Maqala
Búgingi qazaq dramatýrgııasy men teatry
Bólim: Teatr
Datasy: 28.12.2016
Avtory: Аманкелді Мұқан
Maqala
Búgingi qazaq dramatýrgııasy men teatry
Bólim: Teatr
Datasy: 28.12.2016
Avtory: Аманкелді Мұқан
Búgingi qazaq dramatýrgııasy men teatry

Reseı otarshyldyǵy, onyń zańdy jalǵasy Keńester odaǵynyń  halqymyzdyń jadyna salǵan jaraqaty tereńde. Odan aıyǵýdyń joly táýelsiz qazaq eliniń jańa býyn azamattaryn ósirý. Aǵa urpaq sanasynda saqtalyp qalǵan syzatty tegistep, keleshegimiz - jastar boıynda eli men jerin súıetin, otany men halqynyń ósip órkendeýine tirek bolatyn jańa formaııadaǵy urpaq tárbıeleý. Mundaı memlekettik deńgeıdegi mańyzdy is-sharadan otandyq teatr óneri shet qalǵan joq. Osydan 25 jyl buryn alǵan Táýelsizdigimiz bul baǵytta qazaq teatrynyń jańa tynysyn ashty.

Elbasymyz N.Nazarbaev táýelsiz elimizdiń  teatrlaryn damytý máselesine  únemi nazar aýdaryp, bul saladaǵy mańyzdy
mindetterdi naqty kórsetip keledi. Táýelsizdik jyldary elimizde
14 drama jáne mýzykaly drama teatrlary, 2 opera jáne balet 2 bı teatrlary ashyldy.
Teatrlardyń basty
mindetteri, repertýaryn
kórkemdik sapasy joǵary jańa
pesalarmen qamtamasyz etýdi Elbasy ylǵı nazarda ustady. Osyǵan oraı,
2009 jyly cáýir aıynda Almaty qalasynda ótken teatr qaıratkerlerimen
kezdesýinde: «Otandyq teatrlardyń
repertýaryna táýelsizdiktiń bıik talaptaryna saı, osy zamanǵy taqyryptarǵa
jazylǵan, kórkemdik sapasy joǵary jańa
pesalardy kóptep alý kerek» [1] dep atap aıtqan edi. Odan
keıin de Elbasy bul máseleni turaqty kóterip teatr máselesin nazardan tys
qaldyrǵan emes. Sebep, elimizdegi 60-qa jýyq teatrlarymyzdyń shyǵarmashylyq
tynysy Táýelsiz Qazaqstannyń qoǵamdyq, áleýmettik, saıası ómirimen bite
qaınasqandyǵy. Álemniń aldyńǵy damyǵan elderiniń qataryna jetistikterine tek
ekonomıka, bıznes, basqarý, medıına, bilim berý salasynda ǵana kóriný emes, eli
men halqynyń rýhanı álemi ósken, ozyq mádenıeti qalyptasqan halyq retinde barýyn
nazarda ustaǵandyǵy.

Táýelsizdiktiń arqasynda qazaq halqy óziniń ulyq
tulǵalarynyń aıtýly mereıtoılaryn úlken saıası máni bar is-sharalarǵa ulastyryp
halyqaralyq deńgeıde atap ótýge qol jetkizdi. Bul mereıtoılar halyqaralyq IýNESKO
uıymy sheńberinde toılanyp, teatrlarynda oǵan belsendi qatysty. Táýelsizdiktiń alǵashqy
jyldary ótkizilgen qalamger-dramatýrg Ǵabıt Músirepovtiń 90 jyldyǵyna (1992),
Abaı Qunanbaıulynyń 150 jyldyq (1995), Jambyl Jabaevtyń 150 jyldyq (1996), M.Áýezovtiń
100 jyldyq (1997), Mahambettiń 200 jyldyq (2004) t.b. mereıtoılarynyń zańdy
jalǵasy bolyp ótkizilgen teatr festıvalderi ult dramatýrgteriniń tyń dúnıelerin sahnadan kórsetti.
Halqymyzdyń aıaýly uldary men qyzdarynyń ulyq tulǵalaryn san qyrynan ashyp, tereń
tanı túsýge jol ashty.

Máńgilikke myzǵymastaı bolǵan Keńester Odaǵy toqyraýdyń
toryna shyrmalyp, óliara shaǵyna jetkende, 1985 jyldyń sáýir samalymen kelgen
jarııalyq alyp ımperııany astan-kesten etti. Halyqtyń ótken tarıhy men búgini,
buryn qatań tyıym salynǵan kóptegen aqtańdaqtar ashylyp, úlken jańalyq bolyp
halyqtyń múlgip ketken sanasyn oıata bastady. Al, 1986 jyly Almaty qalasyndaǵy
jeltoqsan oqıǵasy jasaǵan dúmpý ultqa serpilis berip qazaq halqynyń ǵasyrlar
boıy táýelsizdikke umtylysynyń jarqyn kórinisi, jańarýdyń basy bolyp tarıhta
qaldy.
Qoǵam ómirindegi bastalǵan jańarý elimizdiń barlyq teatrlary sahnasynda ár
túrli deńgeıde kórinis tapty. Onyń bárin túgendeýge elimizdiń bas sahnasy
retinde tanylǵan M.Áýezov atyndaǵy Akademııalyq qazaq drama teatry men
Ǵ.Músirepov atyndaǵy akademııalyq Balalar men jastar teatrlary ujymdardyń
repertýary mysalynan qarastyramyz. Sahnadan
kórsetilgen  súbeli qoıylymdar elimiz
ómirindegi erekshe mánge ıe mádenı qubylysqa aınaldy.

Qazaq dramatýrgtary ýaqyt talap etken ótkir taqyryptarǵa batyl nazar
aýdarady. Teatr kórermenderi tarapynan bolatyn suranystyń aldynda bolýǵa
tyrysyp baqty. Dramatýrgterdi qamshylaı otyryp teatrlar kórermen qajet etken
taqyrypty taýyp qoıýǵa bet burady. Taza dramatýrgııa janry kesheýildep jatqanda
prozalyq, poezııalyq shyǵarmalar negizinde jasalǵan sahnalyq túzilim –
ısenırovkalar qajetke jarap sahnada suranysqa ıe taqyryptar jıi kórinis
beredi. Q.Muhamedjanovtyń «Biz perishte
emespiz» (rejısseri Á.Mámbetov), R.Seıtmetovpen qalamger Sh.Murtazanyń
tandeminde Q.Ysqaq sahnaǵa laıyqtaǵan «Qyzyl
jebe», «Stalınge hat» (1988), «Beseýdiń
haty» (1989) dramalaryn sahnaǵa shyǵardy
[2]. Bul spektaklder el tarıhynyń eń bir kúrdeli de qıyn sáti – HH ǵasyrdyń
qazaq halqynyń taǵdyry men ótken tarıhyna istegen qııanaty, onyń qazaq jerindegi
jasaǵan qandy saıasatyna degen kózqarasyn qalyptastyrdy. Teatr zalyn kórermenge
toltyrǵan, shyǵarmashylyq izdenisi mol, úlken jetistikter jyldar bolatyn. Bul qoıylymdar
qoǵam ómiriniń qany sorǵalaǵan ózekti taqyryptaryn, áleýmettik-turmystyq
máselelerin ótkir kótergen, kórermenge erekshe oı salǵan spektaklder bolǵanyn
atap ótemiz.

Táýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynda qazaq teatry ortalyq Máskeý, Lenıngrad t.b. teatrlarymen burynnan kele jatqan tyǵyz
shyǵarmashylyq baılanystardyń úzilýine baılanysty qaı baǵytta jyljýyn bilmeı
abdyrap qalǵan bolatyn. Alaıda ýaqyt talap etken qoıylymdar teatr sahnasynan az
azdan kórinis bere bastaıdy. Olar: E.Amanshaevtyń «Úzilgen besik jyry» (1991),
Sh.Murtazanyń «Jetim burysh» (1992), S.Asylbekovtyń «Rabıǵanyń mahabbaty» (1992),
S.Júnisovtiń «Kemeńgerler men kóleńkeler»(1992), Iran-Ǵaıyptyń «Jeljýan»
(1993), Á.Tarazıdiń «Indet» (1994), B.Muqaıdyń «Ómirzaıa» (1994, 2003),
Q.Ysqaqtyń «Jan qımaq» (1995), B.Rımovanyń «Qos muńlyq» (1991), «Abaı desem...»
(1995), rejısser Á.Rahımov sahnalaǵan A.Súleımenovtyń birneshe bólimnen turatyn
trıptıhy «Tórt taqta – jaınamaz» (1989) «Jetinshi palata» (1993), «Qyzdaı jesir
– shtat qysqarý» (1994), «Kek» (1998), T.Ahmetjannyń «Kebenek ıgen arýlar»
(1996), R.Muqanovanyń «Máńgilik bala beıne» (1996), M.Maqataev «Qosh mahabbat»
(2003), I.Saparbaıdyń «Syǵan serenadasy», (2004)  spektaklderi 
[3] qoǵam ómiriniń qany sorǵalaǵan ózekti taqyryptaryn, áleýmettik-turmystyq
máselelerin kótergen, kórermenge erekshe oı salǵan spektaklder bolǵanyn atap
ótemiz.

Kezinde birneshe márte keńestik jazalaý mashınasynyń qurbanyna aınalǵan Alash
qaıratkerleri aqtalyp, olardyń shyǵarmalary sahnadan kórsetile bastady. Bul,
esimderin aýyzǵa alýǵa, týyndylaryn oqýǵa tyıym salynǵan tulǵalardyń ózderi men
olardyń urpaqqa qaldyrǵan muralary alǵash ret sahnaǵa shyqty. Olar Maǵjan Jumabaevtyń
«Kún shyǵady da, batady»(1993), «Sholpannyń kúnási» (1997), «Batyr Baıan» (2004), Beıimbet
Maılınniń «Sabatajj!» (1999),  Júsipbek
Aımaýytovtyń «Aqbilek» (1990), «Ǵashyqtyq derti» (2001), D.Isabekovtiń «Júz
jyldyq mahabbat» (2014) t.b. Qazaqtyń 70 jyldan asa keńestik qursaýdan bosaı
bastaǵan kezdegi óziniń tarıhyn tanýǵa, keshegi el úshin eńiregen bozdaqtarynyń
qaıǵyly taǵdyryn bilýge degen ult teatrynyń alǵashqy talpynystary bolatyn. Osy
spektaklder balalar men jastar teatrynyń zalyn kórermenge toltyrǵan,
shyǵarmashylyq izdenisi mol, úlken jetistikter jyldar bolatyn. Ekinshiden, bul qalamgerler
shyǵarmashylyǵyn kórermenge nasıhattaý, esimderin halqymen qaýyshtyrý, olardyń
óshpes rýhy aldynda jasalǵan qurmet bolatyn.

Elimizdiń táýelsizdik alýy bizge óz tarıhymyzdy ózgeler emes, ózimiz
aıtýǵa, ózimiz jazýǵa múmkindik berdi. Bul úlken jetistigimiz. Teatr sahnasyna
qoıylǵan tarıhı taqyryptaǵy spektakl, qalam terbegen dramatýrgterimizdiń basym
bóligi erlik pen jeńiske toly ótken tarıhymyzdy, Otan súıgishtik, eldiń
tutastyǵyn saqtaý, birlikke dáneker bolý turǵysynan jyrlady.
Aldymen halyq jadynda máńgilikke saqtalǵan tarıhı  tulǵalar jaıly pesalar nazar aýdartady. Bul taqyryptar men tarıhı tulǵalarymyz keńestik
ıdeologtarynyń erekshe nazarynda boldy. Sahnaǵa tarıhı shyndyq mólsherlep, belgili
baǵytta qajetti degen kózqaraspen ǵana beriletin. Osyndaı tosqaýyldardan keıin Táýelsizdik
arqasynda tarıhymyzǵa úńilý kórermendi erekshe qyzyqtyrǵan, ári teatr sahnasyna ózdiginen
suranyp turatyn taqyryptarǵa aınaldy. O
l týyndylar kórermen júreginiń
túkpirinen oryn taýyp, kókiregine jattalyp qaldy. Bul qoıylymdar ataýlary
bárimizdiń esimizde. Olar: I.Orazbaevtyń «Shyńǵyshan» (1994), «Men ishpegen ý bar
ma?, M.Baıserkenovtiń «Abylaı hannyń aqyrǵy kúnderi» (1996), M.Áýezov pen
N.Orazalınniń «Qıly zaman» (1997, 2012), Á.Kekilbaıdyń «Abylaı han» (1998),
Iran Ǵaıyptyń «Estaıdyń Qorlany» (1999), Shahımardannyń «Tomırıs» (2000),
Q.Ysqaq pen Shahımardannyń «Qazaqtar» (2006), D.Isabekovtyń «Jaýjúrek» (2011),
I.Saparbaıdyń «Qyz muńy» (2011), Iran Ǵaıyptyń «Men ishpegen ý bar ma?»,
Á.Rahımovtyń «Shákárim» (2012), R.Otarbaevtyń «Sultan Beıbarys» (2013),
D.Isabekovtyń «Júz jyldyq mahabbat» (2014), Iran Ǵaıyptyń «Qorqyttyń kóri»
(2014), Sh.Murtaza-E.Jýasbektiń «Aı men Aısha» (2015), I.Esenberlın–Á.Baǵdattyń
«Almas qylysh» (2016), M.Omarovanyń «Aqtastaǵy Ahıko» (2016) qoıylymdary
[4].

Sózsiz, bul týyndylardyń ár qaısysy tarıhymyzǵa jańa
kózqaras qalyptastyrǵan mańyzdy shyǵarmalar. Ádebıet pen ónerdiń tarıhty
zertteıtin ǵylymynyń aldyna túsýi jaıly, jazýshy-dramatýrgtiń tarıhshy ǵalymnan
buryn másele kótergeni jaıly qoǵamdaǵy qyzý pikirtalastarǵa ulasýy osy kezeńniń
shyndyǵy.
Bultartpastaı derekter men dálelder keltirip shynaıy tarıhymyzdy jazýdy
tarıhshy ǵalymdardyń enshisine qaldyra otyryp kórermen qazir bilýge tıis, halyq
jadyndaǵy aıtýly oqıǵalarǵa toly belesterdi tarıhı-kórkem shyǵarmalarmen kórermenge
jetkizý oryndy, teatr óneriniń burynnan qalyptasqan joly dep bolatyn. Bul
baǵytta otandyq teatralar ózderiniń tanymdyq, aǵartýshylyq mindetterin tolyq
oryndaı aldy dep bilemiz. Desekte, teatrlarymyz ben dramatýrgııanyń áli qaýzaıtyn,
kóteretin tolyq ashylmaǵan qyzyqty taqyryptary jeterlik.

Biraq, osynshama pesalar jazylyp qoıylǵanyna qaramastan teatr men dramatýrg
arasyndaǵy tandeminiń ylǵı bastary birikpeı ózara kinárattar artýmen keledi. Bul
qarym-qatynasta eki jaqtyń da aıtar ýájderi, ózara qoıar shekter men sharttary
bar.  «Qazaq ádebıeti» gazetiniń 2005
jylǵy 22 qyrkúıektegi sanynda Qazaqstan jazýshylarynyń H sezindegi dramatýrgııa
janry boıynsha jasalǵan baıandamada belgili qadamger Sáken Júnisovtiń «pesany
úlpildetip asyrap saqtaǵan – qalyńdyq qyzǵa, dramatýrgti – onyń tilekshil
ákesine» teńeı otyryp, «-Búgingi kúni teatrlardyń pesaǵa qudalyqqa túsip,
qalyń berýi de azaıyp ketti. Sor mańdaı ákeniń ár teatrdyń esigin qaǵyp,
«qalyńdyqty» ala gór dep, qyzyn ótkize almaı júrgenderi de jıi ushyrasady» [5
]- deıdi. Shynynda da bul
dramatýrgııa úshin qıyn kezeń boldy.

Elbasymyzdyń 2000 jyldy Mádenıet jyly dep belgileýinen keıin jaǵdaı ózgere
bastady. Araǵa birer jyl salyp 2009 jyly Mádenıet mınıstrligi alǵash jarııalaǵan
«Táýelsizdik tolǵaýy» báıgesiniń qorjynyna 46 pesa túsipti. Keremet kórsetkish.
Ult dramatýrgııasynyń damýyna serpilis bergen osy báıgeniń
uıymdastyrylýy jańa dramalyq shyǵarmalar jazylýyna sony serpin berdi. Báıge
qorytyndysy boıynsha bas júldeni D.Isabekovtyń «Jaýjúrek», ekinshi oryndy
J.Álmashulynyń «Japon arýynyń armany» men N.Orazdyń «Adasqan juldyz», úshinshi
oryndy I.Orazbaevtyń «Portmone» men T.Jandáýlettiń «Jubaı saýdasy» pesalary
ıemdenedi. Al 2011 jylyǵy kezekti «Táýelsizdik tolǵaýy»  baıqaýynyń jeńimpazdary qatarynda bas júldeni
T.Ábdiktiń «Ardageri», birinshi oryndy Á.Rahımovtyń «Shákárimi», ekinshi oryndy
M.Qojahmetovanyń «Kóshim han - Súzge» pesasy, úshinshi oryndy J.Álmashulynyń «Aı
astyndaǵy altyn shahar» ıemdenedi. Arada ótken 5,7 jylda osy jińimpaz atanǵan 9
pesanyń sahnaǵa qoıylý máselesine kelsek dramatýrgııanyń jazylýy bar da sahnaǵa
qoıylýy joq. Pesaǵa qomaqty qarajat bólip júlde alǵan sanaýly shyǵarmalardy
sahnaǵa qoıý tetikteri oılastyrylmaı nazardan tys qalǵan. Bul bizdiń keshe
men  búgingi halymyz. Bizdiń esebimizshe
osy báıgelerdi alǵan jeńimpazdarynyń ishinen D.Isabekovtyń, Á.Rahımovtyń jáne
J.Álmashulynyń pesalary ǵana sahnaǵa qoıylyp kórermenge jetti. Qalǵandary arhıv
sóresinde shań basqandaı kúı keshýde.

Alysqa barmaı-aq, ótken 2015 jyldyń ózinde qazaq dramatýrgııasyna qatysty
respýblıkalyq, halyqaralyq deńgeıde 4 birdeı mańyzdy báıge ótkenin bilemiz.
Olar qazaq dramatýrgteriniń belsendi jumys isteýine jaqsy jaǵdaı jasady.

Aldymen, Halyqaralyq TÚRKSOI uıymy men «Eýrazııalyq toptyń» (ERG) 100 jyldyq
mereıtoıyna oraı belgili túrk dramatýrgi Haldýn Taner jyly bolyp belgilenip,
Túrki halyqtarynyń dramatýrgteri arasynda osy mereıtoıǵa arnalǵan úzdik pesaǵa
báıge jarııalandy.  Komıssııa qorjynyna
túrki áleminiń 18 ultynyń ókilderi jazǵan
109 pesa kelip túsken. Sonyń ishinde qazaqstandyq jazýshy-dramatýrgter
tarapynan báıgege 16 pesa qosylǵan eken. Haldýn Taner jyly Ankarada, TÚRKSOI
shtab-kvartırasynda 2015 jyldyń 8 jeltoqsanda qorytyndylanyp, Bashqurstan (RF),
Ázirbaıjan, Gagaýzııa, Túrkmenstan jáne Qazaqstan avtorlary jeńimpaz atandy.
Jerlesimiz rejısser-dramatýrg Ákram Ahmetovtyń uıǵyr tilinde jazylǵan «Mahmut
Qashqarı» pesasy 10 myń túrik lıra syıaqysymen ekinshi oryndy ıelendi. [6]

Ekinshiden, Qazaqstan Jazý­shylar
odaǵy «Eýrazııalyq toptyń» (ERG) demeýshiligimen QR Tuńǵysh Prezıdent qorynyń
ótkizgen «Altyn tobylǵy» báıgesi[7].
Munda jas dramatýrg Ánnás Baǵdat «Baqtan ótkende» pesasymen jeńimpaz atandy.
Bul pesany qazir Astana men Almatynyń eki kásibı teatry qoıýǵa josparyna
engizip otyr.

Úshinshiden, QR Mádenıet jáne sport mınıstrligi tarapynan jylda ótkizilip kele jatqan
dástúrli «Táýelsizdik tolǵaýy» báıgesine ótken jyly 20-ǵa jýyq pesa qatysyp,
arnaıy komıssııa otyrysynyń sheshimimen belgili qalamgerler Joltaı Álmishulynyń
«Shamda sóngen shyraq» nemese «Ál Farabı armany» jáne Tynymbaı Nurmaǵambetovtyń
«Mustafa Shoqaı» dramasy úzdik atanyp júldeli oryndardan kórindi.

Tórtinshiden, 2015 jyly qazaq dramatýrgııasynda, ulttyq ádebıetti qoldaý maqsatynda Qazaq handyǵynyń
550 jyldyǵyna oraı uıymdastyrylǵan «Alash tarıhynyń aqıqaty» atty jabyq báıgesi
jarııalanyp, proza, poezııa, dramatýrgııa janrlary boıynsha elimizdiń
túpkir-túpkirinen 200-deı shy­ǵarma kelip túsipti[8]. Dramatýrgııa sekildi kúrdeli janrda qalamy ábden ysylǵan qazaq
teatrynyń turaqty avtorlaryn kóremiz. Bas júlde – Iranbek Orazbaev (Almaty).
1-oryn – Raqymjan Otarbaev (Atyraý). 2-oryn – Sultanáli Balǵabaev (Almaty),
Dýman Ramazan (Astana), Joltaı Álmeshtegi (Astana). 3-oryn – Nurǵalı Oraz
(Almaty), Kenjebaı Ahmet (Jezqazǵan), Járken Bódesh (Almaty), Maǵıra Qojahmetovalarǵa
(Almaty) buıyrdy [9].

Janrlyq sheńberi jyr-shejireden bastap dramalyq poema, keń
tynysty tarıhı polotnoǵa ulasatyn, zamanaýı lırıka men mıstıkalyq dramaǵa aýyz
artatyn alýan baǵyttaǵy shyǵarmalardy biriktirgen pesalar. Bul pesalarynyń
keıipkerler galereıasy, sandyq, sapalyq turǵyda ósip, jańara túsken. Halyqqa
buǵan deıin hrestomatııalyq uǵymdaı bolyp keńinen tanylǵan úsh júzdi biriktirgen
Abylaı hannan, kúlli qazaqtyń aqylman kemeńgerleri bola bilgen Tóle, Qazbek,
Áıteke bılerinen bólek, memlekettiń irgetasyn qalaǵan Kereı men Jánibek
sultandar, joly eskiden kele jatqan Eńsegeı boıly  Esim han, Jıembet pen Marǵasqa jyraýlardyń,
Táshken bıleýshisi Tursyn hanmen taıtalasqan ońtústiktiń el qamqory bolǵan Qanaı
datqa, Musabek batyr, Mádeliqoja aqynnyń, «Temir Narkom» atanǵan Júrgenovtiń, batyr
Baýyrjan men qaısar Mánshúktiń, Sherhan Murtaza men aqıyq aqyn Muqaǵalıdyń kórkem
de som jasalǵan obrazdarymen tolyqty.

Júlde alǵan pesalardy biz jazylý baǵyty men kótergen
máselelerine qaraı shartty túrde birneshe topqa bóldik. Aldymen, kótergen
taqyryby men sıýjeti burynnan belgili, aldyńǵy býyn qalamgerler kótergen, biraq
dramatýrgter tarapynan qaıta aınalyp soqqan, ózindik oı topshylaǵan týyndylarǵa I.Orazbaevtyń «Han tuqymy» jyr-shejiresi jáne Járken
Bódeshtiń «Sherata jáne Shynbala» dramalyq poemasyn jatqyzamyz. Eki shyǵarma da
poezııanyń tilimen órilip, keıipker obrazdary kesek, tulǵaly etip sıpattalady.
Qýatty da ýytty yrǵaqta bir demmen oqylatyn, pafosqa qurylǵan Iran Ǵaıyptyń
«Han tuqymy» shyǵarmasy osy kúıinde mýzykaly teatr sahnasyna – opera lıbrettosy
bolýǵa da ábden keledi.

Kelesi topta Raqymjan Otarbaevtyń
«Narkom Júrgenov» tarıhı dramasy, Dýman Ramazan «Ańsar» pesasy, Joltaı
Álmeshteginiń «Myrzabıdiń jazasy» tarıhı dramasy,  Kenjebaı Ahmettiń «Eńsegeı boıly er Esim»
tarıhı dramasy, Maǵıra Qojahmetovanyń «...Azat Alash – Dańqty Alash!» dramalary
qazaq teatry sahnasynda buryn qozǵalmaǵan tarıhı taqyrypty kótergen. Ár pesa
ótken tarıhymyz ben el jadynda qalǵan tulǵalar ómirinen ózindik qaıtalanbas
polotnolar jasaı alǵan. Munda qazaq handyǵynyń qalyptasý, damý jolyndaǵy kóne
tarıhy men HH ǵasyrdyń 30-40 jyldar kórinisteri. Tóńkeristen keıingi ózge elder
qatarly qazaq bolyp mádenıet pen óner jasaý, repressııaǵa uryndyrǵan zulmatty
kez ben ekinshi dúnıe júzilik soǵysqa ulasqan urpaqtyń júzin kúıik shalǵan tarıhı
kezeńder baıandalady.

Úshinshi topqa Sultanáli Balǵabaevtyń
«Máńgilik mahabbat áni» mýzykalyq pesasy
búgingi kúnniń jastardyń turmysy men ómir saltyn ashyp  sýrettese, Nurǵalı Orazdyń «Dóp dóńgelek
dúnıe» mıstıkalyq dramasynda aqıyq aqyn Muqaǵalıdiń o dúnıelik bolǵannan keıin
araǵa jyldar salyp ózi júrgen, qııalyna shabyt bergen jerge, kóp ózgere qoımaǵan
qoǵamyna qaıta oralýy, adamdar arasyndaǵy máńgilik ólmeıtin ózekti taqyptardan
oı qozǵaıdy.

Al endi osy jazylǵan,
biraq qoıylmaǵan pesalar jaıynda oılanatyn tustar bar. Bizdiń oıymyzsha 2015
jyly ózekti bolǵan bul jańa týyndylar 2016 jyly halyqaralyq Ýnıversıada oıyndary
men EKSPO kóleńkesimen ári qaraı kómeskilene beredi. Qazaq handyǵyyń 550 jyldyǵy
qorytyndylanar jyl sońynda repýblıka teatrlary jeńimpaz atanǵan sý jańa
pesalardyń sahnada tusaýyn kesip, repertýaryn baıytyp jatsa qandaı ǵanıbet
bolar edi. Temirdi qyzǵan kezinde soqqanǵa ne jetsin. Dýman Ramazannyń sol 2015
jyly birneshe teatr sahnasyna qoıylyp úlgergen «Kereı - Jánibeginen» basqasy
bıyl, kelesi jyldary qoıylady degenge sengim keledi. Biraq kúmándimin. Bıylǵy
jyl bitti, eshteńe qoıylǵan joq, kelesi jyl basqa basym baǵyttar keledi. Júldeli
pesalaryn qushaqtaǵan avtorlar S.Júnisovshe «sorly ákeniń keıpinde» teatrlar
esiginen syǵalap mápelep ósirgen qyzyn (pesasyn) saýdaǵa salýǵa májbúr kúı
keshedi. Isimizde asyǵystyq, tereń oılastyrmaǵan shalalyq, qandaı  nátıjesi bolaryn kóre bilmegen taıazdyq basym.
Avtorlardyń jan aıqaıyn túsinýge ábden bolady. Bul tek drama teatryndaǵy jáı
emes. Basqa salada da osyndaı olqylyqtarymyz bar.

Respýblıkada
3 opera jáne balet teatrynyń ekeýi táýelsizdik kezde dúnıege keldi. Qazaqstan Kompozıtorlar
odaǵynyń tóraıymy Balnur Qydyrbektiń «Egemen Qazaqstanda» jarııalanǵan «Qazaqtyń
klassıkalyq mýzykasy: bary men joǵy» maqalasynda keltirgen derekterde «sońǵy 25
jyl ishinde eki-aq opera jazyldy» - deı kele, «Al, sońǵy 15 jyl ishinde elimizdiń
kompozıtorlary  18 balet jazdy, biraq
bireýi de sahnaǵa  qoıylǵan joq» [10]. Mine
bizdegi opera teatrlary boıynsha statıstıka osyndaı.  

Baıqaǵanymyzdaı, dramatýrgterimiz bar, pesalar jazýda,
júlde alǵan pesalardan kende emespiz. Teatrlarymyz da tolyqqandy jumys isteýde
desekte, rejısserler qaýymy, teatr basshylary «pesa joq» deýden tanbaı keledi.
Máseleniń mánisi nede?

Aldymen búgingi tańda elimizdiń teatrlaryn biriktirip,
baǵyty aıqyn, kózdegen maqsaty bar júıeli jumys jasaý kemdik etip keledi. Respýblıkanyń 60-qa jýyq teatrlary ár túrli mekemelerge baǵynyp, ár túrli kózderden qarjylandyrylatyndyqtan «áttegen-aılarymyz» jetip artylady. Teatrlarymyzdy bir ortalyqtan basqaryp, respýblıka keńistigindegi teatrlarǵa bir izdi kózqaras ustanym joq. Teatrlardyń resmı mártebesi – memlekettik qazynalyq kásiporyn, al jumys isteý tásili – jekemenshik seriktestik sekildi táýelsiz.
Teatrlar pesany ózderi jazyp, ózderi qabyldap, qalamaqysyn da ózderi alyp,
sahnaǵa da ózderi qoıady. Jańa qoıylymdy da ózderi qabyldap, synshy retindegi baǵasyn
da ózderi beredi. Osynyń saldarynan teatr kásibı deńgeıi aqsap, aıaǵy taptaýyryndyqqa
urynýǵa ákelip soqty. Syrt kóz pikir, syn aıtylmaıdy, aıylsa da qabyldanbaıdy, teatr
eshkimge táýeldi emes, tolyqtaı táýelsizdik.

Qazirgi qazaq teatrynyń arnaıy taǵaıyndalatyn Kórkemdik jetekshisi,
ujymdasyp qyzmet atqaratyn Kórkemdik keńesi bar. Keńes  músheleri tizimi dırektordyń buıryǵymen jasalady.
Teatrda qolbalanyń qyzmetin atqaratyn mundaı Keńestiń jumysynan oń nátıje kútýdiń
ózi artyq. Qoıylym sapasynyń, repertýarlyq saıasattyń oń-terisin týra aıtatyn
táýelsiz sarapshylar men teatr synshylarynyń orny úńireıip bos tur nemese, teatr
basshylyǵynyń aıtqanyna jyǵylatyn ózindik pikiri joq  adamdarmen tolǵan.
Talaı teatr
festıvalinde qoıylymdardyń kórkemdik sapasy tóńireginde teatr synshylary
tarapynan synı pikirler aıtyldy. Nátıje joq.

Osydan úsh-tórt jyl buryn belgili dramatýrg Á.Tarazı
«Aıqyn» gazetinde teatr ónerin jandandyrý qajettigin aıtyp másele kóterdi.
Soǵan oraı Elbasy teatrlardy naryqqa beıimdeý kerek degen naqty tapsyrma berdi.
Bul teatr qaıratkerleri arasynda qyzý pikirtalas, talqylaýlar týdyrdy. Búgingi
tańda teatrlarymyz básekege qabiletti bolý úshin belsendilik tanytatyn,
ózderiniń ónimderi – spektaklderin álemdik keńistiktegi halyqaralyq teatrlar
festıvaline aparyp kórsetetin deńgeıge kóriný. Oǵan múmkindikter bar. Biraq,
bul múmkindikter oryndy júzege asyrý júıesi jumys istemeıdi.

Jyl saıyn teatrlarymyz repertýaryn kem degende 4-6
spektaklderdiń jańa ataýmen tolyqtyrady. Alaıda ol qoıylymdardyń sapasy syn
kótermeıdi. Kórermen qabyldamaı, sheteldik festıval uıymdastrýshy mamandar nazaryna
ilikpeı, memlekettiń  aqshasy bosqa ketse de
ne dırektor, ne kórkemdik jetekshi, ne rejısser jaýap bermeıtin jáıtke tań
qalýǵa bolmaıdy. Bul ishtegi jáne syrttaǵy teatr kompanııalarymen básekelestikti
damytý, el qatarly qazaq teatrynyń bıik jetistikterin álemdik keńistikke
shyǵarýdyń joly. Naryq zamanynda árbir tıynyn sanap, basar qadamyn áriden on
oılanyp baryp jasaıtyn kózi qyraǵy zamanaýı teatr menedjeriniń dóńgeletip alyp
ketetin sharýashylyǵyna qazaq teatry asa zárý. Oılanarlyq jáıt.

Dramatýrg pesa jazady, rejısser pesany qoıady, akter
oryndaıdy, synshy baǵalaıdy. Árkim ózi mamandanǵan kásibı isimen aınalysady.
Basty baǵa berýshi qalyń kórermen desekte, teatr synshysynyń kásibı taldaýynsyz
spektakldiń kórkemdik sapasyn ajyratý, tuymdy baǵalaý qıyndyq týdyrady. Endi
kelip kásibiı teatr óneriniń tórt taǵany bolýǵa tıis teatr synyn búgingi qazaq
teatr proesinen shettetilýi, kóp jaǵdaıda túsinbestikpen keıde ádeıi
qatystyrylmaýy ult teatrynyń alǵa qaraı damý úderisine yqpal etpeı qoımaıtyny
anyq. Ol úderis dál qazir júrip te jatyr. Teatrdy, dramatýrgııany, oryndaýshylyq
óner men ozyq rejıssýrany dóp basyp kóre bilý, onyń artyq-kem tustary jaıly
aıtyp, jaza alatyn mamandardyń qyzmetiniń qazaq teatry úshin basy artyq bolýy
oılantady.  

Táýelsiz Qazaqstan teatrynyń jalpy sany 60-tan asady
desek, drama teatrlarynyń jartysyna jýyǵy qazaq teatry da qalǵan jartysy ózge
dıasporalardyń ulttar men ulystardyń teatrlary. Bul teatrlar birtutas
qazaqstandyq múddemen tynystap, shyǵarmashylyq jumystarynyń basym baǵytyn el
yntymaǵyn biriktirer múddelerge qyzmet etýi kerek dep bilemiz. Sondyqtan, qazaq
avtorlarynyń sapaly dep tanylǵan pesalarynan kem degende maýsymyna bir shyǵarma
aýdarylyp qoıylýy, nemese teatr sol dramatýrgterge tapsyrys berip, búgingi
respýblıkanyń jurtshylyǵyn tolǵandyrǵan ózekti taqyrypta pesa jazdyryp qoıýy kún
tártibindegi másele. Respýblıkalyq barlyq teatrlarda bir ortaq ultqa qyzmet
etýge baǵyttalǵan temirqazyq maqsat-múdde men ustanymdy mádenıet salasyndaǵy
kózqarasty qalyptastyratyn resmı mekemeler retteýi tıis. 

Oıymyzdy qorytyndylaı kelgende, qalamgerler
dúnıege alyp keletin qazaq dramatýrgııasy keń qoldanysqa enýi, suranysqa ıe
bolýy, olarǵa jan-jaqtan arnaıy tapsyrystardyń kóbeıýi úshin aýqymdy, keń
oılastyrylǵan arnaıy jospar qajet. Teatrǵa, onyń oń baǵytta damýy,
Elbasymyz N.Nazarbaev
aıtqandaı «osy zamanǵy taqyryptarǵa jazylǵan, kórkemdik sapasy joǵary jańa  pesalardy kóptep alý» úshin
áli biraz jumystar jasalynýy kerek.

Kezinde teatrlardy jańa pesamen qamtamasyz etýdi Mádenıet mınıstrligindegi repertýarlyq-redakııalyq kollegııa atqaratyn. Keıin kollegııa taratyldy da jaǵdaı ýshyǵyp ketti. Qazir jańa pesalardy qabyldaýdy teatr júzege asyrady. Bul - teatr ónerin de, dramatýrgııany da alǵa bastyrmaıtyn, bolashaǵy kúmándy másele.  Óıtkeni, mundaı jaǵdaıda teatrlarǵa sapasyz shyǵarmalardyń qaptap kelýi eshqashan toqtamaıdy jáne sybaılas jemqorlyqqa jol ashyla beredi. Sondyqtan da kez-kelgen jańa pesa eń aldymen beıtarap synshylar dyń taldap-talqylaýynan ótip, kemshin tustary jóndelip, sahnaǵa sodan keıin ǵana shyǵýǵa tıis. Osyǵan oraı, Mádenıet mınıstrliginiń Repertýarlyq saıasat jónindegi basqarmasynyń múmkindigi barynsha kúsheıtilýi qajet. Qazaqstan Respýblıkasy Úkimeti janynan qurylǵan Mádenı damý komıteti qazaq teatrynyń damýyna serpilis beredi degen pikirdemiz. Osy resmı mekemelerdiń keleshekte jasar jumysyna úlken úmit artamyz.

Teatrlardyń
shyǵarmashyq bet alysyn,  jetistik-kemshiligin
der kezinde anyqtap, saraptama jasap,
baǵyt-baǵdar berip otyrýdy da júıeli túrde qolǵa alý qajet. Teatrlar  qandaı qoıylymdar  qoıyp júr, olardyń sapasy qaı dárejede,
kórermenderdiń ynta-yqlasy qandaı, oǵan jumsalǵan shyǵyn qanshalyqty aqtaldy
degen sııaqty zertteýler jasalyp, monıtorıng júrgizýdiń de ereje-sharttary
jasalynsa deımiz. Buǵan birinshi kezekte M.Áýezov atyndaǵy ádebıet jáne óner
ınstıtýy men T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq Ulttyq óner akademııasynyń, Astanadaǵy
Óner ýnıversıtetiniń teatrtanýshy mamandary  belsendi tartylýy kerek.

Táýelsizdikke úlken asýlar men qıyn buralańy mol joldardy
basyp ótip qol jetkizgendigi jaıly qazaq dramatýrgııasy osy kezeń aralyǵynda
talaı shyǵarmalar jazypty. Halqymyzdyń ótken tarıhynan alǵan jaraqaty kúni
búginge deıin, táýelsizdiktiń 25–shi jylynda da tolyq jazyldy dep aıta almaımyz.
Biraq, qolda baryna shúkirshil, táýbeshil qazaq halqy «ótkenine qurmetpen,
bolashaqqa úmitpen qaraıtyn jańǵyrǵan ult bolýdy» búgingi men bolashaǵynyń kún
tártibine berik qoıa aldy. Ol ótken tarıhynyń «jaraqaty úshin kinəlini tirilerdiń
arasynan izdemeýge» tyrysady. Keleshegine úlken úmit artqan qazaq halqy
táýelsizdiktiń shırek ǵasyryn zor jetistiktermen kelse, odan ári bul
jetistikterin eseleı túsýge da múddeli. Qazaq halqynyń táýelsizdigin baıandy etý
elimiz tynyshtyqta bolýy, halqymyzdyń tolereranttylyǵy, jerimizde beıbit ómir
saltanat qurýy sekildi qundylyqtardy júzege asyrý arqyly bolmaq. Ulttyq
dramatýrgııa osyndaı asqaraly josparlardy teatr óneri arqyly sahnadan joǵary
deńgeıde kórsete alady. Osyǵan seneıik, bolashaqqa úmit artaıyq.

Paıdalanylǵan derekter:

  1. http://www.akorda.kz/
  2. M.Áýezov atyndaǵy Memlekettik akademııalyq qazaq drama teatry men Ǵ.Músirepov atyndaǵy Memlekettik akademııalyq balalar men jastar teatrlardyń Ádebıet bólimi ázirlegen jylnamasynan alyndy.
  3. Bul da sonda.
  4. http://auezov-teatr.kz/,  http://teatr-musrepov.kz teatrlar saıtynan
  5. «Qazaq ádebıeti» 22.09.2005 j
  6. http://www.ayb.org.tr/index.php/30-haberler/366-dogumunun-100-yilinda-haldun-taner-tiyatro-eseri-yarismasi-sonuclari-belli-oldu
  7. «Altyn tobylǵy» ádebıet syılyǵynyń alǵashqy jeńimpazdary. // Almaty aqshamy. 07.12.2015 j.
  8. Alash tarıhynyń aqıqaty. // Qazaq ádebıeti. № 23 (3501) 13.11.2015j.
  9. Alash tarıhynyń aqıqaty. - Almaty, An-Arys. 2015. - 540 b.
  10. Qydyrbek B. Qazaqtyń klassıkalyq mýzykasy: bary men joǵy. // Egemen Qazaqstan» 16.11.2016j.