Reseı otarshyldyǵy, onyń zańdy jalǵasy Keńester odaǵynyń halqymyzdyń jadyna salǵan jaraqaty tereńde. Odan aıyǵýdyń joly táýelsiz qazaq eliniń jańa býyn azamattaryn ósirý. Aǵa urpaq sanasynda saqtalyp qalǵan syzatty tegistep, keleshegimiz - jastar boıynda eli men jerin súıetin, otany men halqynyń ósip órkendeýine tirek bolatyn jańa formaııadaǵy urpaq tárbıeleý. Mundaı memlekettik deńgeıdegi mańyzdy is-sharadan otandyq teatr óneri shet qalǵan joq. Osydan 25 jyl buryn alǵan Táýelsizdigimiz bul baǵytta qazaq teatrynyń jańa tynysyn ashty.

Elbasymyz N.Nazarbaev táýelsiz elimizdiń teatrlaryn damytý máselesine únemi nazar aýdaryp, bul saladaǵy mańyzdy mindetterdi naqty kórsetip keledi. Táýelsizdik jyldary elimizde 14 drama jáne mýzykaly drama teatrlary, 2 opera jáne balet 2 bı teatrlary ashyldy. Teatrlardyń basty mindetteri, repertýaryn kórkemdik sapasy joǵary jańa pesalarmen qamtamasyz etýdi Elbasy ylǵı nazarda ustady. Osyǵan oraı, 2009 jyly cáýir aıynda Almaty qalasynda ótken teatr qaıratkerlerimen kezdesýinde: «Otandyq teatrlardyń repertýaryna táýelsizdiktiń bıik talaptaryna saı, osy zamanǵy taqyryptarǵa jazylǵan, kórkemdik sapasy joǵary jańa pesalardy kóptep alý kerek» [1] dep atap aıtqan edi. Odan keıin de Elbasy bul máseleni turaqty kóterip teatr máselesin nazardan tys qaldyrǵan emes. Sebep, elimizdegi 60-qa jýyq teatrlarymyzdyń shyǵarmashylyq tynysy Táýelsiz Qazaqstannyń qoǵamdyq, áleýmettik, saıası ómirimen bite qaınasqandyǵy. Álemniń aldyńǵy damyǵan elderiniń qataryna jetistikterine tek ekonomıka, bıznes, basqarý, medıına, bilim berý salasynda ǵana kóriný emes, eli men halqynyń rýhanı álemi ósken, ozyq mádenıeti qalyptasqan halyq retinde barýyn nazarda ustaǵandyǵy.

Táýelsizdiktiń arqasynda qazaq halqy óziniń ulyq tulǵalarynyń aıtýly mereıtoılaryn úlken saıası máni bar is-sharalarǵa ulastyryp halyqaralyq deńgeıde atap ótýge qol jetkizdi. Bul mereıtoılar halyqaralyq IýNESKO uıymy sheńberinde toılanyp, teatrlarynda oǵan belsendi qatysty. Táýelsizdiktiń alǵashqy jyldary ótkizilgen qalamger-dramatýrg Ǵabıt Músirepovtiń 90 jyldyǵyna (1992), Abaı Qunanbaıulynyń 150 jyldyq (1995), Jambyl Jabaevtyń 150 jyldyq (1996), M.Áýezovtiń 100 jyldyq (1997), Mahambettiń 200 jyldyq (2004) t.b. mereıtoılarynyń zańdy jalǵasy bolyp ótkizilgen teatr festıvalderi ult dramatýrgteriniń tyń dúnıelerin sahnadan kórsetti. Halqymyzdyń aıaýly uldary men qyzdarynyń ulyq tulǵalaryn san qyrynan ashyp, tereń tanı túsýge jol ashty.

Máńgilikke myzǵymastaı bolǵan Keńester Odaǵy toqyraýdyń toryna shyrmalyp, óliara shaǵyna jetkende, 1985 jyldyń sáýir samalymen kelgen jarııalyq alyp ımperııany astan-kesten etti. Halyqtyń ótken tarıhy men búgini, buryn qatań tyıym salynǵan kóptegen aqtańdaqtar ashylyp, úlken jańalyq bolyp halyqtyń múlgip ketken sanasyn oıata bastady. Al, 1986 jyly Almaty qalasyndaǵy jeltoqsan oqıǵasy jasaǵan dúmpý ultqa serpilis berip qazaq halqynyń ǵasyrlar boıy táýelsizdikke umtylysynyń jarqyn kórinisi, jańarýdyń basy bolyp tarıhta qaldy. Qoǵam ómirindegi bastalǵan jańarý elimizdiń barlyq teatrlary sahnasynda ár túrli deńgeıde kórinis tapty. Onyń bárin túgendeýge elimizdiń bas sahnasy retinde tanylǵan M.Áýezov atyndaǵy Akademııalyq qazaq drama teatry men Ǵ.Músirepov atyndaǵy akademııalyq Balalar men jastar teatrlary ujymdardyń repertýary mysalynan qarastyramyz. Sahnadan kórsetilgen súbeli qoıylymdar elimiz ómirindegi erekshe mánge ıe mádenı qubylysqa aınaldy.

Qazaq dramatýrgtary ýaqyt talap etken ótkir taqyryptarǵa batyl nazar aýdarady. Teatr kórermenderi tarapynan bolatyn suranystyń aldynda bolýǵa tyrysyp baqty. Dramatýrgterdi qamshylaı otyryp teatrlar kórermen qajet etken taqyrypty taýyp qoıýǵa bet burady. Taza dramatýrgııa janry kesheýildep jatqanda prozalyq, poezııalyq shyǵarmalar negizinde jasalǵan sahnalyq túzilim – ısenırovkalar qajetke jarap sahnada suranysqa ıe taqyryptar jıi kórinis beredi. Q.Muhamedjanovtyń «Biz perishte emespiz» (rejısseri Á.Mámbetov), R.Seıtmetovpen qalamger Sh.Murtazanyń tandeminde Q.Ysqaq sahnaǵa laıyqtaǵan «Qyzyl jebe», «Stalınge hat» (1988), «Beseýdiń haty» (1989) dramalaryn sahnaǵa shyǵardy [2]. Bul spektaklder el tarıhynyń eń bir kúrdeli de qıyn sáti – HH ǵasyrdyń qazaq halqynyń taǵdyry men ótken tarıhyna istegen qııanaty, onyń qazaq jerindegi jasaǵan qandy saıasatyna degen kózqarasyn qalyptastyrdy. Teatr zalyn kórermenge toltyrǵan, shyǵarmashylyq izdenisi mol, úlken jetistikter jyldar bolatyn. Bul qoıylymdar qoǵam ómiriniń qany sorǵalaǵan ózekti taqyryptaryn, áleýmettik-turmystyq máselelerin ótkir kótergen, kórermenge erekshe oı salǵan spektaklder bolǵanyn atap ótemiz.

Táýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynda qazaq teatry ortalyq Máskeý, Lenıngrad t.b. teatrlarymen burynnan kele jatqan tyǵyz shyǵarmashylyq baılanystardyń úzilýine baılanysty qaı baǵytta jyljýyn bilmeı abdyrap qalǵan bolatyn. Alaıda ýaqyt talap etken qoıylymdar teatr sahnasynan az azdan kórinis bere bastaıdy. Olar: E.Amanshaevtyń «Úzilgen besik jyry» (1991), Sh.Murtazanyń «Jetim burysh» (1992), S.Asylbekovtyń «Rabıǵanyń mahabbaty» (1992), S.Júnisovtiń «Kemeńgerler men kóleńkeler»(1992), Iran-Ǵaıyptyń «Jeljýan» (1993), Á.Tarazıdiń «Indet» (1994), B.Muqaıdyń «Ómirzaıa» (1994, 2003), Q.Ysqaqtyń «Jan qımaq» (1995), B.Rımovanyń «Qos muńlyq» (1991), «Abaı desem...» (1995), rejısser Á.Rahımov sahnalaǵan A.Súleımenovtyń birneshe bólimnen turatyn trıptıhy «Tórt taqta – jaınamaz» (1989) «Jetinshi palata» (1993), «Qyzdaı jesir – shtat qysqarý» (1994), «Kek» (1998), T.Ahmetjannyń «Kebenek ıgen arýlar» (1996), R.Muqanovanyń «Máńgilik bala beıne» (1996), M.Maqataev «Qosh mahabbat» (2003), I.Saparbaıdyń «Syǵan serenadasy», (2004) spektaklderi [3] qoǵam ómiriniń qany sorǵalaǵan ózekti taqyryptaryn, áleýmettik-turmystyq máselelerin kótergen, kórermenge erekshe oı salǵan spektaklder bolǵanyn atap ótemiz.

Kezinde birneshe márte keńestik jazalaý mashınasynyń qurbanyna aınalǵan Alash qaıratkerleri aqtalyp, olardyń shyǵarmalary sahnadan kórsetile bastady. Bul, esimderin aýyzǵa alýǵa, týyndylaryn oqýǵa tyıym salynǵan tulǵalardyń ózderi men olardyń urpaqqa qaldyrǵan muralary alǵash ret sahnaǵa shyqty. Olar Maǵjan Jumabaevtyń «Kún shyǵady da, batady»(1993), «Sholpannyń kúnási» (1997), «Batyr Baıan» (2004), Beıimbet Maılınniń «Sabatajj!» (1999), Júsipbek Aımaýytovtyń «Aqbilek» (1990), «Ǵashyqtyq derti» (2001), D.Isabekovtiń «Júz jyldyq mahabbat» (2014) t.b. Qazaqtyń 70 jyldan asa keńestik qursaýdan bosaı bastaǵan kezdegi óziniń tarıhyn tanýǵa, keshegi el úshin eńiregen bozdaqtarynyń qaıǵyly taǵdyryn bilýge degen ult teatrynyń alǵashqy talpynystary bolatyn. Osy spektaklder balalar men jastar teatrynyń zalyn kórermenge toltyrǵan, shyǵarmashylyq izdenisi mol, úlken jetistikter jyldar bolatyn. Ekinshiden, bul qalamgerler shyǵarmashylyǵyn kórermenge nasıhattaý, esimderin halqymen qaýyshtyrý, olardyń óshpes rýhy aldynda jasalǵan qurmet bolatyn.

Elimizdiń táýelsizdik alýy bizge óz tarıhymyzdy ózgeler emes, ózimiz aıtýǵa, ózimiz jazýǵa múmkindik berdi. Bul úlken jetistigimiz. Teatr sahnasyna qoıylǵan tarıhı taqyryptaǵy spektakl, qalam terbegen dramatýrgterimizdiń basym bóligi erlik pen jeńiske toly ótken tarıhymyzdy, Otan súıgishtik, eldiń tutastyǵyn saqtaý, birlikke dáneker bolý turǵysynan jyrlady. Aldymen halyq jadynda máńgilikke saqtalǵan tarıhı tulǵalar jaıly pesalar nazar aýdartady. Bul taqyryptar men tarıhı tulǵalarymyz keńestik ıdeologtarynyń erekshe nazarynda boldy. Sahnaǵa tarıhı shyndyq mólsherlep, belgili baǵytta qajetti degen kózqaraspen ǵana beriletin. Osyndaı tosqaýyldardan keıin Táýelsizdik arqasynda tarıhymyzǵa úńilý kórermendi erekshe qyzyqtyrǵan, ári teatr sahnasyna ózdiginen suranyp turatyn taqyryptarǵa aınaldy. Ol týyndylar kórermen júreginiń túkpirinen oryn taýyp, kókiregine jattalyp qaldy. Bul qoıylymdar ataýlary bárimizdiń esimizde. Olar: I.Orazbaevtyń «Shyńǵyshan» (1994), «Men ishpegen ý bar ma?, M.Baıserkenovtiń «Abylaı hannyń aqyrǵy kúnderi» (1996), M.Áýezov pen N.Orazalınniń «Qıly zaman» (1997, 2012), Á.Kekilbaıdyń «Abylaı han» (1998), Iran Ǵaıyptyń «Estaıdyń Qorlany» (1999), Shahımardannyń «Tomırıs» (2000), Q.Ysqaq pen Shahımardannyń «Qazaqtar» (2006), D.Isabekovtyń «Jaýjúrek» (2011), I.Saparbaıdyń «Qyz muńy» (2011), Iran Ǵaıyptyń «Men ishpegen ý bar ma?», Á.Rahımovtyń «Shákárim» (2012), R.Otarbaevtyń «Sultan Beıbarys» (2013), D.Isabekovtyń «Júz jyldyq mahabbat» (2014), Iran Ǵaıyptyń «Qorqyttyń kóri» (2014), Sh.Murtaza-E.Jýasbektiń «Aı men Aısha» (2015), I.Esenberlın–Á.Baǵdattyń «Almas qylysh» (2016), M.Omarovanyń «Aqtastaǵy Ahıko» (2016) qoıylymdary [4].

Sózsiz, bul týyndylardyń ár qaısysy tarıhymyzǵa jańa kózqaras qalyptastyrǵan mańyzdy shyǵarmalar. Ádebıet pen ónerdiń tarıhty zertteıtin ǵylymynyń aldyna túsýi jaıly, jazýshy-dramatýrgtiń tarıhshy ǵalymnan buryn másele kótergeni jaıly qoǵamdaǵy qyzý pikirtalastarǵa ulasýy osy kezeńniń shyndyǵy. Bultartpastaı derekter men dálelder keltirip shynaıy tarıhymyzdy jazýdy tarıhshy ǵalymdardyń enshisine qaldyra otyryp kórermen qazir bilýge tıis, halyq jadyndaǵy aıtýly oqıǵalarǵa toly belesterdi tarıhı-kórkem shyǵarmalarmen kórermenge jetkizý oryndy, teatr óneriniń burynnan qalyptasqan joly dep bolatyn. Bul baǵytta otandyq teatralar ózderiniń tanymdyq, aǵartýshylyq mindetterin tolyq oryndaı aldy dep bilemiz. Desekte, teatrlarymyz ben dramatýrgııanyń áli qaýzaıtyn, kóteretin tolyq ashylmaǵan qyzyqty taqyryptary jeterlik.

Biraq, osynshama pesalar jazylyp qoıylǵanyna qaramastan teatr men dramatýrg arasyndaǵy tandeminiń ylǵı bastary birikpeı ózara kinárattar artýmen keledi. Bul qarym-qatynasta eki jaqtyń da aıtar ýájderi, ózara qoıar shekter men sharttary bar. «Qazaq ádebıeti» gazetiniń 2005 jylǵy 22 qyrkúıektegi sanynda Qazaqstan jazýshylarynyń H sezindegi dramatýrgııa janry boıynsha jasalǵan baıandamada belgili qadamger Sáken Júnisovtiń «pesany úlpildetip asyrap saqtaǵan – qalyńdyq qyzǵa, dramatýrgti – onyń tilekshil ákesine» teńeı otyryp, «-Búgingi kúni teatrlardyń pesaǵa qudalyqqa túsip, qalyń berýi de azaıyp ketti. Sor mańdaı ákeniń ár teatrdyń esigin qaǵyp, «qalyńdyqty» ala gór dep, qyzyn ótkize almaı júrgenderi de jıi ushyrasady» [5]- deıdi. Shynynda da bul dramatýrgııa úshin qıyn kezeń boldy.

Elbasymyzdyń 2000 jyldy Mádenıet jyly dep belgileýinen keıin jaǵdaı ózgere bastady. Araǵa birer jyl salyp 2009 jyly Mádenıet mınıstrligi alǵash jarııalaǵan «Táýelsizdik tolǵaýy» báıgesiniń qorjynyna 46 pesa túsipti. Keremet kórsetkish. Ult dramatýrgııasynyń damýyna serpilis bergen osy báıgeniń uıymdastyrylýy jańa dramalyq shyǵarmalar jazylýyna sony serpin berdi. Báıge qorytyndysy boıynsha bas júldeni D.Isabekovtyń «Jaýjúrek», ekinshi oryndy J.Álmashulynyń «Japon arýynyń armany» men N.Orazdyń «Adasqan juldyz», úshinshi oryndy I.Orazbaevtyń «Portmone» men T.Jandáýlettiń «Jubaı saýdasy» pesalary ıemdenedi. Al 2011 jylyǵy kezekti «Táýelsizdik tolǵaýy» baıqaýynyń jeńimpazdary qatarynda bas júldeni T.Ábdiktiń «Ardageri», birinshi oryndy Á.Rahımovtyń «Shákárimi», ekinshi oryndy M.Qojahmetovanyń «Kóshim han - Súzge» pesasy, úshinshi oryndy J.Álmashulynyń «Aı astyndaǵy altyn shahar» ıemdenedi. Arada ótken 5,7 jylda osy jińimpaz atanǵan 9 pesanyń sahnaǵa qoıylý máselesine kelsek dramatýrgııanyń jazylýy bar da sahnaǵa qoıylýy joq. Pesaǵa qomaqty qarajat bólip júlde alǵan sanaýly shyǵarmalardy sahnaǵa qoıý tetikteri oılastyrylmaı nazardan tys qalǵan. Bul bizdiń keshe men búgingi halymyz. Bizdiń esebimizshe osy báıgelerdi alǵan jeńimpazdarynyń ishinen D.Isabekovtyń, Á.Rahımovtyń jáne J.Álmashulynyń pesalary ǵana sahnaǵa qoıylyp kórermenge jetti. Qalǵandary arhıv sóresinde shań basqandaı kúı keshýde.

Alysqa barmaı-aq, ótken 2015 jyldyń ózinde qazaq dramatýrgııasyna qatysty respýblıkalyq, halyqaralyq deńgeıde 4 birdeı mańyzdy báıge ótkenin bilemiz. Olar qazaq dramatýrgteriniń belsendi jumys isteýine jaqsy jaǵdaı jasady.

Aldymen, Halyqaralyq TÚRKSOI uıymy men «Eýrazııalyq toptyń» (ERG) 100 jyldyq mereıtoıyna oraı belgili túrk dramatýrgi Haldýn Taner jyly bolyp belgilenip, Túrki halyqtarynyń dramatýrgteri arasynda osy mereıtoıǵa arnalǵan úzdik pesaǵa báıge jarııalandy. Komıssııa qorjynyna túrki áleminiń 18 ultynyń ókilderi jazǵan 109 pesa kelip túsken. Sonyń ishinde qazaqstandyq jazýshy-dramatýrgter tarapynan báıgege 16 pesa qosylǵan eken. Haldýn Taner jyly Ankarada, TÚRKSOI shtab-kvartırasynda 2015 jyldyń 8 jeltoqsanda qorytyndylanyp, Bashqurstan (RF), Ázirbaıjan, Gagaýzııa, Túrkmenstan jáne Qazaqstan avtorlary jeńimpaz atandy. Jerlesimiz rejısser-dramatýrg Ákram Ahmetovtyń uıǵyr tilinde jazylǵan «Mahmut Qashqarı» pesasy 10 myń túrik lıra syıaqysymen ekinshi oryndy ıelendi. [6]

Ekinshiden, Qazaqstan Jazý­shylar odaǵy «Eýrazııalyq toptyń» (ERG) demeýshiligimen QR Tuńǵysh Prezıdent qorynyń ótkizgen «Altyn tobylǵy» báıgesi[7]. Munda jas dramatýrg Ánnás Baǵdat «Baqtan ótkende» pesasymen jeńimpaz atandy. Bul pesany qazir Astana men Almatynyń eki kásibı teatry qoıýǵa josparyna engizip otyr.

Úshinshiden, QR Mádenıet jáne sport mınıstrligi tarapynan jylda ótkizilip kele jatqan dástúrli «Táýelsizdik tolǵaýy» báıgesine ótken jyly 20-ǵa jýyq pesa qatysyp, arnaıy komıssııa otyrysynyń sheshimimen belgili qalamgerler Joltaı Álmishulynyń «Shamda sóngen shyraq» nemese «Ál Farabı armany» jáne Tynymbaı Nurmaǵambetovtyń «Mustafa Shoqaı» dramasy úzdik atanyp júldeli oryndardan kórindi.

Tórtinshiden, 2015 jyly qazaq dramatýrgııasynda, ulttyq ádebıetti qoldaý maqsatynda Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyna oraı uıymdastyrylǵan «Alash tarıhynyń aqıqaty» atty jabyq báıgesi jarııalanyp, proza, poezııa, dramatýrgııa janrlary boıynsha elimizdiń túpkir-túpkirinen 200-deı shy­ǵarma kelip túsipti[8]. Dramatýrgııa sekildi kúrdeli janrda qalamy ábden ysylǵan qazaq teatrynyń turaqty avtorlaryn kóremiz. Bas júlde – Iranbek Orazbaev (Almaty). 1-oryn – Raqymjan Otarbaev (Atyraý). 2-oryn – Sultanáli Balǵabaev (Almaty), Dýman Ramazan (Astana), Joltaı Álmeshtegi (Astana). 3-oryn – Nurǵalı Oraz (Almaty), Kenjebaı Ahmet (Jezqazǵan), Járken Bódesh (Almaty), Maǵıra Qojahmetovalarǵa (Almaty) buıyrdy [9].

Janrlyq sheńberi jyr-shejireden bastap dramalyq poema, keń tynysty tarıhı polotnoǵa ulasatyn, zamanaýı lırıka men mıstıkalyq dramaǵa aýyz artatyn alýan baǵyttaǵy shyǵarmalardy biriktirgen pesalar. Bul pesalarynyń keıipkerler galereıasy, sandyq, sapalyq turǵyda ósip, jańara túsken. Halyqqa buǵan deıin hrestomatııalyq uǵymdaı bolyp keńinen tanylǵan úsh júzdi biriktirgen Abylaı hannan, kúlli qazaqtyń aqylman kemeńgerleri bola bilgen Tóle, Qazbek, Áıteke bılerinen bólek, memlekettiń irgetasyn qalaǵan Kereı men Jánibek sultandar, joly eskiden kele jatqan Eńsegeı boıly Esim han, Jıembet pen Marǵasqa jyraýlardyń, Táshken bıleýshisi Tursyn hanmen taıtalasqan ońtústiktiń el qamqory bolǵan Qanaı datqa, Musabek batyr, Mádeliqoja aqynnyń, «Temir Narkom» atanǵan Júrgenovtiń, batyr Baýyrjan men qaısar Mánshúktiń, Sherhan Murtaza men aqıyq aqyn Muqaǵalıdyń kórkem de som jasalǵan obrazdarymen tolyqty.

Júlde alǵan pesalardy biz jazylý baǵyty men kótergen máselelerine qaraı shartty túrde birneshe topqa bóldik. Aldymen, kótergen taqyryby men sıýjeti burynnan belgili, aldyńǵy býyn qalamgerler kótergen, biraq dramatýrgter tarapynan qaıta aınalyp soqqan, ózindik oı topshylaǵan týyndylarǵa I.Orazbaevtyń «Han tuqymy» jyr-shejiresi jáne Járken Bódeshtiń «Sherata jáne Shynbala» dramalyq poemasyn jatqyzamyz. Eki shyǵarma da poezııanyń tilimen órilip, keıipker obrazdary kesek, tulǵaly etip sıpattalady. Qýatty da ýytty yrǵaqta bir demmen oqylatyn, pafosqa qurylǵan Iran Ǵaıyptyń «Han tuqymy» shyǵarmasy osy kúıinde mýzykaly teatr sahnasyna – opera lıbrettosy bolýǵa da ábden keledi.

Kelesi topta Raqymjan Otarbaevtyń «Narkom Júrgenov» tarıhı dramasy, Dýman Ramazan «Ańsar» pesasy, Joltaı Álmeshteginiń «Myrzabıdiń jazasy» tarıhı dramasy, Kenjebaı Ahmettiń «Eńsegeı boıly er Esim» tarıhı dramasy, Maǵıra Qojahmetovanyń «...Azat Alash – Dańqty Alash!» dramalary qazaq teatry sahnasynda buryn qozǵalmaǵan tarıhı taqyrypty kótergen. Ár pesa ótken tarıhymyz ben el jadynda qalǵan tulǵalar ómirinen ózindik qaıtalanbas polotnolar jasaı alǵan. Munda qazaq handyǵynyń qalyptasý, damý jolyndaǵy kóne tarıhy men HH ǵasyrdyń 30-40 jyldar kórinisteri. Tóńkeristen keıingi ózge elder qatarly qazaq bolyp mádenıet pen óner jasaý, repressııaǵa uryndyrǵan zulmatty kez ben ekinshi dúnıe júzilik soǵysqa ulasqan urpaqtyń júzin kúıik shalǵan tarıhı kezeńder baıandalady.

Úshinshi topqa Sultanáli Balǵabaevtyń «Máńgilik mahabbat áni» mýzykalyq pesasy búgingi kúnniń jastardyń turmysy men ómir saltyn ashyp sýrettese, Nurǵalı Orazdyń «Dóp dóńgelek dúnıe» mıstıkalyq dramasynda aqıyq aqyn Muqaǵalıdiń o dúnıelik bolǵannan keıin araǵa jyldar salyp ózi júrgen, qııalyna shabyt bergen jerge, kóp ózgere qoımaǵan qoǵamyna qaıta oralýy, adamdar arasyndaǵy máńgilik ólmeıtin ózekti taqyptardan oı qozǵaıdy.

Al endi osy jazylǵan, biraq qoıylmaǵan pesalar jaıynda oılanatyn tustar bar. Bizdiń oıymyzsha 2015 jyly ózekti bolǵan bul jańa týyndylar 2016 jyly halyqaralyq Ýnıversıada oıyndary men EKSPO kóleńkesimen ári qaraı kómeskilene beredi. Qazaq handyǵyyń 550 jyldyǵy qorytyndylanar jyl sońynda repýblıka teatrlary jeńimpaz atanǵan sý jańa pesalardyń sahnada tusaýyn kesip, repertýaryn baıytyp jatsa qandaı ǵanıbet bolar edi. Temirdi qyzǵan kezinde soqqanǵa ne jetsin. Dýman Ramazannyń sol 2015 jyly birneshe teatr sahnasyna qoıylyp úlgergen «Kereı - Jánibeginen» basqasy bıyl, kelesi jyldary qoıylady degenge sengim keledi. Biraq kúmándimin. Bıylǵy jyl bitti, eshteńe qoıylǵan joq, kelesi jyl basqa basym baǵyttar keledi. Júldeli pesalaryn qushaqtaǵan avtorlar S.Júnisovshe «sorly ákeniń keıpinde» teatrlar esiginen syǵalap mápelep ósirgen qyzyn (pesasyn) saýdaǵa salýǵa májbúr kúı keshedi. Isimizde asyǵystyq, tereń oılastyrmaǵan shalalyq, qandaı nátıjesi bolaryn kóre bilmegen taıazdyq basym. Avtorlardyń jan aıqaıyn túsinýge ábden bolady. Bul tek drama teatryndaǵy jáı emes. Basqa salada da osyndaı olqylyqtarymyz bar.

Respýblıkada 3 opera jáne balet teatrynyń ekeýi táýelsizdik kezde dúnıege keldi. Qazaqstan Kompozıtorlar odaǵynyń tóraıymy Balnur Qydyrbektiń «Egemen Qazaqstanda» jarııalanǵan «Qazaqtyń klassıkalyq mýzykasy: bary men joǵy» maqalasynda keltirgen derekterde «sońǵy 25 jyl ishinde eki-aq opera jazyldy» - deı kele, «Al, sońǵy 15 jyl ishinde elimizdiń kompozıtorlary 18 balet jazdy, biraq bireýi de sahnaǵa qoıylǵan joq» [10]. Mine bizdegi opera teatrlary boıynsha statıstıka osyndaı.

Baıqaǵanymyzdaı, dramatýrgterimiz bar, pesalar jazýda, júlde alǵan pesalardan kende emespiz. Teatrlarymyz da tolyqqandy jumys isteýde desekte, rejısserler qaýymy, teatr basshylary «pesa joq» deýden tanbaı keledi. Máseleniń mánisi nede?

Aldymen búgingi tańda elimizdiń teatrlaryn biriktirip, baǵyty aıqyn, kózdegen maqsaty bar júıeli jumys jasaý kemdik etip keledi. Respýblıkanyń 60-qa jýyq teatrlary ár túrli mekemelerge baǵynyp, ár túrli kózderden qarjylandyrylatyndyqtan «áttegen-aılarymyz» jetip artylady. Teatrlarymyzdy bir ortalyqtan basqaryp, respýblıka keńistigindegi teatrlarǵa bir izdi kózqaras ustanym joq. Teatrlardyń resmı mártebesi – memlekettik qazynalyq kásiporyn, al jumys isteý tásili – jekemenshik seriktestik sekildi táýelsiz. Teatrlar pesany ózderi jazyp, ózderi qabyldap, qalamaqysyn da ózderi alyp, sahnaǵa da ózderi qoıady. Jańa qoıylymdy da ózderi qabyldap, synshy retindegi baǵasyn da ózderi beredi. Osynyń saldarynan teatr kásibı deńgeıi aqsap, aıaǵy taptaýyryndyqqa urynýǵa ákelip soqty. Syrt kóz pikir, syn aıtylmaıdy, aıylsa da qabyldanbaıdy, teatr eshkimge táýeldi emes, tolyqtaı táýelsizdik.

Qazirgi qazaq teatrynyń arnaıy taǵaıyndalatyn Kórkemdik jetekshisi, ujymdasyp qyzmet atqaratyn Kórkemdik keńesi bar. Keńes músheleri tizimi dırektordyń buıryǵymen jasalady. Teatrda qolbalanyń qyzmetin atqaratyn mundaı Keńestiń jumysynan oń nátıje kútýdiń ózi artyq. Qoıylym sapasynyń, repertýarlyq saıasattyń oń-terisin týra aıtatyn táýelsiz sarapshylar men teatr synshylarynyń orny úńireıip bos tur nemese, teatr basshylyǵynyń aıtqanyna jyǵylatyn ózindik pikiri joq adamdarmen tolǵan. Talaı teatr festıvalinde qoıylymdardyń kórkemdik sapasy tóńireginde teatr synshylary tarapynan synı pikirler aıtyldy. Nátıje joq.

Osydan úsh-tórt jyl buryn belgili dramatýrg Á.Tarazı «Aıqyn» gazetinde teatr ónerin jandandyrý qajettigin aıtyp másele kóterdi. Soǵan oraı Elbasy teatrlardy naryqqa beıimdeý kerek degen naqty tapsyrma berdi. Bul teatr qaıratkerleri arasynda qyzý pikirtalas, talqylaýlar týdyrdy. Búgingi tańda teatrlarymyz básekege qabiletti bolý úshin belsendilik tanytatyn, ózderiniń ónimderi – spektaklderin álemdik keńistiktegi halyqaralyq teatrlar festıvaline aparyp kórsetetin deńgeıge kóriný. Oǵan múmkindikter bar. Biraq, bul múmkindikter oryndy júzege asyrý júıesi jumys istemeıdi.

Jyl saıyn teatrlarymyz repertýaryn kem degende 4-6 spektaklderdiń jańa ataýmen tolyqtyrady. Alaıda ol qoıylymdardyń sapasy syn kótermeıdi. Kórermen qabyldamaı, sheteldik festıval uıymdastrýshy mamandar nazaryna ilikpeı, memlekettiń aqshasy bosqa ketse de ne dırektor, ne kórkemdik jetekshi, ne rejısser jaýap bermeıtin jáıtke tań qalýǵa bolmaıdy. Bul ishtegi jáne syrttaǵy teatr kompanııalarymen básekelestikti damytý, el qatarly qazaq teatrynyń bıik jetistikterin álemdik keńistikke shyǵarýdyń joly. Naryq zamanynda árbir tıynyn sanap, basar qadamyn áriden on oılanyp baryp jasaıtyn kózi qyraǵy zamanaýı teatr menedjeriniń dóńgeletip alyp ketetin sharýashylyǵyna qazaq teatry asa zárý. Oılanarlyq jáıt.

Dramatýrg pesa jazady, rejısser pesany qoıady, akter oryndaıdy, synshy baǵalaıdy. Árkim ózi mamandanǵan kásibı isimen aınalysady. Basty baǵa berýshi qalyń kórermen desekte, teatr synshysynyń kásibı taldaýynsyz spektakldiń kórkemdik sapasyn ajyratý, tuymdy baǵalaý qıyndyq týdyrady. Endi kelip kásibiı teatr óneriniń tórt taǵany bolýǵa tıis teatr synyn búgingi qazaq teatr proesinen shettetilýi, kóp jaǵdaıda túsinbestikpen keıde ádeıi qatystyrylmaýy ult teatrynyń alǵa qaraı damý úderisine yqpal etpeı qoımaıtyny anyq. Ol úderis dál qazir júrip te jatyr. Teatrdy, dramatýrgııany, oryndaýshylyq óner men ozyq rejıssýrany dóp basyp kóre bilý, onyń artyq-kem tustary jaıly aıtyp, jaza alatyn mamandardyń qyzmetiniń qazaq teatry úshin basy artyq bolýy oılantady.

Táýelsiz Qazaqstan teatrynyń jalpy sany 60-tan asady desek, drama teatrlarynyń jartysyna jýyǵy qazaq teatry da qalǵan jartysy ózge dıasporalardyń ulttar men ulystardyń teatrlary. Bul teatrlar birtutas qazaqstandyq múddemen tynystap, shyǵarmashylyq jumystarynyń basym baǵytyn el yntymaǵyn biriktirer múddelerge qyzmet etýi kerek dep bilemiz. Sondyqtan, qazaq avtorlarynyń sapaly dep tanylǵan pesalarynan kem degende maýsymyna bir shyǵarma aýdarylyp qoıylýy, nemese teatr sol dramatýrgterge tapsyrys berip, búgingi respýblıkanyń jurtshylyǵyn tolǵandyrǵan ózekti taqyrypta pesa jazdyryp qoıýy kún tártibindegi másele. Respýblıkalyq barlyq teatrlarda bir ortaq ultqa qyzmet etýge baǵyttalǵan temirqazyq maqsat-múdde men ustanymdy mádenıet salasyndaǵy kózqarasty qalyptastyratyn resmı mekemeler retteýi tıis.

Oıymyzdy qorytyndylaı kelgende, qalamgerler dúnıege alyp keletin qazaq dramatýrgııasy keń qoldanysqa enýi, suranysqa ıe bolýy, olarǵa jan-jaqtan arnaıy tapsyrystardyń kóbeıýi úshin aýqymdy, keń oılastyrylǵan arnaıy jospar qajet. Teatrǵa, onyń oń baǵytta damýy, Elbasymyz N.Nazarbaev aıtqandaı «osy zamanǵy taqyryptarǵa jazylǵan, kórkemdik sapasy joǵary jańa pesalardy kóptep alý» úshin áli biraz jumystar jasalynýy kerek.

Kezinde teatrlardy jańa pesamen qamtamasyz etýdi Mádenıet mınıstrligindegi repertýarlyq-redakııalyq kollegııa atqaratyn. Keıin kollegııa taratyldy da jaǵdaı ýshyǵyp ketti. Qazir jańa pesalardy qabyldaýdy teatr júzege asyrady. Bul - teatr ónerin de, dramatýrgııany da alǵa bastyrmaıtyn, bolashaǵy kúmándy másele. Óıtkeni, mundaı jaǵdaıda teatrlarǵa sapasyz shyǵarmalardyń qaptap kelýi eshqashan toqtamaıdy jáne sybaılas jemqorlyqqa jol ashyla beredi. Sondyqtan da kez-kelgen jańa pesa eń aldymen beıtarap synshylar dyń taldap-talqylaýynan ótip, kemshin tustary jóndelip, sahnaǵa sodan keıin ǵana shyǵýǵa tıis. Osyǵan oraı, Mádenıet mınıstrliginiń Repertýarlyq saıasat jónindegi basqarmasynyń múmkindigi barynsha kúsheıtilýi qajet. Qazaqstan Respýblıkasy Úkimeti janynan qurylǵan Mádenı damý komıteti qazaq teatrynyń damýyna serpilis beredi degen pikirdemiz. Osy resmı mekemelerdiń keleshekte jasar jumysyna úlken úmit artamyz.

Teatrlardyń shyǵarmashyq bet alysyn, jetistik-kemshiligin der kezinde anyqtap, saraptama jasap, baǵyt-baǵdar berip otyrýdy da júıeli túrde qolǵa alý qajet. Teatrlar qandaı qoıylymdar qoıyp júr, olardyń sapasy qaı dárejede, kórermenderdiń ynta-yqlasy qandaı, oǵan jumsalǵan shyǵyn qanshalyqty aqtaldy degen sııaqty zertteýler jasalyp, monıtorıng júrgizýdiń de ereje-sharttary jasalynsa deımiz. Buǵan birinshi kezekte M.Áýezov atyndaǵy ádebıet jáne óner ınstıtýy men T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq Ulttyq óner akademııasynyń, Astanadaǵy Óner ýnıversıtetiniń teatrtanýshy mamandary belsendi tartylýy kerek.

Táýelsizdikke úlken asýlar men qıyn buralańy mol joldardy basyp ótip qol jetkizgendigi jaıly qazaq dramatýrgııasy osy kezeń aralyǵynda talaı shyǵarmalar jazypty. Halqymyzdyń ótken tarıhynan alǵan jaraqaty kúni búginge deıin, táýelsizdiktiń 25–shi jylynda da tolyq jazyldy dep aıta almaımyz. Biraq, qolda baryna shúkirshil, táýbeshil qazaq halqy «ótkenine qurmetpen, bolashaqqa úmitpen qaraıtyn jańǵyrǵan ult bolýdy» búgingi men bolashaǵynyń kún tártibine berik qoıa aldy. Ol ótken tarıhynyń «jaraqaty úshin kinəlini tirilerdiń arasynan izdemeýge» tyrysady. Keleshegine úlken úmit artqan qazaq halqy táýelsizdiktiń shırek ǵasyryn zor jetistiktermen kelse, odan ári bul jetistikterin eseleı túsýge da múddeli. Qazaq halqynyń táýelsizdigin baıandy etý elimiz tynyshtyqta bolýy, halqymyzdyń tolereranttylyǵy, jerimizde beıbit ómir saltanat qurýy sekildi qundylyqtardy júzege asyrý arqyly bolmaq. Ulttyq dramatýrgııa osyndaı asqaraly josparlardy teatr óneri arqyly sahnadan joǵary deńgeıde kórsete alady. Osyǵan seneıik, bolashaqqa úmit artaıyq.