyz. Endi epızodtyq keıipkerlerge keler bolsaq, sóz joq, tunyp turǵan metafora deýimizge bolady. Rejısser bul keıipkerlerdi utymdy paıdalanatyny sonshalyqty, olardyń aýzymen basty keıipkerdiń ishki sezimi men ón-boıyndaǵy qasıetin tolyqtaı asharlyq sózderdi aıtqyzady.

«Kıller» shyǵarmasy – metafora men sımvolǵa tunyp turǵan aýyr ári tereń oıly fılm. Onyń árbir epızody, aıtylǵan árbir sóz labırıntten shyǵar joldyń ashylyp jatqandyǵyn baıandaıtyndaı. Esterińizde bolsa, bastapqy epızodtardyń birinde matematıka ǵylymdarynyń doktory, professor radıo ǵımaratynan shyǵar joldy izdeıdi. «Skajıte, gde vyhod?», «Shyǵatyn esikterińiz qaıda?» osylaı birneshe adamnan suraıdy. Baıqaǵan bolarsyzdar, ár adam ártúrli baǵytty kórsetedi. Biriniń baǵyttaǵany birine qıyspaıdy. Rejısser osy epızodty bir mınýt, qyryq sekýnd beker kórsetti me? Árıne, joq. Bul – metafora. Fılm túsiniksiz, shıelenisken, soqpaqtary kóp oqıǵadan quralǵan. Sondyqtan, eń aldymen oıǵa keletini, shyǵarmanyń  ón-boıyna berilgen teńeýge uqsatýǵa bolady. Ekinshi jaǵynan, sol kezdegi halyqtyń jaǵdaıyn sýrettep otyrǵandaı kórinedi. Alapat kezeńdegi halyqtyń ál-aýqatyn professordyń ózi aıtyp beredi. Professordyń suhbat bergendegi ǵylym men qoǵamdy birlestire, qazirgi problemany tereń saralaı taldaǵan tusyn eske túsireıik.

- Bizdiń ýaqytta ǵylymmen aınalysý qıyn ba? – dep suraıdy radıobaǵdarlama júrgizýshisi.

- Shyndyǵyna kelgende, bizdiń ómirimizden adamgershilik baǵdary joǵalyp ketken. Ózgeristiń jyldam beleń alǵany sonshalyqty, tipti, erteń ne bolaryn da bilmeımin. Aınalada turaqty eshteńe de qalmady. Jumys ýaqyty, demalys kúni jáne de ózgede dúnıeler mán-maǵysynan aıryldy. Meniń paıymdaýymsha, osylaı jalǵasa berýi múmkin emes. Aqsha ústine aqsha óndirip, qara saýdalyqpen aınalysa berý múmkin emes qoı! Aramyzdan óndirispen aınalysar adam bolý kerek emes pe? Alaıda, qıraýǵa ushyraǵan bizdiń qoǵamda óndirispen aınalysý óte qıyn. Memleket baılyǵyn taralymǵa shyǵarý kerek, shyǵaramyz da, biz bolmasaq, ózgeler! – degen jaýapty estımiz.

- Eresek adamdardyń kóp bóligi bazarda turatyn bolsa, memleketke ǵylymnyń ne keregi bar? – degen suraq jaýapsyz kúıinde qalady.

Rejısser osy tusty short bólip, kórermenge oı tastaıdy, ony eriksiz óziniń tartylys kúshine baǵyndyrady. Óıtkeni, suraq jaýabynyń aýqymy óte keń. Rejısser ony negizgi bastaý núktesi ete otyryp, osynyń aınalasyna barsha jaǵdaılardy toǵystyrady. Bul suraqtyń jaýabyn Ómirbaev ashyq aıtpaıdy. Kórermenniń ózin iz kesýshi etip qoıady. Professor tarapynan qandaı jaýap berilgeni bizge beımálim, alaıda qoıylǵan suraqtyń jaýaby qatty bolǵandyǵyna professordyń qazasy dálel bola alady. Ǵalymnyń ólimi kópshilikke suraq, biraq bári de «on v kabınete zastrelılsıa» degen, ortaq sheshimge keledi.

Dál osyndaı qaıǵyly jaǵdaı shyǵarmanyń sharyqtaý sheginde kórinis tabady. Marat qylmystyq top bastyǵynyń tapsyrmasymen jýrnalısti o dúnıelik etpekke kirisedi. Sol epızodtaǵy sımvoldyq kórinis pen metaforalyq sózdi eske túsireıik. Kıller jýrnalısti týra bir jemtigin ańdyǵan jyrtqyshtaı, syrttaı baqylap júredi. Qolaıly sát tappaı, janyna kelip otyrady. Sol kezde jýrnalıst: «Bir jaǵynan qysy joq elde ómir súrgen óte qolaıly, jazda qys qamyn oılamaısyń. Jyly baspana, jyly kıim satyp alyp, sýyqpen kúresýge daıyndalmaısyń. Biraq qyssyz kóktem kelmeıdi de ǵoı! Kóktemsiz qalaı bolmaq? Joq, men kóktemdi eshtemege de aýystyrmaımyn. Odanda qystyń qaharyna tózimdilikpen tótep berip, kóktemmen qaýyshqan baqyt emes pe?!» - deıdi. Óte aýyr sózder. Kózge jas ákeledi. Kóktem dep otyrǵany – jarqyn bolashaq. Bóbekterdiń erteńgi kúni. Qys – toqsanynshy jyldardaǵy borandy jol! Keremet metafora. Osy tusta, jýrnalısttiń negizgi maqsaty aıqyndalyp, professor qazasynyń qupııasy ashylady. Ǵalymnyń da, jýrnalısttiń de qazasy Marat sııaqty kıllerdiń isi. Oǵan Olegtiń Maratqa «Myna tapanshany ólim bolǵan jerge qaldyryp ketesiń» degen sózinen baıqaýǵa bolady. Marattyń kıller retindegi áreketin sýretteıtin kóriniske qaıta oralaıyq. Kıller maqsatyna jetedi. Jýrnalıst óler aldynda bolashaqqa jarqyn jol siltep ketedi. Buny rejısser kishkentaı búldirshin oınap júrgen qyzyl dop arqyly baıqatady. Dopty salqyn sýdan jasyl kókjıekke shyǵarady. Dop kóktemniń kógalynan sekeńdep, domalap kete barady. Rejısser tarapynan dál osy teńeý berilmese de, kórermen doptyń áreketin úlken sımvol dep qabyldaýy zańdylyq.

Osy shyǵarmanyń taǵy bir tusyna kóńil bólmeı ketý – mańyzdy sátterdiń birin ótkizip alǵanmen teń. Mán berip kórelik. Marat Germanııadan sý jańa kólikpen Qazaqstanǵa oralady. Jolshybaı bir dámhanaǵa soǵady. Onymen qatarlasyp kirgen buzaqylar Marattyń kóligin syndyryp, betine zaqym keltirgenin kelesi qadrdan baıqaımyz. Sol dámhananyń qyzmetkerleriniń biri qalyń kitapty daýystap oqyp otyrǵanyn kamera kórsetedi. Ol ne jaıly oqyp otyr eken? «Eger ózimizge kúndelikti turmystyq jaǵdaımen qarar bolsaq, biz aınalasyn qarańǵylyq basqan, jalǵyz ǵana kishkentaı núkteli jaryqty baǵyttap, kúıregen temiz joldy týnelde kele jatqan jolaýshylarǵa uqsaımyz. Aınala tolǵan qorqynysh pen túrli sezimge bólengen kóńil-kúı men san qyrly jan jaraqatyn qamtyǵan sharshatatyn oıynda senimdi bolý múmkin emes. Týra bir, kalıdoskop sekildi. Maǵan ne isteý kerek? Nemese, maǵan bunyń keregi ne? Bul jerde suralmaıdy». Osy sátte qatarlasa, Marattyń ekinshi túsi jalǵasyp, oqyrmannyń daýysy kontrapýnkke aınalady. Sózderden jan-jaqtan qamalǵan adamnyń sharasyz kúıi seziledi. Al, kórinisten amalsyzdyqtyń lebi baıqalady. «Kontrapýnk – mýzyka salasyndaǵy negizgi termın. Eki túrli, bir-birine baǵynbaıtyn dybystardyń qatar oınatylýy» [5].

«Kontrapýnk – rech ı ızobrajenıe soderjat raznyı smysl» [6, 125 b]. Shynymen de, epızodtyq keıipkerdiń oqyǵan  sózderiniń maǵynasy óte tereńde jatyr. Toqsanynshy jyldary halyq úshin toqyraý zamany boldy. Qarańǵylyq, úmit oty álsin-álsin syǵyraıa qaraıdy, halyqtyń boıynda – úreı, oıynda – ómir súrýdiń amalyn tabý. Tirshilik jalǵastyrý úshin, kóptegen sharasyz jandar Marat sııaqty qylmystyq áreketke soqtyǵady.

«Qardıogramma» fılminde de epızodtyq keıipkerlerdiń dramatýrgııalyq sheshimderge qatysqan sózderin baıqaýǵa bolady.  Mysaly, medbıke Jasulannyń jaralanǵan aıaǵyn tańyp bolǵannan keıin Oljas Súleımenovtiń 1976 jyly jaryq kórgen «Opredelenıe berega» atty óleńder jınaǵynan «Trava» óleńin oqýy, beker sáıkestik emes.

«Vstrechaemsıa my chasto za Tobolom,
v lesý, v trave osenneı
ı lejım,
ı ne shýmım,
ıa tak je chıst s toboıý,
kak nash Tobol, vpadaıýıı v Ishım. –ózin Ertiske aqqan móldir Tobylǵa teńegeni – tazalyq, adamdyq pen rýhanı baılyqtan habardar etedi.
S derevev krasnye spolzaıýt lıvnı,
trava v bagrovoı
lıstvennoı krovı,
ty navsegda zapomnı —
kak schastlıvo
glıadel na nas kýznechık
ız travy». – shynaıylyqqa degen súıispenshilik, asa zeıindilik seziledi.
«V moıom lesý nıchto ne vrajdovalo,
skolzılı blıkı sveta po trave,
ı po rýke tvoeı, kak po trope,
shla mýravıha,
ı ýshla,
propala.
Vse ptıy pelı chto-to bez nazvanıa,
za vsemı klıonamı molchal Tobol». – sóz maǵynasynda úılesimdilik, beıbitshilik pen tatýlyq bar.
«Chto bylo by, ne býd ego?
Ne znaıý.
Chto bylo by, ne býd menıa s toboı?» – óz-ózińmen bol, erkin bol!

Qarapaıym sózdermen jazylǵan aýyr maǵynaly óleń. Tereń oıǵa salady. Bul ádebıettegi orny, al kınoshyǵarmada alar orny erekshe. Rejısser Jasulannyń jaǵymdy keıipker ekenin maqtaý sózdermen dáleldeýge tyryspaıdy. Bala – taza, pák, móldir, tunyq. Osy qasıettiń bári de óleń arqyly jetkizilgen. Bir jaǵynan, medbıke men balanyń arasyndaǵy dıalog túrinde keltirilgen tásil deýge de bolady. Eger, solaı bolsa, birden aradaǵy úılesimdilik, rýhanı túsinistik ekeni aıtpasa da túsinikti.

Osy shyǵarmada taǵy bir kóńil bólýge turarlyq epızod bar. Lýnatık aınalmaly átkenshekte otyrady. Qyzyqty kitaptyń eń ózekti sózderin daýystap oqıdy. «Aqıqat bar, qymbattym. Adam boıyna berilgen jalǵyz shynaıylyq – danalyqty oqymaıdy. Úırenýge emes, ózińdi kemeldendirýge tyrysqan jón, dosym! Kúreske daıyn bol!» - myqty tuspaldap jetkizilgen tásil. Sózdermen qatarlasa, fýtbol qaqpasynda turǵan Bazarbaıdy (shıpajaı balalary Jasulandy solaı ataıdy) kórsetedi. Ol qaqpany dop ótkizbeı qorǵaıdy. Osylaısha keıipker batyldyq tanytady, aqıqatqa umtylady, boıdaǵy danalyqty jetildiredi.

Qorytyndy

Kınorejısser Dárejan Ómirbaevtyń HH ǵasyrdyń 1990-jyldarynda túsirgen fılmderiniń negizgi taqyryby – qoǵamnyń qalyptasýy. Taqyrypty ol keıipkerlerdi arqyly qarastyrady. «Vse etı lenty («Kardıogramma», «Qaırat», «Kıller») tematıcheskı vystraıvaıýtsıa v odno elostnoe proızvedenıe, povestvýıýee o bıografıı obyknovennogo aýlnogo malchıshkı, fınal jıznı kotorogo tragıchen: ıýnosha, prıehavshıı v gorod, ne v sostoıanıı prokormıt semıý, ı on stanovıtsıa na pýt prestýalenııa, beret zakaz na ýbııstvo» [4, 303 b] – deıdi belgili kınotanýshy Baýyrjan Nógerbek.

Rejısserdiń beıtaraptyq tanytatyn ishteı tunǵan bóri qaharmandary qaıta jandanýdy talap etetin  quldyraǵan qoǵamnyń metaforasy ispetti. Avtor bir ǵana keıipkeri arqyly barsha Qazaq elinde júrip jatqan jaqsyly-jamandy qozǵalystardyń kórinisin baıqatady jáne olar bolashaq urpaqqa 1990-shy jaldardaǵy halyqtyń basynan ótken aýyr kezeńdi jetkizetin derek kózi sekildi, quddy bir dúrlikken qala ómirin taspaǵa túsirip alǵan kamera dersiń. Sımvol jáne metaforanyń jasyryp qoıǵan jumbaqtaryna tıisti jaýabyn tabý arqyly kórermen keıipkerdiń jan saraıyna tereń boılaı alady. Al, tereńdikte aqıqat atty syr jasyrynǵan.

«Qaırat», «Kardıogramma» jáne «Kıller» kınoshyǵarmalarynda kórinis tabatyn sımvolıkalyq ádister bir-birine uqsas. Qoǵamnyń qaı dárejede ekenin ashyq kórsetedi. Al, metaforalyq qoldanystar ár týyndynyń dramatýrgııalyq damýyna baılanysty oqıǵa jelisinde órbıdi. Joǵaryda aıta ketkendeı, sımvolıka aýqymdy keństikti qamtıdy, metafora kúıbeleń tirshiliktiń áserinen óship bara jatqan adamı qasıetterdi qaıta tiriltkisi keletindeı.

Epızodtyq keıipkerlerdiń sózdik metaforany qoldanýy basty keıipkerdiń jan tazalyǵyn, arman tilegin, bolashaqqa degen jarqyn úmitin sýretteıdi de, kórermendi sezim tyǵyryǵyna tireıdi. Mine, rejısserdiń tús pen sózdik metaforany qoldanýdaǵy negizi maqsaty. Týyndylardyń alǵa qoıǵan mindeti – kómekshi ári epızodtyq keıipkerler arqyly basty róldegi bóri qaharmandardyń ishki tolǵanysyna úńilýge septigin tıgizse, basty keıipker alyp qazanda qaınaǵan qoǵam ómiriniń aınasy.

Sonymen qatar, maqalanyń zertteý nysanyna alynyp otyrǵan úsh týyndynyń sımvoldyq jaǵynan aıtar oıy tereń, ári shıeleniske túsken shytyrman oqıǵaǵa kórermen qaýymdy iz kesýshi retinde qatystyrýy – avtordyń qyzyqty tásili bolyp tabylady.