Kirispe ornyna

Aty ańyzǵa aınalǵan qazaqtyń bulbul úndi sahna sheberi – Kúlásh Baıseıitovany bilmeıtin qazaq joq. Ol ózin jaryq dúnıege alyp kelgen ata-anasynyń ǵana balasy bolyp qana qalmaı, barsha ısi qazaqtyń súıikti Kúláshi boldy. Deı tursaqta, osy máseleni naqtylaı kelgende tanymal tulǵa týraly kóp nárseni atústi biletinimiz, biraz derekterden habarymyzdyń múldem joqtyǵyna kóz jetkizemiz. Kúláshti – Kúlásh etken úlken shyǵarmashylyq ósý joly áli de bolsa tereń boılaı saraptaýdy, bar jáne kóptegen jańadan ashylyp jatqan sony derekterdi salystyryp ǵylymı aınalymǵa engizý, salıqaly oı qorytýlar jasaýdy qajet etedi. Kúláshtiń óner álimine qanat qaǵý, jetilý, tynymsyz oqý, úırenýge tutastaı arnalǵan ómiri men shyǵarmashylyq joly búgingi urpaqtyń nazaryn erekshe aýdarýǵa turarlyqtaı nysanasy bolsa kerek. Ony tereń, talmaı zertteý túsý qajet. Biz úshin Kúlásh Baıseıitova kim?

Kúlásh Baıseıitova – barsha qazaqtyń maqtan tutatyn talantty ánshisi! Kúlásh Baıseıitova – barsha qazaq óneriniń bıik ólshemi! Kúlásh - aqqý úndi ánishilerdiń bıikke samǵaǵan tulǵalyq kelbeti! Kúlásh – adaldyq pen shynaıylyqtyń, eńbekqorlyq pen kásibı sheberliktiń sımvoly! Sonymen birge, Kúlásh – keıingi urpaq úshin ańyzǵa aınalǵan jumbaq jan ...

Óziniń qamshynyń sabyndaı qysqa ǵumyrynda el jadynda jattalyp qalatyndaı ádemi iz qaldyrǵan, erekshe talantymen kózge túsip KSRO halyq artısi atanǵan Kúlásh Baıseıitovany kózi qyraǵy, kóńili oıaý árbir qazaq júrek túkpirinde ózinshe topshylap, ózinshe somdaıdy. San qyrynan tanyp bilip, keler urpaǵymyzdyń sanasyna quımaq.

Biz tanyǵan Kúlásh – qarapaıym kedeı januıadan shyǵyp ómirdiń qıyndyǵyn kórgen, ýaqyt pen qoǵam erte eseıtken óz zamanynyń adamy, talantty óner ıesi, adal jar, aıaýly ana, shynaıy dos, biregeı tulǵa, mádenıet pen qoǵam qaıratkeri. Osynshama jaýapkershilik júgin óziniń názik ıyǵyna artyp, moıymaı kótergen jan retinde ol óziniń ustanǵan jolynan taımaı, barǵa qanaǵat, joqqa salaýat aıtyp talaı belesterden súrinbeı ótti, nebir synaqtarda dala minezin kórsetip qajyr-qaıratymen, aqyl-parasatymen, eńbekqorlyǵymen, boıyna bitken talantymen bıikten kórindi. Onyń ishki jan dúnıesi jatqan bir jumbaq álem. Sol jumbaqty sheshý úshin biz onyń ózi jazǵan maqalalaryna, bergen suhbattaryna nazar aýdara oqı otyryp, sahna sańlaǵyn kezinde erekshe tolǵandyrǵan, oılandyrǵan kópshilik oqyrmanmen ishki jan dúnıesin bólistirgen máselelerge degen Kúláshtiń kózqarasy arqyly úńilemiz. Kúlásh týraly zamandastarynyń, sahnadaǵy áriptesteriniń, ónertanýshy mamandardyń jazǵan estelikteri bir tóbe deıtin bolsaq solardyń ishinen talantty qazaq qyzynyń ónerin dóp basyp asha bilgen, kásibı mamandardyń túıin sózderi arqyly biraz jaıly aıqyndaı túsemiz. Oqyrman bul aıtylǵan qundy oılary men salmaqty sóz aýanynan bizdiń basty qaharmanymyz – Kúláshtiń búkpesiz ishki oıyn oqyp, sezim pernelerinde tebirene terbelip, rııasyz kóńilin umsynysynan uqqandaı bolamyz.

Ańyz bolyp ketken tulǵanyń shynaıy kelbetin tanýda, osyndaı san alýan pikirlerden, tamasha estelikterden, zertteýlerden árkimniń óz Kúláshi qalyptasady. «Óner» saıtynyń oqyrmandaryna biz azyn-aýlaq zertteýler men pirkirlerden oı túıgen óz Kúláshimizdi usynamyz. Árkim ózine qajetti derekterdi taýyp oqyp, aty ańyzǵa aınalǵan talan ıesi bolǵan óz Kúláshin oı-qııalymen somdaıdy degen senimdemiz.

Kúlásh Baıseıitova qashan, qaı jerde dúnıege kelgen?

HH ǵasyrda órkendegin qazaq ulttyq óneri men mádenıetiniń tórinen oıyp turyp ornyn alatyn halqymyzdyń talantty da aıaýly qyzy, ata ańyzǵa aınalǵan opera ónerimizdiń negizin salýshylardyń biregeıi, Keńester Odaǵynyń halyq ártisi Kúlásh Baıseıitovanyń (shyn aty – Gúlbahram Beıisqyzy) esimi erekshe atalady. Qazaqtyń Keńester Odaǵy quramynda ómir súrgen 70 jyldan asa ýaqyt aralyǵynda Kúlásh esiminiń keń taralýy onyń tabıǵı talantymen, opera teatry sahnasyndaǵy oryndaǵan juldyzdy partııalarymen tikeleı baılanysty.

Qarapaıym qazaq qyzy Gúlbahramnyń bar bolǵany 45 jyldyq qysqa ǵumyrynda talantty somdaǵan obrazdary men án oryndaýshylyq óner qalypqa quıǵandaı qanshalyqty anyq, barsha halyqqa túsinikti bolsa, jeke basyna baılanysty naqtyly bolýǵa tıisti derekterdiń bári ózgeristerge ushyrap, keıingi urpaqqa birneshe nusqada, burmalanyp, túsiniksiz jaılarmen jetkendigin kóremiz. Muny biz tanymal ánshiniń bir ǵasyrlyq mereıtoıynyń atalyp ótýi barysynda anyq kórdik. Aldymen Gúlbahram atynyń qalaı qysqartylyp Gúlásh atalýy, odan qazaq tiliniń aıtylý ereksheligine jaqyndatylyp, ońtaılanyp Kúlásh bolyp ornyǵýy da shyr etip bul dúnıeniń esigin ashqannan keıin azan shaqyryp qoıǵan atynyń ózin aktýalızaııalaýynan bastaý alady eken. Bul attyń ońtaılanýy jaıyn kezinde Ǵabıt Músrepov óziniń barshaǵa belgili «Chýdo» atty tamasha esteliginde «Kúlásh (Kúláshtiń tolyq aty – Gúlbahram, Gúlásh dep oryssha jazǵanda birtúrli estiletindikten, Kúlásh bolyp jazylyp jetti)» [1, 15] deıdi.

Al endi Kúláshtiń balalyq shaǵy men týylǵan jeri, kúnine baılanysty kúni keshege deıin birneshe uǵym qalyptasyp, bul qalyptasqan kemshilikterdi túzeý kúni keshege deıin arnaıy ádebıetterde, nemese resmı enıklopedııalyq sózdikterde qolǵa alynbaı kelgen. Onyń da ózindik sebepteri de joq emes.

Negizginen, bizge jetken Qazaqstan Ulttyq enıklopedııasyndaǵy resmı derekter boıynsha ol 1912 jyly 2 mamyrda Vernyı (Almaty), qalasynda qarapaıym etikshiniń januıasynda dúnıege keledi. Bul jaıly jyldan jylǵa tolyqtyrylyp nemese jańadan basylyp shyqqan ár jyldardyń túrli deńgeıdegi enıklopedııalyq anyqtamalyq sózdikteri bir aýyzdan oqyrmandaryna osy maǵlumaty taratyp keldi. Alaıda, ánshiniń týǵan kúnine jáne meken-jaıyna baılanysy derekterdiń qaıta kóterilip ashyq aıtyla bastaǵanyna da kóp ýaqyt bola qoıǵan joq. Uly ánshiniń 100 jyldyq mereıtoıy qarsańynda qyzdary Qarylǵash pen Raýshan Baıseıitovalar baspasózge bergen suhbatynda resmı qujattardaǵy kórsetilgen derekterdi joqqa shyǵarady. Olar: «Negizgi týǵan kúni qańtardyń 12-si. Ol kezde qujatty birden almaǵan. Ári sol kúni Dımash Ahmetuly Qonaevtyń týǵan kúni bolǵandyqtan, anamyz týǵan kúnin 2 mamyrǵa aýystyrǵan edi» [2] - deıdi. Qarylǵashtyń aıtqanynan astanalyq «InfoES» gazetine bergen «Kak ýmırala Kýlıash Baıseıtova» atty materıalda bul derek tolyqtyra aıtylady. Onda: «– Seıchas vo vseh enıklopedııah pıshýt, chto ona rodılas 2 maıa 1912 goda. No eto nepravda, – ýtverjdaet ee doch Karlygash Baıseıtova. – Na samom dele – 12 ıanvarıa 1912 goda, to est v odın den ı god s Dınmýhamedom Ahmedovıchem Kýnaevym. Ia ý mamy prı jıznı ne sprashıvala, no est versııa, chto ee ımenno ız-za etogo ýgovorılı pomenıat datý rojdenııa. I mama soglasılas byt rojdennoı v mae: ona lıýbıla vesný. V odnıh ıstochnıkah ýkazyvaetsıa, chto Kýlıash rodılas v Alma-Ate (tak, po kraıneı mere, ona pısala v svoeı avtobıografıı), v drýgıh – v Aktogae Karagandınskoı oblastı, v ochen prostoı seme: mat Zıbajan – prachka, ote Jasyn – sapojnık. Ee rodıtelı bylı nastolko bednymı, chto ne moglı prokormıt dvoıh deteı. Poetomý Gýlbahram (eto ımıa, kotoroe Kýlıash polýchıla prı rojdenıı: Kýlıa, ee detskoe prozvıe, postepenno prevratılos v ımıa Kýlıash) ee do shkoly otdalı v detdom»-deıdi. Bul derek naqtyly qujatpen dáleldenbegen. Osyndaı pikirdi Kúláshtiń zamandasy, ómirde, ónerde qatar júrgen áriptesi Shara Jıenqulova da aıtyp ótedi. Osyndaı eki jaqty dáleldi-dálelsiz derekter qatar júrgendikten biz eki datany, eki jaqtyń ýájderin de qatar keltirýdi jón kórdik.

Sonymen, ánshiniń týǵan jerine baılanysty da eski resmı derek kózi Almaty qalasynda dúnıege kelgen dep jazyp kelse, jańa zertteýshiler, ánshiniń qyzdary analarynyń Qaraǵandy oblysynyń Aqtoǵaı aýdanynyń aýylynyń týmasy ekendigin aldyǵa tartady. Tarıhshy-ólketanýshy Kúlásh Sardarbek «Kúláshtiń týǵan jeri búginderi Qaraǵandy oblysyndaǵy Aqtoǵaı aýdanyna qarasty Narmanbet aýyly atalady. Bul ólke HH ǵasyrdyń basynda Qotanbulaq bolysy, Qarqara ýezi, Semeı gýbernııasy atanǵan» [1, 28] -deıdi. Bolsa bolar. Bul derekti talantty ánshi dúnıeden ótkennen keıin arnaıy qolǵa alyp zerttegen, alǵash ómirbaıandyq povest-esse jazǵan qalamger Sara Látıeva da joqqa shyǵarmaıdy. Biraq, ol faktini rastaıtyn naqtyly mór basylǵan derekti kezdestire almaýynan, murajaılar men muraǵattarda qolǵa ustaıtyn qujattyń bolmaýynan keıin, zertteýshi Kúláshtiń óz qolymen jazylǵan derekterdegi naqtyly data men meken-jaıdy qabyldaýdan basqa jol joqtyǵyna moıynsunady. Sonymen birge qalamger Kúláshtiń Almaty qalasynda, 1912 jyldyń mamyr aıynda týylýyna baılanysty qısynǵa keletin birneshe sebep, joramaldaryn da tizbelep aıtyp ketedi. Sonyń ishinde qalamgerdiń «Kúlásh muraǵatta saqtaýly ómirbaıanynda «Almatyda týdym» dep jazǵan» [1, 24] – degen joldary bar ekendigin aldyǵa tartady. Biz de sońǵy shyqqan jańa derekkózderin joqqa shyǵarmaı, Kúláshtiń óz qolymen jazylyp hatqa túsken derekkózindegi aıtylǵan týǵan jeri men ýaqytyna baılanysty máseleni ázirge qanaǵat etemiz. Sonymen birge osy eki ushty pikirleridi bir izge salý jolynda ónertanýshy, ólketanýshy, tarıhshy zertteýshilerge keleshekte isteıtin jumystar bar ekendigine nazar aýdaramyz.

Óner jolynda

Gúlbahramnyń ánshilikke beıimdigi, mýzykalyq tabıǵı talanty kishkene kúninen-aq baıqalǵan. Bulaı bolýǵa ákesi Jasyn kezinde jap-jaqsy ánshi bolǵany, el aralap án salǵany da eleýli sebep bolsa kerek. Biraq ánshilik óner Jasynǵa isher as, kıer kıim bolmaǵan soń úıli-barandy bolǵan shaǵynda ol etikshilikti kásip etken. Sóıtse de ara-tura kórshi-qolańnyń aýyl-aımaqtyń toı-tomalaǵynda án salýdan qol úzbegen. Sóıtip, bolashaq ánshi-artıstshe saýyqshyl ákeniń óneri ıgi áseri kishkene Kúláshke erekshe áser etedi. Bul jaıly Qanabek Baıseıitov óziniń kitabynda: «Ákesi Jasyn – ájeptáýir ánshi bolǵan, seri adam. Kezinde áıgili Ásetpen, Balýan Sholaqpen birge júripti. Bir aǵasy Manarbektiń (Erjanov M.A. anyqtaýy) ánshiligi – anaý, ózge aǵalary da ónersiz bolmaǵan, tek kásip etpegen. Aıtbek te (aǵasy) ándi ádemi salatyn, syrnaıǵa qosylyp aıtqanda aıyzyńdy qandyratyn. Osyndaı ortada ósken, tárbıe alǵan Kúlásh ónerge jaqyn júrmeı qaıtsin», – deıdi [3,61]. Ákesi aıtqan ánderge yntyǵa qulaq túrip, ol jyrlaǵan hıssalardy qyzyǵa tyńdaı zerdesine toqyp ósken zerek qyz tamasha mýzykalyq este saqtaý qabiletimen, qııaldaı biler keń áserli oı-órisimen ósip jetiledi. Kúlásh bala kúninde asqan ánshiligimen sýyryla shyǵyp el aýzyna asa ilikpese de, jeti jyldyq mektepte, keıin Qazaqtyń pedagogıka ınstıtýtyna túskennen keıin oqı júrip, jańadan boı kóterip kele jatqan kórkemónerpazdar úıirmesine úzbeı qatysady. Sol kezderi Kúláshtiń janynan tabylǵan, kásibı teatrǵa aktrısa bolyp qabyldanýyna negizgi sebepker bolǵan Qanabektiń aıtýynsha, alǵashynda ol Kúláshtiń sahna ónerine qyzyǵýshylyǵyna asa mán bermengen. Úıinde júrgende syrnaıǵa qosylyp án aıtatynyn bilgenimen, ol bolashaq opera ánshisi Kúláshtiń boıynda erekshe kúshti de joǵary regıstrdegi, keń dıapazondaǵy daýysy baryn dál sol kezde tanyp bile almaǵan syńaıly. Ol qazaq dalasynda bolyp oryndaýshylyq ónerdi zerttegen vokaldyq mekteptiń mamandary baıqaǵanyndaı, halyqtan shyqqan ánshiler arasynda áıelder orta, tómengi regıstrde, erleri daýysy joǵary jáne orta regıstrlerde án aıtýǵa mashyqtanýynyń áseri bolsa kerek. Kúláshtiń dúıim jurtty tań qaldyratyn koloratýraly soprano daýysynyń keń tynyspen ashylýyna deıin áli biraz ýaqyt bar bolatyn. Qala jastary kórkemónerpazdar úıirmesinde Jumysshy jastar teatry qurylyp sonda jumys istep júrgen Qanabektiń qasyndaǵy Kúlásh birneshe qosalqy rolderdi oryndaýǵa tartylady. Ol - «Isataı – Mahambet» pesasyndaǵy han qyzdarynyń biri bolyp oınady, «Arqalyq batyrda» Qalmaq qyzy boldy. Onyń eshqaısysyna da asa mán bermegen ekenmin. Syrnaıǵa qosylyp úıde ártúrli án aıta bergenimen, sahnada kósilip shyrqaǵanyn kórgen emes edim» [3, 61]-deıdi. Ánshilik, aktrısalyq talantymen tolyq kózge túse qoımaǵan Kúlásh naqaqtan jala jabylyp oqýdan qol úzip qalǵannan keıingi kezeńde teatrdyń júrip jatqan repertýaryndaǵy spektaklderin kórip júrip sol ortaǵa, sahnaǵa degen qumarlyǵynyń sheksiz arta túskenin sózsiz bolatyn. Qanabek Kúláshpen zalda spektakl kórip otyryp baıqaýsyzda nazary aýyp ketkende Kúláshtiń «sahnadaǵy aktermen ilesip «oınap» otyr. Birese qabaǵyn túıe qalyp qınalyp, selk ete qalyp shoshyp, birese jadyraı kúlimdep, sahnadaǵy akterlerdiń qımyl-áreketterine úılese qozǵalaqtap shydaı almaı ketedi» - deıdi. Col joly Qanabektiń septesýimen Kúláshtiń qazaq teatrynyń aktrısasy bolýyna alǵashqy qadam jasalynady.

Bul Qazaqstannyń astanasy Qyzylordadan Almaty qalasyna aýysyp kelgen tarıhı kezeńi bolatyn. Alǵashqylardyń biri bolyp Qyzylordadan kóship kelip shyǵarmashylyq jumysyn qarqyndy jalǵastyrǵan qazaq drama teatr trýppasyna kóptegen talantty jastar osy kezde kele bastady. Sh.Jıenqulova «Ómirim meniń ónerim» atty ómirbaıandyq kitabynda óziniń teatrǵa aktrısa bolyp kelýin bylaı eske alady. «Iá, men teatrǵa alǵash alynǵanda on alty jasta edim. «Artıst» degenge úrke qaraıtyn kez, sondyqtan áıel zaty onyń bosaǵasyn attamaıtyn. Áıel rolderin taldyrmashtaý kelgen er adamdar atqaratyn, keıinnen akterlerdiń jubaılary oınady. Janbıke Shanına, Zeınegúl Ómirzaqova, Shárbaný Baızaqova, Orazke Qashaýbaeva, Hadısha Qojamqulova, Zýra Atabaeva – mine alǵashqy aktrısalar. – deı kele, - Kúlásh ekeýmiz teatr tabaldyryǵyn qatar attadyq» [4, 27] - deıdi. Ekeýi de Almaty pedagogıka ınstıtýtynyń daıyndyq kýrsynda qatar oqyp, Almaty qalasynyń orta, joǵary oqý oryndarynda, demalys saıabaqtarynda jumys isteıtin kórkemóner úıirmeleriniń kishigirim sahnalyq qoıylymdary men konerttik baǵdarlamalaryna qatysyp júredi. Teatr ónerine bet burǵysy keletin Qanabek Baıseıitov, Shara Jıenqulova, Manarbek Erjanov sekildi ónerli jastar teatrǵa alynyp, solardyń qatarynda Kúlásh te 1929 jyldyń aıaǵynda qazaqtyń drama teatrynyń trýppasyna «otyz alty som belgilep, eń tómen stavkamen» qabyldanady [3, 63].

Alǵashynda spektaklderde kópshilik sahnalarda kishigirim qosalqy roldermen sahnaǵa shyǵyp júrgen Kúlásh ne bary bir-eki jyldyń ishinde ánshi-ártistik sheberligimen kórinip, teatrdyń beldi ónerpazdarynyń qatarynan oryn alady. Teatrda jyldam shyǵarmashylyq jetistikke jetýine, sóıtip repertýarda bar jáne jańadan qoıylǵan shyǵarmalarda ortalyq rolderdi oryndaýǵa qol jetkizýine óner atty qudirettiń sheńberine bar bolmysymen berile engen Kúlásh boıyndaǵy qushtarlyq bolatyn. Teatrdyń sol kezdegi barlyq jumysynan bas tartpaı, «teatrdyń otymen kirip, kúlimen shyǵyp» berile jan-tánimen eńbektený arqyly ol jańa kásiptiń qyr-syryn meńgerýge kúsh salady. Aldyńǵy býyn aǵalar S.Qojamqulov, Q.Qýanyshbaev, Q.Jandarbekov sekildi t.b. sahnalyq óner tájirıbesinen úırenýden jalyqpaıdy. Sonymen birge reti kelgende óz betinshe de sahnada sýyrypsalmalyq, shyǵarmashylyq izdenisten de jalyqpaǵan eken. Kúlásh týraly óziniń esteliginde Q.Baıseıitov onyń sahnaǵa degen erekshe qushtarlyq qyrlaryna erekshe toqtalady. «Sahnaǵa shyǵýdy jany súıetini sonshalyq – eger óz róli bitip qoly sál bosaı qalsa, kópshilik ishine ilesip sahnaǵa shyǵýǵa ózi kelip suranatyn.... Kúlásh kópshilik sahnalaryna aralasqan kezderinde de basqalardan erekshelene biletin, spektakldiń mazmunyna sáıkes kıine qoıatyn. Kóbinese ul balanyń keıpin jasap, solaı kıinetin. Birde jalqaý balanyń keıpin jasap, birde kepkasyn basa kıip ury balasha shyǵatyn, keıde buzaqylaý balalar qusap kózin syǵyraıtyp alatyn. Ádeıi súrinip-jyǵylyp jatatyn kezderi de bolýshy edi, az sáttiń ózin de kórermen jurtqa áserli etip kórsetýge tyrysatyn» [3, 61] – deıdi. Aktrısanyń sahnaǵa, ónerge munshama ashkózdene umtylý ánshiniń boıyndaǵy býyrqanǵan talant kózi ishte buǵyp jatpaı qasıetti sahnadan kórermenge ózindiń qaıtalanbastaı qoltaǵbamen jol izdegen keıpin, jas aktrısanyń sahnalyq ónerge degen erekshe qushtarlyǵyn kóremiz. Talant kózi shyǵar joldyń saıy men salasyn izdep taýyp býyrqanǵan kúıi óz degenin istetip aýyzdyq bermeıtin úlken seldiń ekpindi aǵynyndaı kórermenge jol tartqandyǵyn aınalasy birneshe jyldardyń ishinde kóz jetkizedi.

Onyń repertýardaǵy spektaklderge qatysyp, ony tamashalap kórýi barysynda keıipkerlerdiń replıkalaryn róldiń sahnalyq is-áreketin jattap alýy este saqtaý qabiletiniń joǵary deńgeıde bolǵandyǵyn kórsetedi. Osynyń arqasynda ol sahnaǵa óziniń shyǵarmashylyq jolynyń basyndaǵy jaýapty róli J.Shanınniń «Shahta» spektaklindegi Zeınepti alyp shyqty. Bul aıaq astynan boldy. Jarnamada habarlanǵan aktrısa Janbıkeniń aýyryp qalýyna baılanysty rejısser tyǵyryqqa tirelgen sátte jas Kúlásh osy róldi oryndaýǵa ózi suranady jáne spektakldi aıaǵyna deıin irkilissiz alyp shyǵady. Basy artyq daıyndyqsyz spektalge shyǵýǵa erik bildirgen jas Kúláshtiń boıynda óner kernegen jannyń sahnaǵa umtylysyn kóremiz.

K.Baıseıitova otyzynshy jyldardyń basynda teatr sahnasyna qoıylǵan I.Jansúgirovtiń «Kek» dramasynda baıdyń toqaly Qarysty, B.Maılınniń «Maıdan» pesasynda Púlish rólin oınap, drama teatr sahnasynda ónerge degen ózindik qabilet-qarymyn tanytady. Alǵashqy kelgen kúninen bastap teatrdyń jylnamasyn jazyp kelgen qazaq sahnasynyń ardager akteri Qapan Badyrov kúndeliginiń betinde Kúláshtiń drama teatr sahnasyndaǵy somdaǵan eleýli rólderiniń biri Púlish jaıly: «Kúni keshe kóringenniń qolyndaǵy atatyn tasy bolǵan momyn Púlishtiń eki udaı jerde arýaq-qudaıǵa, dinge, kertartpa ádet-ǵurypqa qarsy kúreskenin akterlik sheberlikpen kórsetip, roldi tragedııalyq shyńyna kóteretin. (Sóz arasynda aıta ketý mindet: bul obraz qazaq sahnasynda dramalyq bıikten asqan joq, Púlishti tragedııalyq deńgeıge kótergen tek qana Kúlásh, ony keıin eshkim qaıtalaǵan emes.) Kúláshtiń sahnadaǵy ereksheligi: qajetti jaǵdaıda neshe túrge túsip, eki beti qyp-qyzyl bolyp qyzara da, bozara da biletin. Qanyn ishine tartyp, surlanyp alǵanda, júzinen jan shoshıtyn» [5, 61] – deıdi. Ol Kúláshtiń oryndaýshylyq sheberligi men tabıǵı talantyn orystyń uly aktrısalary V.F.Komıssarjevskaıa, P.A.Strepetovalardyń tereń tragedııalyq rólderimen qatar qoıa otyryp, onyń Púlish obrazynda kórsetken oıyn kestesin «sondaı tragedııa-aý dep oılaımyn» degen oı aıta otyryp: «Kúláshti pálendeı bireýge teńeýdiń orny joq. Ol bir syrly, segiz qyrlynyń tap ózi. Myńnan ozǵan óren júırik, munyń óz joly, óz mektebi bar talant, tyńnan jaryp shyǵyp jol salǵan jańashyl qazaq án, opera óneriniń pıoneri de, revolıýıoneri de ózi edi», – dep óziniń óte joǵary baǵasyn beredi.

Jas Kúlásh drama teatrynda orys dramatýrgterinen N.V.Gogoldiń «Úılenýinde» Agafıa Tıhonovanyń, M.Trıgerdiń «Súńgýir qaıyǵynda» Klavdııanyń rólderin somdaýda ózge halyqtar repertýaryna enip, aýdarma pesalarda col ulttyń salt-dástúri men jan dúnıesin jan-jaqty ıgerýge kúsh salady. «Klavdııanyń boıyn bılegen san túrli qaıshylyqtar men júregin tebirentken sebepterdi aktrısa (Kúlásh – M.A.) shyndyqpen ashqan. Klavdııanyń boıyndaǵy qıyn jaǵdaılardy Baıseıitovanyń jete sezinip psıhologııalyq tereń sheshýi nátıjesinde Klavdııa názik jandy symbatty áıel emespiz Klavdııa rolinde baıqalǵan bul qabileti Baıseıitovanyń úlken aktrısalyq talantyna tán erekshelikter ekenin onyń búkil sahnalyq ómirinen de kórýge bolady» [5, 216] – degen joldar teatr tarıhynyń betinde jazylyp qalǵan.

Ol Q.Baıseıitov pen A.Shanıniń «Záýresinde» Záýreniń, M.Áýezovtiń «Eńlik – Kebek» tragedııasynyń bas keıipkeri – Eńliktiń rólderinde erekshe kórindi. Sonyń ishinde Eńlik obrazyn jasaýda jas aktrısa kóp eńbektenedi. Tabıǵı talantynyń arqasynda ol rejısser kórsetken mızansenalardy ózindik túısikpen qorytyp sahnada qazaq qyzynyń qarapaıym da shynaıy, ójet te ótkir beınesin tolymdy sıpattaıdy. Ol áke sheshesiniń kózderiniń qarashyǵyndaı bolǵan uly da, qyzy da bolǵan kelbetin aktrısa nanymdy beredi. Eńliktiń «Ata-anam, aq batańdy attap kettim-aý, Tentek el, talqysyna tastap kettim, esen bol týǵan elim» dep bastalyp, kórermenniń jan júregin shymyrlatar «Qoshtasý» ánin názik únimen móldirete aıtqan Kúlásh drama teatr tarıhynda sahnadan ándetip aıtýdyń dástúrin alǵashqylardyń biri bolyp qalaıdy. Kezinde tamasha oryndalǵan róldiń sahnalyq joly kúni búginge deıingi Eńlikter úshin ózgerissiz kele jatqan dástúr sol Kúláshtiń oryndaýynan bastaý alady eken. Ol jaıly qazaq óneriniń belgili qaıratkeri, kompozıtor, dırıjer Latıf Hamıdı óziniń esteliginde: «Kúlásh sımfonııalyq orkestrge qosylyp án salǵan tuńǵysh qazaq ekenin de eske alǵym keledi. Drama teatrynyń sahnasynda «Eńlik – Kebekti» daıyndap, ony orkestrmen súıemeldeýdi josparladyq. Árıne, ol kezde daıyn orkestr joq, 1933 jyl ǵoı. 17 adamdyq orkestr biz qaladaǵy restorandardan, kınodan jınap qurastyrdyq. Iá, ıá, ony uıymdastyrdyq dep emes, qurastyrdyq deý durys. Eńlikti oınaǵan Kúlásh sol sol orkestrdiń súıemeldeýimen án saldy. Bir ǵajaby: Kúlekeń sol orkestrdi tosyn kórgen joq, qaıta buryn biz baıqamaı júrgen daýys múmkindigin ashyp berdi. Jáne halyqqa da jaqyndaı tústi. Mynadaı jańalyqqa tosyrqaǵan eshkim bolǵan joq. Qulaǵy qońyr dombyra men syzylǵan qobyzǵa úırengen halyqqa sımfonııalyq orkestr (dál sol kezde tolyq qalyptaspaǵan bolsa da) degenniń ne ekeni árkimge belgili. Al, sony, jalpy kópshilik jatyrqamaı qabyldasa, buǵan tikeleı áser etken Kúlásh dep aıtýymyzdyń esh artyqtyǵy joq. Sonymen birge, keıin búkil álemdi sharlap ketken Kúláshtiń bulbul úni de halqyna sol joly birinshi ret tanyldy (bólekteý bizdiki M.A). Oǵan deıin teatrda spektakl ústinde bar daýysymen derbes, ıaǵnı vokaldyq sıpatta, án salmaıtyn. Eńliktiń «Qoshtasýy» qolma-qol el aýzyna tarap ketti. Keıin ashylǵan mýzykalyq teatrǵa Kúláshtiń aýysýyna muryndyq bolǵan da sol Eńlik beınesi» [6,38] – deıdi. Bul kólemdi úzindini tolyq keltire otyryp biz, qazaq teatrynyń tarıhynda ulttyq oryndaýshylyq dástúrdiń bastaýynda turǵan talantty sahna sheberi Kúlásh Baıseıitovanyń ómiriniń aıaǵyna deıin opera teatrynda eńbek etken shyǵarmashylyq kelbeti men ósý jolyn aıqyndaı túspek.

Araǵa birneshe jyl salyp qazaq mýzykalyq, keıin opera teatrynyń jaryq juldyzy bolyp esimi jarqyraı janatyn Kúláshtiń drama teatr sahnasynda istegen 3 jylǵa jýyq aktrısalyq qyzmeti keıingi shyǵarmashylyq kelbetiniń qaryshtap ósýine, úlken artıst bolyp qalyptasýyna yqpaly zor boldy. Máskeý qalasynda qazaq mýzykalyq teatrynyń artısteriniń oıynyn tamashalaǵan kásibı teatr mamandarynyń pikirleri bir aýyzdan jalpy qazaq teatrynyń tamasha jumystaryn, sonyń ishinde Kúláshtiń oryndaýshylyq talanty men sheberligin quptarlyq úlken kásibı mamandardyń pikirleri jarııalandy. Solardyń ishinde jalpy Keńestik mýzykalyq teatr óneriniń baǵyt-baǵdaryn aıqyndaýǵa, shynaı zamanaýı sahnalyq ónerdi órkendetýge óte-móte qajetti joldy qazaq teatrynyń mysalynda kórip, joǵary baǵa bere bilgen Máskeý Kameralyq teatrynyń kórkemdik jetekshisi, rejısser Aleksandr Iakovlevıch Taırovtyń oıy biz úshin erekshe qymbat.

Bul teatr mamanynyń pikirinde sol kezdegi qazaq mýzykalyq teatrynyń jetistiginiń túp tórkinindegi ozyq ıdeıany kóre alǵandyǵynda. Qazaq teatrynyń kórsetken eki qoıylymy jaıly oı qoryta kele A.Ia.Taırov: «Oba spektaklıa – ı «Jalbyr» ı «Kyz-Jıbek» — s pokorıaeı naglıadnostıý govorıat prejde vsego o tom, chto kazahskıı narod obladaet bolshımı ı nastoıaımı sposobnostıamı v oblastı teatralnogo ıskýsstva ı chto my v etom otnoshenıı mojem jdat ot kazahskogo teatra chrez­vychaıno znachıtelnyh ı ınteresnyh dostıjenıı... To, chto ıa vıdel, kazalos mne vremenamı pochtı neveroıatnym» [7, 111] –degen baǵa beredi.

A.Ia.Taırovtyń osy joly qazaq teatry mysalynda kótergen akterlik óner, opera teatryndaǵy sheberlik qyrlary jaıly áńgime búkil Odaq kóleminde kóterilgen mańyzdy da salmaqty máselelerden bolatyn. Ol Máskeý sahnasynda óner kórsetken qazaq ánshi-akter oryndaýshylardyń shynaıy talant ıeleri ekendigin tolyǵymen moıyndaı otyryp, osy sheberliktiń, talanttylyqtyń túp tórkin drama teatr sahnasyndaǵy tájirıbe nátıjesi dep qabyldaıdy. Ol ánshi-akterlerdiń basym bóligi buǵan deıin drama teatr sahnasynda jumys istep baryp mýzykaly teatrǵa kelýinen dep biledi. Jas qazaq oryndaýshylarynyń eki keshte oınaǵan spektaklderi barysynda kórsetken sahnadaǵy akterlik sheberlikterin, keıipkerlerdi oryndaýdaǵy shynaıylyǵyn ol ózge júzdegen jyldar tarıhy bar tanymal opera teatrlarynan dál qazir kezdestire almaıtynyna nyq senedi. Jáne bul qazaq teatrynda kórinis bergen oń qadam ózge de ulttyq mýzykaly teatrlardyń joly men shyǵarmashylyq baǵyt-baǵdaryn aıqyndaýda paıdaly ári zor nátıjege bastaıtynyn kórsetedi. Onyń: «Molodym naıonalnym teatram nýjno ıskat svoıý dorogý, kotoraıa mojet obogatıt sovremennýıý teatralnýıý kýltýrý, kak nesomnenno obogaaet ee velıkolepnyı artıstıcheskıı kollektıv Kazahskogo mýzykalnogo teatra, s voodýshevlenıem, ıskrennostıý, pravdıvostıý ı nastoıaeı tvorcheskoı nepo­sredstvennostıý vvodıaıı nas, prı pomoı teatralnogo ıskýsstva, v proshloe ı nastoıaee svoego naroda» [6 bul da sonda] - degen qorytyndy pikirin biz, A.K.Stanıslavskıı, V.I.Nemırovıch-Danchenko, V.E.Meıerhold sekildi rejısserleri men sahna reformatorlarymen qatar akterlik ónerge, onyń plastıkalyq is-qımylyna erekshe mán berip HH ǵasyrda «sıntetıkalyq teatr» jasaýǵa umtylǵan iri sýretker A.Ia.Taırovtyń kózqarasyn kóremiz. Bilikti teatr rejıseri sol kezdegi kónekóz Eýropa men Reseı opera teatrlaryndaǵy qalyptasqan keri áser beretin hal-jaıdy túzeıtin jańa baǵyttyń qazaq teatry mysalynda sheti kóringendigin eske salady. Óziniń Máskeý kameralyq teatry ustanǵan baǵytty «emoıonalnaldy-quıysqan forma teatry» nemese «neorealızm teatry» dep ataǵan rejısser, birneshe ondaǵan jyldar boıy damytqan jolyna jaqyn keletin oıyn órnegin jas qazaq teatrydaǵy oryndaýshylar qoltańbasynan kóredi. Ózi temirqazyq etip kóterip, kóp ter tógip jasaǵan sıntetıkalyq teatrdyń úlgisin, ondaǵy oryndaýshylar sheberligine qoıylar talapty jas qazaq teatrynyń oryndaýshylar quramynyń sahnadaǵy áreketinen baıqaıdy. Bir boıyna án aıtý, bıleý, akterlik sheberlikteri qatar úılesim tapqan Kúláshteı, Qurmanbekteı, Sharadaı, Qanabekteı, Ǵarıfolladaı t.b. ónerpazdar boıynan kórgendeı bolady. Týma talant dala halqy ónerpazdarynyń ozyq óneri Máskeý jurtshylyǵynyń múlgigen tynyshtyǵyn dúr silkintip, este qalarlyqtaı erekshe sátter syılady.

Juldyzdy sapar

1933 jyly qabyldanǵan úkimettiń arnaıy qaýlysymen jańadan ashylǵan mýzykalyq drama tehnıkýmy talantty jastardan teatrǵa ártis mamandar daıyndaý isi qolǵa ala bastaıdy. Osy oqý ornyna tuńǵysh qabyldanǵan talapkerler qatarynda halyq arasynan shyqqan tamasha óperpazdardyń biregeıi Kúlásh Baıseıitova da bar bolatyn. Onyń tabıǵı daryny, ánshilik kelbeti osy stýdııada ashylyp, bar qyrynan kórine bastady.

Qazaq mýzykalyq teatrynyń shymyldyǵy alǵash ret 1934 jyly 13 qańtarda M.Áýezovtiń I.Koyk mýzykasymen árlengen «Aıman –Sholpan» mýzykalyq komedııasymen ashyldy. K.Baıseıitova basty rólde oınap, qazaq qyzynyń nebir qıyn-qystaý kezeńde ar-namysyn, jeke basynyń taǵdyryn qorǵaı bilgen aqyl, parasat ıesi Aımannyń obrazyn, keskin-kelbetin, harakterin úlken sheberlikpen somdady.

Kúláshtiń bul teatrdaǵy ekinshi oryndaǵan partııasy B.Maılınniń «Shuǵasynda» Shuǵanyń beınesi boldy. Jas ártistiń sahnadaǵy sheberligi ushtalyp, tájirıbe jınaqtap shyǵarmashylyǵy kemeldene tústi. Osy eki spektaklge mýzykalyq jetekshi bolǵan kompozıtor-hormeıster I.Koyk, tanymal qazaqtyń tuńǵysh rejısseri Jumat Shanınmen birge mýzykalyq teatrdyń alǵashqy spektaklderin jasaýda halyq ánderin keńinen paıdalanǵan bolatyn. Qazaq mýzykalyq teatrynyń irgetasyn qalaý isine erekshe úles qosqan kompozıtor, sol tarıhı kezeńniń kýágeri E.G.Brýsılovskıı Kúláshtiń Shuǵa rólin oryndaýy jaıly: «Bul pesada Kúláshtiń dramalyq daryny ashyla tústi. ... mýzykalyq teatrda bul onyń tuńǵysh tragedııalyq róli edi. Búkil sońǵy aktide Shuǵa ómirimen qoshtasa, ajal qursaýynda jatyp, halyqtyń qaıǵyly áni «Býryltaıdy» syńsyp aıtýmen bolady. Zal ishi kúńirene kúızelip, qosa eńiregendeı kúı keshti. Shydaı almaı, keńkildeı syńsyǵan qaısybir áıelderdi zaldan súıemeldeı jetelep, syrtqa shyǵaryp ta jatty» [8, 53-54] – deıdi. Osy keltirilgen úzindiden sol bir kómeski tarta bastaǵan ýaqyttyń tynysyn, talantty balań Kúláshtiń tragedııalyq tabıǵatyn, aty Odaqqa áli jarııa bolmaı turǵan kezindegi qazaqtyń mańdaıyna bitken úlken sahna juldyzynyń alǵashqy alyp adymyn kórgendeı bolamyz.

Lıbrettosyn Ǵ.Músirepov, mýzykalyq negizin E.Brýsılovskıı jazǵan «Qyz Jibek» operasynda Kúlásh qatarynan artyq týǵan jaryq sáýle ekenin tolyǵymen kórsetti. Ol somdaǵan Jibek obrazy boıynda tunyp jatqap ánshilik, artıstik ónerdiń sheksiz múmkindigin oıatyp, tabıǵı talant tasqynyn quzar bıikke shyrqatty. K.Baıseıitovanyń Jibegi ony ólmes, óshpes dańqqa bóledi. Jibek kórórmenderdi joǵary adamgershilik rýhymen, tereń dramatızmimen, romantıkalyq áserimen baýrady.

K.Baıseıitovamen birge alǵashqy drama teatr akterleri bolǵan I.Baızaqov, Á.Qashaýbaev, E.Ómirzaqov, Q.Jandarbekov, Q.Baıseıitov, M.Erjanov, Ǵ.Qurmanǵalıev syndy tamasha oryndaýshylar toby halyq ánderin naqyshyna keltirip oryndaýda shashasyna shań juqtyrmaǵan dúldúlder bolatyn. Týmysynan el arasynda ánshilik ónermen tanylǵan bul ónerpazdar teatr sahnasyn da beıne jasaýda akterlik óneri men mýzykalyq tabıǵı darynyn sheber ushtastyra aldy. Óte qysqa kezeńde mýzykalyq teatr spektaklderi halyq arasynda qyzý qoldaý taýyp úlken tabysqa ıe boldy. Halyq komıssary Temirbek Júrgenovtiń aýzynan alǵash ret «opera» degen sózdi estigende Kúláshtiń «Qurmash «opera» degen ne? Ándi garmonmen aıtamyz ba álde skrıpkamen aıtamyz ba?» [8 ] deıdi. Opera óneri jaıly múldem estimegen jandardyń araǵa birneshe jyl salyp Keńester Odaǵy astanasy Máskeýde zor tabyspen óner kórsetýi, basty partııa Jibekti oryndaýshy 24 jastaǵy K.Baıseıitova KSRO halyq ártisi ataǵyn alýy kóp jaıdy ańǵartyp tur. Ánshi-aktrısa osy ónerpazdar ishindeózindik únimen, qaıtalanbas oryndaýshylyq sheberligimen jarqyraı kóringen erekshe bir tóbe bolatyn.

Bul ánshilerdiń halyq dástúrine negizdelgen oryndaýshylyq sheberlikteri, tabıǵı qalpy alǵashqy qazaq opera spektaklderinde molynan kórindi. Keıinirek klassıkalyq eýropa, orys operalaryn oryndaýda da ulttyq án oryndaýshylyq dástúr jalǵastyǵy shynaı-ylyqpen kórinis taýyp otyrdy. Árıne, dombyra, qobyz, syrnaı súıemelimen jeke, erkin, shalqyta jyrlaýǵa mashyqtanǵan, biri ekinshisin qaıtalamaıtyn sýyrypsalmalyqpen (ımprovızaııa) erekshelenetin ulttyq án oryndaýshylyq dástúr eýropalyq mýzyka negiziniń múıizdeı qatqan qatal júıesine birden úırenisip kete qoıýy qıyn bolatyn. Soǵan qaramastan qazaq ult operasynyń tusaýy sátti kesildi. Alǵashqy qadamy, óner ujymynyń bet alysynyń durystyǵy Máskeýde ótken onkúndik barysynda aıqyndaldy. Odaqtaǵy teatr, mýzyka salasynyń belgili mamandary men ónersúıer qaýym birinshi kezekte jas teatrdyń qaıtalanbas ulttyq salt-dástúr negizinde boı kótergen tabıǵatyn erekshe atap ótti. Osy saparda kózge erekshe túsken ánshi-akterler K. Baıseıitova, Q. Jandarbekov syndy t.b. oryńdaýshylar óneri men olardyń sahnada jasaǵan tamasha mýzykalyq obrazdar álemi halyq aýyzyńda ańyzǵa aınaldy. Solardyń ishinde belgili jazýshy-zertteýshi B.Nurkenjeev qazaq bulbuly Kúlásh – Qyz Jibek jaıly oıyn bylaı tolǵaıdy: «Eshqandaı da án aıtý, án úırený mektebin bitirmegen, daýsy qalypqa túspegen, tek ulttyq dástúrde (M.A) ashyq daýyspen ǵana án aıtýdy meńgergen Kúlásh opera sahnasynda Jibekti qazaqy kolorıtpen alyp shyǵady. Sábıdiń erkeligindeı syńǵyr daýsymen syzylta án salǵan Jibek – Kúlásh kórermenniń júregin alǵash aýzyn ashqan sátten-aq jaýlap alady. Onyń qıimi, kıiminiń qonymy, qabaǵymen seılep qasyndaǵylarǵa qaraǵany, úlbirep burylǵany, kúlimdep tyńdaǵany; Tólegendi unatyp turyp, unatqanyn bildirip almaıyn dep uıalǵany; Bekejandy kórgende bet júziniń bir sátte-aq sýyp salýy, qysqasy, sahnada onyń shashynan tabanyna deıingi búkil dene múshesi men kıim-kesheginiń túgel oınaýy kórgendi de, kórmegendi de máńgi armanda qaldyratyn qudiret. «Olaı bolýy múmkin emes» dep oılaısyń, biraq solaı bolyp turǵanyn kórgende, aıtarǵa sóz tappaı tańdanasyń. Onyń oıyndaryn kórmegen biz túgil, kórip otyrǵan nebir tarlandar da tili baılanyp tańdanysqan. «Ty nashe Chýdo» degen eken ataqty orys ánshisi A.V.Nejdanova Kúláshti qushaqtap. «Kúlásh ózi ánnen jaralǵan bir jan edi!.. Qysqasy, Chýdo!», – depti Ǵabeń de baǵalarǵa basqa sóz tappaı[9]

Orystyń belgili jazýshysy Demıan Bednyı «Kyz Jibek» spektaklinen keıin alǵan áseri jaıly oı bóliskende: «Ia s naprıajennym volnenıem smotrel volshebnoe zrelıe... molodogo kazahskogo teatra. Aktery tak darovıty, chýdesnaıa pevıa Kýlıash Baıseıtova tak charýıýe trogatelna v sozdannom eıý obraze...», – deıdi. Al, 1937 jyly Akademııalyq opera jáne balet teatrynyń Lenıngrad qalasynda bolǵan gastroldik sapary barysynda «Lenıngradskaıa pravda» gazeti: «Qyz Jibek» spektakli jaıly: «...Kýlıash Baıseıtova v rolı plenıtelnoı geroını etoı mýzykalnoı poemy sozdaet trogatelnyı obraz, ı stanovıtsıa ponıatno vse, chto proıshodıt na sene. Artıstka poet s ıskrenneı teplotoı, ı ee ıspolnenıe glýboko volnýet zrıteleı...» [5, 38 ].

Sahnada shyńdalǵan talant

Bul atalǵan keıipkerler qazaq opera óneri salasynda K.Baıseıitovanyń jasaǵan alǵashqy «tyrnaqaldy» obrazdary ǵana. Ol ulttyq teatr sahnasyna qoıylǵan qazaqtyń tól operalary men shetel, orys jáne týysqan respýblıka kompozıtorlarynyń operalaryndaǵy basty keıipkerlerdiń obrazdaryn tuńǵysh tulǵalaǵan ánshi-artıstik, oryndaýshylyq dıapazony ózgeshe mol sýretker. K.Baıseıitova jasaǵan operalyq obrazdar qazaq sahnasynyń odan keıingi áıgeli-artısteri úshin (Sh.Beısekova, R.Jamanova, B.Tólegenova, t.b.) úlken óner mektebi boldy. Uly aktrısa qazaq opera teatrynyń sahnasynda ósken-óngen ortasy, zamany, dástúr-saltyn bir-birinen shalǵaı, taǵdyry men minezi, túr-tulǵasy da bir-birine uqsamaıtyn alýan harakterli obrazdar galereıasyn jasady. E.Brýsılovskııdiń «Jalbyr», «Er Tarǵyn», «Altyn astyq», «Gvardııa, alǵa», Zılberdiń «Beket», Nadırovtyń «Tereń kól» operalarynda basty vokaldyq partııalardy aıtyp, Qadısha men Aqjúnistiń, Aısha men Saıranyń, Zere men Raýshannyń obrazdaryn jasady. Ol kezeńde K.Baıseıitova oınaǵan rólderdiń ishinde ásirese Aqjúnis erekshe nazar aýdarady. Aqjúnis boıyndaǵy jarq-jurq etken almastyń júzindeı ótkirlikti, mınýtyna myń qubylyp, synaptaı tolqyǵan aldampaz minezdi, mahabbat sezimine berilgen shaqtaǵy «muńshyldyqty», óshtesken adamynan kek alar kezindegi aıla-tásili men zymııan oıyn – mine, osynyń bárin K.Baıseıitova sheber zergerdeı kóp oıý-órnegimen, san alýan boıaýymen, bederimen beıneledi.

Ǵ.Músirepov qazaq operalaryndaǵy qazaq qyzdarynyń obrazyna baǵa bere kele olardyń taǵdyry, operada jazylý joldary arasynda tabıǵı jaqyndyq baryn, tipti uqsastyǵyn da basa aıtady. Onyń: «Belgili jaı – qazaq operasyndaǵy qyz taǵdyrlary lıbretto boıynsha bir-birine uqsastaý keledi. Aqjúnisten basqasy bári de armanyna jete almaǵan, qara kúshterdiń qurbandary bolǵan aıanyshty jandar (Qyz Jibek, Qadısha, Shuǵa, Ajar, Sara). ...Al endi Kúlásh jasaǵan alys jaqyn dáýirlerdegi qazaq qyzdarynyń beınelerinde uqsastyq az da, daralyǵy basym.» deıdi. Bir operadan ekinshisine aýysyp otyratyndaı bir tektes obrazdardy qaıtalamaıtyndaı «daralyǵy basym» etip kórsetýde K.Baıseıitovanyń boıyndaǵy oryndaýshylyq talanty, drama aktrısasyna tán qyzýqandylyǵy óziniń súıikti Qyz Jibeginen keıingi kezekti jumysynda erekshe kórinis beredi. Árıne bul jerde lıbretto avtory S.Kamalovtyń, kompozıtory E.Brýsılovskııdiń de ózindik orny bar desekte, negizgi salmaq «sahna padıshasy – akterge» túseri málim. Kúlásh bul jumysyna erekshe daıyndalyp óziniń shyǵarmashylyq ómirbaıanyna altyn áriptermen Aqjúnis beınesin jazyp qaldyrdy. Jańa operanyń tusaýy kesilgennen keıin 1937 jyly 17 qańtarynda «Soıaldy Qazaqstan» gazetinde basylǵan óziniń «Alǵashqy áser» maqalasynda M.Áýezov: «...»Tarǵyn» pesasy negizgi rolder jaǵynan, oqıǵa-tartys jaǵynan qaraǵanda artısterge óte qyzyqty materıaldar bergen. Ásirese Kúláshqa – Aqjúniske kelgende buryn qazaq ádebıeti, qazaq sahnasy kórmegen jolbarys tulǵaly, qubylmaly, saıqal, segiz qyrly músindi kórdik. Kúlásh bul rolde ózine de, ózgege de sonshalyq jat, jańa rolde taq qyrlaǵan almastaı tóńkerile qubylady (bólekteý bizdiki M.A). Barlyq minez qylyǵynyń óri men yldıy, kúńgeıi men teriskeıi kórýshige masterlik áninen de, ásirese jarq-jurq etken oıynynan da óte ádemi kórinip otyrdy» [10 ,16] – degen tolymdy pikir aıtady. Kúláshtiń oryndaýyndaǵy Aqjúnisti kórip otyryp aıaq astynan bergen M.Áýezovtiń pikirin belgili jazýshy Ǵ.Músirepov te bylaı keltiredi: ««Er Tarǵynnyń» orta kezinde Tarǵyndy kezekti qurbandyǵynyń biri etip bolǵan soń, Aqjúnistiń toıat taýyp jatqanyn bir kezi bolýshy edi. Sol tusta Muhtardyń bylaı degeni bar:

– Qarashy, qarashy! Dobaldaı Tarǵyndy jyǵyp alyp toıattap jatqan Pantera sııaqty! – deı kele, – Bul Kúlásh jasaǵan Aqjúnis beınesine dál tabylǵan teńeý edi» [11, 212] – degen ózindik oı qorytady Kúláshtiń ánshilik hám aktrısalyq sheberlik qyryna, oryndaýshylyq qoltańbasyna ǵulama jazýshynyń bergen tolymdy baǵasynan asyryp aıtý múmkin emes. Aqjúnis partııasy Kúláshtiń boıyndaǵy buǵyp jatqan basqa da oryndaýshylyq mol múmkindigin tolymdy etip ashyp kórsetti. Onyń sahnada jasaǵan obrazynyń tórt qubylasyn teń shyǵarǵan eleýli eńbegi osy Aqjúnis partııasy bolǵandyǵyn kóremiz.

Al, jazýshy Ǵ.Músirepovtyń talantty ánshi týraly jazyp qaldyrǵan myna oıy tulǵanynyń ishki kelbetin, Kúláshtiń qazaq mádenıetindegi erekshe qubylys bolý syry men symbatyn asha túsetin sekildi. Ol oryndaýshynyń kásibı teatr sahnasynda juldyzynyń jarqyraı janý sebepterin, onyń akterlik jáne ánshilik qyrlaryn jan jaqty tereń qarastyra kele: «sonyń bári Kúláshtiń ózimen birge týǵan. Kúláshtiń ózi án edi, óner edi. Qaınatary joq, qospasy joq, taza talant. Qysqasy «Chýdo» deıdi»[11,213].

A.Jubanov pen L.Hamıdıdiń «Abaı» jáne M.Tólebaevtyń «Birjan – Sara» operalaryndaǵy Ajar men Sara obrazdary K.Baıseıitovanyń shyǵarmashylyǵynyń tolyqqandy kemeldengen shaǵynda oryndaǵan ulttyq repertýadyń úzdik týyndylaryna jatady. Ol qazaq qyzynyń janyn, boıyndaǵy barlyq bolmys-bitimin, mýzykalyq beınesin opera sahnasynan tolymdy etip keń tynyspen, ashyq únmen somdady. Ultyq dástúr men salt-joralǵynyń barlyǵyn jaqsy biletin Kúláshtiń Ajary erkin de erke ósken dala arýynyń minezine basyp súıgeni Aıdarmen qol ustasyp qashyp ketedi. Desek te, kelesi kórinisterde onyń boıyndaǵy tárbıe kórgendigi, úlkenge izet kórseter ıbalylyǵy jan-jaqty ashylyp, barlyq jaǵynan qazaq qyzynyń jıyntyqtalǵan shynaıy beınesin tereńnen tolǵap kórsete aldy.

Ol teatr sahnasynda óziniń zamanyń taqyrybyn, zamandastarynyń kelbetin sóz etetin operalarda da sheberlik bıiginen kóringen sýretker. «Altyn astyqta» traktorshy Aıshanyń, «Gvardııa, alǵada» partızan kyz Saırannyń obrazdaryn jasasa, «Amankeldi» (E.Brýsılovskıı, M.Tólebaev) operasynda batyrdyń jary Banýdyń, «Tólegen Toqtarov» operasynda (A.Jubanov, L.Hamıdı) orystyń batyr qyzy Lıýbanyń beınesin somdady.

40-jyldardyń ortasyna taman qazaq opera teatry repertýarynda eleýli ózgerister boldy. Teatr óziniń trýppasynyń óskendigin, shyǵarmashylyq múmkindiginiń molaıǵandyǵyn KSRO halyqtarynyń jáne álemdik klassık kompozıtorlar týyndylarynyń úzdik operalaryn qoıýdy qolǵa alýymen repertýaryn tolyqtyryp baıyta tústi. Osy kezde sahnada daıyndalǵan grýzınniń tanymal kompozıtory Z.Palıashvılıdiń «Daısı» operasyndaǵy Maro men tatar kompozıtory N.Jıganovtyń «Altynshash» operasynan Altynshashty alǵash qazaq sahnasyn alyp shyqqan Kúlásh bolatyn. Ulttyq erekshelikteri mol bul mýzykalyq obrazdardy sahnaǵa daıyndaý barysynda ánshi óz isine úlken jaýapkershilikpen keledi. Qazaq opera sahnasynda tabyspen ótken bul operalardyń izin ala basty ról Marony oryndaýshy Kúlásh grýzın ánshileri Petre Amıranashvılı men Davıd Angýladzeniń qazaq sahnasynda, Kúláshtiń Tbılısıge baryp grýzın opera sahnasynda osy opera qoıylymyna qatysýy respýblıka mádenı ómirinde eleýli oqıǵa boldy.

Orys jáne Batys Eýropa klassıkteriniń operalaryn qazaqtyń ulttyq teatrynyń sahnasyna shyǵarýda K.Baıseıitova – óziniń oryndaýshylyq sheberligimen de, qaıratkerlik isimen de bul salaǵa úlken úles qosqan óner sheberleriniń biri. Ol Dj.Pýchchınıdiń «Chıo-Chıo-san» operasynda Batterflaıdyń, P.I.Chaıkovskııdiń «Evgenıı Onegıninde» Tatıananyń, A.Rýbınshteınniń «Demonynda» Tamaranyń partııalaryn tuńǵysh ret qazaq tilinde aıtty.

Belgili qalamger Ǵ.Músirepov óziniń Kúláshke arnap 1972 jyly jazǵan maqalasynda ánshiniń sheberligine bergen qyzýqandy baǵasynan, sýretker-ártistiń oryndaǵan spektaklinde qatysyp otyrǵandaı áser alasyń. «Kúláshtiń beıne jasaý sheberligine tań qalýshy edik. Uly Abaıdyń orys poezııasyn qazaq júregine qondyra alǵany sııaqty, Kúlásh ta qazaqqa jat beınelerdi jatsyratpaı súıkimdi de nanymdy etip shyǵaratyn. Qoıylmaǵan daýyspen, ashyq daýyspen-aq klassıkalyq mýzykalardy ala beretin. Ásirese, Batterflaıdyń ishi toly syr, ataqty arııasyn oryndap bergende zal jarylyp keter me dep edik. Orys qazaqty túgel tań qaldyrdy. Alaqandar dýyldap ketti. Aıtyp jetkizý qıyn. Kúlásh ózi ánnen jaralǵan bir jan edi! Ánnen ǵana, taza ónerden ǵana!» [11,213] – deıdi

Mýzykalyq teatrdyń rejısseri, balalar teatryn uıymdastyrýshy N.I.Sa taǵdyr tálkegimen ekinshi dúnıe júzilik soǵys kezinde Almaty opera teatrynda rejısserlik qyzmet atqardy. Osy joly teatrdyń qazaq trýppasy óziniń alǵashqy klassıkalyq repertýardan eleýli týyndysy, ıtalııada qalyptasqan «verızm» aǵymynyń úzdik úlgisinde jazylǵan Dj.Pýchchınıdiń «Chıo-Chıo-san» operasyn bastap ketti. Bul kezde teatrdaǵy qazaq ánshiler quramy ósip, kásibı oryndaýshylyq deńgeıi de bekı túsken. Teatr operany qazaq tiline aýdaryp ult kórermenderi úshin jasalǵan bul qoıylym barsha ónersúıer qaýymnyń qulaǵyn eleń etkizgen mádenı oqıǵa boldy. Osy jumystyń nátıjesinde buǵan deıin ulttyq repertýarmen shektelip kelgen qazaq tildi top opera shyǵarmasyn tolyqqandy ıgergen opera trýppasyna aınaldy. Bul jumysta basty Batterflıaı hanym partııasyn atqarǵan opera ánshi-aktrısasy Kúláshtiń oryndaýshylyq sheberligin tolyq tanytqan úlken beles boldy. Ánshiniń teatrdaǵy kezekti bul jumysy jaıly rejısser N.I.Sa erekshe sezimmen eske alady. Onyń: «Kýlıash ne ıgrala naıvnost – ona byla pıatnadatıletneı. Porazıtelnoı sıloı perevoploenııa obladala eta aktrısa» [12,491] – degen rejısserlik baıqampazdyq pikirinde óte kúrdeli Chıo-Chıo-san partııasynyń vokaldyq qıyndyqtyrynan bólek ánshiniń tamasha akterlik sheberligine óte joǵary baǵa berilgen. Birneshe jyl jazyqsyz túrmede otyrǵan rejısser úshin bul jumysynyń sátti bolýy, joǵary deńgeıinde kórinýi erekshe mańyzǵa ıe bolatyn. Spektakldiń sátti shyǵýy negizgi salmaq júkti arqalaǵan basty keıipkerdi atqarǵan Kúláshtiń oryndaýshylyq sheberligine tikeleı baılanysty boldy. Spektakldiń tusaýkeseri Keńester Odaǵynyń betke ustar óner maıtalmandarynyń bastaryna pana bolǵan Almaty qalasy jurtshylyǵy úshin erekshe mádenı qubylys retinde atalynyp ótedi. Rejısser ómiriniń aıaǵyna deıin óziniń súıikti teatrymen aınalysa júrip óziniń qalǵan bar ǵumyrynda operanyń ekinshi aktisiniń sońyndaǵy Batteflaıdyń tanymal arııasynda avtor mýzykasyndaǵy tylsymǵa toly keıipker jan dúnıesin, ishki kirshiksiz álemin dál Kúláshteı sezinip, dál Kúláshteı sahnadan bere alǵan eshkim bolmaǵanyn moıyndaıdy. «Posle Kýlıash nıkogda ne slyshala etoı arıı v takom mnogoobrazıı ı edınstve pravdy. «Kto ıdet, Kto ıdet, Sýzýkı, dogadaısıa...» – Kem kelet, kem kelet, Sýzýkı balamaısy...–pela Kýlıash po kazahskıı... Do sıh por poıpyvaet v gorle prı odnom vospomınanıı o neı» [ 12, 488-489 ] – deıdi. Belgili óner qaıratkeriniń osy eske alýynan Kúláshtiń oryndaýshylyq talantynyń kórermenge qanshalyqty áserli, qanshalyqty shynaıy da jaqyn bolǵandyǵyn kóremiz.

* * *

Kúlásh Baıseıitova – konerttik ánshi retindegi de keń tanylǵan sheber oryndaýshy. Ár túrli resmı delegaııalar quramynda, «Qurmanǵazy» atyndaǵy akademııalyq ult aspaptar orkestri súıemelimen jeke konerttik baǵdarlamada, brıgadalarmen san alýan sahnalardan oryndaýshylyq qyrymen tanyldy. Ol shyrqaǵan ánderi tyńdarmandy ózindik qarapaıymdyǵymen, anyqtyǵymen, júrekten shyqqan jylylyǵymen baýraıdy. Onyń repertýarynda kóptegen halyq ánderi, ózge halyqtardyń, zamandas kompozıtorlardyń ár alýan shyǵarmalary molynan boldy. Ánshi konerttik baǵdarlamasyna halyqtyń súıip tyńdaıtyn qazaq halyq ánderinen bastap, án romanstar, belgili operalardan arııalar t.b. molynan engizetin. Teatrdaǵy negizgi repertýardan bólek konerttik sahnalarda kameralyq plandaǵy baǵdarlama jasaý isine ánshi erekshe mán bergen. Sonymen birge ol Keńester Odaǵy halyqtarynyń ánderin, Qazaqstan kompozıtorlarynyń ánderin oryndaǵan tamasha ánshilerdiń biri. Tanymal óner adamdary aýyl-qala turǵyndarymen turaqty kezdesýlerge baryp turýy, resmı delegaııa quramynda alys-jaqyn shetelderde jıi shyǵýy ánshige opera sahnasyndaǵy oryndalar partııalarynan bólek konerttik repertýar sany men sapasyn molaıtýdy qajet etetin. Zaman qajet etken mundaı talapty Kúláshteı talantty oryndaýshy úlken qulshynyspen jáne zor jaýapkershilikpen júzege asyrady. Qaı jerde, qandaı sahnada bolmasyn, meıli ol úlken konerttik zalda orkestrdiń, fortepıanonyń, baıannyń súıemeldeýinde, maıdan shebindegi júk mashınasy nemese tankiniń ústinde mýzykalyq aspap múldem bolmaǵanda súıemeldeýsiz a capella oryndaǵan ánderi de erekshe talǵammen, júrekten shyqqan jylylyqpen oryndaı alǵan. Ánshiniń turaqty repertýarynda 30-40-taı án-romanstar bolyp, talaı kórermen tyńdaýshylarynyń ystyq yqlasyna bólengen. Kúláshtiń oryndaýyndaǵy «Saranyń arııasy», «Ajardyń arııasy», «Shirkin-aı», «Gákký», «Qos qarylǵash», «Bulbul», «Qazaq valsi», «Lastochka», «Shla devıa», «Kolokolchık», «Tonkaıa rıabına», t.b. kóptegen halyqtardyń ánderi erekshe sezimmen, júrek qylyn tarta otyryp tyńdarmandaryna jetken. Zor jaýapkershilik júgin arqalaǵan halyq ánshisi óziniń mindetterin halyqtyń kóńilinen shyǵa biletindeı deńgeıde atqaryp, qalyń buqara halyqtyń bulbul áýezdi ánshisi atyna saı bolyp, ylǵı halyq arasynan tabyla bilgen.

Halqymyzdyń sulýlyq týraly ózindik estetıkalyq kózqarasy qalyptasqan. Dala halqynyń estetıkalyq kózqarasynda sulýlyqqa tań qalǵanda «» dep aıtyp jatady. Sonymen birge «Sulý sulý emes, súıgen sulý» - degen tirkes halqymyzdyń ádemilik pen sulýlyq syrtqy jáne ishki bolyp bólinip, onyń ishki sulýlyǵyna degen qyzyǵýshylyq árqashan tereń, mazmundy, uzaqqa sozylyp erekshe áseri de mol kórinedi. Solardyń ishinde óner adamyna degen halyqtyń yqylasy erekshe. Ony biz jalpy halyqtyń súıikti qyzyna aınalǵan Kúláshtiń ómir joly men shyǵarmashylyǵynan kóremiz.

Qazaq halqy óner degende ishken asyn jerge qoıǵan. Óziniń kóńili qulap jaqsy kórgen talantty ul-qyzdaryn erekshe qadir tutqan. Olar jaıly erekshe sıpattalatyn oqıǵalar, keıde adam senbes «ǵajaptar» da týyndap jatady. Bul kóshpendi qazaq ómir saltymen bizdiń kúnge deıin ulasqan ulttyq ereksheligimiz de bolar. Talaı ǵasyrlar boıy halyq jadynda saqtalynyp, urpaqtan-urpaqqa berilip kelgen ańyz áńgimeler men jyr-dastandar osynyń aıǵaǵy bolsa kerek. Qazaq kóńili qulaǵan, shabyt bergen, elden erek qóringen qubylysqa arnap talaı urpaq aýzynyń sýy quryp aıtqan.

Onyń aıtqan partııalary, sahnada somdaǵan obrazdary, ómirdegi júris-turysy men adamdarmen qarym qatynasynyń ózi el arasynda túrli ańyz áńgimelerdi dúnıege alyp keldi.

Ánshi qoǵamdyq ómirge belsendi aralasyp, qazaqtyń ulttyq ónerin damytýda san-salaly isimen kóringen belgili qoǵam qaıratkeri retinde kórindi. Ol birneshe márte Qazaq KSR Joǵarǵy Keńesiniń depýtaty, Beıbitshilikti qorǵaýdyń qazaqstandyq komıtetiniń múshesi (1951) bolyp saılandy. Eki márte KSRO-nyń eń joǵary marapaty – Memlekettik syılyǵynyń ıegeri atanyp (1948, 1949), Lenın ordeni jáne Eńbek Qyzyl Tý ordenimen marapattaldy.

Qazir Almaty qalasynda Kúlásh Baıseıitova atynda kóshe, Respýblıkalyq daryndy balalarǵa arnalǵan arnaıy mamandandyrylǵan mektep-ınternat, kóshe, talantty ánshi atyndaǵy turaqty ótkizilip turatyn kásibı ánshilerdiń respýblıkalyq konkýrsy, t.b. bar. Ánshiniń ǵumyry men shyǵarmashylyq kelbeti qazaq mádenıetiniń tarıhyna altyn áriptermen jazylyp ulttyq ónerdiń jarqyn betteri bolyp urpaqtar esinde qala bermek.