Jazýshy-dramatýrg Joltaı Álmashulymen tanystyǵym onyń Respýblıkamyz teatrlary sahnalarynda qoıylǵan pesalary arqyly áriden bastalady eken. Osydan 3 jyl buryn Astana qalasyndaǵy Ulttyq kitaphanasynda M.O.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń jyl qorytyndysy nátıjesinde jaryqqa shyqqan jańa kitaptarynyń tusaýkeserinde alǵash ret jaqynnan tanysyp, baspadan shyqqan «El men eles» atty jańa kitabyn qoltańbasymen syılap aǵalyq izetin bildirgennen keıin jaqyn aralasa bastadyq. Bizdi jaqyndatqan teatr men dramatýrgııa máselesindegi ortaq oılarymyz, zamanaýı qazaq dramatýrgııasy tóńiregindegi ózekti máselelerge degen oılarymyz bir arnadan tabylyp, rýhanı turǵydan jaqyndyǵymyz.

Qarymdy qalamynan týyndaǵan shabyt ushqyndaryn tynymsyz eńbek, toqtaýsyz oqý-toqýmen sýarǵan shyǵarmashylyǵyn prozadan bastap keńinen tanylǵan J.Álmashuly qazaq dramatýrgııasyna túbegeıli bet buryp óndirip jazyp, ár alýan taqyryptaǵy pesalarymen dramatýrg retinde ekinshi tynysyn ashty. Qarapaıym aýyl balasynyń ómiri men shyǵarmashylyq joly tynbaı eńbektený, únemi alǵa basqan ósýden turady. Oqý-bilimmen sýsyndap shyǵarmashylyǵymen el tanyǵan azamat bolyp qalyptasýy qoǵamdyq-saıası ómirdiń aýyspaly kezeńine, keńestik júıeniń kúırep, táýelsiz el bolýdyń tusymen sáıkes keldi. Ol qazirgi Qyzylorda oblysy Jańaqorǵan aýdanyndaǵy Qyrash aýylynda (14.02.1957j.) dúnıege kelgen qalamger ál-Farabı atyndaǵy Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń jýrnalıstıka fakýltetinde (1974-1979 jj.) oqydy. Alǵashynda Qyzylorda oblysynda gazetterde, komsomol jumysynda qyzmette bolǵan ol Almaty joǵary partııa mektebinde oqyp táýelsizdik alǵan jyldan bastap Qazaqstan Kompartııasy Ortalyq komıtetiniń apparatynda, Prezıdent pen Úkimet aparattarynda qyzmetter atqarýy shyǵarmashylyq jumysyna da yqpal etip, shyǵarmalaryn qalamgerlik sheberligi qalyptasqan elshildik, otanshyldyq kózqarasta shynaıy jazylǵan týyndylardyń avtory etti. El táýelsizdiginiń 10 jyldyǵyna arnalǵan kórkem shyǵarmalar báıgesinde «Oıanǵan urpaq» degen romany júldeger atandy. «Bizdiń komanda», «Kún tártibi», «Jetim juldyzdar», «Sultanbek Qojanuly», «Názir Tórequluly», «Naızashyń», «Áýezovke qaıta oralý», «Qyzyr qonǵan Túrkistan», «Sulýdy súıý», «Qasıetti mekendegi qala», «Ahmed Iasaýı qalasy», «Áziret Sultan ańyzy», «Zov svobody» sekildi kitaptardyń, «Oıanǵan urpaq», «Umytylǵan urpaq», «Kúlki men jas» romandarynyń, otyzǵa jýyq dramalyq shyǵarmalardyń avtory. Bizge qalam alyp taqyrybymyzǵa tıek bolǵan Joltaı Álmashulynyń shyǵarmashylyǵyndaǵy súbeli salasy bolyp qalyptasqan – dramatýrııasy, sýretkerdiń dramatýrgtik qyrlary.

Joltaı jazýshy-dramatýrgtiń sóz ónerine úıir bolýy qashan? qaıdan bastaldy? degen máselede qalamgerdiń moıyndaýynsha bul óneri «aýyldaǵy qazynaly qarııalardan daryǵan bolar, sirá» – deıdi. Oıyn qýmaı oı qýǵan Joltaıdyń aınalaǵa degen kózqarasy, baıyptaı qarap ózinshe baǵamdaı bilýi aýyldyń kónekóz qarııalarynyń aıtqany men kórgenine kókiregine quıyp, ony shashyratyp almaı sol qalpynda aq qaǵaz betine ushqyr qııalmen ushtastyra bere bilýi bolashaq qalamgerdiń qaýyrsynyn qomdap, qanatynyń qataıýyna alyp keldi. Aldymen orta mektepte, azamat bolyp qalyptasý kezinde elimizdiń mańdaı aldy ýnıversıtetinde ulaǵatty ustazdardan alǵan tálimi, qaıtalanbas kásibı, ómir sabaqtary bolashaq qalamgerliktiń kirpishin berik qalady. Onyń oıynsha «Jaqsy qalamger bolý úshin eń birinshi keregi – baıqampazdyq! Sezimtal bolmasańyz, qolǵa qalam ustap kerek emes. Baıqampazdyq pen sezimtaldyq – túısiktiń shapshańdyǵy...» - degen oı tujyrymynda ózi basyp ótken shyǵarmashylyq joldyń ereksheligine nazar aýdartady. Bala kúninen oqý-bilimge qushtarlyq, aınalasyna degen qyzyǵýshylyq, ómirdi sylbyr baqylaýshy emes, ómirge qyzý aralasyp, belsendi jasampazdyq jas Joltaı boıyndaǵy ajyramas qasıetter bolatyn. Qıyndyǵy men rahaty, qyzyǵy men shyjyǵyn qatar kórip sezingen, odan barynsha ózine qajetin ala bilgen oıly tulǵanyń qalyptasý kelbetin kóremiz.

Bolashaǵynan úlken úmit kúttirgen Joltaıdyń ýnıversıtettiń besinshi kýrsynda «Bizdiń komanda» degen alǵashqy kitaby, izin ala «Kún tártibi» degen ekinshi jınaǵy baspadan shyǵady balalar jazýshysy atandyrady. «Baldyrǵan» jýrnalynyń báıgesin «Ala torǵaı» degen bir bettik shaǵyn áńgimesi jeńip alyp júldegeri atanady. Balalar ádebıetiniń taýtulǵasynyń biri Muzaffar Álimbaev «Qazaq balalar ádebıetine óz ereksheligimen taǵy bir jazýshy keldi» dep baspasóz betinde batasyn bergeni de áli esimizde» deıdi qatar júrgen zamandastary. Ózine etene jaqyn balalar álemin armansyz sharlap, solarǵa arnap shyǵarmalar jaza bastaǵan qalamgerdiń shyǵarmashylyǵynda eleýli betburys boldy. Ol qalamgerdiń azamat bolyp eseıý baspaldaǵy, qoǵam ómirindegi túbegeıli ózgeristermen birge izdenýge, ósýge, tulǵa boıyndaǵy kúsh-jigeri men bar múmkindikterin el men jurttyń nazaryn aýdarǵan qundylyqtardy ashý, aıqyndaýǵa arnalǵan sony tynys bolatyn.

Sáýirdiń samalymen kelgen sekseninshi jyldardyń ortasynan bastalǵan jarııalyq jeli ońynan soǵyp, alash ardaqty­lary aqtala bastady. Mine osy kezde kózi qaraqty, sanasy oıaý barsha qazaq ótken tarıhy men ádebıetin, óneri men mádenıetin tereń zerdeleýge bet burdy. Joltaıdy da túbegeıli osy ta­qyrypqa birjola aýystyryp, ótken tarıhpen, onyń aıtylmaı, ashylmaı kelgen birneshe qatparly betterimen, aqtańdaqtarymen zertteýge bet burǵyzady. Osy kezeń týraly qalamger bir suhbatynda: «Tulǵalardy zerttedim. Kitap jazdym, kandı­dattyq dıssertaııa qorǵadym. Osylaı balalar ádebıetinen jy­lystap ketip qalyppyn. Alash asyldary meni jetekten shy­ǵarmaı, úlken prozanyń maıdanyna salyp jiberdi» - deıdi. Aıtsa aıtqandaı, qazaqtyń ótkeni men búginine táýelsizdik tuǵyrynan sýretkerlikpen shıyrlata kóz salyp tereńnen tolǵaıtyn izdenýshilik, oı tolǵaǵan zertteýshilik, qazaq tiliniń sóz marjanyn tergen qalamgerlik sheberlik osy jerde keńinen kórinis beredi. Teatr óneriniń qudireti sol, búgingideı kitap oqýshylar sany eselep azaıǵan kezde dramatýrgııa arqyly san myńdaǵan kórermenderge aıtpaq oıyńdy tótelep jetkize alatyn tıimdi qural ekendigin erte uqqan qalamgerdiń kózdegen maqsaty oryndy ári tıimdi ekendigin ýaqyt, ómir kórsetip keledi.

Kórkem ádebı úderiske 1979 jyly tuńǵysh proza kitabymen jazýshy bolyp attaǵan qalamger Joltaı Álmashulynyń dramatýrgııaǵa bet burýy 2000 jyldan bastaý alady. Aǵa dramatýrg Dýlat Isabekovshe aıtqanda: «...ol ádebıettiń eń bir qıyn janry – dramatýrgııaǵa at basyn oqys burdy. Onyń qalamynan týǵan dramalyq shyǵarmalarynyń baıyptylyǵy, aýqymdylyǵy, oqıǵa barysynyń ár kórinis saıyn shıryǵyp, shıratyla túsýi, keıipker beınesiniń birte-birte aıshyqtalyp, somdala túsýi – ózi ótken proza salasyndaǵy sátti izdenisteriniń nátıjesi ekenin baıqaımyz. Onyń kórkem proza salasyndaǵy jemisti izdenisteri dramatýrgııa janryna erkin barýyna kóp yqpalyn tıgizgeni daýsyz» (D.Isabekov. «Izdegen jeter muratqa»)- deıdi. Iá, óziniń salmaqty prozalyq týyndylarymen tanylǵan jazýshynyń «jaqyn, jaqyn da bolsa alys» drama janrymen myqtap turyp aınalysýy nazar aýdarýǵa turarlyq qubylys.

Bizdiń bilýimizshe dramatýrgııa janry J.Álmashulyn sol qalamgerlikpen aınalysqan alǵashqy qadamdarynan-aq ózine tartqan. Pesa jazýdy sol balalarǵa arnalǵan shyǵarmalaryn jazýmen qatar bastaǵan. Tyrnaqaldy jazylǵan pesalary («Týǵan kúngi qaza», «Bárimiz biletin shyndyq») aınalasyndaǵy alǵashqy oqyrmandarynyń «qatal synynan» keıin «múldem jaramsyz» dep tanylyp bul pesalar aıaýsyz kózi qurtylǵan. Ol jaıly dramatýrgtiń «Jan qınalmaı, jaqsy drama jazylmaıdy» degen atpen berilgen suhbatyna nazar aýdarsaq: Teginde, men drama jazýmen stýdent kezimnen aınalysqanmyn. Biraq, ol kezde qaǵaz betine túsken bir-eki pesam dostarymnyń synynan ótpeı qaldy. Jastyq pa, joq álde týrashyldyq pa, bilmeımin, sol dramalardy qaıta qarap shyǵyp, jetildirýdiń ornyna, shalt qımyldap, jyrtyp tastaǵan edim. Ashýǵa erik berip, «endi drama jazbaımyn» degenim esimde. Sóıtip, shynymen-aq jıyrma jyl bul salaǵa bet burmappyn. Sońǵy jyldary táýekelge bel býyp, qolǵa qalam aldym. Alǵashqy pesalaryma jazýshy-dramatýrg hám synshy aǵalarym T. Ábdikov, Murat Áýezov, D. Isabekov, A. Smaıyl, Á. Syǵaılar oń baǵa berdi. Árıne, kemshilikterin de kórsetti. Sosyn marqum R. Seıtmet jáne H. Temirov, J. Hadjıev, O. Sársenbek, t.b. rejısser aǵalar oqyp, sahnalaýǵa bolady degen pikirlerin aıtty. Meni osy sózder qanattandyrdy» (27.04.2009 18:41http://m.inform.kz/) - deıdi.Baıqasaq, kezinde shyǵarmashylyq qyzyǵýshylyq týdyrǵan kúrdeli dramatýrgııa janrynan J.Álmashuly biraz jyldarǵa qol úzip ketkenimen, jınaqtalǵan jazýshylyq tájirıbe men sheberlik, oqý-toqýmen keletin ǵylymı-zertteýshilik oı qorytýlar qalamgerdi zańdy túrde osy janrda tabandata otyryp eńbetenýge alyp keldi. Oǵan avtordyń elimiz teatrlarynda qoıylyp jatqan pesalary men turaqty ótkizilip jatqan respýblıkalyq jáne halyqaralyq deńgeıdegi jańa pesalarǵa arnalǵa jabyq báıgeniń jeńimpazdary qatarynan turaqty kórinip júrgendigi dálel.

Teatrdyń shıkizaty bolǵan dramatýrgııa janry qaı kezde de tapshy bolyp kelgeni belgili. J.Álmashuly dramatýrgııaǵa túbegeıli kelip, sońǵy 15 jyl kóleminde óndirip 30-ǵa jýyq pesa jazǵan avtorlardyń biri. Bul qazirgi qazaq dramatýrgııasyndaǵy zamanaýı úderiste ózindik izi bar qalamgerdiń alatyn ornyn aıqyndaıdy. Kez kelgen qalamger sheshilip bara bermeıtin dramatýrgııadaǵy osyndaı olqylyqqa jazýshy bolyp qalyptasqannan keıin nazar aýdarǵan Joltaı ár alýan taqyrypta ulttyq qundylyqtarymyzdy dáripteıtin, rýhanı ortamyzdyń tanymal tulǵalaryn halqyna tanytatyn, ótken tarıhtyń dańqty betterinen syr shertetin týyndylarymen turaqty kórinip keledi.

Qazaq dramatýrgııasyna 2000 jyldary teorııalyq jáne praktıkalyq turǵyda jaqsy daıyndyqpen qarýlanyp kelgen qalamger J.Álmashulynyń týyndylary, onda kóterilgen taqyryptary san alýan. Avtordyń ómirge degen kózqarasynyń keńdigi, shyǵarmashylyq qııal men urpaq jadyn baılanystyra alǵan ótkennen syr tarqatý, óz ýaqyty men zamandastarynyń boıynan pesaǵa, hıkaıat pen romanǵa keletin taqyryptardy sýyrtpaqtap ala biledi. Qalamgerdiń shyǵarmashylyǵy jaıly «Jeti jebe» atty dramalyq hıkaıattar, áńgimeler, novellalar kitabyna «Asaý jardyń jalyna jarmasqan» atty alǵysóz ornyna jazylǵan maqalasynda oı tolǵaǵan aǵa áriptesi Sultanáli Balǵabaev: «J.Álmashuly neni jazsa da, qaı taqyrypty qolǵa alsa da eń aldymen bárin tereń zerttep, keıipkerleriniń jan dúnıesi men basynan ótkizgen oqıǵalaryn óziniń oı sanasynda saraptap, olarǵa qalamgerlik turǵydan naqty bir paıym, qorytyndy jasap baryp kirisedi. Bul ásirese, dramatýrgtiń tarıhı tulǵalarǵa arnalǵan pesalarynan erekshe ańǵarylady» - deıdi. Bul aıtylǵandarǵa qosarymyz, avtor óziniń kúrdeli prozalyq shyǵarmalaryn jazý tájirıbesimen bóliskende: – Ádebıetke áp dep kelgennen beri sanaly ǵumyrymdy arnaǵan, zerttep, zerdelep jazǵan úsh romanym bar. Trılogııa dep te aıtýǵa bolady... Bul kitaptyń ıdeıasy meni jas kúnimnen mazalady. Alash ardaqtylaryn zerttep júrgende ultymyzdyń tarıhyna tereńirek úńildim. Ótken ǵasyrda halqymyzdyń basynan ótken aýyr qaıǵysy, muń-nalasy men tragedııasy, júrekke shemen bolyp qatyp qalǵan taǵdyry, tarıhy nege júıelenbeıdi degen oılar júregimdi jıi búretin edi. Onyń ústine meniń atalarym sol zulmat ýaqytty bastan keshti. Romandaǵy oqıǵalardyń jartysy – bizdiń áýlettiń basynan ótken tarıh. Kıeli Syr elindegi Jańaqorǵan jerinde ǵumyr súrgen atalarymyz tárkileý kezinde qoldaǵy bar maldy tartyp alǵannan keıin, amaldyń joqtyǵynan bir shoǵyr bolyp, Syrdarııa­dan ótip, Ózbekstanǵa, odan ári Tájikstan, Túrkimenstanǵa baryp, Aýǵanystan shekarasyna taban tireıdi. Ári qaraı óte almaı, elge qaıtady. Osy jolda adam aıtqysyz, jantúrshigerlik zobalańdy, neshelegen qıynshy­lyqtardy kóredi» J.Álmashuly: Ádebı janr – kórkemdiktiń altyn kilti. // http://www.astana-akshamy.kz/zholtaj-almashuly / -deıdi. Osy sekildi ár pesasynyń ózindik jazylý tarıhy, shyǵý joly bar. Onyń bári dramatýrgtiń azamattyq pozıııadaǵy kózqarasy men eli men halqynyń bolashaǵyn oılaıtyn tulǵalyq tarazysyna tartylyp baryp halyqtyń ıgiligine aınaldy. Jáne aldymen prozada, dıssertaııalyq ǵylymı-zertteý jumysynyń taqyryby bolǵan elimizdiń tarıhı kezeńi, tarıhı tulǵalary Joltaı – dramatýrgtiń pesalarynyń bel ortasynan oıyp turyp óz ornyn alady.

Dramatýrgtiń ár shyǵarmasynyń jazylý tarıhynda, oqyrman men kórermenge bóliskisi keletin ózindik sebepteri bolady. Bul beımaza shaqta tańdap alynǵan taqyryptar, keıipker aýzynan aıtylatyn árbir sóz ben tuspaldaýlardyń bári negizgi shyǵarma mazmuny men avtorlyq oı-ıdeıany ashýǵa jumyldyrylady. Ony biz dramatýrgtiń shyǵarmashylyq labaratorııasyna syǵalaı qaraǵanda baıqaımyz. 1937 jylǵy el basyna tóngen náýbetti jyldarǵa arnalǵan «Sanadaǵy syrqat» atty drama-trıptıhinde biri ekinshisin ilip alyp ketetin oı jalǵastyǵyn kóremiz. Barsha túrki áleminiń ortaq tulǵasy aqyn Maǵjan Jumabaevtyń túrmedegi aqyrǵy túni shynaıy da tebirenisterge toly «Abaqty-ǵumyrda» beınelenedi. Osy taqyrypty jalǵastyrǵan «Sana derti» Keńes dáýirinde KSRO-nyń Saýd Arabııasyndaǵy elshisi bola bilgen qazaqtan shyqqan dıplomat Názir Tórequlovtyń sońǵy kúnderin baıandaıtyn, saıqal saıasatyń qıturqy qyrlary kórsetiledi. Osy eki shyǵarmanyń jalǵasy ári qorytyndysy – «Súıý serti» shyǵarmasy QARLAG temir torynyń ar jaǵyndaǵy jazyqsyz jandardyń qaıǵyly hali, sezim ıirimderi men tebirenisteri sóz bolady. Osy jáne ózge de týyndylarynda dramatýrgtiń el basyna náýbet bolyp kelgen qaraly kúnder men surqııa saıasattyń qurbany bolǵan halqymyzdyń asyl azamattarynyń tulǵalyq, azamattyq kelbetin arshyp, barynsha arashalap uzaq jyldarǵa kóz jazyp qalǵan halqynyń ortasyna oralýyna sebepker bolý. Bul aǵa urpaq aldyndaǵy jaýapty mindetti teatr sahnasy arqyly júzege asyrýdyń tıimdiligin dramatýrgtiń jaqsy sezinýi. Belgili qalamger Ábish Kekilbaı qaldyrǵan pikirinde Joltaı – dramatýrgtiń osy tıptıhti jaıly aıta kele «Osy úsh shyǵarmasy arqyly Joltaı tar zaman týraly óreli oı, tereń mazmun, tuńǵıyq syr sherte alǵan. Áli de qaltarys-qupııasy tolyq ashylyp bolmaǵan 1937 jylǵy soıqandy drama tilinde bar bitim-bolmysymen meılinshe asha túsken, sol kezeńdegi syrqat sanany biz ben sizge keńinen, molynan jaıyp salǵan» [Ábish Kekilbaı «Dramatýrgııa asaý janr» ] - deıdi.

Qazaqtyń baǵyna týyp, zamannyń aýmaly-tókpeli kezinde mańdaıyna syımaı ketken Alashtyń qaıratker tulǵalary týraly zerttep jazǵan qalamger Sadyqbek Saparbekov, Sultanbek Qojanov, Názir Tórequlovtardyń t.b. tarıhı-kórkemdik kelbetin, eli men jeri úshin jasaǵan qaıratkerlik qyrlaryn somdap halqymen tabystyrdy. Árıne bir shyǵarma kóleminde bul qaıratkerler jaıly bárin aıtyp taýysý múmkin emes edi. Bul kisilerdiń ómiri men shyǵarmashylyǵy týraly aıtylmaı jatqan áli de tyń derekter mol ekendigin moıyndaǵan avtor bul jazbalarynyń tulǵatanýdaǵy alǵashqy qadamdary ǵana ekendigine nazar aýdarady. Ol: «Ony tolyq ashyp, taýysyp jazý múmkin emes. Qazaqtyń basynan keshken keshegi jıyrmasynshy jyldardyń orta kezinde bolǵan aýyr zulmattardy búge-shigesine deıin, indetip jazý úshin sol kezdegi tarıhı qujattar aınalymǵa molynan enýi qajet. Biz áli muhıttaǵy aısberg sekildi onyń úshten bir bóligin ǵana kórdik. Úshten ekisi sý túbinde qalǵan sekildi arhıvte jatýy kádik. Sondyqtan biz qolǵa túsken derektermen ǵana arystar jaıynda sóz qozǵadyq. Onyń bastaýshysy, qaıratkerlerimizdi tam-tumdap halyqqa jetkizýshi boldyq. Joǵaryda aıtylǵan tulǵalardyń barlyǵy ulty­myz­dyń tarıhynda óz orny bar ardaqtylar ekendigi anyq» - deıdi. Aqparattardyń aǵyny tasqyn bolyp quıylyp jatqan zamanda bilý, oqý, kórý bar da sol oqyp bilgenińdi drama tilimen kórermenge baıandap berý, júıeli, bas-aıaǵy bútin tolyqqandy pesa jazyp shyǵý úlken sheberlikti talap etedi. Avtor osy mindetti oryndap shyǵa alǵan.

Dramatýrgtiń jazǵan pesalaryna suranys, jarııalanǵan báıgelerde alǵan júldeli oryndary onyń búgingi teatr repertýaryna qajetti pesalardy tańdap jazýdaǵy sheberligin tanytqandaı. Avtorǵa dramatýrgtik tanymaldylyq 2005 jyly Astana qalasynda, sol kezdegi eń úlken Kongress-holl sahnasynda «Báıterek basyndaǵy kezdesý» atty psıhologııalyq dramasynyń kórsetilýi bolatyn. Kórshi Qyrǵyz elinde, Ystyqkól jaǵasynda ótken Ortaazııalyq teatr festıvaline qatysyp, «Bala beıneli baqa» degen psıhologııalyq dramasy Qyrǵyzstan, Tájikstan, Ózbekstan teatrlarynyń sahnalarynda qoıylýǵa múmkindik beretin arnaıy sertıfıkatpen marapattaldy. 2006 jyly maýsymda Astana kúni qarsańynda qala meenattarynyń tuńǵysh ret uıymdastyrylǵan táýelsiz «Keremet» syılyǵy «dramatýrgııa» atalymy boıynsha J.Álmashulyna beriledi. QR Mádenıet jáne sport mınıstrligi tarapynan jylda ótkizilip kele jatqan dástúrli «Táýelsizdik tolǵaýy» báıgesiniń («Japon arýynyń armany» ekinshi oryn 2009, «Aı astyndaǵy altyn shahar» úshinshi oryn 2011, «Shamda sóngen shyraq» nemese «Ál Farabı armany» 2015), Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyna oraı uıymdastyrylǵan «Alash tarıhynyń aqıqaty» atty jabyq báıgesinde (2015) dramatýrg J.Álmashtegi «Myrzabıdiń jazasy» tarıhı dramasymen ekinshi oryndy ıelenip jeńimpazdar qatarynan kórinýi árıne bul úlken jetistikter.Mine osylaı jalǵasyp kete beretin dramatýrgtiń jeńisteri avtor qalamyn ushtap san alýan taqyryptar men janrlyq erekshelikterimen kórinedi.

J.Álmashulynyń shyǵarmalarynyń janrlyq erekshelikteri, olardy anyqtap en taǵýy da ár alýan úlgide bolyp keledi. Ol jańa shyǵarmasyn qaı janrǵa jatqyzýǵa baılanysta máselede bir jaqty múıizdeı qatqan qalypqa syımaıtyn erkin sýretker. Eksperımentke barýdan, jańasha bir kózqarasta qalyp jasaýdan qashpaıdy. Ony biz álemdik dramatýrgııada qalyptasyp qazir de jalǵasyp kele jatqan dástúrli janrlar «tragedııa», «drama», «komedııa» dep qoıa salmaı shyǵarmanyń taqyryptyń atmosferasyn aıqyndap ashatyn anyqtaýlarmen aıshqtaıtynyn kóremiz. Onyń bir ǵana «Jeti jebe» (- Astana: Nura-Astana, 2012. – 480 bet) jınaǵyndaǵy jeti pesalarynyń janryn: «namys novellasy, drama-ellegııa, tabıǵat novellasy, psıhologııalyq drama, ana týraly ápsana, soǵys rekvıemi, ǵumyrnamalyq ápsana» - degen anyqtaýlarmen berýi avtor tarapynan shyǵarmasynyń kiltin oqyrman men kórermenge, rejısser men teatr mamandaryna bolashaq spektakldiń janryn, baǵyt-baǵdaryn barynsha aıqyndaýǵa jol ashady. Bul avtordyń shyǵarma jazýdaǵy, ony janrlyq turǵydan anyqtap berýdegi teorııalyq bilim deńgeıinen de habar bergendeı. Sonymen birge árbir pesanyń basynda avtor «rejısserge keńes» retinde óziniń avtorlyq kózqarasymen, pesanyń negizin ashatyn kilti bolarlyq birneshe avtorlyq qundy remarka-eskertýlerimen erekshelenedi. Qalamger dúnıege alyp kelgen týyndysynyń túıindi sheshimderin barynsha túsindirmelermen pysyqtaýynan, negizgi oı-tujyrymdardy aıqyndap berýinen pesanyń tolyqqandy avtory ekendigin kórsetedi

Joltaı Álmashulynyń ár jyldarda jazylǵan pesalarynyń respýblıka teatrlary sahnasynda qoıylýy progressııalyq ósý ústinde ekendigin kóremiz. Osy kezge deıin jazylǵan 30-ǵa jýyq pesalarynyń jartysy respýblıka teatrlary sahnasyna qoıyldy. Úlken jetistik desek te qalǵan jartysy sahnadan kórinbeıdi. Bul máseleniń eki jaqty sebebi bar. Aldymen, dramatýrgtiń jazǵan shyǵarmalarynyń bári birdeı sahnaǵa qoıyla bermeıtinin tájirıbeden kórip kelemiz. Oǵan ár túrli sebepter bar. Teatr atty úlken shyǵarmashylyq ujymmen, onyń kórkemdik baǵyty, repertýary, bıýdjeti, rejısseri, akteri, kórermeni degen kóptegen komponentter áser etedi. Ekinshiden, osylaı ónimdi jazyp jatqan, ár alýan báıgelerge qatysyp júldeli oryndarymen belgili dramatýrgtiń shyǵarmalaryn sahnalaý máselesinde áli de yntaly teatrlardyń az ekendigin basa aıtýǵa týra keledi. Bul teatrlarymyzda ulttyq avtorlardyń shyǵarmalaryna degen nasıhat pen suranystyń azdyǵy, avtor eńbeginiń qunsyzdyǵy, teatrlardyń ulttyq dramatýrgııany damytýǵa degen qyzyǵýshylyq pen yntasynyń azaıýyn kórsetedi. Soǵan qaramastan jazýdan qol úzbeıtin dramatýrgtiń josparlary kóp, kórermenge aıtar taqyryptary jetkilikti.

Búgingi tańda J.Álmashulynyń sahnaǵa qoıylǵan pesalary jaıly qysqasha hronologııamen sóz tarqatar bolsaq: Túrkistan mýzykalyq drama teatrynda R.Seıtmetov sahnalaǵan Maǵjan aqyn ómiriniń sońǵy sáti sýretteletin «Abaqty-ǵumyr» (2004), dıplomat Názir Tórequlovtyń ómiriniń sońǵy sátine arnalǵan «Sana derti» (2006) jáne «Tiri jan» (2010), Qyzylorda oblystyq drama teatrynda «Kúlki men kóz jasy» roman-dılogııasynyń izimen sahnalanǵan «Súıý serti» (2004), Q.Qýanyshbaev atyndaǵy Astana teatrynyń Kongress-holl sahnasynda qoıǵan «Báıterek basyndaǵy kezdesý» (2005), Qostanaı, Semeı oblystyq qazaq drama teatrlarynda «Muńmen alysqan adam» (2014), Jetisaı mýzykaly-drama teatrynda «Aı astyndaǵy altyn shahar» (2014), Qaraǵandy oblystyq drama teatrynda «Sákenniń sońǵy sapary» (2015) spektaklderi teatrlar repertýarynan oryn alǵan eken.

Budan ózge Túrkistandaǵy Q.Iassaýı atyndaǵy qazaq-túrik ýnıversıtetiniń stýdentter teatry «Tiri jan» (2012), Astanadaǵy L.Gýmılev atyndaǵy ulttyq ýnıversıtettiń stýdenttik «Shańyraq» teatry «Muńmen alysqan adam» (2014) spektaklderin sahnaǵa qoıyp, gastroldik saparlarmen birqatar eldi mekenderge spektakl kórsetken eken. Sonymen birge elimizdiń kóptegen eldi mekenderindegi Halyq teatrlary repertýary avtordyń «Jeńis merekesindegi jeńilis», «Muńmen alysqan adam», «Tiri jan», «Aı astyndaǵy alyp shahar», «Japon arýynyń armany», «Bala beıneli baqa», «Býrabaıǵa kelgen boıdaqtar», t.b. pesalary boıynsha spektaklder qoıyp, kórermenderdi tánti etip keledi.

Dramatýrgtiń jazǵan dúnıesi osylaı sahnaǵa qoıylyp kórermenimen qaýyshyp jatsa avtordyń shyǵarmashylyqqa jumsalǵan barlyq tynymsyz ıntellektýaldy izdenisteri, kúsh-jigeri men altyn ýaqytynyń eselep qaıtqany, sýretker muratyna jetkeni. Sahnaǵa qoıylý úshin jazylatyn pesa uzaq ýaqyt súrlenip jatyp qalsa da shabytqa qamshy basylmaı, kibirtikteý alyp keletini belgili jáıt. J.Álmashulynyń dramatýrgııasynda osy másele jan jaqty kórinis bergen. Biz biletin Joltaı aǵamyzdyń boıynda teatrdyń tabaldyryǵyn tozdyryp, bas rejısserdiń basyn aýyrtyp «meniń pesamdy qoı!» deıtin óz shyǵarmasyn ala shapqyn jarnamalaýǵa umtylys kórmedik. Óziniń bir qalpynan aýytqymaıtyn salmaqtylyǵy, ózimen ózi toqmeıilsingen «mańǵazdaný» emes, sabyrly, salmaqty jannyń tabıǵı bolmysy sekildi kórinedi.

Joltaı - dramatýrgti búgingi teatr men ult dramatýrgııadaǵy bolyp jatqan zamanaýı úderister tolǵantady. Ol óziniń shyǵarmashylyǵyn osy máselelerden bólek qarastyrmaıdy, bir bólshegi dep biledi. Sondyqtan qazaq dramatýrgııa jaıly aıtqanda óziniń aldyndaǵy aǵa býyn qalamgerlerdi, orta býyn zamandastaryn, keıingi tolqyn inilerin umytpaı aýyzǵa ala otyryp olardyń shyǵarmashylyǵyndaǵy ortaq máseleler jaıyn «Bizde izdenis te, jańalyq ta bar, tek kórer kóz joq» degen ataýmen berilgen suhbatynda keńinen tolǵanady. Ol: «...bizde orys dramatýrgııasynan, qala berdi álemdik dramatýrgııadan birde-bir kem emes tatymdy shyǵarmalar jazyldy dep tolyq aıta alamyn. Bul jerde jazyldy dep otyrýymnyń da sebebi bar. Nege deseńiz, dramatýrgııalyq shyǵarmanyń qaı ýaqytta da eki satysy bolmaq. Birinshisi – mátindik saty. Ol – dramatýrgtyń qolynan shyqqan tól týyndy, endigi taǵdyry – rejısserdiń enshisinde. Dereý sahnalana ma, joq pa – ony eshkim de bilgirlik tanytyp, aıta almas. Qaǵazǵa túsken shyǵarmany oqyp, tabıǵatyn dóp túsingen rejısser kezdespese, on, tipti jıyrma jyldap súrlenip jata berýi de ábden yqtımal»-deıdi. Bul barsha jazyp júrgen aǵa býyn dramatýrgterimiz ben osy salaǵa endi kelip jatqan qalamgerlerdi tolǵantatyn ózekti másele. Ony sheshý teatrlarymyz repertýaryn ult avtorlarynyń shyǵarmalarmen tolyqtyrý jáne baıytý turǵysynan resmı qaýly qabyldanyp baryp júzege asýy múmkin sharýa bolar. Joǵarydan beriletin nusqaýmen áreket etýge úırengen teatrlarymyzda óz betinshe jańa pesa izdep jarysa qoıý, qatarynan birneshe zamandas dramatýrgtermen shart jasasyp jańa pesalardyń týýyna muryndyq bolý sekildi qajetti jumystar qalyp barady.

Táýelsizdik alǵannan keıin teatr men dramatýrgter arasynda «dramatýrgııa salasynyń damymaı qaldy» degen pikirine baılanysty oıynda J.Álmashuly bul qalyptasqan jaıǵa ádebı synshylaryn, kórermen-oqyrmandardy emes, teatrda dramatýrgııamen tikeleı jumys isteıtin rejısserler qaýymyna salmaq artady. Qazaq teatrynyń búgingi repertýarlyq saıasatyn, kórkemdik baǵyt-baǵdaryn rejıssýra aıqyndaıdy desek, teatrdyń kórkemdik keńesi otyrysyna usynys jasaý, teatr ózge rejısserlerdi spektakl qoıýǵa shaqyrǵanda qolda bar, qoıylmaǵan, jańa avtorlarǵa basymdyq berýge yntaly emestigin basa aıtady. Rejısserlerimiz «jazylyp jatqan jańa dramatýrgııalyq dúnıelerdi ne oqymaıdy, ne ishine boılap engisi kelmeıdi. Óresi jetpeıdi desek, mańdaıdan qos qoldap urǵan bolarmyz. Ondaıǵa barmaı-aq qoıalyq. Menińshe, osyndaı bir selqostyq rejısser aǵaıyndar arasynan kóptep baıqalady. ... múıizi qaraǵaıdaı belgili-belgili dramatýrgterimizdiń birqatar shyǵarmalary, sátti eńbekteri áli kúnge deıin sahnalanbaı jatqany taǵy ras. Ózimmen tustas Serik Asylbekuly, Rahymjan Otarbaev, Roza Muqanova jáne basqa da saýsaqpen sanarlyq dramatýrgterdiń birdi-ekili shyǵarmalary sahnalanyp júr. Aýyzdy qý shóppen súrtýdiń taǵy jóni joq. Degenmen, bul óte az. Men bul jerde rejısserlerdiń eńbegin tómenshiktetip, dramatýrgterdi aspandatyp otyrǵan joqpyn, degenmen, ekeýiniń arasyndaǵy shyǵarmashylyq baılanys tap osy ýaqytta keremet deýge taǵy aýyz barmaıdy» (http://old.adebiportal.kz/news/ Joltaı Jumat-Álmashuly, jazýshy-dramatýrg: «Bizde izdenis te, jańalyq ta bar, tek kórer kóz joq») - deıdi. Bul respýblıkalyq teatrlar men jazýshy-dramatýrgter arasyndaǵy erteden kele jatqan túıindi másele. Osy qalyptasqan óliara qalyptan shyǵý úshin istelinetin jumys barysyn sheshýge arnalǵan bastamalar bar. QR Mádenıet jáne sport mınıstrliginde qazaq teatrynyń repertýaryn qarastyratyn arnaıy kórkemdik keńes qurylýy túbinde oń sheshimin tabýǵa yqpal etedi dep bilemiz.

Joltaı Álmashulynyń kásibı pesa avtory retinde qazaq dramatýrgııasynyń keleshegine kózqarasy salmaqty jáne oryndy. Álemdik qaýymdastyqpen tyǵyz aralasýǵa, básekege qabiletti aldyńǵy qatarly damyǵan elder sabyna umtylǵan qazaq eliniń dramatýrgııasy men teatry da ýaqyt talabyna saı bolýy kerektigin belsendi shyǵarmashylyq tulǵa, memlekettik qyzmetker retinde tereńnen túsinedi. Ol: «Qazaq eliniń dramatýrgııasy álemdik dramatýrgııanyń aǵysyna úles qosatyndaı, ilesetindeı deńgeıge jetsin desek, biz birinshi kezekte ulttyq dramatýrgııaǵa meılinshe kóńil aýdarýymyz kerek bolmas pa! Ulttyq dramatýrgııada, árıne, tek qazaq ultynyń problemasy emes, adamzattyń problemasy aıtylýy tıis. Biraq sonyń ishinde qazaq ultynyń taǵdyry tys qalmaǵany jón. Nege deseńiz, qazaq ultynyń talaıly taǵdyry da álemdik órkenıettiń bir bólshegi emes pe?! Qudaıǵa shúkir, 17-18 mıllıonbyz! Ósip kele jatqan elmiz. 20 mıllıonnyń da tóbesi kórinip tur. Bir mıllıonǵa jeter-jetpes halyqtardyń ózi álemdik órkenıetten óz oryndaryn alýǵa umtylyp jatyr. Ol – zańdylyq! Al bizdiń órkenıetimizdi álemdik deńgeıge shyǵarýdyń eń ońtaıly joly – dramatýrgııany damytý»- deıdi. Bul jerde ult dramatýrgteriniń tańdaǵan joly, alǵan taqyryptary, kóteretin máseleleri, kózdegen túpki maqsattary da anyq aıtylady. Bizdińshe, J.Álmashulynyń bul pikiri memlekettik kózqarastaǵy qaıratkerdiń dramatýrgııa salasyn damytýǵa qatysty óte oryndy da dáıekti aıtylǵan oı. Sebebi ult dramatýrgııasy teatr sahnasynan tek qazaq ultyn tolǵandyrar máselemen shektelmeı, qazaq tarıhy, qazaq taǵdyry, qazaq aýyly, árbir qazaqty tolǵandyrǵan taqyryptarmen kóringende, ol barsha adamzatty tolǵandyrǵanda ózektiligi artady. Dramatýrgtiń bul taqyrypty kóterýi ornymen. Ult teatrlarynyń óz qazanynda qaınamaı álemdik keńistikte dárejesi teń spektaklder kórsetýi de osyndaı keń tynysty sapaly pesalardyń jazylýymen aıshyqtala túspek.

Oıymyzdy qoryta kelgende búgingi tańda qazaq dramatýrgııasynda ózindik qoltańbasy bar, qarymdy qalamger – dramatýrg Joltaı Álmashulynyń shyǵarmashylyǵy arnaıy zertteýdi qajet etetin taqyrypqa aınalǵany anyq. Búginge deıin biraz asýlardy baǵyndyrǵan qalamger alǵan betinen qaıtpaı áli talaı jańa belesterden kórinedi degen oıdamyz. Oǵan barlyq alǵysharttar bar. Ómirlik baı tájirıbe, qorshaǵan orta men ómirdi, qoǵamdy tereń baǵamdap bilý, jazýshylyq ushqyr qııal, dramatýrgtik sheber sheshim men tájirıbe. Osynshama qasıetter bir adam boıynda ushtasqan jerde qazaq oqyrmany men kórermeni áli talaı tylsym, qyzyqty shyǵarmalarmen júzdesetinine kámil senemiz.