Ǵ. Músirepov atyndaǵy Memlekettik akademııalyq balalar men jasóspirimder teatry Sh.Aıtmatovtyń «Aq keme» shyǵarmasynyń jelisimen qoıylǵan spektakl premerasyn kórsetti. Belgili rejısser Dına Jumabaı jeti jasar balanyń taǵdyry arqyly jahandyq máseleler men qoǵamdaǵy ádiletsizdikti ashyp kórsetti. Qoıylymnyń janryn tragı-áfsana dep atap, kórermen nazaryna usyndy.
Rejısser óz traktovkasynda adamzat urpaǵynyń ómir sabaqtastyǵyn aldyńǵy qatarǵa shyǵarǵan. Osy tusta besik úlken metaforalyq mánge ıe boldy. Ana súti men áke qushaǵyna qanbaı ósken balanyń aýyr taǵdyry baıandalǵan spektaklde, qoǵamda oryn alyp jatqan máseleler de ashyq kórsetildi. Shyǵarmadaǵy ańyz keıipker – Buǵy anany oqıǵa jelisine aralastyrý arqyly rejısser kóp utqan. Bul spektakl janrynyń aqtalýyna da áserin tıgizgen.
Qoıylym oqıǵasyn basynan sońyna deıin júrgizip otyratyn bala – Rahat Jumahanov óziniń tyń izdenisterimen kózge tústi. Jany taza, ózi alańǵasar, atasynyń bar jaqsylyǵy men aqylyn boıyna sińirip ósken balanyń beınesin nanymdy keskindep shyqty. Akter óz keıipkeriniń ózekti núktesin dóp basyp, balanyń ishki kúızelisin ashqan. Onyń oıynynan dármensizdik, ádiletsizdikke qarsy ishki qarsylyǵy da baıqaldy. Atasynyń nemeresine syılaǵan portfeli onyń arman-qııaly degen oıǵa jeteleıdi. Bala sómkesin jańadan alǵan kúni barlyq týystaryna maqtanyp kórsetedi, biraq Orazquldan bastap barlyǵy sómkeni bir-birine laqtyrady. Bul sahna arqyly rejısser balanyń armany men taǵdyrynyń aıaqqa taptalatynyn ańǵartady.
Eńbegi baǵasyz, elpek minezdi, meıirimdi Momyn shaldyń beınesin Q.Qýandyqov óz deńgeıinde alyp shyqty. Talantty akterdiń shyǵarmadaǵy keıipkerimen úlken jumys jasaýynyń arqasynda oqıǵa barysynyń ózgerýinen, óz erkinsiz qatigez, ishkish adamǵa lezde aınalǵanyn ańǵaramyz. Adam boıyndaǵy osaldyqty keskindeıtin akterdiń oıynynan úlken ákelik ókinishti kóremiz. Otbasyndaǵy qasiretti kóre otyryp, bar baqyty nemeresi dep bilgen atanyń rolin ılanymdy somdady.
Spektakldegi negizgi keıipkerdiń biri – Áje. Bul roldegi aktrısa Jibek Bektemirova basynan talaı qıyndyqtardy ótkizgen kempirdiń shynaıy qasiretin kórsete almady. Eriksizden Momynmen turýǵa májbúr bolǵan beıshara jannyń ishki qınalystary men beıkúná balany jaqtyrmaý sebepteri oryndaýshynyń oıynynda anyq bolǵan joq.
Buǵy rýynyń kıeli janýary Buǵy ana beınesindegi A.Ádilova óziniń jaǵymdy daýysymen ańyz-keıipkeriniń minezin ár qyrynan kórsete bildi. Qatigez adamdarǵa degen renishin dala janýaryna tán plastıkalyq qımyl-qozǵalysy arqyly kásibı órnektedi.
Kelesi keıipkerler Seıdahmet pen Gúljamal rolderindegi A.Karıbaev pen B.Serikbaeva óz maqsat-mindetterin durys uqpaǵanyn baıqaımyz. Olar sahnada ómir súrip júrgenderin kórermenge sezdire almady. Tipti rejısser ınterpretaııasyndaǵy olardyń bir-birine degen yntyq sezimi shyǵarmaǵa, oqıǵa shıelenisine eshqandaı úles qosyp otyrǵan joq.
Atalmysh qoıylymdaǵy Bekeı apaı men Orazquldyń taǵdyry jeke másele bolyp kórsetilgen. Iaǵnı, spektakl ıdeıasyna sáıkes, bedeý áıeldiń urpaq súıe almaýynan zardap shekken ómiri kórsetilgen. Osy tusta K.Baıtileýova qazirgi qoǵamdaǵy turmystyq zorlyq-zombylyqqa úndemeı shydap kele jatqan áıelderdiń beınesin nanymdy jetkizdi.
Rejısser konepııasynda – balanyń qııalyndaǵy alyp aq kemeniń mańyzdylyǵy kóringen joq. Spektakl sońynda onyń «balyq bolyp sýǵa júzip ketemin» degen óksik sóziniń maǵynasy ashylmady. Kórermen kókeıinde erkisiz «Nege?» degen suraq týady. Onyń ákesimen júzdeskisi keletin bala armanynyń, oqıǵanyń ózgerýine arqaý bolmaýy – kórkemdik turǵyda kemshin tartyp turdy. Bul jaǵynan sýretshi men rejısserdiń alyp kemege degen sımvoldyq sheshimderi tolyǵymen óz-ózine jaýap bere almady. Sahnadaǵy aǵash oryndyqtardyń oqıǵaǵa saı mańyzy da baıqalǵan joq. Deı tura, spektakl sýretshisi Lılııa Hısmatýlınanyń jupyny ómirdi kórsetetin kıimder men qońyrqaı tústi jaryqtar arqyly otbasy ishindegi ózara qaqtyǵystardy kásibı órnektegeni kórinip turdy.
«Aq keme» qoıylymy búgingi qoǵamnyń ózekti máselelerin qozǵaǵan spektakl dep bilemiz. Atap aıtsaq, adamdardyń ekologııaǵa beı-jaı qaraýy, ulttyq dástúrdi teriske shyǵarýy jáne eń bastysy - ata-ananyń balaǵa qarym-qatynasyn kórsetip berdi.
