Álqıssa...

Teatr men dramatýrgııa, dombyranyń qos ishegindeı qatar órilip ómirmen, kúndelikti tynys-tirshilikpen úndesip sabaqtasqan. Teatrdyń kınodan, basqa óner túrlerinen basty aıyrmashylyǵy – jandy óner, kóremensiz spektakl ótpeıdi. Muny sahnanyń arǵy-bergi jaǵyndaǵy barsha qaýym – akterler, rejısserler, teatrtanýshylar, jalpy kórermen halyq bári-bári moıyndaıdy. Teatrdyń qudirettilgi de, kúshtiligi de osynda. Sol kórermendi, akter, rejısser, teatrmen qosa úı qamaqqa otyrǵyzyp qoıǵanda qandaı amal isteý kerek?

«Basqa túsken baspaqshyl» demekshi, úsh aıdan asqan karantındegi ómirge de beıimdeldik. Osyndaı fors-majorly qıyn kezde otandyq teatrlarymyz áleýmettik jeliden, ınternettiń mol múmkindikterinen ózderine qajetin alýǵa bet burdy. Árıne, bul jappaı qubylys bolmasa da biri kesh qolǵa alynýy kóńilge medeý. Instagram, feısbýk, ıýtýb t.b. jelilerde eki akterdiń kórermen-tyńdarmanmen suhbattasýy etek jaıdy. Birte-birte jeke jáne top bolyp án aıtylyp, óleń, spektaklden úzindiler oqylyp teatr akterleriniń belsendiligi arta bastady. Úıde, shidersiz baılanǵan barsha qaýymǵa teatrdyń onlaın efırdegi jasaǵan azyn-aýlaq qyzmetin halyq joǵary qabyldap túrli laıkpen, jazba pikirlerimen qoshemetin kórsetti. Biraq, bunyń bári teatr emes bolatyn. Teatr bolý úshin aldymen dramatýrgııa kerek.

Pesa jáne oqýǵa daıyndyq barysy

Sondaı mańyzdy jumysty elimizdiń teatr synshylary qolǵa alyp Zoom platformasynda online pesa oqylymyn uıymdastyrdy. Alǵashqy otyrysyn ótken 2019 jyldyń qarasha aıynda bastaǵan «Áýezov úıindegi» jańa pesa oqylymy laboratorııasy qarqyndy jumys istedi. Az ǵana ýaqytta dramatýrgııaǵa ıkemi bar jastar men pesa jazyp júrgen belgili avtorlardyń onǵa jýyq jańa pesalaryn oqyp, taldap biraz jumystar jasaǵan. Kútpegen jerden karantın shektegen bul bastamany jalǵastyrýdyń joly qalaı bolar eken? degen oımen qolaıly jańa pesa tappaı júrgende, áleýmettik jelide jarııalanǵan sozaqtyq avtor Baıdildá Aıdarbektiń «Koronavırýs» eki bólimdi dramasy kezdesti. Pesa oqý bastamanyń jalǵasyn onlaında ótkizýdi «Halyqaralyq teatr synshylary birlestiginiń» qazaqstandyq bólimshesi qolǵa alyp uıymdastyrdy.

Ataýynyń ózi aıtyp turǵandaı, pesa taqyryby ózekti, búgingi kúnniń jandy kórinisin oıyp alyp bere salǵandaı áser qaldyrady. Avtor pesada oqıǵa ornyn respýblıkanyń kez kelgen qalasynda bolatyn kóp qabatty úıdiń bir kireberisinde, bir qabatynda turatyn tórt januıanyń kezekti otyrysynan bastaıdy. Shyǵarmada jas mólsheri 45-50-gi birneshe januıa dastarhanda bas qosqan dos-jarandar men kórshi-kólemderdiń ómiri sýretteledi. Eljan atty ul ósirip otyrǵan Álımanyń shańyraǵyna keshke jınalǵan dostar dastarhanynyń aıaǵy qalada karantınniń jarııalanýymen bastalady. Keıipkerler arasyndaǵy shytyrman oqıǵalarǵa toly pesa jelisi eki jas Eljan men Nurgúldiń mahabbaty tóńireginde órbıdi. Ózara uǵysqan eki jas ózderiniń bolashaǵyna zor úmitpen qaraıdy. Biraq, kórinisten kóriniske ashylatyn shyndyq, olardyń ata-analary Álıma men Bolattyń shıyrlana júrip ótken ómir jolyndaǵy burylystar, jastyq kezinde jibergen qatelikti qaıta qozǵaýǵa alyp keledi. Fınalda keıipkerler arasyndaǵy shyndyq ret-retimen ashylyp kórermen úlgi men tárbıe, ımandy qoǵam ómiriniń salaýattylyǵy jolyndaǵy jaqsy sabaq alady. Shyǵarmada jaman minezdi jaǵymsyz keıipkerler joqqa tán. Barlyq keıipkerler alapat koronavırýs dertiniń mashaqatymen kúrese otyryp ári qaraı ómirdi jalǵastyrýǵa jańa kúsh jiger alady. Pesa keıipkeri Omardyń qasıetti Quranı sózimen aıtatyn «Árbir istiń qaıyry bar» degen ádemi sóz actary shyǵarmanyń negizgi dińgegi desek artyq aıtqandyq bolmas. Tyńdarman halyqtyń basyna kelgen «koronavırýs» atty jamandyqtyń da qaıyry tıgenine shúkirshilik etedi. Bul jerde avtordyń mektepte isteıtin ustazdyq qyzmetiniń áseri, árbir aıtylatyn, baıandalatyn oqıǵadan sabaq alý, árbir jamandyqtyń astarynan jaqsy jaǵyn kóre bilýge bastaıtyn optımıstik oń kózqarasyn kóremiz

Pesa oqylymynyń daıyndyǵyn Almaty qalalyq Memlekettik qýyrshaq teatrynyń rejısseri Erkebulan Qabdyl júrgizdi. Ol pesa mátinindegi jekelengen sózder men keıbir oı qaıtalanýlaryna qysqartýlar jasap, rolderdi jas mólsherine, minez ereksheligine qarap akterlerge bólýge, olarmen onlaında oryndaý talabyna baılanysty jumys istegen. Vırtýaldy keńistikte onlaın rejıssýra da birinshi ret bolǵandyqtan akterlerdi jańa jaǵdaıǵa beıimdeý, monıtor aldynda mátin oqý (oryndaý), ınternet jelisiniń jaqsy bolmaýyna qaramastan pesany bir demmen aıaǵyna deıin oqyp shyǵýy nazarda bolǵan. Rejısserdiń bul áreketi nátıjesiz emes. Baılanys jelisiniń álsizdigi bolmasa, spektakl daıyndyǵy, ótý formatyna saı tehnıkalyq,uıymdastyrylýy oıdaǵydaı boldy.

Respýblıkanyń 8 teatrynyń ókilderiniń basyn qosqan bul Onlaın oqylym buryn qazaq teatr tájirıbesinde bolmaǵan qubylys. Onlaın jınap, uıymdastyrǵan joba jetekshisi jáne negizgi sebepkeri bolǵan ıdeıa avtory, teatrtanýshy Anar Erkebaıdyń aıtýynsha daıyndyq barysynda qıyndyqtar bolǵan. Ol: «Aldymen aıta keterimiz, akterlerdiń bári zor yntamen oqylymǵa qatysýǵa yqylasty boldy. Teatr sahnasynda ysylǵan tájirıbeli akterler pesany onlaın-oqýda «jalań mátin oqý» talabymen kelispeýshilik tanytty. Keıipkerlerdiń mátinderin qurǵaq oqýdy qoldaǵan joq. Men de alǵashynda olardyń monıtor aldynda otyryp ta kórermen aldynda shyqqandaı «oınaý» tásilderge barýyna kelispeýshilik tanyttym. Daıyndyq kezinde akterler ózderine bólingenroldi sezinip obrazǵa enip, sózderin júrekke jeterdeı oılanyp-tolǵanyp aıtyp «obrazda» bolýyn baqylap otyryp, bul da durys eken degen oıǵa kelip, kelistim» - deıdi. Karantın jaǵdaıynda otyrǵan akterlerge, teatr synshylaryna bul pesa oqylymynyń paıdasy mol bolǵanyn kóremiz. Kez kelgen daǵdarys jańa múmkindikterdiń basaýy degen tujyrymnyń durystyǵyna kóz jetkizesiń. Bul kezdiń eskishe jumys jasaýdyń artyq-kem tustaryn salmaqtap, sony ıdeıa, jańa sheshim qabyldaýǵa jol ashatyn urymtal sát ekenin eske saldy.

Rasynda, kásibı akter qandaı sóz aıtsa da oıynymen órnektep, ishki jáne syrtqy tehnıkalyq ádis-tásilderin qoldanyptolyqtyrýy jáne kórkemdeýi belgili jáıt. Bul onlaın oqylym osylaı kórkemdeýden tek utqan. Pesa oqylymy bolsa da birazdan beri sahnany saǵynǵan akterlermen birge kórermen de spektaklde otyrǵandaı bir jarym saǵattyq keshti erekshe ásermen ótkizdik. Pesanyń keıbir oryndaýshylary negizgi rolderimen birge birneshe shaǵyn epızodtyq rolderdi qatar oryndady. Ár keıipkerdiń daýystaryn qubylta sóıleýimen birge monıtordyń aldynda syrt kelbetindegi keıbir detalderdi ózgertýi, qosymsha býtaforlyq zattardy qoldanýy onlaın pesa oqylymyn shyn máninde onlaın-qoıylym etti. Kezinde, qazaq radıosynan túnniń bir ýaǵyna deıin taratylatyn súıikti akterlerdiń oryndaýyndaǵy «radıo spektaklder» janryn kórip esitigendeı boldyq. Sózsiz, bizdiń ómirimizge enteleı kirgen koronavırýstyń álegi ketkennen keıin de bul baǵytta onlaında radıo spektaklderdi jalǵastyrý kerek bolar degen oıda qaldyq. Teatrdy, akterlerdi, dramatýrgterdi nasıhattaý úshin, geografııalyq jer shalǵaılyǵyn qysqartatyn bul baǵyttaǵy jumys paıdaly da mańyzdy bolatyn sekildi.

Oqylym men oryndaýshylar

Kez kelgen pesa avtordyń remarkasynan bastalady. Oqylymda avtorlyq remarka men zapastaǵy ofıer Sarjandy S.Seıfýllın atyndaǵy Qaraǵandy oblystyq qazaq drama teatrynyń akteri, rejısseri Bekmuhammed Kıekbaev oqydy. Jattyqqan, beıneli daýys boıaýyn oryndy qoldanǵan akter avtordyń atynan remarkalardy oqyp oqylym-spektakldiń basynan aıaǵyna deıin dırıjeri bolýǵa kúsh saldy. Zapastaǵy áskerı ofıer Sarjan obrazy kóp sózi joq, oqıǵaǵa kiriser tustarda ózaıtary bar er azamattyń kelbetin kórdik. Dramatýrg pesa oqıǵasyn Sarjannyń resmı habardy oqýymen bastap, Elbasynyń shyǵarǵan qaýlysyn oqýmen aıaqtatýy ony pesada úkimettiń resmı aqparatyn oqıtyn habarshysy retinde paıdalanǵandaı. Zapastaǵy áskerı, ózi boıdaq bola turyp Álımadaı áıel úshin birer aýyz sóz aıtpaýy pesadaǵy bul keıipkerdi qan sólinen aıyrǵan. Akter jeliniń álsizdiginen baılanystyń úzilýine qaramastan oqylymnyń asa kúrdeli kedergisiz ótýin qamtamasyz etti.

Shyǵarmadaǵy ortalyq keıipkerler Bolat rólin M.Áýezov atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq drama teatrynyń akteri, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Bekjan Turys oqydy. Tájirıbeli akterdiń oryndaýynda Bolat alǵashqy bólimde minezi, sóıleýi men is-áreketi ala-qula, dórekiligi de bar ómirden sharshaǵan jan bolyp kórindi. Pesanyń ekinshi bóliginde onyń adamı-azamattyq kelbeti ashylyp balalarǵa degen ákelik peıili, qıyn-qystaýda batyl áreketke baratyn qyrlarymen tanyldy. Jary Jańylǵa, balalaryna degen obrazdyń birkelki ósý joly men damý dınamıkasynda túıindi tustardy bar. Alǵashqy kóriniste Bolattyń áıeline qarata aıtatyn aýyr sózderi men judyryǵyn ala umtylatyn áreketi bul keıipkerdiń jelisindegi ala-qulalyqty kórsetedi. Dıapazony keń akterdiń avtorlyq mátinnen shyǵa almaı, óz janynan ne sóz, nemese áreket qosa almaı shabyty jipsiz baılanǵanyn kórdik. Pesadaǵy Bolattyń jelisine avtor tarapynan tolyqtyrýlar qajettiligi seziledi. Bas teatrdyń belgili akteri B.Turystyń sózge kelmesten pesa oqylymyna qatysýy bizdiń teleekrannyń saǵyzdaı sozylǵan serıaldarynda jylt etip ózdiginen «juldyzshaǵa» aınalǵan ózge akterlerge úlgi bolatyndaı mysal boldy. Aınalysatyn kásibińe adaldyq, jeńil dańq qýmaı kásibińniń quly bolyp jumys isteý, tereń ári keń oılaıtyn akterlerge tán irilik bolsa kerek.

Q.Qýanyshbaev atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq mýzykaly drama teatrynyń aktrısasy, Qazaqstannyń mádenıet qaıratkeri Baqyt Jumaǵulova Bolattyń jubaıy Jańyldy jáne birneshe epızodttyq rolderdi oryndap este qaldy. Alǵashqyda Jańyl minezi shaıpaý, is-áreketi, sóz saptaýynan ómirine kóńili tolmaǵan, óz ortasyndaǵy áıelderden ózgeshe dórekileý minezben kórinedi. Jalpy, pesadaǵy minezi oǵashtaý kórinetin osy jalǵyz Jańyl desek qatelespeımiz. Kelesi kórinisterde koronavırýstyń dertine shaldyǵyp qaıtys bolatyn keıipkerdiń is-áreketindegi erkindik ony jarǵa jyǵyp tynady. Avtor bul keıipkerdiń kórsetken oǵash minezderin aqtaıtyn jaýapty shyǵarma fınalynda beredi.Onyń ómirden óter aldynda jazyp ketken sońǵy amanat haty arqyly biz Jańyldyń jaman adam emestigin bilemiz.Ómirden ózindik kompleksi qalyptasqan jan etip kórsetedi. Aktrısa B.Jumaǵulova pesada ǵumyry qysqa Jańyldyń rolimen shektelip qalmaı oqylymda Zerkúl sekildi epızodtyq keıipkerlerdi de sheber oryndady.

Dinı saýaty bar orta jastaǵy Omardy Ǵ.Músirepov atyndaǵy qazaq memlekettik akademııalyq balalar men jasóspirimder teatrynyń akteri Erkin Ábdireshov ómirge, óz aınalasyna salmaqty, din jolynyń qaǵıdalarymen qarap, adamdar aldyna tartylatyn kúrmeýli máselelerge ımandylyq turǵysynan jaýap beretin bilimdi jan retinde oryndady. Bul roldiń de avtor tarapynan aıaǵyna deıin tolyq oılastyrylýdy qajet eter tustary bar ekendigi kórinip turdy. Keıipkerdiń ómirbaıanyndaǵy úzilip baryp jalǵasyp jatatyn motvaııalyq jeliniń tutas bolmaýy akter úshin qıyndyqtar týdyrǵan tustar boldy. Alǵashqy kóriniste dastarhan basyndaǵy kóppen rıýmka qaǵystyratyn Omar ótken az ýaqytta ózgerip kelesi sahnalardadindar jolda tutastaı kórinýi bul keıipker jelisinde de kóńilge qonymdy sheshimge basymdyq berý kerektegin kórsetkendeı.

H.Bókeeva atyndaǵy Batys Qazaqstan oblystyq drama teatrynyń aktrısasy, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Bıbigúl Isalıevanyń oryndaýynda Omardyń jubaıy Shynardy tyńdap tamashaladyq. Oryndaýshy bir sarynda júretin negizgi keıipker Shynardan góri shaǵyn shaǵyn epızodtyq Kúlmán men Zerkúldiń sahnasynda (3 kórinis) Kúlmánde barynsha ashylyp keıipkerleriniń obrazyn sheber oıyn órnegimen este qaldy. Aktrısaǵa salmaqty rolder berip báıgege qossa óz múmkindigin jarqyrata kórsete alatyn sheberligi men tájirıbesi mol ekendigin kórdik.

Dáriger Álımany I.Omarov atyndaǵy Qostanaı oblystyq qazaq drama teatrynyń jáne Nur-Sultan qalasynyń «Nomad» teatrynyń aktrısasy Ajar Shákirjanova ómirdiń qıyndyqtary qansha soqqy jiberse de qaıyspaı, júrek otynyń jylýyn, náziktigi men sezimtaldyǵyn joǵaltpaı saqtaǵan jan retinde nanymdy kórsete aldy. Jalǵyz basty kelinshektiń adamı-moraldik ustanymdary, ulyn azamat qylyp ósirip óziniń sabyrlylyǵy, salmaqty minezi arqyly qıyndyqtarǵa tótep bere alatyn jaǵymdy jandy kóremiz. Halyqqa unaıtyn keıipkerdi aktrısa oryndy somdady.

Álımanyń uly Eljandy oryndaǵan Almaty qalalyq memlekettik qýyrshaq teatrynyń akteri Rýslan Ábý boldy. Akter negizgi avtorlyq mátinnen shyǵyp ketpeı, óz keıipkeriniń jelisin bir qalypty alyp shyqty.

Bolattyń qyzy Nurgúl Semeı qalasynyń Abaı atyndaǵy qazaq mýzykaly drama teatrynyń aktrısasy Asel Asylbekovanyń oryndaýynda áserli shyqqan rolderdiń biri boldy. Aktrısa tabıǵaty lırıkalyq obrazdar somdaýǵa beıim eken. Ol júregi tolqynystaǵy Nurgúldiń Eljanǵa degen názik sezimi men tebirenisterin, qımastyq sezimmen qıyla qoshtasatyn sátterin ádemi bere aldy. Sonymen birge aktrısa jas Ananyń epızodtyq rolinde de este qalarlyqtaı kórindi. Shyǵarma fınalynda oranǵan ottan aman alyp qalǵan qutqarýshysy emhanada jatqan Bolatqa alǵys aıtýǵa qundaqtaýly balasymen keletin aktrısa oryndaǵan keıipkeriniń alǵys sózderi oqylymnyń melodramalyq janryn aıqyndaı túsedi.

Taldaýda túıindelgen oı

Bul pesa qaıta jóndelip sahnaǵa qoıylsa qazaq kórermenderiniń aýyl, aýdandyq eldi mekendegen bir bóliginiń qyzyǵa tamashalaıtyn spektakli bolary anyq. Uly orys dramatýrgi N.V.Gogoldiń «Teatr – álemge bar jaqsylyq ataýlysyn aıtatyn kafedra» degen oıyna ún qosatyn bul týyndy kórermenge oı tastap, kóp oımen bólisedi. Mundaı spektakl teatr kórermenine kezdesken qandaı qıyndyqtar bolmasyn jeńip shyǵatyn kúshti rýh, shydamdylyq, myqtylyqqa shaqyrady. Iá, shaqyrady. Sońǵy kezdegi teatr úderisindegi teatrdyń osy bir mańyzdy mindetin mansuq etken jańashyl dramatýrgter men rejısserler ustanymdarynsha eskilik bolyp kórinen joldy dramatýrg pesaynda keń qoldanady.

Dástúr boıynsha oqylymnan keıin avtordyń qatysýymen tyńdarmandardyń pikirleri, qyzyqty oılar men tosyn usynystary mol boldy. Pesany tyńdaýǵa qatysqan belgili teatr synshylary Baqyt Nurpeıis, Merýert Jaqsylyqova, Anar Erkebaı, Ulpan Toqaevalardyń oqylǵan pesa jaıly pikirleri qyzyqty ári ár kelki boldy. Synshylar qaýymy koronavırýs taqyrybyndaǵy pesanyń oqylyp talqyǵa túsýi der kezinde kóterilgendigimen qundy bolǵanyn biraýyzdan atap ótti. Taqyrypqa saı arnaıy jazylǵan shyǵarmaǵa pikir bildirýshilerdiń bir jerden shyqqan ortaq oılary osy bir erekshelikti kórsetkendeı. Bizdiń oıymyzsha bul oqylymnyń jıǵan basty upaıy, der kezinde jazylyp, sııasy keppeı tyńdarmanǵa usynylýy. Ásheıinde, qoǵamdaǵy bolyp jatqan úderisten keshigip júretin teatrdyń der kezinde karantınge jaýap bergeni de osy bolar. Jurt áli úı qamaqta, teledıdardan, barlyq aqparat quraldarynan berilip jatqan jańalyqtar «bes ýaqyt namazdaı» toqtaýsyz keletin jurttyń esine karantınniń eskertpelerin, talaptary men erejelerin ejelep qaıtalaýda. Osy kezdegi onlaın-teatrdyń respýblıkanyń ár túrli teatrynyń akterlerinen qurala ketýi utymdy sheshim boldy.

Dramatýrg B.Aıdarbekov te avtorlyq batyldyǵy úshin ózine tıesili «marapatyn» aldy. Jańa pesasy kásibı turǵyda taldaný barysynda biraz syn eskertpeler aıtyldy. Syn kemshilikti túzeıtin qýatty qarý ekenin moıyndaıtyn avtor úshin bul oqylym talqylaýy biraz jańa oı-ıdeıalardyń týyndaýyna, dramatýrgııanyń keıbir qaltarys tustaryna jańasha úńilýge alyp kelgen sekildi. Negizgi ustanymyn jańa dramatýrgııamen baılanystyratyn teatr synshysy M.Jaqsylyqovanyń osyndaı úlgide jazylǵan pesany qabyldaı almaıtyn oıynan búgingi zamannyń pesasy, estetıkasy basqasha jazylýy kerektigin uqqandaı boldyq. Mátinniń akterge sahnada áreket etýge qozǵaý salatyn negizgi kiltin taýyp, shıyrshyq atqan sóz ben utqyr keremet ishki dnamıkaǵa toly «aınalasy jup-jumyr keletin» oıly pesalardyń ýaqyty kelgenin eske saldy. Sóz retinde aıta ketsek, pesany onlaınǵa shyǵarý alǵashqy nusqa qolǵa tıgen bette jedel bastalyp, redakııalyq ózgerister jasaýǵa múmkindik bolmady. Rejısser men akterler oqylym jumysyn bastap ketkennen keıin ýaqyttyń tarlyǵynan pesanyń oqylymy alǵashqy jazylǵan nusqamen ótti. Synshylar tarapynan pesany tolyq qabyldaǵan tustardan góri qabyldamaǵany kóbirek bolǵany da osynyń saldary bolǵany anyq. Akterler tarapynan da «oqylymǵa arnaıy suryptan ótken pesany alý kerek edi» - degen pikirler boldy. «Oqylymnyń negizgi maqsaty buryn jarııalanbaǵan, sahnaǵa qoıylmaǵan sý jańa týyndymen jumys isteý. Oqylymǵa qatysyp otyrǵan tyńdarmannyń qabyldaý-qabyldamaýyna qarap pesany búgingi teatr sahnasyna qoıý-qoımaý máselesi jaıly sheshim qabyldanady» - degen A.Erkebaıdyń oıy osy shyǵarmany dál qazir oqylǵandyǵy jaıly suraqqa jáne «tanymal avtordyń belgili týyndysyn nege almadyq?» - degen suraqtarǵa da naqtyly jaýap boldy. Talqylaýda keıipkerlerdiń ósý joly, pesa qurylymyndaǵy qaqtyǵystar tabıǵaty men júıeli damý jelileriniń sheshimi qalaı bolý kerektigi, oqıǵa orny men keıipkerler arasyndaǵy qaqtyǵystardyń órbýi, fınaldyq sheshimdegi orynsyz oqıǵalar tizbegi jaıly tuymdy oılar boldy. Árıne, bul eskertpeler avtor úshin úlken olja boldy. Keleshekte kez kelgen túzetýlerge, jasalǵan usynystarmen jumys isteýge daıyn ekendigin bildirgen avtordyń oqylym týraly oı-pikirleri de onlaın oqylym qatysýshylary men tyńdarmanadaryna qosymsha maǵlumat berdi.

Oqylym jáne onyń nátıjesi:

Pesa onlaın oqylyp taldanǵannan keıin túıgen oıymyz:

– Teatrlarymyz áreket etýge ynta-jiger bolsa qol qýsyryp otyrmaı karantın kezinde de shyǵarmashylyq jumyspen tolyqqandy aınalysa alady eken;

– Kásibı akterler men rejısserler, teatr synshylary men qatardaǵy kórermenniń qyzý qatysýymen bolǵan bul jańa pesany oqý, talqylaý búgingi qazaq teatrynyń, jańa dramatýrgııasynyń ózekti máselelerin kóterdi. Qıyn qystaý kezde de jazatyn avtorlar shyǵatynyn dáleldedi.

– Qajet kezde qazaq teatry jumylǵan judyryqsha jınalatyn shyǵarmashylyq kúsh bola aldy. Biraq bul áreketten teatrlar, akter men rejısserler shet qalý úırenshikti qubylys ekenin kórdik. Bul nemquraılyq, qulyqsyzdyq teatr synshylary tarapynan qozǵaý salǵanda sý betine shyǵyp el qulaǵyn eleńdetti. Qalǵan ýaqytta teatrlardy óliara shaq tumshalap, múlgigen tynyshtyqta boldy.

– Akterler men aktrısalarymyz boıynda áli de bolsa tolyq júzege aspaǵan shyǵarmashylyq jiger, kúsh-qýat mol ekeninin qulshyna jasaǵan jumystarynan kórip razy boldyq. Sahnadan rol oınaýǵa degen qulshynys búgin úıinde otyrǵan kóptegen shyǵarmashylyq tulǵalarǵa tán qubylys. Karantınde jınaqtaǵan barlyq akterlik emoııa men kúsh-qýat kórermenge sony ıdeıa, jańa rolderdegi kúsh-jigermen tógiletin sekildi. Ylaıym solaı bolǵaı. Biz kórermender olardan qyzyqty jobalardy kútemiz.

– Teatrlardyń, óner adamdarynyń oıy ónerde emes, ózgede ekendigin de kórdik. Jarnamalanyp, birinshi ret bolaıyn dep jatqan onlaın-oqylymǵa karantınde jatyp qyzyǵýshylyq tanytpaǵan barlyq respýblıka teatrlary demeı aq qoıaıyq, ózderiniń ókilderi qatysyp otyrǵan 8 teatrdyń akterleri, rejısserleri, teatr ákimshiliginiń enjarlyǵyn kórdik. Bizge ónerpaz bolý, teatrmen aınalysý erkińnen tys unamaıtyn jumys, kúshtep tańylǵan quldyq eńbek sekildi áser qaldyrdy. Qyzyǵýshylyq múldem joq. Muny qalaı baǵalaımyz? Bilmeımin...

– Halyqaralyq teatr synshylary birlestiginiń esebindegi sońǵy úsh aıdan asa ýaqytta halyqaralyq jáne respýblıkalyq konferenııalar, Qazaqstan teatr qaıratkerleri odaǵynynyń onlaın jıynyn jáne onlaıyn pesa oqylymy bolmasa qazaq teatry oflaınnan-onlaınǵa ótip, qalyń uıqyǵa ketkendeı kúı keshedi ekenbiz. Karantındegi Qazaqstan jáne qazaq teatry jaıly habarlar tek osy birlestiktiń jumysymen baılanysty aýyzǵa aınalýy osyny ańǵartty.

Sóz sońy

Oqylymǵa qatysqan oryndaýshylar ónerin qadaǵalaı otyryp oblystyq teatrlarymyzda talantty akterlerimiz men aktrısalarymyzdyń mol ekendigine jáne bir márte kóz jetkizdik. Olardyń sahna tórinde atoılap shyǵarmashylyqtyń qazanyn burqyldata qaınatýǵa bólinetin sanaýly jyldaryn repertýarlyq teatrdyń az sandy qoıylymdarynan tıer roldermen shektelýi tym azdyq etedi. Olarǵa obal-aq. Shyǵarmashylyq ómiri repertýarǵa tańylyp, kúnin qalypty ótkizýge ábden úırengen akterlerden jylt etken jańalyq kútýdiń ózi artyq. Oǵan qazaq teatrynyń búgingi hali, jumysyn uıymdastyrýy, teatrlar men shyǵarmashylyq tulǵalarǵa qoıylatyn talaptardyń saı emestigin kóremiz. Bul qalyptasqan birińǵaı uıqy shaqyrar terbelisten shyǵyp, jan tynyshtyǵyn mansuq etip ár teatrda ózindik izdenisterge batyl baratyn serpilis kerek. Kez kelgen talantty akter men aktrısa (ózin solaı oılaıtyn) qalaǵan rolin kezekti spektakl qoıýshy rejısserden nemese teatr ákimshiliginen kútpeı, ózi izdenip, talasa-tarmasyp, dáleldep júrip sahnaǵa shyǵarýy kerek. Sonda ǵana teatrda, akterlik ónerde, rejıssýrada jáne dramatýrgııada zamannyń aǵymyna saı sony serpilis, irgeli izdenis bolmaq. Osynyń bárine qozǵaý salatyn kúsh – jańadan jazylǵan dramatýrgııa. Ýaqytpen jarysa týǵan pesa, zamandas qurdastardyń obrazy, boıynda kúsh-qýat, júreginde oty bar oryndaýshylar. Onlaın oqylym osyndaı oılardy qozǵady.