Abaı kóshesiniń boıynda ornalasqan kishkentaı ǵana teatrdyń ishinde alyp taqyryptardy kóteretin bıik dárejedegi spektaklder qoıylatyny onyń janynan jaı óte shyǵatyn adamdardyń basym kópshiligine beımálim. Bul teatrdyń repertýaryndaǵy barlyq spektaklder haqynda aýyz toltyryp kósile taldaý jasaýǵa bolady. Olardyń ishinde asa toqtalyp ótýge tıistisi – «Kóshkin» spektakli. Repertýar tizimine ornyqqanyna 3 jylǵa jýyq ýaqyt bolǵanymen, áli de bolsa kórermen qarasy tolastamaıtyn spektaklder qatarynda.
Qorqynysh. Óz jan daýsyńdy estýden, estirtýden qorqý. Ǵasyrlar turǵyzǵan qamaldy tesýden qorqý. Kóshkin ornaýyn kútý. Tabıǵat qubylysy dep qaraǵan dúnıeń, ishki alasapyranyń bop shyǵýy ábden múmkin. Qaı óner qaı dáýirde bolmasyn negizgi obektisi etip adam men onyń bostandyq, erik-jigerin nysanaǵa alatyny belgili. Al onyń sahna ónerindegi naǵyz boıamasyz, qospasyz kórinisin táýelsiz teatrlardyń aıasynan aıqyn kóre alamyz. Olardyń biri – búginde óz aýdıtorııasyn tapqan talantty dúldúlderdiń basyn qosqan – «Jas sahna» teatry.
Elý-alpys shaqty qyzyl oryndyqpen qorshalǵan shaǵyn sahnadaǵy oqıǵa ondaǵy sanaly kórermenniń árbirin beı-jaı qaldyrmaǵany bylaı tursyn, taýdaı emoııa men áserdiń astynda qaldyraryna kýá bolasyz. Óıtkeni qoıylǵan spektakldiń qundy dramatýrgııasy bir bólek, sahnaǵa ár bergen sándi senografııa, sheber rejıssýra, úzdik akterlik oıyn bir-birimen úndese túskende onda otyrǵan ár adam estetıkalyq lázzatqa bólenip, rýhanı jańaryp qalady bir sátte. Senograf Aıgerım Bekmýhambetovanyń sýretteýimen qoıylǵan Týnjer Jýjenoglýdyń shyǵarmashylyǵyndaǵy «Lavına» pesasy rejısser Barzý Abdrazzakovtyń sheberligin taǵy bir dáleldedi.
Búgingi kúni «sándi rejıssýraǵa» aınalǵan «shelektep kraska tógý, aspannan jańbyr jaýǵyzý» sııaqty kórermendi eleń etkizetin jaýyr bolǵan «utqyr» sheshimderdi paıdalanbaı-aq, birtutas ǵajap týyndyny ákeldi sahnaǵa. Rejısser Abdrazakovtyń ár aktermen jeke jasalǵan jumysy aıqyn kórinedi. Óıtkeni, barlyq keıipkerdiń oıǵa alǵan maqsaty bar jadynda. Qart ájeıdi somdaǵan aktrısa Janel Serǵazınanyń oıynyn erekshe atap ótken jón. Orys tildi spektaklge «qazaq kodyn» engize bilgeni úshin, basqa rolderiniń birine uqsatpaı asqan sheberlik tanytqany úshin toptan sýyrylyp shyǵady. Sondaı-aq, jas jigitti oınaǵan Madııar Sarybaıdyń sahnalyq seriktesterimen úndese bilgenin, onyń áıelin somdaǵan aktrısa Aqnıet Oryntaıdyń kózindegi nanymdy kózqarasty, Áshim Ahmetovtyń rol dánin dál tapqandyǵyn, Nurgúl Alpysbaevanyń turmys beınetinen qajyǵan áıeldiń beınesin asha bilgendigin, jap-jas Vahıd Izımovtyń bir otbasynyń úlken aqsaqalynyń janyn jegideı jegen muńyn sheber jetkize alǵanyn, sahnaǵa shyǵa sap keıipkerimen bite qaınasyp, spektakl temporıtmin jedeldete túsken Toǵjan Tahanova men Baqtııar Baıserik, Danıaır Arıpovtardyń oıynyn da aıtpaı ketý múmkin emes. Spektakldiń sátti shyǵýyna sep tıgizgen negizgi faktor da akterlik quramnyń ansambl quraı bilgendiginde bolsa kerek.
Tyıym salý salty men tabý sózderin paıdalaný bizdiń dástúr-tanymymyzdyń aınymas bólshegine aınalǵandaı. «Bylaı etýge bolmaıdy!» dep qatyp qalǵan buzýǵa múlde batpaıtyn qaǵıdalardan turady kúlli ómirimiz. Al «NE ÚShIN? NEGE?» degen kókeıdegi negizgi suraqqa jaýap almaqqa umtylmaımyz. «Nege» degendi aıtýdan emes, jaýabyn estýge qorqamyz. Óıtkeni, senim berik, parasattan joǵary. Sahnaǵa tobyr basshysy (akter B.Baıserik) kirip kelgen kezde osy aıtylǵan sózderdiń rastyǵyna kýá bolamyz. Onyń ár sóılemin aıaqtamastan kópshiliktiń «Durys-durys, durys...» degen maquldaı ári bas urǵan aıanyshty keıpin kórgende, urandy estı qosyla ketken derbes pikirden ada tobyrǵa degen aıaýshylyq týady.
Tabıǵat zańdaryna baǵynǵan dalalyqtar úshin toǵyz aı, toǵyz kúnge tolmaıynsha dúnıege bala ákelgen áıelden artyq jaý joq. Ol úshin adam taǵdyryn qurban etý de túk emes. Bastysy – erejege baǵyný. Buǵan deıin osyǵan uqsas oqıǵamen betpe-bet kelip, baýyrynan aırylǵan qart bul sumdyqtan máńgilikke qutylý úshin jan daýsymen aıqaıǵa basqandaǵy qalǵandarynyń kózindegi qorqynyshyn aıtyp jetkizý múmkin emes. Imandaryn úıire jerge jyǵylǵan kúıi demderin ishke tarta «Endi ne bolar eken?» degen qorqynyshty oıda qalǵan olardyń senimderin shyndyq jeńip shyqty aqyry. Sol kezde orta jasar er adamnyń (akter Á.Ahmetov): «Lavına joq!», - dep ándete kóńildengenine, kóshbasshynyń (akter B.Baıserik) sener-senbesin bilmeı: «V smysle lavına joq?!.», - degen jaýaby kórermendi dý kúlkige qaldyrdy. Shattanǵan baladaı keýdesin qýanysh kernegen otbasy músheleriniń baqytyna ortaqtasasyń. Óıtkeni, bárimiz sol otbasynda barmyz. Kórermender keıipkerlermen qosyla «kóshkindi» oıǵa da almastan, rahattana aıqaıǵa saldy. «Daýsyńdy shyǵarýdan qoryqpa!», - dedi sonda akterlerdiń bireýi.
Búgingi kúni ásem shaharymyzdyń ár túkpirinen oryn tepken óz aldyna derbes ashylǵan jeke teatrlardyń alǵan baǵyttary men ustanǵan urandary osyǵan meńzeıdi. «ArtıShok», «Jas sahna» bastaǵan táýelsiz teatrlardyń qarasy «Laboratory316», «BUNKER» sııaqty óner birlestikterimen kún saıyn kóbeıip kele jatqany qýantady. Bul jaǵdaıda «kelesi spektaklge memleket qansha qarajat bóledi eken?» dep teatr ákimshiligi nemese «Rejısser men dırektordyń tanystary taǵy da basty rolderdi alyp ketetin boldy-aý» degen akterler tarapynan da nazdy pikirler týyndamaıdy kóbine. Olar osynysymen berik ujym, eshkimnen eshteńe kútpeıtindikten tabandy eńbek ıeleri.
Osylaısha, talantty talap ıeleriniń bir oıǵa, bir múddege toǵysýynan – bıik óner týady. Al naǵyz óner baǵalanbaı, elenbeı jatatyny (biz jıi kýi bolatyn úrdis) – úlken ókinish, árıne. Degenmen, olardyń aıtary bar, kórseteri kóp. Naqty baǵytty ustanǵan jas teatr – «Jas sahnaǵa» bolashaqta bıik belesterdi baǵyndyraryna bek senip, shyn kóńilden sáttilik pen tabys tiledik.
