Maqala / #stýdentSózi
Qoǵam shyndyǵyn jasyrǵan "Qupııa" spektaklinen keıingi oı
2019 jyldyń 30 qańtarynda Ǵ.Músirepov atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq Balalar men jasóspirimder teatrynyń sahnasynda J.Álikenniń «Qupııa» atty dramasynyń premerasy ótti.
Bólim: Teatr
Datasy: 01.02.2019
Avtory: Ерсұлтан Орынбай
Maqala
Qoǵam shyndyǵyn jasyrǵan "Qupııa" spektaklinen keıingi oı
2019 jyldyń 30 qańtarynda Ǵ.Músirepov atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq Balalar men jasóspirimder teatrynyń sahnasynda J.Álikenniń «Qupııa» atty dramasynyń premerasy ótti.
Bólim: Teatr
Datasy: 01.02.2019
Avtory: Ерсұлтан Орынбай
Qoǵam shyndyǵyn jasyrǵan "Qupııa" spektaklinen keıingi oı
fotony túsirgen Raqymjan Qudaıbergen

Ǵ.Músirepov atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq Balalar men jasóspirimder  teatry úshin bıylǵy jyl óte sátti bastaldy. Qańtar aıynyń 16, 23 juldyzynda teatr sahnasynda G.Gorınniń «Umytyndar ony» tragıkomedııasynyń premerasy ótken edi. Rejısser Juldyzbek Jumanbaıdyń spektakli kópshiliktiń kóńilinen shyǵyp, óziniń joǵary baǵasyn alǵan. Mine, sol premeranyń izin sýytpaı Erlan Káribaıdyń rejısserlik etýimen qoıylǵan «Qupııa» dramasynyń tusaýy kesildi. Teatrda akterlik, ári rejısserlik qyzmetti qatar alyp júrgen Erlan Káribaıdyń bul týyndysy alǵashqy jumysy emes. Osyǵan deıin ol kórermen nazaryna  atalmysh  teatr sahnasynda Danııar Bazarqulovpen birlese qoıǵan E.Amanshaevtyń «Ol» monospektaklin usynǵan. Monospektakl teatr repertýarynda búginde oınalmaǵanymen,  respýblıkalyq jáne aımaqtyq teatr festıvalderińde úzdikter qatarynan kórinip úlgerdi. Jas rejısser alǵashqy qoıylymynan-aq jańalyqqa jany qushtar ekenin baıqatty.

Al «Qupııa» týyndysynyń aıtar oıy da, taqyryby da  ózgeshe. Adamdy ekige bóletin qazirgi qoǵam,  rasynda,  qaıda barady? Bılikte otyrǵan adamdardyń oıyna ne kelse sony istep, barlyq dúnıeni óz menshigi dep sanaýy qoǵamdy rýhanı azǵyndaýǵa ákeletin kesel. Qoǵamdaǵy ay shyndyqtardy sahnadan kórip, bir jaǵynan ashýyń kelse, ekinshi jaǵynan mundaı jaǵdaıdan shyǵýdyń jolyn izdeısiń.

Dramatýrg J.Álikenniń bul pesaǵa  deıin teatr sahnsynda balalarǵa arnalǵan «Sıqyrly tereze» ertegisi qoıylǵan. Ol spektakl qyzyqty, balalarǵa unamdy bolǵan edi. Al bul  týyndysynda  qoǵamnyń ay shyndyǵyn astarmen bere bilgeni qýantady. Spektaklde ustazdarǵa  shákirt tárbıeleýden buryn, basty nazarǵa qaǵazbastylyqty qoıǵan qazirgi bılik jáne bilimdi shákirt emes, baı shákirtti qalaıtyn basshylyq týraly aıtylady.

Kolledj dırektory – ózine-ózi qoja, oqý ornyn óziniń jeke menshigi sanaıtyn, aınalasyndaǵylardy adam qurly kórmeıtin bastyqsymaq. Aram pıǵylyn, paıda úshin júrgenin spektakldiń basynan-aq ańǵarýǵa bolady. Bul keıipkerdi shynaıy somdaǵan akter – Beıbit Kamaranov.  Bilikti akter spektakldiń  basy men sońyńda  ǵana kórinetin bul keıipkerdiń oıyn órnegin taba bilginen. Ashkózdikke salynǵan qoǵam qurbanynyń beınesin kóre aldyq. Spektaklde akterlik ansambl myqty qurylǵan. Óner kórsetken akterler ortaq qımyl men úndesken árekettiń úzdik úlgisin kórsete bilip, spektakldiń kórkemdik deńgeıin arttyrdy.

Al sahnadaǵy barlyq oqıǵada  jetekshilik etetin keıipker  Arman, ol búkil spektakldi órbitetin áreket ıesi. Bul beıneni somdaǵan Darhan Súleımenov. Arman – jańa ortaǵa qazaq tili men ádebıet pániniń muǵalimi bolyp kelgen, qoǵamda tek ádildik, shynaıylyq, bilimdilik bar dep sanaıtyn jas maman, ustaz. Degenmen spektakl barysynda kútpegen jaǵdaılardy basynan ótkerip, essiz shákirt, bılik ústemdigi, mahabbattyń aýyrtpalyǵy, ekijúzdilik syndy dúnıelerdi basynan ótkeredi. Keıipker harakterindegi osy bir ózgeris dramany shıelenistire túsedi. Arman rolin oryndaýshy Darhan Súleımenovtyń oıyny   arqyly biz aýyr sezimdi basymyzdan ótkeremiz.

Qoıylymda rejısser qoǵamnyń ay shyndyǵyn nanymdy túrde kótere bilgen. Máselen, spektaklde erekshe mán beretin detal akterlerdiń basyndaǵy qursaý. Osy qursaýdyn semantıkasyda túsinikti. Bul zat arqyly birneshe mazmundy uǵamyz.  Qursaýdy  qalaǵan ýaqytta kez-kelgen adam sheshe almaıdy,bulbaǵynyshtylyq pen sharasyzdyqty bildirip tur. Dál sol sekildi spektakldiń maǵynasyn asha túsetin kelesi rejısserlik sheshim – qulyptaýly qursaýdyń kiltin izdeý. Bul jerden bılik turǵanda onyń báribir sheshilmeıtinin kórsetkendeı.

Spektakl dekoraııasyna kelsek, sýretshi jumysy birden kózge túsedi. Sahnada úlken keńistik saqtaı otyryp, jeti esik qoıylan. Jáne akterler mızanenasyna baılanysty kez kelgen jerge  aýystyra alady. Bul tusta sýretshiniń akter erkindigi úshin jumys jasaǵany kórinip tur.

Mýzykalyq jáne jaryq partıtýralary da árbir kórinisti ashýda óz septigin tıgizgen. Kompozıtor Ushqyn Jamalbektiń áni de oryndy tańdalǵan. Spektaklde kórik pen kelisimdilik berip turǵan baletmeıstr Alfııa Embergenovanyń eńbegi de erekeshe. Kórinis barysynda kórermendi qyzyqtyrǵan  «step» bıimen rejısser basshylyqqa bas ıgen oqytýshylardy  kósetkisi kelgen. Máselen Armannyń spektakldiń basynda bıge aralaspaı, sonyńa taman qatysýynan túsinýge bolady.

Spektakldiń alǵashqy sahnalarynda kolledj basshylyǵy ózderine bilim sapasy emes,  olardyń tólem aqysy mańyzdy ekenin aıtady. Iaǵnı «olardyń tólem aqysy, senderdiń aılyqtaryń» degen dırektordyń sózinen kóp nárseni ańǵarýǵa bolady. Onyń muǵalimderge «nege oqýdan shyǵarasyń?», «oqymasa úsh qoıyp otyra ber» degen sózderinen zamannyń kúırep bara jatqanyn kóremiz. Degenmen basshylyqtyń bul ozbyrlyǵyna qarsylyq bildirip, narazy bolǵan Armandaı keıipkerdiń bar ekenin kórgende bir úmit oty jalt etkendeı bolady sanamyzda. Alaıda «jalǵyzdyń úni shyqpas» degendeı,  onyń qarsylyq kórsetýge  shamasy jetpedi.   Ol da sharasyzdyqta bıliktiń qurbany bolady.       Endigi bir sahnalyq kórinis – synyptaǵy oqıǵa. Tártipsiz shákirt pen ustaz arasyndaǵy kıkiljiń shákirttiń jeńisimen aıaqtalady. Osy tusta «ustazdan shákirt ozady» degen sóz amalsyz eske túsedi. Biraq bul spektaklde shákirttiń ustazdan ozǵany aqsha, tanystyq arqyly. Mine spektakldiń kótergen máseleleri  shyńbaıyńa eriksiz batady.

Spektaklge arqaý bolǵan taǵy bir taqyryp óz týǵan tilin mensinbeıtin jastardyń  kúrt kóbeıgeni. Rejısser búgingi jastardyń  «qazaq tili zachem?», «qazaq tili maǵan kerek emes» degen sózderi arqyly kórermenge oı salǵysy kelgen.  Osyndaı qoǵamdyq  máselelerdi qozǵap  rejısser spektakldiń ózektiligin arttyrǵan.

Alaıda qoıylymdaǵy mahabbat sahnalary spektaklge keri áserin tıgizip tur. Birinshiden, mahabbatty jetkizetin kórinister tym uzaq, kórermenniń spektaklge degen qyzyǵýshylyǵan arttyrmaıdy. Ekinshiden, bul kórinis spektakldiń sıýjettik qurylymyna sáıkes bolmaı tur.

Ustaz – mártebeli maman. Olardyń jumysy jaýapty, ári kúrdeli, sondyqtan bolar, Maǵjan babamyz «Alty alashtyń basy qosylsa, tórdegi oryn ustazdiki» degen tirkes qaldyrǵan.  Sol ustaz mártebesiniń búgingi qoǵamda    qadiriniń tómendeýi jáne  kóp ustazdyń biri bolǵysy kelmegen keıipkerdiń ishki jan-tebirenisi, Armannyń  kúızelisi, bulqynysy  arqaý bolǵan «Qupııa» qoıylymynyń berilý tásili – sózden góri is-áreketke qurylǵan. Bul – «sózden iske» kóshetin ýaqyt kelgenin jáne  jastar ustanatyn uran osy ekenin meńzese kerek. Bir ǵana bilim mekemesinde (kolledjde) bolǵan oqıǵa – memlekettegi bilim júıesiniń kemshilikterin, olqylyqtaryn, qatelikterin taıǵa tańba basqandaı kórsetip berdi. Bir ǵana spektakl arqyly – bilim júıesine reforma ornatyp, bilimdi  urpaq ósirý úshin  ustaz mártebesin kóterý kerektigin uǵyndyq.

Sizge qyzyq bolýy múmkin: